Shyghysqazaqstandyq sheber, ShQO Abay audanynyng ortalyghy Qarauyldaghy balalar kórkemsuret mektebining múghalimi, órimshi Symbat Qúdaybergenovting qamshy órumen shyndap ainalysqanyna jeti-segiz jyl, shiyki jәne pisken teriden torsyq jasaumen әuestengenine eki-ýsh jyl bolypty.  Búl qasiyetti óner atasy, órimshi Qúdaybergennen daryghan eken. Qazir bilgenderin shәkirtterine ýiretip jýr.

Symbat Qayyrlyghazyúly qamshy órudi auylda jastayynan kórip óskenin aitady. Ýide tórding ana basynan myna basynan deyin qamshynyng jeti atasy týr-týrimen tizilip, ilinip túratyn. Keyde alyp oinaytyn. Búlar atasy Qúdaybergenning qamshylary bolatyn.

- Ol kisi kezinde Jdanov kolhozynyng ( qazirgi Qúndyzdy auyly) tóraghasy bolghan, mektep ashqan. Kózin kórmesem de, atamnyng kiyimderi: saptama etigi,  qasqyr ishigi men tymaghy bir búryshta ilinip túratyn. Sol kezdegi  atamyzdyn  er-túrmany, aghashtan jasalghan kebeje, apamyzdyn  qoldan toqyghan alasha, syrmaq, kiyiz tekemetteri, búrynghy jezden jasalghan ydystary  bolatyn. Eseye kele  búzylghan qamshylardy alyp óndeytinmin, solargha qarap otyryp, óz betimshe toqitynmyn,- dep esine aldy sheber balalyq shaghyn.

Toqsanynshy jyldary el ishinde últtyq qolónerdi baghalap,  bylgharydan etik tigu, qayystan qamshy óru, jýgen, noqta siyaqty at әbzelderin jasau sәnge ainaldy. Atakәsipke den qoyghandardyng qarasy artty. Bir kórgen nәrse esten ketpeydi. Mektep jasynda ózi de osy mektepke kelip, shpagatpen toqudy ýirengeni bar.

Symbat Qúdaybergenov Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiytetining kórkem grafika fakulitetin tәmamdaghan son, 2008 jyldan beri osy balalar kórkemsuret mektebinde  qyzmet etip keledi. Audan ortalyghynda  1992 jyly ashylghan atalmysh mektepte qazir 157 bala  mýsin, suret, keskindeme, qolóner jәne dizayn siyaqty bes baghytta  qosymsha bilim alady. Búdan basqa Kókbay orta mektebindegi filialynda qolónerge beyim taghy qyryq bala sýiikti isterimen ainalysady.

- Audanymyzdaghy mektep jasyndaghy eki jarym mynnan astam balalardyng barlyghy da  qosymsha bilimmen qamtylghan. Óner mektebinen basqa, әrtýrli sport ýiirmeleri, basseyn bar. Ózimizge balghyndardy alty-jeti jastan qabylday beremiz. Olardyng boyynda keremet bir talant bolsyn degen talap qoymaymyz. Suret salam, últtyq qolónerdi ýirenem degen niyeti bar, yntaly balalardyng barlyghyna esigimiz ashyq. Bәri shetinen suretshi, sheber bolyp ketpese de, dýniyetanymdary keneyedi, atakәsip týrlerin bilip jýredi. Basty maqsatymyz –jas  úrpaqtyng boyynda halqymyzdyng qolónerine degen qúrmetti qalyptastyryp, ony baghalay biluge ýiretu, әsemdikke, úqyptylyqqa, tózimdilikke baulu.  IYkemi bar balalardy bólip alyp, terendetip oqytugha tyrysamyz, - deydi Symbat Qayyrlyghazyúly.

Sheberding aitysyna qaraghanda, óz shәkirtteri arasynda әzirge qamshy  óruge  asa әues balalar  joq. Tek shpagatpen órip, órimning týrlerin ýirenip jýr.  Qamshy órudi niyeti ashyq, kishkene kezinen malmen ósken bala bolmasa, kez kelgen bala ýirene almaydy eken. Ol – qanmen darityn óner. Ýirengen kýnning ózinde shatasyp, qazir toqyghanyn qazir úmytyp qaluy mýmkin.

- At әbzelderin, qamshyny toqugha jastayynan jylqynyng qasynda jýrgen, maldy kórip ósken bala ghana  qyzyghady. Beyimi bolmasa, shatasady. Ýirense de, ary qaray damytpaydy, - dep jalghastyrdy oiyn ústaz.- Kókbay atyndaghy mekteptegi filialda Júmatay Aydyn degen әriptesimizding shәkirti bar, qamshy óruden respublikalyq sayystargha qatysyp jýredi, sonday-aq, osy taqyrypta zertteu júmystaryn qorghaghan balalar bar. Óz oqushylarym arasynda arqan esip alghan, búzauyna jýgen órgenderdi kórdim. Osynyng ózi olar ýshin quanysh, óz qoldarymen jasaghan búiymdar әri baghaly keledi. Al qayystan toqu ýshin balagha eppen birge kóp kýsh kerek, órgen kezde qoldary oiylyp qalady. Sondyqtan qamshy órudi eresekteu kezde qolgha alghan dúrys.

Terini de ózderi óndeydi

Elimizding Tәuelsizdigining 30 jyldyghyna oray oblystyq óner múrajayynda jýrip jatqan «Úly dala didary» kórme-bayqauyna balalar kórkemsuret mektebi múghalimderining qolynan shyqqan  teriden  jasalghan  torsyq pen qayystan órilgen qamshy, basqa da qazaqtyng últtyq qolóner búiymdary, suretshilerding tuyndylary, jiyny 12-14 júmys qoyylyp, barlyghy  kópshilikting kónilinen shyqqan-dy. Songhy ýsh jylda ústazdary shәkirtterine de shiyki jәne pisken teriden torsyq jasaudy ýiretip keledi.

Sheber qamshy óruge dayyn qayysty Tarbaghatay jaqtan myqty órimshilerden molynan satyp alsa, torsyq jasaytyn shiyki terini ózderi óndeytinin aitady. Ony tereng zerttep, әleumettik jelilerden әrtýrli tәsilderin kórgenmen, eng tiyimdisi әri qarapayymy - ózimizding ata-babalarymyzdan kele jatqan әdis eken. Sapaly shiykizat dayyndau ýshin keminde  bir aiday uaqyt kerek. Aldymen iri qara maldyng terisin eki aptaday әk pen túz, sirke qyshqyly  qosylghan sugha salyp, týgi men ishki jaghyndaghy óli terisi jiydip týsip qalghansha ústaydy. Sirke qyshqylyn qolqany alatyn jaman iyisin ketiru ýshin  qosady. Sosyn sary sugha nemese sýtting qaldyghyna 3-4 kýnnen 7 kýnge deyin salyp,  azdap maylap, jibitip alady. Dayyn bolghan qaq terini taghy da bir tәulik boyy sugha  salyp, júmsartady. Osydan keyin ghana torsyqtyn  bólshekterin  teriden dayyn ýlgimen  qiyp alyp, bir-birimen qayyspen biriktirip, tigip, bederin shygharu ýshin  ishine ystyq qúmdy nyghyzdap, toltyrady. Osylay qatqan son, ishindegi qúmyn tógip tastaydy. Múnday torsyqtar tek suvenir retinde qoldanylady, ishine súiyq tagham qúigha kelmeydi eken.

Júmatay Aydyn degen múghalim torsyqty pisken teri-qayystan da  jasaydy. Ol ýshin qayystyng ishine  kez kelgen sharaptyng bótelkesin salyp, aldymen syrtyn ermeksaz ne kóbikpen qaptaydy. Sosyn qayys terimen kómkerip, qaptap tastaydy. Ishinde ydysy bolghandyqtan múnday toqsyqtargha susyn qúygha bolady.

- Búryn kóshpendiler torsyqtyng shetin qoydyng taramysymen tikken, taramys kirigip, tigisterdi bitep tastaydy. Ishin qoydyng nemese jylqynyng mayymen sylap, jemis aghashtary ne tobylghymen ystaghan. Sonda ishine qúiylghan airan, sýt tógilmegen.  Onyng ýstine ol iylengen, júmsaq teriden jasalghandyqtan, bosaghan kezde býktep, jinap alghan. Al qalpyn saqtaytyn qatty torsyqtardyng mýiizderinde qymyzdyng sarqyny qalyp qoyady da, ol  ashytqynyng rólin atqarady. Ýstine saumal qúya salsa, attyng janynda shayqalyp jýrip, qymyzgha ainalghan, - dep kóshpendilerding danalyghynan syr aqtardy Symbat Qúdaybergenov.

Órimshi qamshy órumen ainalysqan jeti-segiz jylda tapsyryspen ghana jýzden astam qamshy órgen, 10-15 jýgen  jasaghan. «Qazaq halqynyn  mәdeniy-túrmysynda, salt-dәstýrinde, ruhany zerdesinde qamshynyng alatyn orny erekshe. Qamshy - naghyz óner tuyndysy, shanyraqtyng kiyesi,  er jigitting serigi, aibyny»  deydi. Eng qymbatqa satqan qamshysyna  sol kezde úyaly telefon satyp alghany esinde.

- Qamshy alty, segiz, on taspaly dep kete beredi. Taspa neghúrlym kóbeygen sayyn jinishkere beredi, әri ajarlana, kýrdelene týsedi. Taspa neghúrlym sapaly, týzu kesilse, órim soghúrlym әdemi shyghady. Taspany tilgen kezde dәldik pen eptilik, shydamdylyq kerek. Men júmysty bastamas búryn  taspany ólshep,  tilip, barlyghyn aldymen dayyndap alamyn. Odan keyin eshnәrsege alandamay kirisemin. Órgen sayyn qanattanyp, әser alamyn, -deydi sheber.

Shabyty qystyng úzaq keshteri men týnderinde ashylady. Tynyshtyqta, qalyng oigha shomyp otyryp órgendi únatady. Tapjylmay otyrsa, bir qamshyny bir tәulikte toqugha bolady. Symbat qamshysyn zergerlik әshekeylermen bezendirgendi únatpaydy. Onday qamshy kýndelikti qoldanugha jaramaydy, tek tórde sәn ýshin ilinip túrmasa.

Kәsip ashu ýshin joghary dengey kerek

Sheber songhy bes jylda qalada da últtyq qolónerimizge betbúrghandar, etik tigushiler kóbeygenin bayqaghan. Búryn búiymdaryn Semeyge baryp ótkizetin. Býginde ol jaqta óz qolónershileri de jetkilikti. Qazaqtyng jigitteri  shaghyn seh ashyp alghan, teriden bizding jaqtyng saryshúnaq ayazynda taptyrmaytyn unty siyaqty etikterdi tigedi. Jazda basqa kәsippen ainalysady. Symbattyng da etik tigudi mengersem, er-túrman jasap ýirensem degen armany bar. Alayda ary qaray damytyp, kәsip qylu ýshin  oghan bilim kerek. Etik tigu jay óner emes, eger kýnkóris kózine ainaldyrsa,  súranysqa iye, qyp-qyzyl tabys әkeletin, qyr-syry mol kәsip. Qolónerding qay týrin alsaq ta, ony kýnkóris kózine ainaldyram desek, aldymen jay әuesqoydan kәsiby dengeyge kóterilu kerek.

- Ontýstik oblystarda, Tarazda, tipti myna Pavlodarda aghashtan týiin týigen, attyng erin aghashtyng tamyrynan tútastay oiyp jasaytyn qoly altyn sheberler bar. Tarazdaghy ýlken kisi, er-túrmannyng jeti týrin jasaytyn myqty sheber. Ol kisi  «qasyma alyp, 6-12 ay ýiretemin, aqshasyn tóleseng boldy» deydi.  Oghan bizding mýmkindigimiz joq, salt basty jastardy jibermesek. Ontýstikte sabany oiyp jasaytyn jigittermen sóilestim. Ózbek aghayyndar, tek satugha jasap jýrgen kórinedi. Eger memleket tarapynan bilimimizdi tolyqtyryp,  sheberligimizdi shyndaugha, kәsiby dengeyge jetuge mýmkindik beretin sheberlik oqularyn ótkizuge qoldau bolsa, jaqsy bolar edi. Sonda ghana kәsip ashugha grant alyp, sharuany dóngeletip әketuge bolady. Áytpese qarabayyr, әuesqoy dengeyinde qalyp qoyamyz, - degen pikirimen bólisti Symbat Qúdaybergenov.

Qazir balalar kórkemsuret mektebinde óz muzeylerin ashugha dayyndyq jýrip jatyr. Ol jerge mektepting jiyrma jylghy tarihynan syr shertetin suretter, eski jәdigerler men múghalimderi men shәkirtterining qolynan shyqqan qolóner búiymdary, suret tuyndylary qoyylmaq. Qazirding ózinde biraz jәdiger dayyn. Bir kisining qorasynan tauyp alghan, shashylyp qalghan balagha arnalghan erdi restavrasiyadan ótkizip qoyypty. Bir de bir shegesiz jasalghan besik, kónening kózindey kelsap túr. Osy mektepting kýzetshisi bolyp isteytin  Aybek Imantaevtyng qolynan shyqqan búiymdar bar. Jalpy búl kisi óz sheberhanasy bar  myqty sheber eken.

Symbat Qayyrlyghazyúly da qazir óz sheberhanasynyng qúrylysyn ayaqtaugha jaqyn. Keleshekte aghashpen de, terimen de júmys istep, óskeleng úrpaqqa  últtyq qolónerimizdi nasihattap, bar bilgenin ýiretudi ózine borysh sanaydy.

Ayna Eskenqyzy

Abai.kz