QR Bilim jәne ghylym ministrligi Til sayasaty komiytetining tapsyrysy boyynsha Shaysúltan Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng úiymdastyruymen «Til ýiretudegi izdenister: zamanauy әdister men ónimder» taqyrybynda dәstýrli respublikalyq onlayn seminar jalghasyn tapty.

Onlayn seminarlar úiymdastyrudaghy negizi maqsat – qazaq tilin ekinshi til retinde oqytudy jetildiru, әdistemelerdi zerdeleu, til oqytudyng ónirlik ortalyqtarynyng tәjiriybelerimen bólisu jәne sol arqyly til oqytu ortalyqtarynyng әdiskerleri men oqytushylaryna әdistemelik kómek kórsetu.

Býgin  Núr-Súltan qalasynyng jergilikti uaqyty boyynsha saghat 16:00-de  Aqtóbe oblysynyng tilderdi damytu basqarmasyna qarasty «Tilderdi oqytu ortalyghy» kommunaldyq memlekettik mekemesi qyzmetkerleri әriptesterine jәne tyndarman qauymgha qazaq tilin oqytudaghy tәjiriybelerimen bólisti.

Aqtóbe oblystyq tilderdi oqytu ortalyghy ónirdegi eresek túrghyndar ýshin tilderdi oqytu boyynsha qosymsha bilim beru naryghynda 2007 jyldan beri qyzmet etip keledi.

Ortalyq ózge últ ókilderi kóp shoghyrlanghan 6 audanynda da (Hromtau, Algha, Mәrtók, Qarghaly, Qobda, Múghaljar) tildik kurstar úiymdastyrady.

Tilderdi oqytu ortalyghy 2007-2021 jyldar aralyghynda 19 578 adamdy tilderdi oqytu kurstarymen qamtydy, onyng ishinde:

memlekettik til – 16 364 (84%),

aghylshyn tili – 2 048 (10%),

orys tili – 149 (1%),

latyn grafikasy kursy – 1 017 (5%).

Al ózge últ ókilderining ýlesi 23% qúraydy, yaghny 4 492 adam. Oqu ýderisi zoom, x-rekorder, skype, whatsapp, teleqram, elektrondy poshta arqyly onlayn rejiyminde jәne qashyqtan oqytylady.

Ár jyldary ortalyq oqytushylarynyng qúrastyruymen 52 әdistemelik jәne oqu qúraldary, balalar әdebiyeti, jurnaldar jaryqqa shyqty. Onyng ishinde:

• oqu qúraly – 23,
• әdistemelik qúral – 4
• balalargha arnalghan әdebiyet – 18,
• elektrondy oqu qúraly men mobilidi qosymsha – 7.

Ortalyqtyng jaryqqa shyqqan әdistemelik qúraldary:

1) «Men ýsh tilde sóileymin-1», «Men ýsh tilde sóileymin-2» –balalargha arnalghan qazaqsha-oryssha-aghylshynsha tilashar osy tilderdi alghash ýirenushiler ýshin sózdikter men suretti, qyzyqty tapsyrmalary bar qúral retinde qúrastyryldy.

2) «Bilimdi balaqaı» – balalargha latyn әlipbiyin ýiretu kitaby. Ólender týrinde әzirlengen kitap býldirshinderge latyn әlipbiyining jazyluy men oqyluyn tanystyrady, әrbir әrip tanbasyna qatysty óleng shumaqtaryn jattau arqyly til ústartu jәne surettermen bezendirip, este saqtau qabiletterin jetildiredi. Ólender avtory Músaghaliyeva Saghadat Saghidollaqyzy – aqyn, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi.

3) «Jazylym» eresekterge arnalghan latyn әlipbiyin ýiretu qúraly. Jattyghular jinaghy jana әlipbiyding qyr-syryn jazu jәne oqu daghdysy arqyly mengertuge baghyttalghan.

4) «English Grammar» aghylshyn tilining bastapqy (A1, A2) dengeyi boyynsha oqu qúraly. Grammatikalyq materialdardy onay әri tez, qyzyqty jattyghular arqyly mengeruge mýmkindik beretin grammatikalyq materialdar suret jәne týrli-týsti kesteler týrinde berilgen.

5) «Oqylym» qazaq tilining 5 dengeyi (A1-S1) boyynsha mәtinder jinaghy dengeyler boyynsha oqylym daghdysyn damytugha arnalghan tapsyrmalar arqyly til ýirenushilerding oqu, jazu sauattylyqtaryn arttyrugha yqpal etu, memlekettik tilding qoldanu ayasyn keneytu maqsatynda qúrastyrylghan.

6) «Qazaq tili presentation» qazaq tilining A1-V1 dengeylerine arnalghan elektrondy orta. Memlekettik tildi qyzmetkerlerge, eresekterge A1-V1 dengeyleri boyynsha dayyndalghan elektrondy ortada til ýirenushilerding kýndelikti-túrmystyq, túrmystyq-kәsibi, әleumettik-mәdeny salalarda erkin dialogke týsu qabiletterin damytu, sózdik qorlaryn qalyptastyra otyryp, odan әri jetildiru baghytyndaghy audiotapsyrmalar, slayd-prezentasiyalar jinaqtalghan.

7) «English time» aghylshyn tilining bastapqy A1, A2 dengeylerine arnalghan elektrondy orta. Óz betinshe aghylshyn tilin ýirenushilerge arnalghan elektrondy orta «Sabaqtar», «Grammatika», «Oqylym», «Tyndalym» bólikterinen túrady.

Sonymen qatar til oqytu ortalyghy әleumettik beynebayandar, telebaghdarlamalar әzirleydi.

«Jana әlipby – jarqyn bolashaq» әleumettik roliygi әzirlenip, mausym-shilde aiy boyy «Aqtöbe» telearnasy arqyly berilude.

- «Tildaryn» balalargha arnalghan telebaghdarlamasy 2019 jylghy 1 mausymda halyqaralyq balalardy qoghau kýnine oray kishkentay býldirshinderge jol tartty.

- «Jana әlipbiydi birge ýireneyik!» eresekterge arnalghan telebaghdarlamasy. Baghdarlama «Rika TV» telearnasy arqyly 12 shygharylymy efirden berildi.

Óz betimen latynnegizdi qazaq әlipbiyin ýirenemin deytin túlghalar ýshin ortalyq «Aqyldy älıpbi» mobilidi qosymshasy әzirledi. Akutty-digrafty әlipby negizinde әzirlengen mobilidi qosymshany Google Play-den tegin jýktep alyp, paydalanu mýmkindigi býginge deyin qoljetimdi boldy.

Ortalyq 2014 jyldan bastap «Tilderdi oqytu: izdenis jәne әdisteme» aqparattyq-әdistemelik jurnalyn shyghara bastady.

Ayta keteyik, qazirgi tanda respublika boyynsha 99 til oqytu ortalyghy qazaq tilin oqytu boyynsha qyzmet kórsetip keledi.

Aldaghy uaqytta da basqa da ónirlik ortalyqtardyng tәjiriybelerimen bólisetin bolamyz.

Onlayn basqosu ZOOM platformasynda seminar týrinde ótti jәne jalpy tyndarmandar ýshin Facebook әleumettik jelisinde tikeley efirde  kórsetildi. Seminargha 100-ge juyq til mamany qatysty.

Abai.kz