Ózbekstan sәulet ónerining saqtalyp qalghan asyl qazynasy deuge bolady. Áserese Samarqan, Hiua, Búqara qalalary naghyz kóruge túratyn, b.z.b. tórtinshi bastap, orta ghasyrgha deyingi sәulet ónerining jauharlaryn tamashalaugha taptyrmaytyn jer. Basqa qalalargha qaraghanda osy ýsh qalagha keletin turistter sany anaghúrlym kóbirek. Qazaqstandyq Týrki tildes jurnalister qorynyng úiymdastyruymen, Ózbekstan Turizm jәne sport ministirligining qoldauymen, Qazaqstannyng týkpir týkpirinen on bes jurnalist «Jibek joly» izimen Tashkent, Samarqan, Búqara qalalaryna jeti kýn arnap sayahat jasap qaytty.

Samarqannyng kók tasy degen atau qaydan shyqty

Qazaqtarda kýn jylynyp, nauryz bastalysymen aq Samarqannyng kók tasy eriydi degen sóz bar. Samarqandy sol kók taspen qatty baylanystyratynymyz sonday, Ózbekstannyng basqa qalalaryna qaraghanda Samarqan kýndelikti sózdik qorymyzdaghy jii aitylady.  Qazaq ghalymdarynyng ishinde de osy taqyrypqa qatysty pikir aitqandar bar. Sonyng biri Múhtar Aryn «Samarqannyng kók tasy» qiyal ma, әlde shyndyqqa janasymdy belgileri bar ma degen súraqtargha qatysty bylay jauap qayyrghan eken: «Meninshe, Nauryz merekesin adam boyyndaghy jýrekting jylylyghymen baylanystyryp ótkizgen dúrys. «Samarqannyn  kók tasy eriytin kýn» deumizge sebep – Samarqanda әigili Aqsaq Temirding taghy bar, búl kýni qaharly hannyng qahary jibiydi, eger bireu ólim jazasyna kesilse, soghan ólim búiyrtpay aman alyp qalatyn, rayynan qaytaratyn kýn búl».

Múnday pikir professor T.Qordabaevtyng zertteulerinde de kezdesedi. Keybir tújyrymdamalarda ghúlama Úlyqbekting observatoriyasyndaghy aspan denelerin belgilegen tasqa kýn men týn tenesken Úlystyng úly kýni – Nauryzda kýn sәulesi tikeley týskende әlgi tas jibiydi eken dep te aitylady.

Gýr Ámir sarayy

Álemning úly aqyndary men filosoftary jannyng kәusar baghy, әlemning ainasy, inju marjany ataghan Samarqan qalasy sheteldikter kóp keletin tanymal qalalardyng biri. Samarqan  bzb tórtinshi  ghasyrda Markand degen atpen belgili boldy.  14 ghasyrdyng ayaghy men  15 ghasyrdyng basynda Ámir Temirding qúrghan memleketining  resmy astanasy boldy.   Ámir Temir shejirelerde әrtýrli berilgen: Tamerlan, Temirlan, Aqsaq Temir degen esimder kez­desedi. Tarihta jarty әlemdi jau­laghan qolbasshylar sausaqpen sanarlyq qana. Solardyng biri – býkil týrki júrtyna ortaq, ómirining biraz bóligin qazaq dalasynda ótkizgen Ámir Temir. Bas ayaghy jasaghan (1336-1405 jj. ) 69 jas ghúmyrynda san ghasyrlargha jýk bolyp, san ghasyrlargha anyz, tariyh, shejire bolyp artylatynday joryqtar men eleuli enbekter jasap ketti.  Songhy joryghy Qytaygha shabuldy bastaymyn dep jýrgende Otyrar qalasynda dýniyeden ótti.

Ózbekstanda   Ámir Temirge qatysty tarihy múrjaylar óte kóp saqtalghan, el astanasy Tashkentte de ýlken múrajayy bar. Jerlengen jeri Samarqan, Ámir Temirding býkil ýrim bútaghynyng mýrdeleri, әielderine arnap salynghan altyn jalatylghan saraylary da osy qalada. Orta Aziyada bedeli orasan bolghan, tarihta qatigezdigimen, әlemdi jaulap alugha talpynghan Ámir Temirding mýrdesi jatqan saray turisterding kóp keletin oryndarynyng biri.  Atalmysh  saray 1403-1404 jyldary  salyna bastady,  Temirding nemeresi Múhamed Súltan joryqta qaytys bolghannan keyin, saray ishinde alghashqy mýrdehanalar oryn alady, búl jerde Temujinder әuletinen Ámirding ózi, Ámir ústazy sanaytyn әuliyesi Mir Sayd Baraka, úldary Umar Sheyh, Miranshah, nemereleri Múhamed Súltan, Úlyqbek sonday aq  әuletting әielderi jatyr. Ortalyq kýmbezding biyiktigi on eki metrden asady, orta ghasyrlyq arhiytekturamen jasalghan kýmbez jogharghy jaghy tútas altyn jalatylghan. Ámirding demalatyn sarayynan bólek, medrese, hanaka,  kishigirim muzykalyq ansambli bolghan. Bizding zamanymyzgha keybiri ghana jetti. Býginde Samarqannyng turistter kóp keletin jerine ainalghan Gýr Ámir sarayy biz barghanda da sheteldik turisterge toly boldy. Kýlli әlemge tanymal túlghanyng mýrdesi bólek jatyr. Tek er adamdargha ghana kiruge, onda da aldymen arnayy rúqsat qaghazben súranys jiberetindikten Qazaqstandyq jurnalisterden eshkim kirgen joq.

Registon qúmdy alan

Ózbek tilinen audarghanda «registan» sózi - qúmdy jer degendi bildiredi. Ejelgi uaqytta búl ortalyq qalalyq alang qúmmen jabylghan, býginde qúmnan bir týiir qalmaghan, alang mromor taspen kómkerilip túr,  alayda ejelgi atauy osynday. Registon alany orta ghasyrlarda shyghystyng eng tanymal ansambli boldy. Alanda Úlyqbek medresesi (1417-1420), Sherdor medresesi (1619-1636) jәne Tilla-Kary Medresi (1646 —1660) ornalasqan. Ýsh medreseden túratyn ansambli -  qala qúrylysynyn  ónerining erekshe ýlgisi, jәne qalanyng bas alanynyng sәulettik dizaynynyng keremet ýlgisi bolyp túr. Qazirgi zamanda da Registon ansambli júmys istep túr, jyl sayyn shyghys әuenderi atty halyqaralyq óner  festivalin  úiymdastyryp túrady. Alangha kýn sayyn jýzdegen sheteldik turister shyghystyng arhiytekturalyq súlu sәuletin kóruge aghylyp keledi. Ghimarat  ishinde muzey, meshit, sauda ortalyqtary ornalasqan.

Jalantós Bahadýr saldyrghan «Shirdor» medresesi

Ózbek pen qazaqqa ortaq Jalantós bahadýr qalmaqtargha qarsy soghysqan batyr, Samarqannyng әmiri bolghan. 1619-1636 jyly Samarqanda Shirdor «Arystan qaqpa»  medresesin saldyrady. Medrese Registon alanynyng shyghys bóliginde túr, aldyn búl jerde Úlyqbekting hanakasy bolghan, Shirdor medresesin salu barysynda hanaka jermen jeksen etilgen. Orta ghasyrlardaghy Aziya sәulet ónerining erejelerine sәikes salynghan medrese ghimaratynyng jalpy audany 4 myng sharshy metrdi qúraytyn tik búryshty nysany bar. Aldynghy jaghy ýlken doghaly portalmen belgilengen, ortalyq kire beristing biyiktigi shamamen 32 metr. Ghimarattyng shyghys jaghyna qaraghan syrtqy búryshtary irgeles qabyrghalar dengeyinde ornalasqan tórtten bir múnara týrinde jasalghan. Shirdor da býginde turister aghylatyn mekenge ainalghan, ishinde ejelgi búiymdardyng qalybyn qazirgi tehnikamen óndep jasalghan neshe týrli búiymdar satylady.

Jalpy Samarqanda búnday tarihy jәdigerler óte kóp, sondyqtan bir kýn ishinde barlyghyn aralap kóre almaysyz.

Áygili Samarqan nanynyng qúpiyasy nede?

Álemning jalghyz týkpirinde tek Samarqan sheberleri ghana biletin bir ghana tandyr nannyng ózi eki kelige tatityn, Samarqan nany da turisterding qatty qyzyghushylyghyn oyatyp keledi. Bir eki ay kógermey, úzaq jolgha onay saqtalatyn nandy Ózbekstannyng basqa qalalarynan tappaysyz.

Bir kezderi Búhar hanyna samarhan tandyr nany qatty únap, býkil sheberlerimen kerek jaraqtaryn su, ún, tandyrgha deyin  Búhargha jetkizdirgen eken. Biraq dәl samarqan nany shyqpaghan...  Nege degen súraqtyng jauaby da tabyldy, bar  qúpiya aua rayynda eken.. Aua rayynyng temparaturasy basqa jerlerdegi dәl nangha qajetti temparaturany bermeytin bolyp shyqty..  Samarqannyng әigili nanyn jasau ýshin Qazaqstandyq eng jogharghy sortty úndy arnayy aldyrady eken.

Ýsh dinning basyn biriktirgen Samarqan

Álemning nazaryn audaryp otyrghan taghy bir qasiyetti jer, Samarqanda ornalasqan ýsh dinning bir orynda toghysuy, búl jer  Injil (Daniyel) payghambardyng kesenesi retinde belgili,  jәne des qasiyetti jóninen  ýsh dinde qatar - iudaizmde, islamda jәne hristiandarda birdey qúrmetteledi. Kishigirim qajylyq orny deuge bolady, búl jer qalay, qashan payda bolghandyghyn dóp basyp aityp bere alatyn tarihy mәlimetter joqtyng qasy. Kesenening ishinde simvoldyq mәrmәr sarkofagy bar, onyng úzyndyghy 10 metrden asady. 16-18 ghasyrlarda qajylar Daniyel payghambardyng ong qoly jyl sayyn  birneshe santiymetrge ósedi dep sengen. Mine, osyghan baylanysty qúlpytas pen keseneni qajylyqqa barushylar men taqua qala túrghyndarynyng qayyr-sadaqasymen qayta qalpyna keltirip, kólemi jyl sayyn  birshama úzaryp otyrghan, biraq on toghyzynshy ghasyrda Reseyding otarlauynda bolghandyqtan «qol óse beretin bolsa, qasiyetti mekendi mýldem jauyp tastaymyz» dep qorqytqan. Sol kezden bastap qol óz ósuin toqtatqan degen anyz da bar. Ol jerden biz  payghambardyng jatqan jerine qúran oqytyp, qasiyetti aghashqa tәu etip, tómendegi búlaqtyng suynnan dәm tattyq.

Samarqan qalasynda basqa da әdemi, tarihy nysandar jeterlik, biraq biz ózimiz barghan jerlerdi qamtugha tyrystyq. Samarqangha qalay jetuge bolady, Almaty men Samarqan qalasyna tikeley úshaqtar bar. Ortasha baghasy elu jeti myngha baru kelu biyletin ala alasyz, men әriyne bir ay aldyn ala  alynatyn biyletterding baghasyn kórdim. Poyyzdy da kórgen edik, eshqanday aqparat shyqpady. Chernyavkagha deyin jetip, Tashkent qalasynan Samarqangha jýrdek poyyzdar jýrip túr. Samarqandaghy hostelderding baghasy Qazaqstandyq tengemen tórt myngha juyq, al qonaq ýilerding ortasha baghasy on mynnan bastalyp,  jiyrma myng aralyghynda. Barushylargha taghy bir útymdy kenes,  Ózbekstanda AirBnb akkauntyna tirkelip, ýy nemese kv jaldasanyz 25-30 euro shamasynda, al siz atalmysh jelige tirkelmeseniz  35  euro shamasynda tóleysiz. Tamaqtanu eki eurogha da jetpeydi, úyaly baylanystyng sim kartasy tipti arzan.

Songhy jyldary Ózbekstangha kelip jatqan shyghys jauharlaryn óz kózderimen kórgisi keletin turistter sany kóbeyip keledi.   Ótken jyly karantin talaptaryn  saqtay otyryp, 1mln  504 myng sheteldik kelip, 261 mln  dollardyng qyzmeti kórsetilse,  biylghy jyly Ózbekstan  Goskomturizm basqarmasy mәlimetinshe 1, 7 mln  sheteldik turist tartyp,  370 mln dollardyn  qyzmetin kórsetuge әzirmiz deydi.

Aida Qojmambetova 

Abai.kz