Janaózendegi osy búrynghy by alanynda shyqqan janjal jappay qaqtyghysqa úlasqan edi. Suret 2009 jylghy shildening 6-synda týsirilgen.
07.07.2009
Bolat RYSQOJA
Manghyshlaqta osydan 20 jyl búryn bolghan kóterilisti arnayy kýshter tikúshaqtar men tankterdi qoldanyp basty. Qúrt auruy boyynsha respublikada birinshi oryngha shyghyp, gazsyz otyrghan Janaózendegi oqighalar úmytylugha ainaldy.
Gennadiy Kolbin Qazaqstandy basqarugha 1986 jyldyng 16 jeltoqsanynda keldi. Kelesi kýni Jeltoqsan oqighasy bastaldy. Qan tógildi. Arada eki jarym jyl ótkende Kolbindi Mәskeuge alyp ketti. Qazaqstannyng batysynda taghy da qan tógildi. Kolbinning oryntaghyna Núrsúltan Nazarbaev jayghasty.
Osydan jiyrma jyl búryn, 1989 jyldyng 22 mausymynda Nazarbaev jenisin toylap jatqanda, onyng biylikke kelgenine kóptegen qazaqstandyqtar Núrsúltanmen birge shyn kónilimen quandy. Al dәl sol kezde Qazaqstannyng batysyndaghy Novyy Uzeni (qazir Janaózen) qalasynda jәne Manghyshlaqtyng (qazir Manghystau) ózge de eldi mekenderinde halyqtyng kóterilisin endi ghana basyp bolghan edi. Mausymnyng 16-sy men 20-sy aralyghynda múnda últaralyq qandy qaqtyghys oryn alghan-dy.
Sol kýnderi Manghyshlaqta ne boldy, kóteriliske shyqqan jergilikti halyq neni talap etti, búl kóterilis jayynda nege az jazylghan, últaralyq qaqtyghystyng sebepteri men saldarlary nege aqyryna deyin tolyq zerttelmedi? Biylik búl oqighanyng 10 jyldyghy men 20 jyldyghyn nege atap ótpedi? Tarih qoynauyna engen osy bir halyq kóterilisin úmyttyru kimge tiyimdi?

KÓTERILIS AYMAGhY JÁNE QÚRBANDARDYNG SANY

Qandy qaqtyghystyng tarihyn zerttep jýrgen azdaghan zertteushiler búl shynynda da naghyz kóterilis bolghan edi deydi. Óitkeni, týrli derekter boyynsha oghan 25-30 mynday adam qatysqan. Búl bir shelek qúlpynay ýshin shekisip qalghan eki kórshining tóbelesi emes edi.
Kóterilis jalyny Manghyshlaqtyng barlyq eldi mekenderin sharpydy. Kóterilisti basu ýshin jedel týrde Reseyden SSSR Ishki ister ministrligining «Vityazi» arnauly maqsattaghy milisiya tobynyng әskerleri әkelindi.
Kóterilisti basu operasiyasyna qatysqan arnauly maqsattaghy әskerding dәl sanyn qazir eshkim naqty aita almaydy. Biraq, oqighagha kuә bolghandardyng aituynsha, eki mynday bolghany anyq. Jergilikti jәne oblystyq milisiyadan da osy shamadaghy adamdar qatysqan.
Kóterilisti basu ýshin adam kýshimen qosa bronetransporterler, tankter, әskery tikúshaqtar jәne basqa da әskery tehnikalar júmyldyryldy. Biylik tek solardyng kómegimen tórtinshi kýn degende ghana kóterilisti basa aldy, al, halyqty tolyqtay  «tynyshtandyrugha» tek 22-shi mausymda, yaghni, stihiyaly bas kóteruding bastaluynan bir apta ótken song ghana qol jetkizdi. Búdan song da biraz uaqytqa deyin әr jerlerde jiylystar ótti. Olar da әrkez beybit tarqay qoymaytyn.
Osynday azyn-aulaq derekterdi saralay otyryp, halyq kóterilisining qanshalyqty auqymdy bolghany jayynda qorytyndy jasaugha bolady.
Resmy derekter boyynsha bes adam opat bolyp, jýzden asa adam jaralanghan. Olardyng jiyrma biri auyr jaraqattanghan. Janaózende 19 mausymda engizilgen komendanttyq saghat bir aigha jalghasty.

RAHAT ÁLIYEVTEN EREKShE SIFRLAR

Dissiydent, sayasy emigrant Rahat Áliyev ózining atyshuly «Ókil qayyn ata» kitabyndaghy preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng biylikti iyemdene bastaghany turaly bayandalatyn «Biz Astanagha qalay jettik» atty tarauynda Janaózendegi oqighalar jayynda atýsti aityp ketedi. Rahat Áliyev «biylik halyq kóterilisining jalynyn oqpen óshirdi» dep jazady. Áliyev Janaózendi býkil әlem aityp jýrgen Ándijanmen salystyrady. Biraq Janaózendegi tragediya jayy ýnsiz qaldy.
«Ornalasqan jerlerin Últtyq qauipsizdik komiyteti men Ishki ister ministrligi qatang qúpiya ústaghan
tapsyrmasymen joyylghan) belgisiz beyitter ghana qaldy. Keyin biraz uaqytqa deyin ishki ister ministri Sýleymenov sherushilermen aiqasugha sheshimdi Nazarbaevtyng qatysynsyz jeke ózi qabyldaghanyn aityp halyqty aldaumen boldy. Nazarbaev Sýleymenovty әli kýnge deyin qasynda ústap otyr. Sodan bastap onyng moynynda qazaq sherushilerining qany qaldy ghoy», - dep jazady Rahat Áliyev.
Bary osy ghana. Basqa eshnәrse joq. Autordyng ózining sayasy ambisiyasyn qanaghattandyrugha arnalghan kitaptaghy sarang eki sitata. Biraq, Azattyq radiosynyng jurnalisterine Rahat Áliyevting ózinen kenirek týsinikteme alugha mýmkindik tudy.
Telefon arqyly bolghan súhbatta Rahat Áliyev bylay dep týsinik berdi: Qayyrbek Sýleymenov ol kezderi Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning bólim mengerushisi bolyp, kýsh qúrylymdaryna jetekshilik etken. Sayyp kelgende, kóterilisti basugha baylanysty sheshim qabyldauda ol jetekshi ról atqaruy mýmkin. Qabyldady da!
Óitkeni, Qayyrbek Sýleymenov ózining Nazarbaevqa berilgendigin ol biylikke alghash kelgen sonau 1989 jyly-aq kóterilisti kýshpen basyp dәleldegenin aityp maqtanghandy jaqsy kóretin. Sheneuniktik týsinik boyynsha, búl degeniniz keyinirek ishki ister ministri jәne Qauipsizdik kenesining hatshysy qyzmetine deyin kóterilgen Qayyrbek Sýleymenov kez-kelgen uaqytta taghy da әlgindey kesimdi sheshim qabylday alady degendi bildiredi.
Al múraghattargha kelsek, olardyng barlyghy qúrtylyp-joyylghan. Nazarbaev 1986 jylghy Jeltoqsannyng múraghattaryn da qúrtugha tapsyrma bergen deydi Rahat Áliyev. Sondyqtan da, zertteushiler endi eshnәrse taba almaydy. Alghashqy qújattar boyynsha oqigha auqymyn anyqtau endi mýmkin emes. Biraq, búl sovettik kezeng bolatyn. Mәskeu múraghattary sol kýii jatyr. Nazarbaev ol jerde eshnәrseni tazalay almady deydi Rahat Áliyev.
Rahat Áliyevting aituynsha, ol ÚQK tóraghasynyng birinshi orynbasary bolyp túrghan kezinde 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyna baylanysty qújattardy qolyna týsiruge mýmkindik alghan. Al, Janaózen oqighasy boyynsha qújattar, kompromat jinau maqsatymen Áliyev oghan qyzyghushylyq bildirgenge deyin joyylyp jiberilgen bolyp shyqty. Biraq, Rahat Áliyev Janaózendegi kóteriliske qatysy bar chekistermen sóileskenin aitady.
Osy attary atalmaghan kuәlargha silteme jasay otyryp Rahat Áliyev Janaózen kóterilisi kezinde birneshe ondaghan adamdardyng óltirilgenin, olardyng sany jýzge juyq ekenin aitady. Biraq olardy jappay jerlegen belgisiz molalar tabylar ma? Zeynetke shyghyp, ar-úyaty maza bermegen chekisterding biri shyndyqty aitar ma eken?
Qaydam, olay bolmaytyn shyghar deydi Rahat Áliyev. Óitkeni, sol kezde biylik әli Sovet ókimetining qolynda bolghandyqtan, kóterilisti basyp-janshu turaly barlyq basty sheshimderdi Mәskeuding ózi qabyldady. Mәskeu, әdettegidey, jergilikti nomenklatura men arnauly qyzmetterge senbeytin. Manyzdy arnauly operasiyalarmen, sonyng ishinde atylghandardyng izin jasyru jәne qúpiya jerleu júmystarymen Sovet Odaghynyng ózge ónirlerinen kelgen bólimsheler ainalysqan deydi «Ókil qayyn ata» kitabynyng autory.

OQIGhA NEDEN BASTALDY JÁNE BÚNY SOVETTIK BASPASÓZDE QALAY JAZDY?

Janaózen oqighasy 1989 jylghy 16 mausymda bastaldy. Ýlken selding kishkentay ghana tastan bastalatyny siyaqty búl oqigha da kәdimgi kishkene ghana túrmystyq tóbelesten shyqty.
«Týrkistan» gazetinde jurnalist Kólbay Adyrbekúly «Qazaq isi» atty ýlken autorlyq zertteu jýrgizdi. «Týrkistan», «Jas Alash» gazetteri jaqynda jýrgizgen zertteulerinde sýiengen sol oqighanyng kuәlarynyng aituynsha, ol bylay bastalghan. Keshqúrym Janaózendegi by alanynda jergilikti qazaq jәne lezgin jigitterining arasynda janjal bolghan.
Janjal mynadan shyqqan. Lezgin jigit qazaq qyzyn biyge shaqyrghan. Qyz biyge shyghudan bas tartqan son, meselin qaytarghan qyzdy .kavkazdyq jigit shapalaqpen bir tartqan. Biraq ózi de dәl sol sәtte janynda túrghan qazaq jigitinen tayaq jegen. Arada 10 minut ótkende janjal jappay tóbeleske ainalyp, últaralyq sipat alghan.
Jergilikti milisiya dereu qimyldap, tóbelesti toqtatugha qajetti sharalardy qabyldaghan. Osymen barlyghy bitkendey edi. Alayda, sol týni-aq qalada últtyq belgilerine baylanysty toptar qúrylyp, sodan song olardyng arasynda qyzylsheke tóbeles bastalghan. Búdan ary qaray oqighany auyzdyqtau jergilikti tәrtip saqshylarynyng qolynan kelmedi.
Tolqu 17 mausym kýni tanertengilik býkil qalany sharpydy. Beyberekettik tez arada jaqyn audandargha da jayyldy.
Jalpylay aitqanda, janjaldyng barlyq kezeninde oghan 30 mynday adam tikeley qatysty. Kóterilisshilerdi sol kezderi Guriev oblysynyng qúramyna kirgen Manghyshlaq túrghyndarynyng (Manghyshlaq oblysy 1988 jyly taratylghan) basym kópshiligi qoldady.
Búl oqighalar jayynda sol kezdegi BAQ-tarda qalay jazyldy?
Bir kezdergi Almatydaghy Jeltoqsan oqighalaryndaghy siyaqty respublikadaghy búqaralyq aqparat qúraldarynyng barlyghy Janaózendegi tolqudyng jaghymsyz qyrlaryna ghana nazar audardy. Halyqty múnday qadamgha ne iytermelegenin týsingisi kelmedi.
Yaghni, shyndyqty jasyryp, birjaqty jazdy. Tómende «Týrkistan» gazetining biylghy jylghy mausym aiyndaghy sanynda keltirilgen, sol kezderdegi qazaqstandyq BAQ-tardyng habarlarynan ýzindiler keltiremiz. Maghynasyn ózgertpey, erkin qysqartyp berip otyrmyz.
QazTAG agenttigining 1989 jylghy 20 mausymdaghy habarynan bastaymyz:
«Mausymnyng 16-nan 17-ne qaraghan týni Janaózende bir top jastar jýgensizdik әreketin jasady...Toptasyp alghan búzaqy elementter qoldaryna tayaq, armatura, tas alyp ótip bara jatqan jýrginshilerge shabuyldap, dýkenderdi, әkimshilik ghimarattardy qiratuda... Qalada kólik qozghalysy toqtatyldy, birqatar sauda-óndiris kәsiporyndarynyng júmysy toqtatyldy. Oq atatyn qarudy paydalanu faktileri tirkeldi. Adam shyghyndary bar...»
17-18 mausymdaghy QazTAG-tyng alghashqy habarlarynyng ózi-aq Janaózen túrghyndarynyng ashu-yzasyn tughyzdy. Kelesi kýni qala ortalyghyna jinalghan myndaghan adam jergilikti biylikten Janaózen qalasy men syrtqy әlem arasynda baylanys ornatyp, BAQ-tarda oqigha jayynda shynayy aqparattar berudi talap etti.
Tek osydan keyin ghana Janaózenge kóterilisti basugha arnayy kelgen Qazaq SSR ishki ister ministri general G.Knyazev akkreditasiyasy bar jurnalisterge aqparattardy redaksiyalargha beruge rúqsat etti. Biraq, ol aqparattarda әli obiektivtilik joq edi.
Gazetter negizinen bolyp jatqan faktiler turaly ghana jazdy. Kóterilisting tuuyna ne sebep bolghanyn taldaghysy kelmedi. Mysaly, Guriev oblystyq «Kommunistik enbek» gazeti 21 mausymda bylay dep jazdy:
«...19 mausymda Janaózen qalalyq atqaru komiytetining aldyna myndaghan adam jinaldy. Olardyng aldyna Qazaq SSR Jogharghy Soveti prezidiumynyng tóraghasy M.Saghdiyev jәne respublikanyng ózge de basshylary shyghyp sóiledi. Sóz sóileushiler qala men onyng túrghyndarynyng әleumettik mәseleleri sheshiledi jәne osyghan qajetti sharalar qabyldanuda dedi. Biraq, adamdar olardy tyndaghysy kelmedi. 150-200 adamdyq toptargha bólinip alyp, joldaryndaghynyng barlyghyn qiratyp, mashinalardy órtep, qala kóshelerinde basbúzarlyghyn jalghastyra berdi.
...Bazar manynda jappay qaqtyghys boldy. Bes adamgha oq tiyip, jaralandy. Milisiya men OMON otryadynyng kýshimen sharalar qoldanyldy. Biraq tez arada tәrtip ornatu mýmkin bolmady. 19 adam auruhanagha týsti. Tәrtipsizdikke qatysqan 50 adam ústaldy. Qaladaghy ómirlik manyzy bar 13 nysandy OMON otryadtary qorghauyna aldy.
...Qalada keshki 9-dan tanghy 6-gha deyin komendanttyq saghat engizildi. Qala komendanty bolyp Qazaq SSR ishki ister ministri general-leytenant G.Knyazev taghayyndaldy».
Kóterilisshilerge qarsy qaru qoldanylghany, komendanttyq saghattyng engizilgeni, ómirlik manyzy bar nysandardyng OMON-nyng baqylauyna alynghany turaly osy sarang habarlardyng ózinen-aq janaózendikterding kóterilisi 19 mausymda qatygezdikpen basylghanyn bayqaugha bolady. Alayda, gazet odan әri mynaday bir faktini jariyalaydy:
«...Keshe, 20 mausym kýni Mәdeniyet ýiining aldyna myngha juyq adam jinaldy, biraq olardy jyldam taratyp jiberdi».
«Olardy jyldam taratyp jiberdi» degen sózding astarynda adamdardy qaru, soyyl qoldanyp, quyp taratqanyn týsinuge bolady.
Dәl sol oblystyq gazet 22 mausymda aimaqtaghy ózge kentterdegi oqighalardy keltiredi:
«Odan ary jalghasqan tәrtipsizdikterding saldarynan qalanyng kóptegen túrghyndary, әsirese әielder men balalar Janaózen qalasynan ketip qaldy. Mahachkala men Groznyigha 600-den asa adam ketti.
...Mausymnyng 20-nan 21-ne qaraghan týni Jetibay poselkesi әkimshilik ghimaratynyng aldyna 500-dey adam jinaldy. Olar milisiya bólimshesine qaray jyljyp, poselkedegi barlyq kavkazdyqtardy shygharyp, kooperativtik nýktelerdi jabu turaly talap qoydy. Jergilikti biylik adamdardan tәrtipsizdikti toqtatudy talap etti. Tek tanghy saghat 5-ke qaray tәrtip ornatugha mýmkindik tudy.
...Shamamen osy uaqytta kórshi Múnayshy poselkesinde qazaq jәne kavkazdyq jastar arasynda tóbeles boldy.Oghan eki jaqtan 400-dey adam qatysty. Eki adamgha oq tiyip jaralanyp, tórt adam tútqyndaldy. Birshama uaqyt ótken song týrli jerlerde qaytadan toptar jinala bastady».
Osynday ýlkendi-kishili tolqular men qaqtyghystar búdan keyingi kýnderi de Manghyshlaqtyng ózge de kóptegen audandarynda boldy.

GORBAChEVTING JARIYaLYLYGhY BASTYQTARDY BASPASÓZGE ALYP ShYQTY

21 mausym kýni Almatyda ortalyq jәne respublikalyq búqaralyq aqparat qúraldary tilshilerining qatysuymen baspasóz-mәslihaty ótti. Janaózendegi tәrtipsizdikterge baylanysty oqigha ornynan endi ghana kelgen Qazaq SSR Jogharghy Soveti prezidiumynyng tóraghasy M.Saghdiyev, Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning hatshysy Ó.Jәnibekov, respublika prokurory Gh.Elemesov, Qazaq SSR KGB-synyng tóraghasy V.Miroshnikter sóz sóilep, súraqtargha jauap berdi.
Partiya basshylarynyng Janaózenge qatysty aitqandarynyng Almatydaghy Jeltoqsan oqighasyna baylanysty KPSS OK-ning aiyptau sózderinen aiyrmasy bolghan joq. Búl gorbachevtik jariyalylyq kezeni bolatyn. SSSR halyq deputattarynyng siezinde pikirtalastar qyzyp jatqan kez. Sondyqtan da, provinsialdyq sovettik Qazaqstanda uystan shyqpaytyn bolsa daghy baspasózben sanasty. Aldymen joghary dәrejeli sheneunikter oqighanyng qalay bastalghanyn bayandap berdi. Sodan song 21 mausymdaghy oqigha turaly aitty. Olardyng jurnalisterge aitqany mynaghan kep saydy:
Tәrtipsizdikter kezinde qyruar materialdyq shyghyn keltirilgen: 50-den asa sauda jәne túrmystyq nysandar zardap shekken, alty avtomobili órtelgen, araq-sharap dýkeni tonalghan, kóptegen әkimshilik, túrghyn ýy ghimarattarynyn, jataqhanalardyng terezeleri qiraghan. Birqatar kәsiporyndar men mekemelerding júmystary biraz uaqytqa toqtap qalghan.
Qala men qala manyndaghy sol kýngi jaghday asa kýrdeli, kóbine qarama-qayshy dep sipattalghan. Tolqular jalghasyp, týrli últtardan qúralghan qarsylas toptar arasyndaghy jekelegen qaqtyghystar bolyp túrdy. Alayda Janaózende komendanttyq saghattyng engiziluimen jaghday túraqtala bastady. Jana qúrbandar joq, qalanyng qalypty júmys isteuine qajetti kólik, óndiris kәsiporyndary, qoghamdyq tamaqtandyru oryndary, ómirlik manyzy bar nysandar júmysqa kirisken.
Sóileushiler búl ýlken janjaldyng tuuyna, jappay tәrtipsizdikterge qatysushylar aitqanday saudada, qoghamdyq tamaqtandyru oryndarynda, jalpy alghanda qyzmet kórsetu salasynda «kavkazdyqtardyng jaylap aluy» emes, qalanyng infraqúrylymynyng qarausyz qaluy sebepker dedi. Búghan SSSR Múnay ónerkәsibi ministrligi men keybir respublikalyq mekemelerdi kinәlady.
Janaózende túrghyn ýi, azyq-týlik jetispegen. Jastardyng bir bóligi júmyspen qamtylmaghan. Túrmystyq qyzmet kórsetu oryndary men mәdeniyet mekemelerining júmysy túraqsyz bolghan, sporttyq ghimarattar jetispegen. Búghan qosa alyp-satarlyq qaulap, kooperativter baghany aspandatyp jibergen, әleumettik әdilettilik prinsipterin búzu әdetke ainalghan. Atap aitqanda, pәterdi kezeksiz beru, zansyz negizde tirkeuge qon әdettegi qúbylys bolghan.
Sóilegenderding barlyghy qalanyng damymay otyrghanyn, túrghyndargha júmys oryndarynyng jetpeytinin aitty. Osynyng barlyghy ýshin olar jergilikti basshylyq pen Múnay ónerkәsibi ministrligin kinәlady.

«MÁSELELER ZERTTELUDE, QARALUDA JÁNE ShEShILETIN BOLADY»

1989 jyldyng 22 mausymynda Janaózende de baspasóz-mәslihaty ótti. Oghan Qazaq SSR ishki ister ministri G.Knyazev, Guriev oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy F.Novikov, Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning qúqyqtyq mәseleler jónindegi bólimining mengerushisi Q.Sýleymenov jәne Janaózen qalalyq partiya komiytetining birinshi hatshysy E.Kýmisqaliyev qatysty. Aytpaqshy, búl dәl sol Qayyrbek Sýleymenov bolatyn. Áli general emes, ministr de emes, alayda joghary jaqqa kirip ýlgergen edi.
Qoyylghan súraqtar kóp boldy. Biraq, sheneunikterding bergen jauaptary janaózendikter men jaqyn mandaghy audandardan kelip, kezdesuge qatysqan azamattardy qanaghattandyrghan joq.
Aldymen ishki ister ministri Knyazev sóz aldy. Ol tәrtip saqshylarynyng kýshimen qalada tәrtip ornatugha qajettining barlyghy jasaluda
dedi. Alayda, osy kezge deyin әr jerlerde tәrtipsiz elementter boy kórsetip, tynyshtyqty búzuda dedi ministr. Atap aitqanda ol mynaday mysal keltirdi: mausymnyng 21-inen 22-sine qaraghan týni anshy myltyghymen qarulanghan alty adam UAZ mashinasyna minip Ortalyq Aziya gazokompressor stansasyna kelip, ony basyp almaqshy boldy. Alayda milisiya qyzmetkerleri búghan jol bermedi.
«Týrkistan» gazeti bir faktini, Janaózendegi telefon stansasynda júmys istegen qyzmetker әielding kuәligin keltiredi. Knyazev Janaózende bolghan kezinde ózining barlyq әreketin Mәskeumen kelisip otyrghan. Ol qaru qoldanugha Mәskeuding rúqsat beruin qayta-qayta súraghan. Biraq, oghan kelisim ala almaghan.
Konferensiyada jastardy júmysqa ornalastyru mәselesi kóterildi. Janaózen qalalyq partiya komiytetining birinshi hatshysy E.Kýmisqaliyev búl mәselemen ainalysatyn arnayy komissiya qúrylyp júmys isteude, atap aitqanda Múnay ónerkәsibi ministrligimen kelissózder jýrgizilude dedi.
Halyq qalanyng azyq-týlikpen jәne óndiris tauarlarymen dúrys qamtamasyz etilmeytini turaly saualdar qoydy. Nege barlyq sauda nýktelerinde kavkazdyqtar otyrady dep súrady. Áriyne, basty saualdardyng biri halyqty túrghyn ýimen qamtamasyz etu jayy boldy. Atap aitqanda, qala basshysynan: «№5 avtokólik kәsipornyndaghy 600 jýrgizushining 460-ynyng baspanasynyng joqtyghyn qalay týsindiresiz?» dep súrady.
Statistikalyq derekter boyynsha 1987 jyly qalagha jan basyna shaqqanda 51,4 keli et bólingenin mysalgha keltirdi. Shyndyghynda, qalada memleket baghasymen et satyp alu mýmkin emes edi. Óitkeni, memlekettik dýkenderde et bolmaytyn. Ol et, dýkendi ainalyp ótip, alyp-satarlardyng qolyna týsken song kooperativtik dýkenderde ýsh-tórt ese artyq baghamen satylatyn.
1988 jyly «Uzeninefti» kәsiporny múnay men gaz óndiruden 110 million som taza payda tapty. Alayda, Janaózenning múqtajyna SSSR Múnay ónerkәsibining ministrligi 3,5 million som ghana bólgen. Yaghni, odaqtyq ministrlik aimaqqa eshnәrse qaldyrmastan Manghyshlaqtyng baylyghyn ayausyz soryp alyp jatqan-dy.
Túrghyndardyng balalaryn qazaq mektepterine bere almaytyn faktileri keltirildi. Óitkeni, olarda oqulyqtar, partalar jetispeydi. Al, keybir qazaqsha segizjyldyq mektepter barak tiptes eski ýilerde ornalasqan.
Tenge poselkesining túrghyndarynyng biri mynaday faktini aitqan. Olardyng auyldarynda 25 jyldan beri gaz óndirilude. Solay bola túra jergilikti túrghyndar gazsyz otyr. Onyng aituynsha, olardyng auyldarynan shyqqan gazdy kóptegen odaqtas respublikalar paydalanady. Tipti, búl gaz German Federativtik Respublikasyna deyin barady. Auyldaghy 5 mynday túrghynnyng kópshiligi júmyssyz otyr. Óitkeni, júmys oryndary joq.
Dәrigerler ózderining faktilerin keltirgen. Mysaly, Janaózendegi qúrt auruymen auyratyndar payyzdyq ólshemmen alghanda respublika boyynsha birinshi orynda eken.
Osy jәne ózge de súraqtargha konferensiyagha qatysushylar «mәseleler zerttelude, qaraluda jәne sheshiletin bolady» dep sovettik ruhta jauap berdi.
Jalghasy bar. Jurnalistik zertteuding kelesi bóliminde Janaózen oqighalary jayynda oghan qatysqandardyng aitqanyn keltirip, OMON-dyqtyng kuәligin beremiz. Janaózendikterdi «Liyteraturnaya gazetanyn» qoldaghany jayynda jәne 20 jyldan keyingi aimaqtaghy әleumettik-sayasy jaghday turaly aitamyz.

Bolat RYSQOJA
"Azattyq" radiosy 7 shilde 2009 jyl