Byltyr berilgen ghimarat biyl qúlaghaly túr
Qas pen kózding arasynda ýiindige ainalghan Qaraghandydaghy kóp qabatty ýiding «taghdyryna» tandayyn taqyldatyp, jaghasyn ústamaghan jan qalmady. Alayda múnday súmdyq oqighanyng «synary» joq degenge qazir eshkim de imanday ilana qoymas. Óitkeni sapasy tym tómen, paydalanylmay jatyp jaramsyz bolyp qalghan nysandardyng sany artpasa, kemiytin týri joq. Ontýstikting ontýstigi esepteletin Maqtaaral audanynda osynday bir sapasyz nysangha qatysty daudyng týndigi týrildi.
Maqtaaral audany IYirjar auyldyq okrugindegi Alash eldi mekeni túrghyndarynyng kópten kýtken felidsherlik-akusherlik beketting paydalanugha berilgenine quanghany byltyr ghana bolatyn. Quanyshtary su sepkendey basyldy. Sebebi su jana ghimarat apatty jaghdayda.
«Maqtaaral audany Myrzakent emhanasy» memlekettik mekemesine qarasty búl beketting qúrylys júmystaryn jýrgizu ýshin budjetten 22 715 682 tenge bólingen bolatyn. Memlekettik satyp alu konkursyn ótkizgen oblystyq qúrylys basqarmasynyng basshylary ghiymaratty salugha ýmitker «QSO Birlik» JShS-nyn, yaghny «jarysqa jalghyz týsken» merdigerding mýmkindigine imanday senip, bir kózden satyp alu tәsilimen jenimpaz jariyalaghan. Sóitip, tapsyrys berushi men oryndaushynyng arasynda aqpannyng 14-i kýni kelisimshart týzilip, tiyisti basshylar tarapynan shiyryp túryp qol qoyylady. Jauapkershilikti mindetine alghan kompaniya qúrylysty sәuirding alghashqy kýninen bastap, tamyzdyng sonynda tapsyrugha uaghdalasady. Merzim jaghyna kelgende merdiger kompaniya tarapynan eshqanday kemshilik oryn almaydy. Qúrylys júmystaryn tipti belgilengen merzimnen de búryn ayaqtap, tamyzdyng 4-inde memlekettik qabyldaudan ótip ýlgeredi. Alayda atam qazaq «asyqqan - saytannyng tirligi» dep beker aitpaghan eken. «QSO Birlik» JShS uaqyt jaghynan útamyn dep jýrip, sapa jaghyn esten shygharyp alghan sekildi.
- «Auyl túrghyndarynyng densaulyghyn kóteruge júmys isteui tiyis búl ghimarattyng qúrylysyn tekseru isi arnayy sot-qúrylys saraptamasynyn, ózge de bilikti mamandardyng qatysuymen jýrgizildi. Olar ghiymarattyng negizgi konstruksiyalary qúrylys jobasynan edәuir auytqyp ketkendigin anyqtady. «Merdiger «QSO Birlik» JShS-men «Alash» felidsherlik-akusherlik beketi ghimaratyna jýrgizgen qúrylys júmystary joba-smeta men F2,FZ qújattaryna sәikes emes. Oryndalmaghan qúrylys júmystarynyng qúny 2 598 529 tenge bolyp bekitilgen. Tekseruge oblystyq tótenshe jaghdaylar departamentining ókili retinde qatysqan Maqtaaral audanynyng tótenshe jaghdaylar bólimining bastyghy B.Abdazimovtyng 27.04.2012 jylghy qorytyndysynda «Alash» felidsherlik-akusherlik beketining ghimaraty qazirgi uaqytta qoldanysqa jaramsyz jәne apatty jaghdayda ekeni kórsetilgen». Búl - sot-qúrylys sarapshysynyng keltirgen tújyrymy», - deydi Maqtaaral audanynyng prokurory Haly Mamataev.
Taghy da prokuraturanyng anyqtamasyna nazar salayyq. «Tekseru barysynda tapsyrys berushi OQO qúrylys basqarmasynan alynghan qújattargha qarau jýrgizilgende 2011 jyldyng sәuir aiynda ghimarattyng irgetasy qúrylys jobasynan auytqyp, atqarylghan qúrylys júmystaryna toltyrylghan F.12 qújatynda tek qana merdigerding ókili Q.Tólegenovting qoly qoyylyp, móri basylghan. Al tehnikalyq bayqaushy mekemening ókili B.Qantarov pen tapsyrys berushi mekemening ókili M.Bayymbetovtyng qoldary qoyylmaghan. Tapsyrys berushi mekemening ókili S.Ikramov pen tehnikalyq bayqaushy mekemening diyrektory A.Balabekov osy zansyzdyqqa qaramastan, F.13 qújatyna qol qoyyp, mór basyp, 6 871 502 tenge memleket qarjysyn merdigerge zansyz audarghandary anyqtaldy. Sonymen qatar, tapsyrys berushi oblystyq qúrylys basqarmasy men «Ontýstik qúrylys saraptama aumaqtyq ortalyq» JShS arasynda 22.02.2011 jyly 97-sandy kelisimshart týzilgen. Tapsyrysshynyng ókilderi S.IYkramov pen M.Bayymbetov osy kelisimshartta kózdelgen, yaghny oryndalghan qúrylys-montajdau júmystaryna iriktemeli tәrtippen kem ólshem jýrgizu, kez kelgen uaqytta injenerding oryndaghan júmystarynyng barysyn jәne sapasyn tekseru jayly jәne QR Azamattyq kodeksinde qaralghan qúqyqtarynan qasaqana bas tartyp, merdigerding júmysyna mýldem qadaghalau jýrgizbegen. A.Balabekov basshylyq jasaytyn «Ontýstik qúrylys saraptama aumaqtyq ortalyq» JShS-ning óz mindetterin tolyq oryndamauynyng saldarynan «Alash» FAB ghiymaratynyng qúrylys júmystary, ghiymarattyng irgetasyn ornatugha dayyndyq kezenderi injiyniyringtik qyzmet kórsetushining qatysuynsyz jýrgizilgen».
Kórip otyrghandarynyzday, qúrylys sapasynyng mýldem syn kótermeytinine baqylaushy mekemelerding óz isine jauapsyzdyqpen qarauy negiz bolyp otyr. Qúrylys sapasyn qadaghalaushy eng basty mekeme oblystyq Memlekettik sәulet-qúrylys baqylau jәne liysenziyalau departamentinen osy qúrylystyng sapasyn qadaghalaugha bekitilgen bas maman tarapynan da qadaghalau mýlde jýrgizilmegen. «Qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketetini» dәleldengen dýniye. Al nelikten baqylaudyng bosansyp ketkeni bólek әngime. Bәlkim, kópshilik arasynda «jender» degen qosymsha ataugha ie bolghan tenderdi ótkizetin mekeme basshylarynyng «payyz» alatyny jónindegi el arasynda jeldey esken әngimening astarynda bir shyndyq bar ma eken? Baqylaushy mekemelerding óz mindetine nemqúraydy qarauynyng da, jalghan qújattargha jol beriluining de týpkilikti sebebi osy «payyzgha» tikeley qatysy bar ma degen kýdikti oy kimdi de bolsa mazalasa kerek-ti. Osy kýdikting astarynda bir shyndyq bolsa, qúrylys sapasyna qatysty búl soraqylyqtan juyq arada qútyla almasymyz anyq.
Ortaq qazynanyng 22 715 682 tengesin qúrdymgha jibergen búl iske qatysty tiyisti lauazym iyelerining ýstinen qylmystyq is qozghalyp, tergeu amaldaryn jýrgizu ýshin oblystyq prokuraturanyng arnayy prokurorlar tobyna joldandy.
Shadiyar MOLDABEK, Ontýstik Qazaqstan oblysy
«Alash ainasy» gazeti