Býgin preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen Ýkimetting keneytilgen otyrysy ótti. Onda qabyldanghan negizgi sheshimder men aitylghan tapsyrmalar turaly az-kem sholu jasaghan edik...

Auyl sharuashylyghy ministri Omarov otstavkagha ketti

Ýkimet otyrysynda Memleket basshysy QR Auyl sharushalyghy ministri Saparhan Omarov otstavkagha ketui tiyis dep mәlimdegen. Sóitip, Preziydent jarlyghymen Omarov lauazymynan bosatyldy.

«Jýieli әri naqty júmys atqarylmaghan. Sonyng kesirinen sharualarymyz tyghyryqqa tirelip otyr. Naqty is-әreket pen keri baylanys joq. Sondyqtan fermerler kómek súrap, tikeley maghan ótinish aityp jatyr. Áriyne, quanshylyq – tabighy jaghday. Múny jaqsy týsinemin. Degenmen búl mәselening bir jaghy ghana. Eng bastysy osynday kýrdeli kezende tiyisti ministrlik shúghyl jәne batyl sheshimder qabyldauy qajet edi»,- dedi Toqaev.

Sonymen qatar Preziydent A/Sh ministrin ishki naryqty bazalyq ónimdermen qamtamasyz ete almaghanyn syngha aldy.

«Pandemiya azyq-týlik qauipsizdigi túrghysynan Qazaqstannyng osaldyghyn ashty. Biz Qazaqstannyng ekonomikasy ashyq ekenin jәne óz naryghymyzdy import pen eksport ýshin jaba almaytynymyzdy týsinemiz. Sonymen birge otandyq auyl sharuashylyghy salasynyng ishki naryqty bazalyq ónimdermen qamtamasyz ete almauyna syn óte әdil»,- dedi Memleket basshysy.

Jayylymdyq jerler turaly

Sonymen qatar, preziydent Toqaev jayylym jerlerding mәselesine toqtaldy. Aytuynsha, әkimdikter tarapynan tiyisti baqylau bolmaghandyqtan, qazir auyldyq okrugterding 80 payyzynda jayylymdyq jer tapshy.

«Jayylym mәselesine toqtalayyn. Jalpy, búl óte kýrdeli mәsele bolyp túr. Negizgi sebep - әkimdikter tarapynan tiyisti baqylaudyng bolmauy. Qazir mal jang ýshin 29 mln gektar jer qajet. Soghan qaramastan sharua qojalyqtary 33 mln gektar jerdi paydalanbay otyr. Auyldyq okrugterding 80 payyzynda jayylymdyq jer tapshy», - dedi Toqaev.

Jayylym jerlerding tapshylyghy әsirese Týrkistan, Almaty, Qyzylorda oblystarynda aiqyn sezilip otyr.

«Ýkimet pen oblys әkimderi prokuratura organdarymen birlesip, iygerilmey jatqan jayylymdyq jerlerdi auyl túrghyndaryna qaytaryp beru isin qolgha aluy kerek. Osyghan basa mәn bergen jón. Ýkimet gharyshtan monitoring jýrgizu tәsilin jetildirip, onyng auqymyn keneytui kerek. Osy manyzdy júmysty Preziydentting tapsyrmasymen ghana emes, túraqty týrde atqaru kerek»,- dedi Preziydent.

Pfizer vaksinasy turaly

Preziydent biyl mamyr aiynda Qazaqstangha Pfizer-ding 2 mln dozasy jetui kerek bolghanyn, biraq, Ýkimetting ol tapsyrmany oryndamaghanyn syngha aldy.

«Byltyr men tiyisti tapsyrmalar bergen bolatynmyn. Degenmen Pfizer vaksinasyn belgilengen kompaniyalargha jetkizu orta joldan ýzildi. Anyqtama retinde mynany aita alamyn. Kelisim boyynsha Qazaqstangha biyl mamyr aiynda Pfizer-ding 2 mln dozasy jetui kerek bolghan. Ýkimet preparatty jetkizuding ýziluin Pfizer kompaniyasynyng sharttarymen baylanystyryp otyr. Biraq búl sharttar vaksina satyp alatyn býkil elder ýshin standartty bolyp esepteledi», - degen Toqaev, búl is ayaghyna deyin jetu ýshin arnayy jarlyqqa qol qoygha dayyn ekenin aitty.

«Juyqta býkil әreketter algortiymi kórsetilgen taghy bir jana úsynys kelip týsti. Jarlyqqa qol qon kerek dep otyr. Qajet bolsa, men solay isteuge dayynmyn. Ýkimet pen Preziydent әkimshiligine qalyptasqan jaghdaydy anyqtap, atalmysh qajetti preparattyng jetkiziluin keshiktirgen lauazymdy túlghalargha qatysty shara qoldanudy tapsyramyn. Biz azamattargha qatysty úsynystarymyzdy әrtaraptandyruymyz kerek. Bәlkim keybir azamattar dәl osy vaksinany qabyldaghysy keletin shyghar. Sondyqtan múnday azamattargha mýmkindik berinizder. Problemany qysqa merzimde sheship, Pfizer vaksinasyn qazaqstandyqtargha qoljetimdi etu kerek», - dedi Memleket basshysy.

Dәstýrli bilim beru jýiesi turaly

Preziydentting aituynsha, pandemiya kezindegi qashyqtan oqu bilim sapasyna keri әser etti. Sondyqtan, aldaghy oqu jylynda oqushylar men múghalimderdi barynsha qorghaytyn keshendi tәsil әzirleu arqyly oqytudyng búrynghy formatyna kóshu qajet.

«Pandemiya kezinde oqushylar men studentter qashyqtan oqugha mәjbýr boldy. Búl jaghday bilim sapasyna keri әserin tiygizdi. Sondyqtan, ótken oqu jylynda jiberilgen kemshilikterding ornyn toltyryp, jana oqu jylynda kóshten qalyp qoymauymyz kerek. Múnyng birden bir joly – oqytudyng búrynghy formatyna kóshu ekeni anyq. Ýkimetke jana oqu jylynda oqushylar men studentterding dәstýrli oqu jýiesine oraluyn qamtamasyz etudi tapsyramyn. Koronavirustyng jana shtamdary payda bolyp jatqan kezde búl mindetti oryndau onay emestigin týsinemin. Sol sebepti oqushylar men múghalimderdi barynsha qorghaytyn keshendi tәsil әzirleu kerek», - dedi preziydent Toqaev.

Azyq-týlik baghasy turaly

Sonymen qatar, Preziydent Ýkimetting әleumettik manyzy bar azyq-týlik baghasyn ústap túru júmysy kónil kónshitpeytinin aitty.

«Qazirgi әleumettik manyzy bar azyq-týlik tauarlarynyng baghasyn ústap túru qúraldary tiyimsiz bolyp otyr. Jergilikti budjetten sauda jelilerine azyq-týlik tauarlaryn arzangha satu ýshin 30 mlrd tengeden astam is jýzinde tegin qaryz bólindi. Qazirgi jaghdayda búl sheshim jaman emes. Alayda, búl sharanyng naryqqa әseri 1-4% aralyghynda ghana», - dedi ol.

Memleket basshysy túraqtandyru qorlarynda da osynday jaghday ekenin jәne naryqtaghy túraqtandyru qorlary ónimderining ýlesi 4%-dan aspaytynyn jetkizdi.

«Fermerlerde óz ónimderin saqtay otyryp, forvardtyq satyp alu qúraly da jetkilikti iske qosylmaghan. Ákimder ortalyqqa bas shúlghyp otyrmauy kerek, ónirler ýshin jauapkershilik óz qoldarynyzda, sondyqtan Ýkimetke «Atameken» ÚKP-men birlesip, qoldanystaghy qúraldardyng tiyimdiligin baghalaudy jәne neghúrlym tiyimdi sharalar paketin úsynudy tapsyramyn»,-dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Azamattardyng tabysy turaly

Toqaevtyng aituynsha, qazir 800 myngha juq azamattyng tabysy kýnkóris dengeyinen tómen, al, kedeyshilik dengeyi 4,5 payyzgha jetken.

«Taghy bir mәsele - júmyspen qamtu jәne halyqtyng tabysyn arttyru. Pandemiyanyng saldarynan qarjylay tabystyng azangy ózekti mәselege ainaldy. Kedeyshilik dengeyi 4,5 payyz boldy. 800 myngha juyq azamatymyzdyng kirisi kýnkóris dengeyinen tómen. Túrghyndardyng naqty әri atauly tabysynyng ósimi azayyp ketti. Tabys týrlerindegi ózgerister de kónil kónshitpeydi», - dedi Preziydent.

Toqaevtyng aituynsha, zeynetaqy, jәrdemaqy, shәkirtaqy siyaqty әleumettik transfertter artqanymen enbek tabysy azayyp bara jatyr.

«Shúghyl әri auqymdy sharalar qabyldau qajet. Búl sharalar enbek tabysy men kәsipkerlik qyzmetpen ainalysudan týsetin tabysty arttyryp, kólenkeli ekonomikanyng auqymyn azaytugha jәne basqa da bastamalardy qamtugha tiyis», - dedi ol.

Sonday-aq, Preziydent jalaqy mólsheri men enbek jaghdayyna baylanysty narazylyqtar kóbeygenin aityp, Ýkimetke azamattardyng tabysyn arttyru boyynsha úsynystar әzirleudi tapsyrdy.

«Qazirgi tanda enbek újymdaryndaghy jalaqy mólsheri men enbek jaghdayyna baylanysty narazylyqtar kóbeyip keledi...Taghy da qaytalap aitamyn, bizding basty mindetimiz - halyqtyng әl-auqatyn arttyru. Ýkimetke azamattardyng tabysyn arttyru ýshin úsynystar әzirleudi tapsyramyn. Búl onay júmys emes. Óitkeni, júmysshylardyn, júmys berushilerding mýddeleri jәne budjetting mýmkindigi arasyndaghy tengerimdi tabu óte manyzdy. Júrttyng kýtip otyratyny da osy. Qazaqstan halqyna Joldauymda búl baghyttaghy naqty sharalar jóninde aituym kerek», - dedi Toqaev.

Memlekettik qyzmetkerlerding jalaqysy turaly

Sonymen qatar, Ýkimet otyrysynda 82 myng memlekettik qyzmetkerlerding jalaqysy kóteriletini aityldy. Mәselen, osy jyldyng 1 shildesinen bastap, jergilikti atqarushy organdar qyzmetkerleri ýshin jalaqy 1,9 esege kóteriledi. 2020 jyldyng 1 qantarynan bastap ortalyq memlekettik organdardyng qyzmetkerleri ýshin jalaqy jyl sayyn 30 payyzgha kóterilip otyrmaq. Búl baghdarlama 2024 jylgha deyin jalghasady.

Odan bólek, Preziydent auyldardyng ahualyna erekshe mәn beru qajettigin de aityp ótti.

Abai.kz