Tayauda Qazaqstanda Shoqaygha « fashisttermen birlesken», yaghni, «satqyn» dep bagha bergen jurnalistter sotqa berilgen. Demek, tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jylday uaqyt ótkenmen, Kenestik jalghan aqparattardyng әser yqpalynan әli de bolsa aryla almay kele jatqan azamattar bar eken. Yaghni, sayasy tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyldan assa da, keybir azamattardyng sana tәuelsizdigine qol jetkize almay kele jatqany ókinishti. Basqa sózben aitqanda, birqatar azamattardyng kenestik oilau jýiesinen tәuelsizdik ala almay otyrghany bayqalady.

Múnyng kinәlisi kim? Shoqaygha Kenestik kezennin kózqarasymen «satqyn» degen jurnalist pe? Joq әlde azamattaryna tәuelsizdik tarihyn tolyq týsindip bere almaghan Qazaqstan ghalymdary men memleketi me ? Sonda kimdi sotqa beru kerek? Azattyq radiosynyng habaryna qaraghanda, belgili aqyn jәne «Mústafa Shoqay jolymen» dep atalatyn derekti filimning avtory Qasymhan Begmanov óskemendik «Flesh!» gazetining bas redaktory men jurnaliysin Mústafa Shoqay turaly teris pikir taratqanyn aityp, sotqa bergen.

Óitkeni atalghan gazetting bas redaktory Daniylevskiy 2011 jyldyng 26 shildesindegi maqalasynda Mústafa Shoqaydy «qazaqtyng Vlasovy, fashisterding qúiyrshyghy» dep kórsetken.

Tayauda Qazaqstanda Shoqaygha « fashisttermen birlesken», yaghni, «satqyn» dep bagha bergen jurnalistter sotqa berilgen. Demek, tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jylday uaqyt ótkenmen, Kenestik jalghan aqparattardyng әser yqpalynan әli de bolsa aryla almay kele jatqan azamattar bar eken. Yaghni, sayasy tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyldan assa da, keybir azamattardyng sana tәuelsizdigine qol jetkize almay kele jatqany ókinishti. Basqa sózben aitqanda, birqatar azamattardyng kenestik oilau jýiesinen tәuelsizdik ala almay otyrghany bayqalady.

Múnyng kinәlisi kim? Shoqaygha Kenestik kezennin kózqarasymen «satqyn» degen jurnalist pe? Joq әlde azamattaryna tәuelsizdik tarihyn tolyq týsindip bere almaghan Qazaqstan ghalymdary men memleketi me ? Sonda kimdi sotqa beru kerek? Azattyq radiosynyng habaryna qaraghanda, belgili aqyn jәne «Mústafa Shoqay jolymen» dep atalatyn derekti filimning avtory Qasymhan Begmanov óskemendik «Flesh!» gazetining bas redaktory men jurnaliysin Mústafa Shoqay turaly teris pikir taratqanyn aityp, sotqa bergen.

Óitkeni atalghan gazetting bas redaktory Daniylevskiy 2011 jyldyng 26 shildesindegi maqalasynda Mústafa Shoqaydy «qazaqtyng Vlasovy, fashisterding qúiyrshyghy» dep kórsetken.

Óskemen qalasynda Begmanovtyng Shoqay turaly derekti filimining túsaukeresi bolghannan keyin atalghan gazette basqa bir jurnalist, atap aitqanda Sergey Miyheev Shoqay turaly «Mústafa Shoqay - Qazaqstan men Orta Aziyanyng bola almay qalghan әmirshisi, fashistik úiymnyng basshysy,  «Týrkistan legionynyn» iydeyalyq jetekshilerining biri» dep senip jәne múny jazyp otyrsa, búl, tәuelsizdigining 20 jyldyghynda Qazaqstan ýshin ýlken syn bolsa kerek.

Óitkeni eki jurnalistting aitqandarynyng barlyghynyng Kenestik iydeologiyanyng negizsiz jalalary ekenin Shoqaytanu ghylymy naqty derekter jәne búltartpas faktilermen әldeqashan aighaqtaghan. Biz onyng fashisttermen eshqashan birge istespegenin osydan 10 jyl búryn Ystambúlda jaryq kórgen «Mústafa Shoqay ómiri men kýresi» degen enbegimizde nemis jәne fransuz derekteri negizinde ortagha salghan edik. Ol enbegimizde tipti kerisinshe, nasistterding birge istesu jónindegi úsynysyn qabyldamaghany ýshin Mústafa Shoqaygha u berilip óltirilgenin de kórsetken edik. Mine, osy naqty faktini ókinishke oray Qazaqstannyng ziyalylar qataryna jatatyn birqatar jurnalisteri bilmey otyr. Múny qalay týsinuge bolady ?

Bizden keyin Shoqay turaly zertteuler jýrgizgen ghalymdar da Shoqaydyng «satqyn» emes ekeni jónindegi kóptegen basqa derek-ayghaqtargha qol jetkizdi. Mәselen, Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq Uniyversiytetining professory jәne Polisha men Germaniya arhivterinde júmys istegen Gýljauhar Kókebaeva sol arhivterde Mústafa Shoqaydyng nasistermen birge istesken satqyn ekenin kórsetetin bir de bir qújat-derek bolmaghanyn, biraq kerisinshe onyng nasisterge qarsy bolghanyn kórsetetin kóptegen derekterding bar ekenin zertteulerinde ortagha salyp otyr.

Demek, Shoqaygha «satqyn» dep otyrghan jurnalistter búl enbekterdi oqymaghan. Negizinen alghanda orys tekti azamattar, Qazaqstan tarihshylarynyng jazghandarynan góri, Reseylik tarihshylardyng jazghandaryn kóbirek oqyp jýrgen bolsa kerek.

Óitkeni Reseylik tarihshy ghalymdardyng Shoqay shyndyqtarynan әli  de bolsa beyhabar bolyp, Shoqaygha satqyn retinde qarap otyrghandyqtary bizge mәlim. Ótken jyly, atap aitqanda 2011 jyly qarashada Almatyda Shyghystanu instituty tarapynan ótkizilgen halyqaralyq Mústafa Shoqay simpoziumynda Astanadaghy Memlekettik tarih institutynyng diyrektory, professor Býrkit Ayaghan Reseylik tarihshylardyng Shoqaygha satqyn retinde qarap otyrghanyn aitqan edi.

Búghan qaraghanda, reseylik tarihshylar Shoqay turaly zertteulerde songhy jyldarda qazaq ghalymdarynyng qol jetkizgen jetistikterinen habarsyz kórinedi. Múnyng basty sebebi, Resey ghalymdarynyng qazaq tilin bilmeuinde jatsa kerek. Sondyqtan qazaq tilindegi Shoqay turaly manyzdy zertteulerdi orys, aghylshyn, nemis jәne fransuz tilderine audaryp otyru qajet siyaqty.

Negizinen tarih ghylymy basqa ghylymdargha úqsamaydy. Óitkeni onyng últtyq sipaty basym bolady. Sondyqtan osy ghylymnyng әsirese últtyq sipaty zor jәne últtyq sanany kýsheytetin sony janalyqtary basqa elderding ghalymdaryn qyzyqtyrmaydy. Ár salada bolghanynday, tarih ghylymynda da iri tabystary bar Resey ghalymdary eger Shoqay aq bolmay «satqyn» bolghanda, әldeqashan týbine deyin zerttep tom-tom kitap qyp «sizderding maqtaghan Shoqaylarynyz mynau» dep ortagha salar edi. Búghan eshkim kýmәn keltirmesin. Reseyde onday zertteulerding bolmaghanynyng ózi Shoqaydyng úly túlgha ekenining belgisi.

Sonymen, orys ghalymdarynyng Shoqay satqyn emes, úly túlgha tipti әlem syilaghan naghyz patriot bolghany anyqtalghannan keyin ol turaly zertteulerge qyzyqpaghanyn aita alamyz. Olar Shoqaydyng satqyn emes ekenin bilse de, bilmegen bolyp búrynghy kózqarastaryn jalghastyruda.

Olay bolsa, Resey ghalymdarynyng Shoqay turaly shyndyqtarmen tanysuyna kómektesu qazaq ghalymdarynyn, qazaq memlekettik oryndarynyng mindeti. Shoqay turaly ghylymy kitaptardy orys tiline audaryp olardy shyndyqtan habardar etuimiz qajet.

Negizinen alghanda orys ghalymdarynyng baghyty dúrys. Olar ózderi mýddeli bolmaghan, tipti mýddelerine qayshy keletin taqyryptardy әriyne, zerttegisi, kórgisi, ýirengisi kelmeydi. Olardyng osynday taqyryptarda sauatyn ashyp shyndyqty kórsetip beru - Qazaqstan ýshin asa manyzdy. Óitkeni Reseylik ghalymdardyng pikirleri men enbekteri, tipti aqparat qúraldarynyng әser yqpalynyng Qazaqstanda, bir kórshi elding basqa bir kórshi eldegi yqpalynan әldeqayda joghary ekeni mәlim.

Sondyqtan Reseylik ghalymdar men jurnalistterding Qazaqstan turaly jansaq oi-kózqarastary Qazaqstandaghy әsirese qazaq tilin bilmeytin orys tildi azamattardy da adastyruda. Múny Óskemendegi jurnalistting qazaqtyng bir tuar, әlemdik dengeydegi úly túlghasy Shoqaygha shimirikpesten «satqyn» deui naqty kórsetip otyrghan joq pa?

Tegi kim bolsa, sol bolsyn, barlyq Qazaqstan azamattary Qazaq elining tәuelsizdigin, tәuelsizdik tarihynyng úly túlghalaryn joghary baghalap syilauy kerek. Yaghni, Qazaqstanda olardy syilau tek qazaq halqyna tiyesili emes. Ózge últ ókilderi de syilaugha mindetti.

Demokratiyalyq jәne pikir bostandyghy bolghan elderde, әrqanday bir pikirdi aitqany ýshin bir adamdy sotqa beruge bolmaydy. Biraq búl bostandyq, eshbir azamatqa elding qúrmettegen tarihy túlghasyna  «satqyn» dep balaghattauyna da mýmkindik bermeydi. Sondyqtan atalghan jurnalistting sotqa berilgeni dúrys. Biraq aqparattargha qaraghanda, Óskemen qalalyq soty «Mústafa Shoqay jolymen» dep atalatyn derekti filimning avtory әri rejisseri Qasymhan Begmanovtyng óskemendik jurnalisterge qarsy týsirgen talap-aryzyn qabyldamaghan.

Begmanovtyng advokatynyng sózine qaraghanda, sudiya «maqaladaghy teris pikir - filimning avtoryna emes, keyipkerine qatysty» ekenin aityp, Begmanovtyng aryzyn qanaghattandyrmaghan.

Búl jerde ókinishke oray, sottyng búl ýkimi de әdiletti emes. Óitkeni búl ýkimimen sot filim avtoryna satqyn deuge bolmaydy, biraq Mústafa Shoqaygha satqyn deuge bola beredi degen mazmúnda ýkim shygharyp otyr. Búl jerde filim keyipkeri delinip otyrylghan bir kórkem filimning keyipkeri emes, derekti filimdegi ómirde bolghan shynayy jәne bir elding úly túlghasy ekeni eskerilmegen.

Sondyqtan Mústafa Shoqaydyng tuystary tuysymyzgha nemese últ janashyrlary qazaq últynyng úly túlghasyna til tiygizdi dep jurnalistterdi qayta sotqa beruge haqysy bar.

Sotta sol jurnalistter Shoqaygha «satqyn» dep bergen baghalaryn dәleldeuleri kerek. Eger dәlelderi joq bolsa, onda býkil Qazaqstan halqynan keshirim súraulary tiyis. Mәselen «Shoqay turaly ortagha shyqqan sony derekterden qazaq tilin bilmegendikten habarym joq edi, qatelik jiberippin, býkil Qazaqstan halqynan keshirim súraymyn», deui qajet.

Óitkeni Shoqay tek qazaq halqynyng ghana úly túlghasy emes, ol býkil Qazaqstan halqynyng úly túlghasy. Býgin Qazaqstan jәne ózge Kenes halyqtary tәuelsizdikke qol jetkizip otyrsa, múnda Shoqay syndy tarihy túlghalardyng róli zor.

Biraq eger ol jurnalistterding basqa uәj aityp qateligin moyyndaghanmen keshirim súraudan bas tartuy da yqtimal. Mәselen olardyng birining bylay deui mýmkin :

«Osy sot jәne maqalama jasalghan syndardan keyin qana Shoqaydyng fashisttermen birge istespegenin anyqtaghan derekterden habardar boldym. Sóitip Mústafa Shoqaydyng úly túlgha ekenine endi kózim jetti. Biraq odan búryn men ony satqyn dep bilgendigim ras. Mende qazaq halqynyng úly túlghasyna qasaqana jala jabu degen oy eshqashan bolghan emes. Alayda qazirding ózinde keybir ghalymdardyng enbekterinen, maqalalarynan basqa, Shoqaydyng últqa qyzmet etken úly túlgha bolghanyn kórsetetin Qazaqstanda eshqanday belgi - eskertkish kórip otyrghanym da joq. Taghy ol turaly istelip jatqan halyqtyq ýlken is-sharalar da kórmedim. Sondyqtan mening Shoqay satqyn degen kózqarasym qazirge deyin ózgermey kele jatqan edi. Sizder meni sotqa berip jatqandarynyzben, Shoqaygha qúrmet kórsetip otyrghan qazaqtardy kórmedim. Shoqay úly túlgha bolsa, Qazaqstannyng bas qalasy - Astanada oghan arnap bir kóshege nege aty berilmeydi? Astanada oghan arnalyp bir eskertkish qoyylyp, muzey nege ashylmaydy? Tipti Qazaqstannyng 20 jyldyghy qúttyqtalyp atalyp ótilgen kóptegen sharalardyng eshbireuinde Mústafa Shoqaydyng atyn da estimedim, zatyn da kórmedim. Ondaylardy kórmegendikten, keyde qazaqtar arasynda Shoqay úly túlgha degen sózderding әsheyin qana aitylghan negizsiz sózder eken dep oilap jýrdim. Sondyqtan Shoqay turaly Kenes uaqytynan beri aitylyp kele jatqan jәne sanamda «satqyn» dep qalyptasqan kózqarasyma eshqashan kýdik keltirmedim.

Sol sebepten Shoqay turaly Qasymhan Begmanovtyng derekti filimin Óskemende qala әkimshiligining qoldauynda kórsetilgende әri tang qaldym әri bir «satqyngha» orynsyz qúrmet kórsetilip jatyr dep ashuym keldi. Sonymen sanaly bir jurnalist retinde múnday «jýgensizdikti» syngha alyp maqala jazdym. Múnyng kinәlisi men emes, Shoqaydyng úly túlgha ekenin bizge sezdirmegen qazaqtardyng ózi. Sondyqtan men aqpyn. Shoqaygha satqyn dep jazghanymnyng qatelik ekenin moyyndaymyn, biraq keshirim súramaymyn. Onyng kinәlisi men emes basqalar».

Mine, búl jurnalist osylaysha aqtalyp shyqsa, búl mәselede onyng «basqalar» degeni kim bolady? Keyin osynday basqa oqighalar bolyp jatpasyna kim kepil? Qazaqstanda Shoqaydyng tiyisti baghasyn әli kýnge deyin ala almay kele jatqanynan kim jauapty ?

Jalpy aitqanda, osy mәseleden kinәli boluy yqtimal ýsh top bar. Birinshisi, Shoqay shyndyqtaryn býkil Qazaqstan azamattaryna jetkize almaghan tarihshylar.

Ekinshisi, tarihshylardyng adam az oqityn ghylymy enbekterin kórkem shygharmalaryna arqau etip dýiim júrttyng sanasyn ashpaghan jazushylar, jurnalistter men basqa kópshilikke әser etetin salalardyng mamandary.

Ýshinshisi, tәuelsizdik tarihynyng últtyq túlghalary men qúbylystaryn zertteuge, halyqqa jetkizuge, Qazaqstan Respublikasynyng әr tarapynda   kóshelerge, sayabaqtargha olardyng attaryn beruge, eskertkish ornatyp muzey ashugha jaghday jasamaghan jauapty memlekettik oryndarda otyrghandar.  Búl ýsh toptan qaysysy jauapty ? Mening oiymsha, osy aitylghandardyng barlyghy da jauapty.

Sebebi, búlardyng kóbisi Qazaqstannyng tәuelsizdik tarihy, tәuelsizdik tarihynyng úly túlghalary degendi Qazaqstannyng tәuelsizdik alghannan keyingi kezeni dep týsinedi. Negizinen otarlyq ezgiden qútylyp tәuelsizdikke qol jetkizgen әr elding tәuelsizdik tarihy tәuelsizdikten búrynghy jәne keyingi bolyp eki kezennen túrady. Búl eki kezeng birin-biri tolyqtyra týsedi. Biri kem bolsa, tәuelsizdik tarihy mәnin joghaltyp alady.

Sonymen qoryta aitar bolsaq, Shoqaydy «satqyn» dep balaghattap maqala jazghan jurnalistter býgingi tanda sottyng ol turaly aryzdardy qanaghattandyrmauymen sottyng ýkiminen qútylyp otyr. Biraq tәuelsizdik tarihynyng kórnekti túlghasy Shoqaygha Qazaqstanda tiyisti bagha berilmeuine kinәli jauapty azamattar ózderining ar-ojdan sottarynyng ýkiminen eshqashan qútylmaq emes.

Ábdiuaqap Qara, shoqaytanushy

Ystambúl qalasy

«Abay-aqparat»