V

Baqay týrmede jiyrma shaqty kýn jatyp shyqty. Onyng qolgha alynghan negizgi sebebin ózinen úqtym. Saqshynyng «jaghdaydy iyanattady» deytin - syltau ýshin jariyalaghan jala «sebep» eken de, Baqaydyng Mehirge ara týsui - astyrtyn, shyn sebep eken: Shyndyghynda «Jaqandy» iyanattamapty, Mehirdi ýiinde qylqyndyryp jatqan «Jaqannyn» qolynan lәm demey-aq úyaltyp aiyrypty.

Audandyq ýkimet abaqtysyna bir týnep shyqqanymnan song maghan Mehirding keyingi ahualyn Baqay da, onyng ózi de tolyq aitpay, jasyryp jýripti. Ákesining bay saudagerge baylap zorlap beru rayyn tolyq úqqan Mehir әpeke-jezdesining ýiine panalaytyn bolghan eken. Bir keshte әkesi baryp «ertip әkelip» onasha, qonaq ýiine kirgizipti de, esik aldyna túryp ap, әkelik ýkimin ashyq aitypty:

- Biz seni aimaqtyng eng joghary semiyalarynyng birine atastyrdyq... Jaqsy jigit!... barasyn!

- Barmaymyn!

- Ne ýshin?!

- Jaqsy jigit bolsa, eki әiel shyghara ma?

- Áli ýilenbegen ana bireuine shi?

- Eshqayysyna!

- Endi kimge barmaqsyn?

- Ózimning uaghdalasyp qoyghan adamym bar.

- Ihy...y, - dep úmtylyp beripti әkesi, - bizden tuylyp, jetim-kedeyge barmaqsyng ghoy? Olay ayaq asty bolghanymsha óltirip, tynysh bolayyn!

V

Baqay týrmede jiyrma shaqty kýn jatyp shyqty. Onyng qolgha alynghan negizgi sebebin ózinen úqtym. Saqshynyng «jaghdaydy iyanattady» deytin - syltau ýshin jariyalaghan jala «sebep» eken de, Baqaydyng Mehirge ara týsui - astyrtyn, shyn sebep eken: Shyndyghynda «Jaqandy» iyanattamapty, Mehirdi ýiinde qylqyndyryp jatqan «Jaqannyn» qolynan lәm demey-aq úyaltyp aiyrypty.

Audandyq ýkimet abaqtysyna bir týnep shyqqanymnan song maghan Mehirding keyingi ahualyn Baqay da, onyng ózi de tolyq aitpay, jasyryp jýripti. Ákesining bay saudagerge baylap zorlap beru rayyn tolyq úqqan Mehir әpeke-jezdesining ýiine panalaytyn bolghan eken. Bir keshte әkesi baryp «ertip әkelip» onasha, qonaq ýiine kirgizipti de, esik aldyna túryp ap, әkelik ýkimin ashyq aitypty:

- Biz seni aimaqtyng eng joghary semiyalarynyng birine atastyrdyq... Jaqsy jigit!... barasyn!

- Barmaymyn!

- Ne ýshin?!

- Jaqsy jigit bolsa, eki әiel shyghara ma?

- Áli ýilenbegen ana bireuine shi?

- Eshqayysyna!

- Endi kimge barmaqsyn?

- Ózimning uaghdalasyp qoyghan adamym bar.

- Ihy...y, - dep úmtylyp beripti әkesi, - bizden tuylyp, jetim-kedeyge barmaqsyng ghoy? Olay ayaq asty bolghanymsha óltirip, tynysh bolayyn!

Mehirding alqymynan ala týskende sheshesi bajalaqtap, balalaryn týgel jiypty. Áluetti, juan әke jalynumen jabysugha boy bermey qylqyndyra beripti. «Ata-anannyng aqylyna kónemisin, joq pa» dep zirkildey býrip jatqanda, sypayy kiyingen eki jigit ertip Baqay kirip kelipti. (Mehirdi kәrlengen әkesi aidap әkele jatqanyn kórgen teteles sinilisi Baqaygha jýgirip baryp habarlay qoyghan eken.)

«Assalaumaghalaykým» degende bógde dauysqa jalt qaraghan namysqoy, abyroyly әke alqymdaghy qolyn jiya qoyyp, syrt ainala bergende, Mehir yrshy jónelipti. «Biz Abdoldy izdep kelip edik, ýide me» dep sheshesinen súraghan Baqay, bas shayqaudan basqa jauap estimegen son, shyghyp jýre bergen eken.

- Sening atyng kim? -dep súrapty Mehirding әkesi,

- Atym - Baqay.

- Abdolda ne júmysyng bar?

- Myna jigitterding júmysy bar eken, ýiin bilmegen song meni ertip keldi... «Ábdireshit izdep keldi» dep aita salynyzshy! -dep Baqay hanymgha tapsyra sala jónelipti.

Qyzynyng Baqay «sotanaqpen» birge jýrgenin syrttay kóp estigen «Jaqash» sol «sotanaqtyn» ózi kirip kelip qútqarghanyn kórgen song ayasyn ba. Mehirdi osylay dombytyp juasytyp, qashan úzatylghansha qamay túratyn berik ýiinen qashyryp jibermedi me. Qyzyn «jónge salugha kedergi» bolghan osy jayyn әkimshilik basyndaghy Kiybir ahúngha sybyrlap qoyghan siyaqty...

Ádette baydy mysqyldap kýle jýretin Baqaydyng «jaghdaygha qarsy úrandaghanyn» saqshy osylaysha, Kiybir ahúnnyng kýsheuimen tauyp týrmelegen eken. «Jaghdaygha qarsy sóilemeymin, Mehirge jaqyn jýrmeymin» degen til hatqa qol qoyghyzyp shygharypty.

Baqaydan osyny estigen song Mehirdi izdep, mekemesine bardym, terezesinen kórinisimen shygha keldi. Kózi jaudyrap túratyn shynshyl aq qúba súlu barynsha jasanyp, tipti kóriktenip alypty.

- Ýi, sen Baqaydy kórsetip sorlatqansha bizding ýidi nege panalamaghansyn? - dep súradym amandasa salyp, - bizding ýidi әkeng týgil, balalary da taba almaytyn edi ghoy!

- Tabylmaytyn senbisin, seni tipti sorlatpaymyn ba? - dep syqylyqtady Mehir, - Baqaydy jiyrma kýn qamatqanymda, ýiinnen tabylsam, seni keminde qyryq kýn qamatarmyn... Baqaydyng ózi aitty ma?... Ózing sýrinip jýrgende tonqalang asyrmayyn dep saghan múny aitpaghanmyn, keshir!

- Qazir qayda tyghylyp jýrsin?

- Kýndiz mekemeden aidap әkete almaydy, shaqyrghanyna barmaymyn. Keshte... Ómirbekting ornynda, sheshemning qasynda bolamyn.

- Ol ýiden әketu tipti onay ghoy.

Qazir onda ekenimdi bilmeydi. Bilse de sheshem qiyn, kirisimmen qaqpany myqtap qúlyptaydy. Bireu esik qaqsa, «jalghyzbyn, tonaghaly jýrmisin» dep aiqay salyp quady, jandas qoralada myqty tuystary bar ghoy... Biraq, maghan tóngen pәle kóbeyip barady, -dep Mehir múnaya kýrsindi, - tipti әr kýni hat jazyp óndirshektep jýrgen eki-ýsheui bar. Ákem ózi jaqtyratyn jerlerine «arzan qyz» dep astyrtyn qúlaqtandyryp qoyghan siyaqty. Olary mening syrtymnan ózara talasady, - dep taghy da syqylyqtay kýlip aldy da, jylamsyray týsindirdi. - «Kedey, jetim qazaqqa ketkenshe qaytse de bay balalarynyng bireui alsyn» deydi eken... Mә, myna eki hatty sen oqyp kórshi! Hattardy kóre sala-aq aty tanys kapitan men leytenanttyng hattary ekenin bayqap jan qaltama tyqtym, aiyrym týsinik jazyp, olardy Bileubaydyng shekteuin talap etkim keldi.

- Ákemning eng qyzyghyp jýrgeni Shәueshekte ekenin bilesin, -dep Mehir sózin jalghastyrdy, - onyng ózi kelip zorlap әkete almaydy. Biraq osy jerdegi bir-eki bay saudager de әkem ýshin namystanyp, maghan óshigip jýr; qastandyq ister me eken dep oilaymyn... qyzghanshaqtyqpen kezigushiler kóbeyip barady.

- Ózindi ózing kóriktendirging kelgendey, jarqyray týskening ne? Múndayda asa súlu bolyp aludyng ózi qyrsyq emes pe?

- Bәse, әneu kýngi kórsetken súluyma qaramay qoyyp edin, súludyng bәrin qyrsyq dep tanityn bolypsyng da? - dep kýlip jiberdi Mehir, - aitugha ýlgire almay qalyppyn, shýiinshi! - dedi sonan son, - Ómirbek qaytyp kele jatyr, telegrammasy keshe keshke jaqyn jetti. Mine sheshem ekeumizding aryzymyz iske aspay qoyghan song kóp adamgha qol qoyghyzyp joldap edik, armiyadan bosatyp qaytarypty.

- «Bәse» degendi osynday shyndyqqa ghana aitu dúrys... Móldirey qaluyng sodan eken ghoy? -dep Mehirge jymiya qarasam, ol qolymdaghy telegrammagha múnaya qarap túr eken. Kóz jasyn yrshytyp qalyp sóiledi:

- Meni myrzalardyng bazaryna salyp jatqan myna talasta keselim Ómirbekke tiymes pe eken?

- Solay boluy bolady. Biraq kesel men kesirden qorqatyn jetim qazirgi auqymda seni ala almaq emes. Kórip alarmyz, qoryqpay-aq qoy... Sóitse de toyyna rúqsat alghansha onymen bir ýide túrma, bizding ýide bol.

- Joq, seni tipti de sharpytpaymyn! Tuylyp ósken jerim ghoy, pana bolatyn sabaqtas qyzdar da kóp.

- Olay bolsa ózing bil, әiteuir sening myqty túruyng shart. Talastyng zory endi bastalady. Ózine qauip tóne qalsa, maghan habarla, búdan bylay Baqaydy izdeme.

Bir jaqsy múghalimning armiyadan bosap qaytyp kele jatqanyn aldymen oqu-aghartu bólimine baryp aittym. Bizding mektepte oqytushy әli kem edi. Ásirese jaramdy oqytushydan taryghyp jýrgen Tynysqan ózine tanys Ómirbekting qaytuyna quana qúlshyndy.

Mehirdi qinap jýrgen «jaghday» jayyn tónkerisshil jastar úiymyna mәlimdeuge bardym sonan son. Mehirding ózi de eki ret aryz jazghanyn, biraq, onyng isine Túrghan Áliyev te bettey almay qalyp otyrghanyn aitty Erbol; әkesi: «bizding semiyalyq isimizge aralaspaularyndy talap etemin» dep qaytarypty.

- Sóitse de, Mehir jastar úiym mýshesi ghoy, -dedi Erbol, - aimaqtyq tónkerisshil jastar úiymyna mәlimdedik. Sonyng núsqauyn kórmekpiz... Al ózinning ýstinnen mahkama sharghiya tónip túr, estiding be?

- Ne isteppin?

- Dinge shabuyl jasap, «din sabaghyn buyp tastaymyn», «kómip tastaymyn» depsin, seni tii jóninde qatal talap qoyypty.

- Astaghypyralla! - degenimde Erbol qarqyldap kýldi, - «Qúdaydyng ózi de, kórip túrghan», býkildey kerisinshe! -dep kýrsine jymidym.

- Olay bolsa, Áliyevke aityp qoy, sharghiya qatynasy sonyng qolynda.

Tórgi bólmege kirdik. Shynshyldyghy da, shiraq prinsipshildigi de tigil qaraytyn tompaqtau kózi men qonyrqay jýzinen bayqalyp túratyn, otyz jastar shamasyndaghy úzyn boyly Áliyev amandasa sala oryn núsqady:

- Kel, kel, otyr... ýlken pәle tughyzypsyng sen!

- Joq, Týke, ýlkenine shúbyrta kishisin de tuyp jýrgen Moldekemderding ózi. Pәlege kim-kimning jýkti ekeni qaryndarynan da kórinip túrmay ma? - dep jymiya otyryp bayandadym. Eki klasty qosyp alyp sóilegen Nabiollanyng sózin de, óz sózimdi de, mektep oqytushylarynyng jiynynda bolghan sózderdi de týgel sóilep berip edim, Áliyev kýle otyryp tyndady da:

- Jaqsy istepsin! -dep ýsteldi alaqanymen sart etkizdi, - Erbol, Bighabilding búl jauabyn tolyq kóshir de, maghan ber. Qatal talapty sharghiyagha endi biz qoigha tiyispiz... Mektep mahkama sharghiya ashyp otyrghan medirese emes, biz ashqan jana zaman mektebi. Ghylymgha qarsy kókulerin osy mәseleni fakt etip-aq tiigha bolady eken! Rahymet Bighabil! - dep qayta kýlimsiredi sonan son, sopaqsha qonyr jýzi quanyshqa tola qalghanday kórindi, - sharghiyagha jauap bere beruden qysylyp jýr edik. Endi zang boyynsha ózderin tergeytin kýsh tauyp berdin.

Mekteptegi oqu bólim mengerushisining isi men ózimizding tartyp jýrgen qiynshylyghymyzdy qaytalap mәlimdedim sonan son, «Sәrsen de jaghday ýshin ghana saqtalyp túrghan adam» ekenin týsindirgen Áliyev «qoryqpay, batyl istey ber» degendi de tapsyryp qaytardy.

Ómirbek qaytyp kelisimen Mehirding әke-sheshesi qúrmet abyroyy bar tyng tuystaryn qyzyna elshilikke saldy: «Eshkimge de barasyng dep zorlamayyq, óz erkimen-aq kórsin. Keshte qanghyp jýrip әlde kimmen ketse, sonyng qúsasymen ólermiz, onan da óz qolymyzdan, óz rúqsatymyzben úzatugha uaghda bereyik! Jalghyz-aq shart, qashan úzatylyp ketkenshe óz semiyasynda bolsyn. Qyzmetten qaytysymen eshqayda barmay, óz ýiine kelip túrsyn» depti, Mehir olargha, «oylanyp kórip, jauabyn erteng bereyin» dep qaytarghan eken.

Men sol kýnning keshinde mektepten keshirek qayttym. (Oqushylarymnyng sabaqtan songhy eki saghattyq pysyqtau uaqytynda ózim birge bolmasam, Sәrsen olardy klastan quyp shyghatyndyqtan, kesh qaytatyn bolghanmyn.) Ómirbek kelip, ýiden tosyp otyrypty. Mehir ekeui menimen aqyldaspaq eken.

Ymyrt jabyla Mehir ýsh boyjetkenning daldasymen kelip kirdi. Bәri bir týsti, bir modyly kiyimmen, ynghay «sholaq perishe» jasanypty. Biri Mehirding maghan kórsetip jýrgen «kýnikey súluy» ekenin sham jaryq bolsa da ýnilip әreng tanydym. Búlay ýniluime ýsh boyjetken tómen qarasyp jymidy da, Ómirbek pen Mehir bir-birine qarasyp alyp, ashyq kýldi. Sheshem men tuystarym auyz ýide bolghandyghynan úyalyp, әzildey almap edim.

- Myna shaldyng kózi jetpey jatyr, - dep Ómirbek qarqyldady.

- Kózine kózildirik kerek eken, - dep Mehir kýbirley syqylyqtady, - bәse, neghyp tanymay jýr desem...

Kózimdi eleusiz qysyp qaldym oghan:

- Shpion bar ma eken dep bayqastyrghanym ghoy, bәri óz qaryndastarym eken. Al, jaylanyp, erkin otyrynyzdar.

- Biz klub jaqqa bara túrayyq, - dep biri bastap týregeldi, - Mehirding izine týsip jýrgender bar. Kórine jýrmesek osynda izdep kiruleri mýmkin. Bir ainalyp kelip ertip әketemiz.

Sany kem bolyp qalmauy ýshin Bighayshany qosyp shyghardym. Ýsheu ara «toptyq» kenesimiz olar shyghyp ketken song bastaldy. Sóilese kele Mehirding óz ýiine әdeppen túra túruyn jón kórdik.

Mehirding әkesi óz tabyna tәn kózqaraspen namystanyp, qyzynyng «jetim kedeyge» baruyna qatal qarsy bolyp jýrgenimen, halyqqa qatal minez kórsetpegen, ynsayy bar, ózine keler-keterin biraz oilay alatyn, abyroyy shayqalmaghan jer iyesi bolatyn. Kóp adamgha jariya bolyp qalghanda, asa úyatty jauyzdyq istey qoymas dep mólsherledik.

- Endigi isteyin dep otyrghan isi - qyzyna yqpal jasay alatyndaryn iske qosu, Ómirbekke astyrtyn tiym salu, qyzyn odan týnildirip, búzatyn shara qoldanu, - dedim men, - osy amaldargha tótep bere alsaq bolghany.

Sózimiz ayaqtay bergende qyzdar qaytyp keldi. Ómirbek pen Mehir endi tezirek shyghyp ketip, ýilerine jetip alu jobalaryn aitty: ýsh qyz ben Mehir aldymen shyghyp jýre bermek te, Ómirbek ekeumiz arttarynan qara kóre ermek ekenbiz. Búl josparlaryn men búzdym; andushy qaskýnemder bolsa, sonynda jýrgen Ómirbekti bassalmay ma, oghan keletin qater osyndayda ghoy, solay әrekettenushilerding bar-joghyn aldyn ala bayqaghym keldi:

Qyzdardyng birining qol shyraghyn súrap aldym da, Ómirbekting qara pobryk paltosy men malaqayyn kiydim. Ómirbekti keyinirek jetkizetinimdi aityp, qyzdardyng sonynan ózim ghana erdim.

Juan Ómirbekting paltosy maghan kenirek kelse de syrt qaraushygha bayqalmaytynday eken. Aspan sәl búlynghyr, kóshe qary erip ketken, mart sonynyng jylylyq týni. Kóshede klub aldyndaghy «jalghyz kózden» basqa sham joq edi, pyshaghyn salyp jiberip zytushy bolsa, eshkim de tany almaytynday.

Klub aldynan úzanqyrap, tórt kóshege jaqyndaghanymda art jaghymnan bireu ysqyryp qaldy. Týzu kóshening qyzdar ótip bara jatqan tústaghy eki shetinen tórt adam shyghyp keldi de, shep jaya jyljydy maghan qaray. Qanday adamdar ekenin anyq aiyru ýshin belgi bermeye elemegensip óte berip edim, aldymdy keskestey kelip ýnilise qaldy. Qyzdardyng tórt kóshe mýiisinde daldalana qarap túrghanyn bayqadym. Art jaghymnan әlgi ysqyrghany entige jýgirip jetti. Ómirbek dep tanyp tosqany anyqtalghan song qol shyraq jagha qoyyp, әrqaysysyna men de ýnile qaradym.

- Kóshe tәrtibin tekserushige úqsamaysyzdar ghoy? -degenimde eshqaysysy ýn qatpay jýre berdi. Týs tanys úighyr jigitter ekenin tanyp qaldym da, qayyryla súradym, - ei, sizder kimdi izdep jýrsizder?

Artynda ketip bara jatqany túra qaldy.

- Jýre beriniz, jýre beriniz, - dep kýldi ol, iship shyqqan song tanymay qalghan ghoy.

- Sizder búl kóshede araq ishpeytinsizder, bәrinizdi tanimyn.... Búlay jýrulerinizde bir maqsat bar siyaqty. Ózderinizge shataq tauyp almanyzdar.

Olar jauapsyz jónele berdi de, men tórt kóshege bardym. Qyzdar tosyp túr eken. Álgi sózderdi estip túrypty.

- Kórdinizder me, qaterding kimge tónetinin? - degenimde týsingendikterin bildire qúptady, - búlar Ómirbekting qay jaqqa ketkenin bilip andyghan. Endi ol keshterde jalghyz eshqayda shyqpasyn, әsirese «sbidaniyany»* qazirshe qoya túru kerek!

Mehir mening qoltyghymnan ústap, onasharaq shyghardy:

- Erteng men ýige baryp qamalamyn ghoy, býgin әngimelesip alayyq! Qazir osy kiyimmen baryp ózing ghana Ómirbekti ertip kel de kishi bólmesine kir, Áliya ekeumiz sonda otyramyz, sózsiz keluing kerek!

- Týsinemin, - dep jymidym men, - sauyqpay túrghan basyma taghy bir saqina tauyp bermeksin... Mynauyn... týrine qaraghanda, әiriyne, jaman qyz emes qoy, biraq, ekinshi órtke týspey túra túruym kerek. Qazir nervim nashar, endi búdan da sәtsizdikke úshyrasam, short synyp kýireymin ghoy, sony týsin, keshir meni!... Baqaydy tauyp, Ómirbekke qosyp dereu jiberemin. Janaghylar qara paltolyny taghy da men eken dep biledi de, kezikse de býginshe ýnilmeydi.

Mehirding ekinshi sózin tyndamay, asygha jónelip edim. Qyzdar da qoltyqtasyp jýre berdi. Júmystan sharshap erte jatqan Baqaydy ýishiginen taptym da, Ómirbekke aparyp qosyp berdim. Mehirge aitylghan sóz ózine myqty eskertildi....

Ýsh kýnnen song Ómirbek bizding mektepke joldanyp kelip, oqytushylyqqa ornalasty, mening mindetim sonda da jenilder emes: ýsh klastan maghan mindettelegn alty týrli sabaqtyng tórteui menen búryn shala jansar oqytylghan, úmytylghan, shiyki sabaqtar edi. Qys boyy jana sabaq óterde aldymen soghan baylanysty búrynghy sabaghyn sóilep, tolyq eskertip alyp ótu arqyly birshama jaqsy sinirip keldim. Ár sabaqtan tolyq iygerilmey kele jatqan taqyryptar sonda da barshylyq. Jyldyq synau uaqyty jaqyndaghan sayyn kýshey týstim, uaqytym jetpeytin bolghan son, keshterde ýsh klas oqushysyn bir-aq bólmege jiyp, ýsheuine de ortaq shiyki bir taqyrypta qospa sabaq ótuge tura keldi. Sóitip, matematika, jaratylys, jaghyrapiya, botanika sabaqtarynyng kenje milardy ainaldyryp túrghan taqyryptarynan airyqsha leksiyalar jasadym.

Múnyma ghylymy mengerushining narazylyghy kýsheye týsti; klas tazalap, ot jaghyp, mektep kýzetetin storjynyng uaqyty óz ýiining júmysyn isteuge qayshykez bolyp qaldy. Sәrsen meni atugha myltyq, sýzip tastaugha mýiiz ynghaylaghanday, túna qarap qoyyp, jan-jaghyna alaqtay beretin boldy. Ózine jyly kýlkili kóz mektep mengerushisinen ghana tabylghanday, soghan ghana jylpyldap, qonaqqa shaqyrghyshtay týsti. Búl shaqta molda ózimen-ózi, ýnsiz, derbes qalghan. Arysbekti endi «eme» almasa da, qúiryq tirep, sýienip jýrgen Mәken men kishi molda sol qonaqpen birge qonaqtap jýrdi. Búl ekeui qazir bizge de Jalpek. Mening jýzime tómendey qaraytyn kýige týsip edi.

Basqa tәuir múghalimder búl enbegime dәn riza. Búl artyq mihynattanuym arqyly olardyn, әsirese Qaysenning auyry jenildey týsti. Olar alghys aityp jýrdi.

Mәdeniyettilik pen ghylymgerlik tonyna oranyp alghan adamnyng nadandyghyn ózdiginen әshkereleui qiyngha týsedi ghoy. Bizding Sәrsen ózining baylyq qúdiretine senetin batyrlyghymen oqushylar aldynda onysyn tez әshkerelep aldy; men joqta kóseu ala әlde qamshy ýiire qualaytyn ghylymy mengerushiden klasynda typ-tynysh sabaq pysyqtap otyrghan iri oqushylar týgel qarqylday kýlip qashatyn da, sol kýlkilerin múryndarynan shyghara kelip, maghan mәlimdep qaytatyn. Storjynyng mekteptegi júmysyn tez bitirtuge asyghyp, óz basymen quzaugha tiyisti mindetine qúiryghymen qaraytyn ghylymy mengerushi ekenin týsingen sayyn qomsynypty. Ol kelip qualaghanda oqushylary qasarysyp otyryp alyp, qarsy jauap qaytarudy shygharypty:

- Biz múghalimderimizding tapsyruymen sabaq pysyqtap otyrmyz.

- Klasta birge pysyqtamasaq, týsine almaytyndarymyz kóp. Bas múghalimimiz qatty tapsyrghan, taray almaymyz.

- Bighabil aghay múghalimder bólmesinde otyr, soghan aitynyzshy, - desedi eken.

- Mening atyma «aghay qosylyp, soghan «jýginu» talaby taghy qosyla estilgende, әriyne, esire zekiripti Sәrsen, әr partany kóseulep jýrip quyp shyghypty, klas bastyghy maghan alqyna jetip habarlady. Búl shaqta jiyn ashqaly Arysbekting keluin kýtip otyrghanbyz. Oqytushylar týgel edi. Talqygha osy mәseleni de salmaq edik.

Esik aldyna shygha kelsem, oqushylarym kitap-dәpterlerin kótere shyghyp, syrtta túr eken. Sәrsen klas esiginde qaqshiya qarap túr. Qolyn artyna qayyra ústap túrghan tayaghyn oinatady. Túla boyym lapyldap, bir týrli kýsh kerney jóneldi. Ashu men yzanyng qayraty «kórding be, kórding be» deskendey, aryly-berili shapqylap, tasy jónelgendey. Nervim kóterile qalghanyn bayqadym da, alqynymdy basa, oqushylargha qarap bәsendey ýn qattym:

- Qazirshe dene tәrbie alanynyng dәl ortasyna maldastaryndy qúra otyryp oqy túryndar, mektep mengerushisi kelip kórsin! - degenimde qarqylday kýlgen oqushylar aitqanymdy mýlt jibermey, qúrghaq jerge kele qoralanyp otyra qalypty.

- Nemene, qaytatyn uaqyttaryng bolmady ma? Bosatyndar mektepti! - dep aqyra úmtylghan Sәrsen kóseumen bir-ekeuin jondatyp ta ýlgirdi. Oqushylar qayta ýdere týregelgende Sәrsenning aldyna yrshyp baryp túra qaldym. Kózin maghan shekshiyte qaraghan Sәrsenning shiykil sary jýzi týgel onyp, kógildir súrygha ainala qaldy. Pisteleu dónes múryny edireyip, tolyq beti men qalyng erni jybyr-jybyr ete týsti. Ózim de pәlendey tәuir kórinip túrmaghan siyaqtymyn.

- Nemenege qanyndy ishine tarta qaldyn? -dep maghan, - qaytyndar! - dep oqushylargha aqyrdy.

- Sen nemenesin?! - dedim men, - oqushylarynnyng sabaq pysyqtauyna qarsymysyn? Oqushylardyng óz alanyn da ózderinen qorymaqpysyn? Osy alandy da jughyzyp, sýrtkizbekpisin? Kirinder, klastaryna! - dep oqushylargha endi men aqyrdym.

Oqushylar klasqa qaray jýrgende, Sәrsen esikke jýgirip baryp, tosa qaldy da, kóseuin itten qorynghanday shayqay berdi. Artynan taghy yrshyp baryp qolyn ústadym da, kóseuin júlyp aldym. Endi maghan úmtylghan Sәrsendi múghalimder ústap, bólmege jetektep әketti. Men oqushylardy klasqa kirgizip, tynyshtandyryp shyqsam, qúla jorgha ýirenisti dingegine kelip baylanghan eken. Bolghan oqighany múghalimder Arysbekke bayandap otyrghan ýstene kirdim.

Oqigha sóilenip bolysymen Arysbekting iyek qaghuy boyynsha sóz alghan Sәrsen saqyldap jiberdi:

- Sóilep boldyndar ma?! - dep ol eki molda men Mәkennen basqasyna baghjiya qarap shyghyp, - oqushylarynyng aldynda ghylymy mengerushini sabap beruding ne ekenin sóilemeysinder ghoy?

- Qashan sabady? - dedi Ómirbek. Qara tory, tolyq jýzi qyzghylt tarta qalyp, kelteleu múrnynyng deldie qaluynan onyng juyrda kele qoymaytyn yzasy kerney qalghany bayqaldy, - oqushylardy qirata sabap jýrgen kóseuindi alghany sabau ma, әlde sabaugha qarsylyq pa?... Oqushylaryn alanda da oqytpay sabaytyn ghylymy mengerushi bola ma eken?

- Hy, sender tosa túryndar, kim ýshin soyyl soghyp otyrghandaryng týsinikti. Sóilep bolayyn; Bighabilding oqushylardy qútyrtyp, maghan qarsy salghanyna jarty jyl bolghan. Olar sabaugha batyna almaghan sayyn qayraytynyn da keybirinen estip jýrgenmin. Sol qayraularymen jetildirip bolghany býgin tolyq kórindi: «Aryzyng bolsa, bas múghalimimizge ait, seni tanymaymyz» degenge keldi býgin. Solay jetilgen oqushylarynyng aldynda ústazy býgin әzәzildikting jana sabaghyn ótti. Qolymdy qayyryp túryp tayaghymdy júlyp aldy. Múnysy ne?! «Osylay búrap, osylay úryndar» degendi istep kórsetui emes pe?... Osy soyqannyng әneu kýni ghana myna moldany «kómip, buyp, tarpyp tastaymyn» degenin estip edinder ghoy? Býgin bәring taghy da jaqtay qalypsyndar. Keshe moldany kómip, býgin meni jerlese, erteng Arysbekti qaytetini belgili emes pe? Osyndaghy tәjiriybeli kóne ústazdardyng barlyghyn joghaltyp, múratyna jetpek!... Qorytyp aitqanda, múny moldanyng әzәzil dep atauy dúp-dúrys. Sondaghy jiyngha osyny bilip qatynaspay qoyghanmyn, búl әzәzilge ergendering onbaysyndar, aitarym sol. Alastamay tynyshtyq kóre almaymyz!

Sәrsenning sózi ayaqtay bergende ony keketken dauystar ýdey týsip, du kýlki kóterildi sonynda, Arysbek ýsteldi úryp qalyp, shaq ete týsti:

- Nege kýlesinder? Qaljyng ba búl?... Shorti, oqushylardy kóne ústazdaryna qarsy salu degen ne búl... ras bolsa bolmapty, bolmapty! Sen sóile endi Bighabil!

- Sәrsenning sózi ras dep senseniz, rasynda da bolmapty, - dep bastadym men, - qansha degenmen aty Sәrsen Sayasat emes pe edi. Gomindannan iygergen amaly jeterlik kórinedi.  Bir mengerushini ilandyra almaghan sayasatshy sayasatshy bolar ma?... biraq, tәjiriybeli basy bar kisige búl mәselening dúrys-búrystyghyn aiyru qiyn emes edi. Kópten aitylyp kele jatqan mәsele ghoy! Sizge men ózim onshaqty ret mәlimdegenmin. Mening sózime qúla jorghanyng qúlaghy da elendeytin bolghanyn qosa aitpap pa edim. Oqushylaryng men oqytushylaryndy qútyrtqan bolsam, ýkimet tekserip kórer. Endi sol qúla jorgha ýrke jóneletin jauapty bir-aq qaytarudyng sharty toldy. Biring - bir, eking - eki, ne maqsatpen jala jaba beresinder maghan?! Kenje qalghan oqushylardy óz klastaryna layyq dәrejege jetkizu jolyndaghy alal talapqa ne ýshin qarsy bola beresinder?... Gomindannyng kesiri az bolghanday, endi ózdering kese kóldeneng jatyp alghandaryng qalay?! ... Men de Sәrsenning ózinshe «qorytyp, aitayyn», búl әzәzil ghylymy mengerushi bolyp túrghan mektep onbaydy! Búl túrghanda múghalim bolyp men de onbaydy ekenmin!... Al, «alastaldym», endi kelmeymin búl túrghanda!

Osyny aita shyqtym da klasqa kirdim, oqushylargha erteng sabaq óteuge kele almaytynymdy ghana eskertip, tapsyrma berip qayttym.

Ertenine mektepke Qaysen de barmay qalghan eken, keshe keshte men ketken songhy aitysty maghan kelip habarlady: men shyghyp ketisimmen tistengen eki molda da, tisin jasyryp, tilin shygharyp otyrghan Mәken kók kóz de aqsiya týregelipti; menen kórgen «zorekerlikterdi» jaudyra jónelipti sóitip, sol jiyngha mening ýstimnen qauly qabyldatpaq eken. Jalagha qarsy jauap aitqandardy tyqsyrghan song mening jaqtaushylarym da týregelmesin be, jalghastyra qoyghan eki ýstelding eki jaghy - eki jaq bola dauryghysyp, tiktese ketipti.

Mәken qay jaqta bolsa múrty solay basatyn Arysbek mening salmaghymdy da edәuir týisinetin bolghan. Sondyqtan, eki qúiryghy oryndyqqa kezek týsip, ystyq peshte otyrghanday damylsyz qopaqtay bergen eken. Bir jaghynda ghylymy mengerushi shirenip otyrghan zil Sәrsenning sybyry bóksesinen basa qoyghan siyaqty, Arysbekting qúiryghy tynyshtyq tauyp, arqalyqqa shalqalay qoyypty.

Oqytushy bolghan on jyldyq tarihynda qarsy jaghynda túryp Sәrsendi jenip kórmegen er qashty Dәulet aiqaydan auasha dep bilgen esik jaq terezening aldyna kóldeneninen súlapty da, jana kelgen Ómirbek kele sala kenirdektesuding jónin taba almay otyryp qalypty.

Týregep túryp tildeskenderding negizgi tartysy - osy mektepke mening kerektigim men kereksizdigim ghana eken. Mening kerektigim jense, Sәrsen kereksiz bolyp qalady. Olay bolghanda Nabiolla da, Mәken de kerekten mýlde shyghamyz dep oilaydy; Arysbek kerekke jaraghanymen at ýstinde jýre almaq emes; sóite-sóite Sәrsenning logikasynsha ol da «kerekten qaldyrylmaq»....

Men kereksizge úigharylsam byltyrghysynsha mektepti albasty qayta basady; oqushylar synaudan taghy da dúrys óte almaydy; Qaysender myjylady. Sondyqtan, búl tartys eki jaqtyng da ómirge talasy siyaqty órshipti.

Eki molda, bir Mәkeni jenile bastaghanda Sәrsen yrshyp túryp aiqaylapty da, sonyng aiqayymen ýsheui qayta órshelenipti. Mektep mengerushisining «qara mysyghy» tyshqandy endi kórgendey yrshyp kep týsipti osy kezde, solardyng sózin qaulygha ala qoyypty.

Múrnyn súq sausaghymen qansha japyrsa da sóz sinire almay túrghan Qaysen pysqyryp qalypty endi:

- Men bir pikirimdi aityp qana keteyin, - depti aq qúba jýzi qyp-qyzyl bolyp, týnshyghyp bara jatqanyn sezdirip, - eger Bighabilding isi teris bolsa mening de isim teris. Osy klastar Bighabilding talabynsyz onalmaytynyna kózim tolyq jetip ileskenmin. Eger ol kereksiz bolsa, men de kereksiz! Men de kettim endeshe!

Osy sózben shyghyp jýre bergen Qaysenning artynan Arysbek: «shortyy mas eshki» dep qalypty. Jayshylyqta mop-momyn Qaysenning myna qylyghyn, tastan-tasqa sekire jónelgen mas eshkige tenegen «tapqyr» bastyghynyng sózine tórteui qarqylday kýlip ala jónelipti.

Qarsy jaqtyng jeniske jetkendey mәz-mayram qarqylyna olardyng qarsy jaghy týgel týtikkenin dauystarynan esty qaytypty Qaysen, artynan ile-shala Mәulen men Ómirbek te shygha jónelipti.

- Zorlap tanghan osy qaulysyn mektep qaulysy etip, oqu-aghartu bólimine aparmaq. Seni qaralap shygharmaq, - dedi Qaysen sózining sonynda, - olay bolghanda osy mektepten men de shyghamyn!

Búl pikirine men qarsy boldym:

- «Bitke ókpelep, tonymyzdy otqa tastamayyq», sen baryp sabaq ótey ber, mening ornyma Ómirbek isteydi. Senderding joldaryndy mening osy ketuim-aq ashyp bere alatynyna senip bar, búl mektepten Sәrsen quylmasa, mening auysyp isteytin qyzmetim dayyn túr: Shәueshekke ketemin, Dubek Shalghynbaevtyng meni «halyq dauysy» gazetine súrap jatqanyn estigenmin. Audandyq oqu-aghartu bólimi bermey túrghan eken. Dәl osy kezende bizding talabymyz ýstem shyghatynyna dau joq!

- Joq, búlar audandyq ýkimetke qaralatyp shygharsa, seni eshqanday jerge qabyldatpay tastay alady.

- Sýrt múrnyndy, - dep myrs ete týstim men, - audandyq ýkimet qaralaytynday men qaysysynyng auzyna jiberip qoyyppyn?

- Sen sýrt múrnyndy. Jaghdaygha qarsy solshyl búzaqy dese búralmaghanyndy kórermin!

- Úzynsyng ghoy, men búralghanda sen ýzilip ketersin, bar qyzmetine, oqushylardyng uaqyty býkildey zaya ketpesin!

- Kelmeymin dep shqqamyn, sen barghansha mening de jatqanym-jatqan... biraq, oqu-aghartu bólimine mәlimdep kelip jatuymyz kerek!

- Men aityp bolghanmyn. Sen baryp óz jayyndy mәlimde, «mas eshkini» Bighabil qútyrtty demeytin bolsyn.

Qaysen soghan ketti de, men gazetke feliyeton jazugha kiristim, týs uaqytynda besinshi klastan eki oqushy kelip meni Arysbekting shaqyrghanyn aitty.

- Býgingi esep sabaghynyzgha Mәken kirgendikten sabaqtastardyng bәri teris qarap otyryp aldy, - dep kýlisti.

Arysbekting ýkimetterdi sharlap kelip, lajysyz shaqyrtqanyn, mening ornyma Ómirbekti emes, taghy da sauatsyz Mәkenin «ósirmek» ekenin týsine qoydym. Biraq oqushylardyng myna qynyrany maghan qyrsyq siyaqty sezildi. Sәrsenning «oqushylardy qútyrtty» deytin ash jalasyna azyq bolyp shyqpay ma? Oqushylargha qanday oqytushy kirse de baghynyp, dúrys oqulary mektepting búzugha bolmaytyn negizgi tәrtibi  ekenin aityp baghynudy qatty tapsyryp shyghardym.

- Mәken byltyr tórtinshi klastaghy esebimizdi dúrys oqyta almaghanda biyl qalay oqytpaq? -dep kýnkildey qaytty olar.

Audandyq oqu-aghartu bólimi meni sol kýnning keshinde shaqyrdy. Arysbek bastaghan mektep qyzmetkerleri audan әkimining kensesine jinalypty. Ótken kýz sonynda taghayyndalyp kelgen Dosan әkim jamylyp otyrghan qara paltosynyng ishine tyghyla týsip, maghan tymyraya qarady. Qonyr jýzinde qanday ray bary basa kiygen qonyr shilәpadan bayqalar emes. Rayy túrmaq jýzining ózin de kóru qiyn siyaqty;  shilәpa basqynshylyghynan qalghan qushyqtau betin dónes múrny men toqpaqtay qara múrtty qaptap alypty. Mening sәlemimdi alghan-almaghanyn biluime sol juan múrt tipti kesir bolyp ernin mýlde kórsetpey qoydy. Bir oryndyqty tartyp aparyp, qyzmettesterimning syrtyna, aulaqtana otyrdym.

Ákimning qatarynda otyrghan Tynysqan jymynday qarady maghan. Súlu aq sary jýzi әli de núr atyp túrghanday, men oghan әli de iba saqtap, iyile qaraytynmyn.

- Múnda, myna qatargha kelip otyrsanshy!

- Men alastalghanmyn ghoy, osylay otyrayyn aghay, - dep qalghanymda, «lauazymdy» әkim men jaulasqan Sәrsen - Nәbiolladan basqasy týgel kýldi. Eng jaqsy estilip tandandyrghany - Arysbek pen Mәkenning kýlkisi, «e, Qúday qolday kór» dep, men de kýldim ishimnen. Qúday emes, Tynysqannyng qoldauy ekenin sezgendeymin.

Tynysqan jiyn jayyn týsindirdi de, әkimge sóz berdi.

- Árqanday is yntymaqpen ghana jeniske jetedi, - dep bastady әkim sózin, - ýlkendering - ýlkenshe keshirimshil bolyp, kishilering - kishishe qúrmet saqtap, jol berisip istesender, yntymaq degen sol, mektepterinde ózara týsinbestik oqigha bolghan eken. Kimdiki on, kimdiki teris, bәring de pikir qatynastyryndar, qanday pikirlering bolsa da yntymaqtasu jolymen bәseng sóilender! -dep ózi de múrtynyng astynan ghana jybyrlatyp, bәseng sóiledi, - eng qatty narazylyq senen shyqqan eken, Bighabil, aldymen sen sóile!

Men de ózinshe «bәsen» ýnmen sóilep, aldymen byltyrghy, men joq uaqyttaghy rahat «yntymaqtarynan» bastap bayandadym, ýlkeni «keshirimshil», kishileri «ibaly» qalpynda, «typ-tynysh», jol berisip jýrgende oqushylaryna qaysysy ne oqytqanyn ózderi de bilmey qalghanyn aitqanymda, birsypyrasy jymyndap, bastaryn tómen sala berdi. Negizgi pәn sabaqtarynyng byltyr tym shala oqytyluynan sal auruyna úshyrap, jýre almay qalghan jәiitin, sony emdeu jolyndaghy talabyma biylghy bolghan bóget-kedergilerdi, «alastalghanyma» deyin tolyq sóilep tyndym.

Ákimnen jasqandy ma, sózimning shyndyghy basqany ma, eshkim qarsy sóz qospady da, almady. Bәri de tәrtippen ózdi-óz pikirlerin aityp, sóz berilmegen Sәrsen men Nәbiolladan basqasy týgel meni aqtady. Búl aqtaulardy Arysbek qipyjyqtay qúptaghanda, Sәrsen adyraya qarap qoyghanyn bayqadym. Birnesheui búl mektepti qalpyna keltiru ýshin mening rólim «erekshe» ekenin aitqanda ghana Arysbek pen Mәkenning qúiryqtary qozghala bergeni bolmasa, pikirler sarqylyp, bir arnagha týsip edi. «Eki jaugha» sóz bermesten maymónkelegen әkimning sózi bizding kýtkenimizden basqasha shyqty:

Mәseleni Sәrsen ekeumizge teng bólip bere kelip, juyp-shәidi da, jónsiz-jolsyz «yntymaq» ornatugha kiristi: «mektepten ol ketpese men ketem deytin sóz múnan song qaysynynnan shyqsa, mәsele soghan auady, -dep tyndyrdy, biz ýnsiz tynyp qalyp edik, - «basqa pikirlering bar ma?» dep әkim qysyqtau kózin qydyrta qarap jiberip, maghan toqtatty.

- Basqasyn qoyyp, osy basty mәselemizding ózi sheshilmese, ne pikirimiz bolmaq? - dep jymidym men.

- IYә, solay boldy! - desip qaldy Mәulen, Qiyalzat, Ómirbek ýsheui.

- Qalay sheshilmeydi? - dep әkim maghan shytyna qarady.

- «Yntymaq» degen sózden jaqsy sóz әlemde joq, - dep, tura qaradym men, - biraq, әdil negizi, tiyanaqty prinsiypi bolmaghan «yntymaqtan» jaman sóz tipti joq... Sebebin aitayyn: jaman bolatyny: «qasqyr, sen jeseng ýndemey ghana typ-tynysh tartyp jey ber! Qoy, sen jelinseng ýndemey, typyrlamay óle ber; qúlaghymdy auyrtpandar!» degen maghynadaghy «yntymaq» bolyp shyqpay ma? Qasqyr qasqyrlyghyn qoymasa, qoy odan ýrkuin, alqymynan alynghanda typyrlauyn qoyar ma? Yntymaqtyng múnday qotanynda ekeui qalay tynyshtalmaq? Tәniri aldynda qasqyrmen birge kinәlanghan qoy beyshara qalay jasamaq?!...

- Sen ózindi qoymyn, qoyday qonyr, beyuazbyn dep sanaymysyn? - dep әkim de jymidy, biraq, juan múrty taramdalyp, jaghynan qúlaghyna deyin japqan eken.

- Ásili men de qoy siyaqty januarmyn, biraq, beyuaz emespin. Olay bolatynym, tili bar, sanasy bar, ólerin aldyn ala biletin qoymyn. «Qaseke, bir qotanda jasaghan kórshimiz ghoy, qozylarymyz ben bóltirikterimizdi jaqsy tәrbiyelep ósireyik» degen «jazyghym» bar, qaytyp beyuaz bolmaqpyn. Osy jazyghym ýshin «alastalghanmyn», osy jazyghym ýshin qazir de Qasekenmen teng kinәlanyp otyrmyn ghoy....

Búl sózime kópshilik týgel kýlgende әkim zorlanghanday әreng kýldi:

- Ózing atap aitshy, ne talabyng bar?!

- Sizdi búryn birtalay jyl mektepte bolghan, tәjiriybeli múghalim dep estigenmin. Sol ýshin aldynghy sózimde mengerushilerding de, oqytushy-oqushylardyng da bar jayyn siz dúrys saraptar dep senip, tolyq aitqanmyn, bir-birine úqsamaytyn bes-alty týrli sabaqty búryn jaqsy oqy almaghan oqushylargha iygertudi qanday múghalim mindetine ala alady? Múnday múghalimning iygertu jolyndaghy janqiyar talabyn qanday ghylymy mengerushi toytarady?! Klasta pysyqtatu uaqytynda qanday ghylymy mengerushi quyp shyghyp, esik qúlyptatady?! Mektep storjysyn malaylanu ýshin osylay etu kerek bolypty. Sabaq pysyqtau uaqytynda oqushylardy klastan ghana emes, dene tәrbie alanynan da qualap sabaytyn, osynday ghylymy mengerushi bolghan ba jer ýstinde? Joq, bolmaghan, bolmaydy da! Qazir bizde boluy tipti de mýmkin emes!... Mindetin tolyq tanityn ghylymy mengerushi kerek bizge...

- Uaqyt kesh bolyp qalypty, - dedi әkim saghatyna qarap jiberip, - keyin jәne sóilesermiz. Býgingi әngime osymen toqtap túrsyn! Bighabil, sen erteng mektebine bar, eshqaysynyng óz betterinmen ketushi nemese «alastaushy» bolmandar! Aralaryndaghy mәseleni tatu-tәtti yntymaqpen sheship, bolmaghanda Tynysqangha aityp túryndar!... Jigitim, sen bәseng bol, - dep jymiya shyqty maghan qarap, - yntymaqpen jaulaspaghanyng jaqsy!

Osy sózderdi múrtynyng astynan ghana býlkildetip, manghazdana shyqqan әkimning sonynan Arysbekting «betpaq eken, po, betpaq eken» degen kýbiri qua shyqty. Badyraya qarap qalghan meni Tynysqan isharalap, keyin qaldyryp sybyrlady:

- Búl әkimning «jaghday» ýshin aityp jýrgen sózi ghoy. Talabyng dúp-dúrys. Áliyev ekeumiz sóileskenbiz, tez arada oryndalady. Sen ýnsiz baryp, sabaghyndy ótey ber, oqushylaryndy qumaudy myqtap tapsyrdyq!...

Osy sózben jibergen betpaq kenirdegim ertenine baryp sabaghyn ótey berdi. Oqushylarym bir kýn ishinde aq saghynyp qalghan siyaqty...

Danyshpan «tergeushim, «betpaq» degen sóz maghyna jaghynan, «tonmoyyn - keri tónkerisshi» degen sózding dәl ózi emes pe? Sol kezde-aq soydiyp shyqqan eng soyqandy qylmys eken ghoy. Betpaq kenirdegimdi qiya salsa ne obal bar?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

* Sbidaniya (oryssha) - kezdesu, kórisi (búl shaqta qalyndyq pen kýieuding keshki seyili osylaysha atalatyn).