Kimdi kim syilauy kerek? Halyq biylikti me, әlde, biylik halyqty ma? Áriyne halyqsyz biylik bolmaytyny haq. Demek, elimizding basty zany  Konstitusiyamyzda anyq kórsetilip jazylghanynday - Memlekettik biylikting birden-bir bastauy - halyq. Demek, biylik halyq iygiligi ýshin qyzmet etip, súranystaryn qanaghattandyra aluy qajet.

Qazirde qúqyq qorghau organdarynyn  týrli oqighalardan keyin abyroyy týsip, halyqtyng senimsizdigin tudyrdy. Eldi, júrtty qorghaydy dep sengen tәrtip qyzmetkerlerining bedeline uaqyt ótken sayyn qarsy kózqarastar tuuda. Barlyghy birdey bolmauy mýmkin, alayda, jaqsylyqtaryn jamandyqtyng janghyryghy jauyp barady. Sonday-aq, sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresip jýrgen qarjy polisiyasyna senbeushilik artty. Múnyng barlyghyn oidan shygharyp otyrghan joqpyz. El arasyndaghy pikir osyny kórsetedi. Sondyqtan, әli óte kóp júmystar men reformalar jasalynuy jәne qatang baqylanuy kerek. Tek ayaqsyz qalmasyn dep tileyik.

Kenestik kezende beleng alghan aq pen qara boyauy әli de bolsa óz ústanymynan arylmauda. Demokratiyagha bet búrghan elimizde týrli ózgerister oryn alyp jatsa da sol bayaghy aq pen qara boyau fonyn saqtauda. Sonda janaru (modernizasiya), janartu (innovasiya) qayda? Ol kimge kerek jәne paydaly? Reformalar ózgeristerin ala kelmese olar ne ýshin jasalynady? Oilandyratyn súraqtar kóp, biraq naqty ister az.

Kimdi kim syilauy kerek? Halyq biylikti me, әlde, biylik halyqty ma? Áriyne halyqsyz biylik bolmaytyny haq. Demek, elimizding basty zany  Konstitusiyamyzda anyq kórsetilip jazylghanynday - Memlekettik biylikting birden-bir bastauy - halyq. Demek, biylik halyq iygiligi ýshin qyzmet etip, súranystaryn qanaghattandyra aluy qajet.

Qazirde qúqyq qorghau organdarynyn  týrli oqighalardan keyin abyroyy týsip, halyqtyng senimsizdigin tudyrdy. Eldi, júrtty qorghaydy dep sengen tәrtip qyzmetkerlerining bedeline uaqyt ótken sayyn qarsy kózqarastar tuuda. Barlyghy birdey bolmauy mýmkin, alayda, jaqsylyqtaryn jamandyqtyng janghyryghy jauyp barady. Sonday-aq, sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresip jýrgen qarjy polisiyasyna senbeushilik artty. Múnyng barlyghyn oidan shygharyp otyrghan joqpyz. El arasyndaghy pikir osyny kórsetedi. Sondyqtan, әli óte kóp júmystar men reformalar jasalynuy jәne qatang baqylanuy kerek. Tek ayaqsyz qalmasyn dep tileyik.

Kenestik kezende beleng alghan aq pen qara boyauy әli de bolsa óz ústanymynan arylmauda. Demokratiyagha bet búrghan elimizde týrli ózgerister oryn alyp jatsa da sol bayaghy aq pen qara boyau fonyn saqtauda. Sonda janaru (modernizasiya), janartu (innovasiya) qayda? Ol kimge kerek jәne paydaly? Reformalar ózgeristerin ala kelmese olar ne ýshin jasalynady? Oilandyratyn súraqtar kóp, biraq naqty ister az.

Qoghamdyq qatynasty retteytin zandar ayaq asty bolyp halyq iygiligine jaramasa kóz boyaudyng qajeti ne? Býginde ózge elderde oryn alyp jatqan týrli týsti tónkeristerding yqpaly atalmysh eki boyaudyng ornyn basugha әreket jasauda. Shýkir, elimizding damu kórsetkishi jogharylap, halqymyz sanaly oilay bastap, әlemdik bәsekege týsemiz dep jatqanda týrli mәselelerdi óz paydasyna sheshuge tyrysyp jýrgenderden búryn biylik shapshang jәne qyraghylyqpen qimyl jasauy kerek. Keshe erte edi, erteng kesh bolyp qaldy dep barmaqtaryn tistegenshe, onaltu men ornyna týsiruding jolyn izdeui tiyis.

«Egerde memleket kýshti bolsa onda ol bizdi basyp janyshtaydy, egerde әlsiz bolsa biz qúrimyz»,- dep Pol Valedy aitqanday, memleket óz kýshtiligin qay jerde paydalana aluy kerek?

Jahandanuda janaru mәselesimen betpe-bet kelgende ótkenimiz ben býginimiz býtin bolmasa bәsekelesu de bekershilik. Búl orayda ótkenimizdi týgendeude iygi isting bastauy Elbasy N.Nazarbaevtyng mәdeniy-múra baghdarlamasy alghashynda jedel júmys jasap ister atqarghanymen qazir jalghasy búlynghyrlyq tanytuda. Jasalghan ong ister nege jaynatylyp, últtyq ruh jәne namyspen úshtastyrylyp kógildir ekrannan kórsetilmeydi? Sonday-aq el patriotymyz dep qabyrghagha jazyp kýlki bolghansha, BAQ-tan kórsetip, ýlgi bolayyq.

Býgindi ghana oilamay, bolashaq úrpaq taghdyryna alandaghanymyz dúrys. Býgingi ketken kemshilikterdi keleshek úrpaq qaytalamauy tiyis. Sonymen, jemqorlyq nege kóptegen elderde sonyng ishinde postkenestik memleketterinde ýstemdik qúruda. Osy mәselemen keninen tanysa bastasang ghalamtor betinde búl qazaq qanynda bar degen oilanbay jazghan bir ózinshe janalyq ashqan avtordyng maqalasy bar. Al әlemde jemqorlyq kórsetkishinen bizden keyin túrghan Resey memleketin qalay bayqamay qalghan. Tarihtyng basyn oqymay ortasynan aralasuy bolyp jatqan shayqas alanynda eki jaudyn ortasynda qalumen birdey. Bos sózge uaqyt joq. Qazirgi zaman talaby jetetin jerge jýgirip jedel jetudi qajet etedi. Demek, jemqorlyq, paraqorlyqpen barsha әlem kýresude. Alayda, janymyzda jaqyn túrghan Gruziyada jemqorlyqtyng jelin azaytyp, ekpinin basuy - aiqay jiyrma besting arqasynda ekeni shyndyq. Jana buyngha oryn berdi, agha buyndy jyljytty. Qolynnan eline keltirer payda kelmese, ózgege oryn bergen dúrys. Osy orayda Mark Avreliyding «Áldene qolynnan kelmeytin bolsa, ol jalpy adamnyng qolynan kelmeytin is dep esepteme. Al, eger, әldene adam ýshin mýmkin әri oghan layyq bolsa, ol sening de qolynnan keledi dep sana», - dep dóp basyp aitqan. Taghy bir manyzdy mәsele, bizde kadrlyq qysqartu bolsa, jasy ýlkenderdi emes, jastardy qysqartuy ósip kele jatqan taldyng tamyryn shapqanmen birdey. Ýiretuding ornyna, bilmeysing be dep súrau aqylgha qonymsyz. Búl jerde bilmegenin odan emes, bilim beru jýiesinen súrauy tiyis. Óitkeni, býginde teoriyasy men tәjiriybelik manyzy alshaqtau jatqan bilim jýiesi jastargha últtyq tәrbiyeni kerekti dengeyde bere almay jәne boyyna últtyq ruhty shamasynsha sinirte de almay jatyr. Búl ýlken kemshilik. Tek bilimmen qarulanghan jastar - shayqasta ýstine sauyt kiymegen, tek qolyna qalqan alghan әskermen ten. Sondyqtan sayasy qúralgha jastardy ózimiz iyterip, bireuding qolynda, tistegenning auzynda jibermeuimiz kerek. Osy orayda Euraziyalyq ghalym L.N.Gumiylevtin: «Biz Batys Europadan 500 jylgha jas bolghandyqtan, europa tәjiriybesin qansha oqyp ýirengenimizben dәl europagha tәn túrmys-dengeyine, minez-qúlyq әdetterine jete almaymyz. Bizding jasymyz, bizding pasionarlyq dengeyimiz mýlde ózgeshe sipattaghy әdet-әdepterdi talap etedi. Búl ózgenikin ózekke tebu nemese qyryn qarau emes, basqa da tәjiriybeni oqyp ýirenuge tiyispiz, әri ol qajet te, biraq onyng ózimizdiki emes, ózgeniki ekenin esten shygharmaghanymyz abzal,- degen. Bilim berude últyq ruh pen últtyq namys berilmese, tәrbiyeli jastarmyzdy qalyptastyra almasaq, mynaday qauipter kezdesui mýmkin:

-                     Demografiyalyq mәselening úshyghuy.

-                     Jastarymyz sayasy qúralgha ainalyp ketu qaupi.

-                     Týrli aghymdardyng sonynda, ústaghannyng qolynda ketui mýmkin.

-                     Eng bastysy Elge ziyan keltirui.

-                     Bolashaghymyz búlynghyr boluy.

-                     Tektiligimizdi saqtap qala almauymyz, últtyghymyzdy bayandy ete almau.

Kezinde týrki júrtynyng babasy atanyp qoymay, dýnie jýzindegi әigili ekinshi ústaz bolghan Ál-Farabiyding ózi «Tәrbesiz berilgen bilim - adamzattyng qas-jauy» degen. Demek tek qana biz әlem elderining tәjiriybesin ala otyrghanda ózimizding basty qaruymyzdy úmytsaq, el patriottary men últjandy túlghalar qaydan shyghady?. Taghy eng iri ótkir mәsele keybir basshylarymyzdyng bilimi men tәrbiyesi jeterlik kýshi tasyghan passionarlyq kadrlardan qashyp, ózgelerin aluy búl óz ornynan qorquy ma әlde, kelispeushilikting aldyn-aluy ma? Týsiniksiz jәit ekeni belgili. Jaqsy kadrlar qashanda jaqsylyghy men janalyghyn ala keledi. Búl innovasiya men janarugha dayyn degen sóz. Jaman kadr bolmaydy, jaman basshy bolady. Jastardy júmysqa aldyq dep jar salu manyzdy emes, sol jastargha mýmkindik berip jol ashuy manyzdy. Búl bolashaqty baghyndyruda senimdilikti kýsheytip, olqylyqtardyng ornyn bosatugha septigin tiygizetini sózsiz.

Qayta ózekti mәselelerdi ainalyp, jemqorlyqtyng ekpindi jeline oralsaq, elimiz әlem tәjiriybesin eskerude Aldardyng «siqyrly» shapanynyng ornyn basqan «baydyn» shapany Aldardyng arqalaghan el amanaty men adal jolynan adastyra almaghanyn úmytpauymyz qajet.

Gongong - 1970 jyldyng sonynda oryn alghan sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres ýshin basqaru jýiesin reformalauda úran etip, «tabysqa sәikes ómir sýru» jәne «jauapkershilikti» kóterdi. Tabysqa say ómir sýru prinsiypi resurstardy ýnemdeudi aldynghy oryngha qoydy, al búl burkratiyalyq apparattyng jemqorlyq is-әreketterine tosqauyl qoyyp, jeng úshynan jalghasu men sybaylasugha qiyndyqtar tughyzdy. Al jauapkershilik prinsiypi memlekettik qyzmetkerlerding basqarushylyq mәdeniyetine tikeley yqpal etti. Búdan shyghar qorytyndy Qazaqstanda qansha qújattar shyqqanymen, baqylau kýsheytilgenimen jemqorlyq derekterining azaymauy - búl onyng iyerarhiya bolyp, jogharydan tómenge qaray jýiemen ornalasqandyghyn kórsetedi. Yaghni, tómende shauyp jýrgen bir sanauly adamdy ústatyp jiberip, jogharydaghy ózderin «alushylar», tómendegelerdi «jymqyrushylar» sanaytyndar keyinnen qayta ornyna ózgelerdi alyp, olardy da jemqorlyq pen paraqorlyqqa iytermeleydi. Búl eng bastysy. Al olardyng kózderining adamgershilik qasiyetten attap, tek aqshany ghana kórui ómirining belgili bir qiyn kezderin de suretteui yqtimal. Kezindegi Kenestik dәuirinde de jemqorlyq boldy, alayda toqyrau jyldary men qayta qúru kezinde ómirbayandarynda belgili bir syzattar bar túlghalar ótkenning ornyn toltyrugha tyrysuy әbden mýmkin. Búl mening subektivti pikirim.

Jemqorlyq pen paraqorlyq - adamnyng әlsizdiginen tuyndaydy. Álsiz adam kýshti bolugha tyrysady. Ol tek bәri aqshada jatyr dep oilaydy, topshylaydy. Álsizder - adamy qúndylyqtardy ansaydy. Aqsha arqyly bәrin sheshuge tyrysady. Alayda, bolyp jatqan oqighalardan habardar bolyp otyratyn halyq jәne tarihtyng syndarly betteri onday sәtterdi sәtsizdikpen ótkizip jibermeydi. Ár nәrsening de súrauy bar. Jaqsylyqpen kelgen is - quanyshqa bóleydi. Jamandyq pen kelgen is bolashaqty - belgisizge telip, kónilge qorqynysh baylaydy.

Jemqorlyq - adamdar arasynda senimsizdik tudyryp, bólinuge aparatyn jol. Sonda el men jer kimge kerek? Toyyp alyp ash balamen oinamau mýlde otandyq tarihta bolmaghan. Bireuding kóz jasymen, aldau-arbau, qulyqpen kelgen dýnie eshqashan keshirilmeydi. Jogharyda atalghanday әlsizder kýshti bolugha tyrysyp jýrip, tek ózinen myqty kýshti kórgende toqtaydy. Demek, jogharyda qoyylghan súraqtyng jauaby memleket kýshtiligin osynday jerde kórsetui tiyis.

Qanday ózgerister bolmasyn әdil baghasyn alyp otyruy manyzdy. Zang ýstem bolmay, әdilettilik ornamay, tәrtip qalyptaspayynsha halyqtyng ashuyn tughyzady. Uәdeleri kóp, jasaghan isteri joq biylik ókilderinen halyq habardar boluy kerek. Kónilde kýdik bolmauy qajet. Kýmәn úyalaghan jerde kósh týzelmeydi. Sonymen, jemqorlyqtyng jol kesude mynaday ózindik oy týiindesek:

1.Mektep qabyrghasyndaghy jasóspirimder sanasyna jana iydeologiyany qalyptastyru qajet. Óitkeni, olar mektep qabyrghasynda jýrip, esh nәrse әdil emes, bәri aqsha dep ósse, búl jemqorlyqqa dem bergendey bolady. Kerisinshe jemqorlardyng saghyn syndyryp, talap etuge úyalatynday dengeyge týsiru qajet.

2.Qazaqstandaghy reformalardyng bayau jýrgizilui keybir jemqor toptargha, paraqorlargha beyimdelulerine mýmkindik berude. Búl orayda bayyppen baqylau jәne qyraghylyq pen әdilettilik kerek.

3. Joldau - jana mýmkindikter. Alayda el ýshin júmys jasaugha tyrysyp-aq jýrgender júmys izdeude ashyq jemqorlyq derekterine kezdesude. Búl túrghyda júmys izdeushiler men júmys berushiler arasynda da baylanystar ornatu qajet.

4. Jogharyda kórsetilgendey jipsiz baylanghan jýieni týp-tamyrymen qúrtu ózekti aldynghy mәsele. Áytpese, bolashaqta búl jýie múragerlikke ainalyp ketu qaupi basym.

5. Qarjy polisiyasy, qúqyq qorghau organdarynyng halyq aldyndaghy beynesin (imidjin) dúrys jәne tez arada qalyptastyra alu kerek. Halyq onyng kiygen kiymine qarap emes, adamgershilik pen ar-namysyna qarap baghalaydy.

«Abay-aqparat»