Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Asqangha - tosqan 4041 6 pikir 1 Shilde, 2021 saghat 13:44

Saylau ma, әlde «әkim bazar» ma?

Ekibastúzda Preziydent tapsyrmasy yryn-jyrynmen oryndalmaq

Elimiz ýshin biylghy jyl janalyghy – ókilettik merzimi ótken kent jәne auyl әkimderin saylau nauqany bolmaq. Preziydentting ótken jylghy Joldauyndaghy «Eger azamattarymyzdyng әl-auqatyn shyn mәninde jaqsartqymyz kelse, olardyng ózderin osy iske belsendi týrde tartqan jón. Aldaghy sayasy reformalardyng barlyghy halyqty memleket basqaru isine keninen qatystyrugha baghyttaluy kerek», - degen sózi halyqtyng kóniline senim úyalatyp, el ishinen kәdimgidey serpilis bayqaldy.

Ókinishke qaray, Ekibastúz ónirinde Preziydentting tamasha sayasy bastamasy «әp-әdemi әn edi, púshyq aityp qor qyldynyn» kebin kiyip jatyr. Qazirding ózinde búl ónirde nebir «spektaklider» bastalyp ketti.

Biyl Ekibastúz ónirde bes әkimning qyzmettik ókilettigi ayaqtalghaly otyr, olar – memlekettik qyzmetke 37 jylyn arnaghan Doktorhan Amantay (Bayet auyldyq okrugining әkimi, jalpy enbek ótili – 38 jyl), memlekettik qyzmette 32 jyl ter tókken Erlan Qasenalin (Temirjol auyldyq okrugi, enbek ótili 40 jyldan astam), memlekettik qyzmette 20 jyl jighan tәjiriybesi bar Marat Seysembaev (Saryqamys auyldyq okrugi, jalpy enbek ótili – 43 jyl), 21 jyl memlekettik qyzmetke jigerin arnaghan Gýlnәr Ensebaeva (Shiqyldaq auylynyng әkimi, jalpy ótili – 37 jyl) jәne memlekettik qyzmette 15 jyldyq tәjiriybesi bar Bahtiyar Aqtaev (Aqkól auyldyq okrugi).

Atalghan azamattardyng basym kópshiligi – zeynet jasyna tayap qalghandar.

Ónirde songhy uaqytta bolghan oqighalar búl bes әkimdi saylaugha ýmitker bolu qúqyghynan aiyryp otyr. Onyng sebebin oqyrman qauymgha týsindiru ýshin amalsyz «Maqta qyz ben mysyq» ertegisin eske týsiruge tura keledi.

Basynan bastap aitar bolsaq, Ekibastúz qalasy әkimining atyna 2021 jylghy 30 sәuirde Ekibastúz qalalyq prokuraturasy atynan úsynys hat týsedi. Onda Nәtiyjeli júmyspen qamtudy jәne kәsipkerlikti damytudyng 2017-2021 jyldargha arnalghan «Enbek» memlekettik baghdarlamasyn jýzege asyru barysynda zandylyqtardyng saqtaluyna prokuratura jýrgizgen taldau nәtiyjeleri aitylady.

«Taldau baghdarlamanyng әr baghyty boyynsha adamdardy súranysy joq mamandyqtargha oqytu, memlekettik granttardyng negizsiz berilui, qoghamdyq júmystardy atqarugha subsidiyalardyng zansyz taratyluy jәne jastar tәjiriybesindegi zansyzdyqtar týrinde óreskel zang búzushylyqtardy anyqtady»,- dep jazylghan úsynys hatta.

Bәrinen qyzyghy - búl baghdarlamalardyng әkimshisi Ekibastúz qalasy әkimdigining júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar bólimi ekendiginde. Biraq ondaghylardyng múrtyn balta shabatyn týri joq.

Prokuratura eng aldymen qysqa merzimdi kәsiptik oqytu baghytyndaghy júmystan qate tapqan. Toqtalyp ótsek, «Enbek» baghdarlamasy shenberinde oqytu ýshin biliktilik pen mamandyq jaghy júmys berushilerding ótinimderi nәtiyjesinde anyqtaluy kerek eken. Tekseris anyqtaghanday, júmyspen qamtu ortalyghy enbek naryghyndaghy múqtajdyqtardy tek qaghaz jýzinde «anyqtaytyn» kórinedi. Búghan súranyssyz mamandyqtar boyynsha berilgen joldamalar aighaq. 2019 jyly Júmyspen qamtu ortalyghyna ótinimder mýldem týspegen. Osy jyly ótinimder týspegenine qaramastan, qajet emes mamandyqtargha 148 adam oqytylyp, búl maqsatqa 9 million tenge júmsalypty. Atap aitqanda, vizajist mamandyghyna – 41 adam, kosmetologqa – 19 adam, shashtarazgha – 49 adam, kondiyterlikke 39 adam oqytylghan.

Múnday bylyqtar kәsipkerlik bastamalardy qoldau salasynda da az emes eken.

Jana biznes iydeyalardy jýzege asyrugha arnalghan memlekettik granttardy úsynu QR Ýkimetining 2018 jylghy 23 tamyzdaghy №513 qaulysymen bekitilgen memlekettik granttardy beru erejesimen anyqtalady. Osy erejening 5-tarmaghyna sәikes, memlekettik grantqa ýmitkerding jeke kәsipker (zandy túlgha) retinde memlekettik tirkeuge alynu merzimi baghdarlamanyng ónirlik ýilestirushisine jýgingen kezde bir jyldan az boluy kerek. Soghan qaramastan, grant bóluge jauapty komissiya jeke kәsipker retinde tirkelgenine bir jyldan asyp ketken túlaghalargha grant taratqan. «Batpan qúiryqtan» qarpyp qalghandar arasynda jeke kәsipker retinde 2011 jyldyng 17 tamyzynda tirkelgen Larisa Músanap ta bar eken. 2020 jylghy 20 mamyrda biutiy-salon ashu ýshin oghan 555 600 tenge grant maqúldanghan.

Jalpy, Ekibastúz qalasy әkimdigining júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar bólimi jibergen kemshilikte san joq. Degenmen zansyzdyqtyng birnesheuine toqtalyp ótelik.

Memlekettik grant alugha ýmitkerler, jogharydaghy erejege sýiensek, halyqty júmyspen qamtu ortalyghynda tirkelgen-tirkelmegenine qaramastan júmyssyz túlgha, kәsipker nemese kәsipkerlik negizderi kursyn bitirgen birynghay jiyntyq tólem tóleushi boluy kerek. Osynday talapqa qaramastan, túraqty júmysy bar túlghalargha granttar asqan jomarttyqpen taratylypty.

Atap aitqanda, 2020 jyly 12 jeltoqsanda tiginshilik maqsatqa dep 556 600 tengeni jaybaraqat qaltasyna basqan A.Imanghaliyeva dәl sol uaqytta «Greenhouse- Qaztomat» JShS-inde júmys istep jýripti. Jalghyz ol emes, «EEK» AQ qyzmetkeri N.Musralinov, «SAS Kazahstan» JShS júmyskeri A.Hamay, «Kuzet Motors» JShS-nen jalaqy alyp jýrgen A.Shajirhan, «Alan Kýzet» júmyskeri A.Kamishan siyaqty taghy segiz adamgha granttar zansyz berilgen. Yaghni, júmys oryndary búrynnan bar adamdardy jarylqaugha memleketting 5 million tenge qarjysy negizsiz júmsalghan.

Múnday jaghdaylarda jergilikti atqaru organynyng lauazymdy túlghalarynyng әreketi, QR «Memlekettik qyzmet turaly» Zanynyng 50-babyna sәikes, sheshimderdi dayyndau men qabyldau kezinde jeke jәne (nemese) zandy túlghalargha qúqyqqa syiymsyz qoldau kórsetu bolyp tabylady.

Ekibastúz qalasynyng prokuraturasy Ekibastúz qalasynyng әkimdigine jәne Memlekettik qyzmet isteri departamentine lauazymdy túlghalargha osy zang ayasynda shara qoldanudy úsynyp hat jazghan.

Al endi maqalamyzgha ózek bolghan auyl әkimderining jazyghy ne desek, týgel derlik auyl әkimin júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar bólimining sayasy sauatsyz jylpostary komissiya mýsheligine ótkizip qoyypty. Sóite túra, әkimderge granttardy bólu zannamalary jәne tetikteri turaly qanday da bir núsqaulyq, týsindiru júmystary, seminarlar jýrgizilmegen. Tipti, әkimder men basqa da komissiya mýsheleri «pandemiya», taghy basqa jeleumen ýmitkerlerding jobasyn qorghau otyrystaryna qatystyrylmaghan. Bastapqyda bir ret basqosu ótken kórinedi. «Biraq ol jerde negizinen qalada túratyn adamdar mal almaqshy bolyp, grantqa ótinim beripti. Ózderi qalalyq. Qora-qopsysy joq. Sonda maldy balkonda ústamaqshy ma? Kópshiligine qarsy shyqtyq. Sodan beri basqosu ótken joq. Bizding bir qateligimiz – júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar bólimining basshylaryna sengendigimiz. «Jyldam qújattardy tapsyru kerek, qol qoya qoyynyzshy!» - dep artymyzdan qalmay, jylpyldatyp bәrimizge qol qoyghyzyp aldy. Bireuge kesirimiz tiymesin dep, basshylargha senip, qol qoyyp otyrdyq. Kóbinese biz qol qoyghanda sol qyzdar jerden jeti qoyan tapqanday quanyp ketushi edi. Quanyshtarynyng ne syry baryn ózderiniz baghamdarsyzdar», - deydi auyl әkimderi men basqa da «grant oqighasynan» opyq jegen azamattar.

Negizi, prokuraturanyng haty әkimdikke sәuir aiynyng basynda kelip týsken eken. Sәuirde kelgen hatty әkimdikting dekrettik demalystan kelgen «qatty úiqydaghy» mamandary nazardan tys qaldyrghan. Sóitip, mәsele oblystyq Ádep jónindegi kenes aldyna top ete týsken. Al Ádep jónindegi kenes KSRO dәuirindegi NKVD-dan әrmen kórinedi. Kisilik kózqarastan júrday.

Biz Ekibastúz qalasy әkimdigining júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar bólimi tarapynan jiberilgen jýzge tarta kemshilikti tize almadyq, dese de taqyrypqa qayta ainalyp sogharmyz. Al qazirgi mәsele soyyldyng auyr jaghynyng auyl әkimderine dóp tiygendiginde bolyp túr. Áleumettik baghdarlamalarda jiberilgen qatelerge jauapty komissiya mýshelerining qatarynda jergilikti әkimdik ókilderi de bar, biraq olar jenil-jelpi jazamen qútylmaq. Bәrinen soraqysy, komissiyanyng júmysyn qalay bolsa solay úiymdastyryp, barlyq mәselege ýstirt qaraghan Júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar bólimining basshysy Dinara Bagramovanyng jazasyz qalyp, oghan tiyesili tayaqtyng әkimderge búiyrghandyghynda.

Aytpaqshy, biyl bes birdey atpal azamattyn, birneshe jyldan song basqa da әkimderding qayta saylaugha týse almaytyny olar mýshesi bolyp sanalatyn «Núr Otan» partiyasynyng jergilikti basshylaryn tipti, mazalamaytyngha úqsaydy. «Ákimder ketse, ornyna kisi tabylady!» - depti minberlerden qaghazdaghy mәtindi mynqyldap oqityn «Núr Otan» partiyasy Ekibastúz qalalyq filialy tóraghasynyng orynbasary Niyaz Makraev. Aytpaqshy, Niyaz myrza key auyldarda «janadan keletin» әkimge ýy izdep jýr deydi auyldyqtar. «Ákesin úrghandy kórip edik, baylap qoyyp úrghandy kórmeppiz» demekshi, Niyaz myrzanyng «kózi tiri» Bolat Qúspekovting syrtynan ózin Ekibastúz qalalyq mәslihatynyng hatshysy etip «saylap» alghanyna qúlaghymyz ýirengenimen, orynan ketip ýlgermegen әkimning ornyna adam «saylap» alghany búl ónirde búryn-sondy kezdespegen qúbylys bolyp túr. Aytpaqshy, zeynettegi qúqyq qorghaushy Áset Aqbolin de auylgha, jasyrmay aitsaq, Aqkól auyldyq okrugine saylau turaly jarlyq-búiryqtar shyqpay jatyp-aq, «saylanyp» qoyghan azamattyng biri. Ol – biz ataghan Niyaz Makraevtyng jerlesi әri rulasy, Bayanauyl audany Birlik auylynyng tumasy.

Úzyn sózding qysqasy, Preziydentimiz Q.Toqaevtyng tapsyrmasynda kózdelgen әdil saylau Ekibastúz ónirindegi jauapsyzdyqtar saldarynan «әbiger saylau» bolyp ótkeli túr. Búlay boluyna auyl halqy da qatty narazy...

Ayhan Ábsattar,

Pavlodar oblysy

Eskertu: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha kez kelgen Qazaqstan azamaty qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019