Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4978 0 pikir 31 Mamyr, 2012 saghat 11:42

Kamal ORMANTAEV, akademiyk: Mening baylyghym - ota jasap, aman alyp qalghan 13 mynnan artyq bala

Elimizdegi balalar hirurgiyasynyng negizin qalaushy, akademiyk, Memlekettik syilyqtyng laureaty Kamal Ormantaevty bilmeytin qazaq kemde-kem. Óitkeni onyng aty alty alashtan asyp әlemge jayylghan ýlken ghalym. Qazaq balalar hirurgiyasynyng atasy atanuynyng ózi elding oghan degen ýlken qúrmetinen habar beredi emes pe?!.

Elimizdegi balalar hirurgiyasynyng negizin qalaushy, akademiyk, Memlekettik syilyqtyng laureaty Kamal Ormantaevty bilmeytin qazaq kemde-kem. Óitkeni onyng aty alty alashtan asyp әlemge jayylghan ýlken ghalym. Qazaq balalar hirurgiyasynyng atasy atanuynyng ózi elding oghan degen ýlken qúrmetinen habar beredi emes pe?!.


Zaryghyp kýtken bala
- Men Qyzylorda oblysy Qar­maqshy audanynyng Kalinin kolhozynda 1936 jyly 11 qyr­kýi­ek­te dýniyege kelgenmin. Au­dan ortalyghyna 20 shaqyrym jer. Qorqyt stansasynan 15 sha­qyrymday. Qorqyt eskert­ki­shining qasynda mening әke-she­shemning de qabiri bar. Aldymda 3 úl, 3 qyz bolghan, biraq altauy da qaytys bolyp ketipti. Ol bir el basyna kýn tughan nәubet jyldar ghoy. Ashtyq, jalanashtyq... Aku­sherka degen atymen joq. Bizding sheshelerimiz kiyiz ýide tua bergen ghoy. Balalardyng densaulyghy tughan kezde jaqsy bolghan, sosyn 2-3 jasqa kelgende shetiney ber­gen. Qyzylsha auruy mendep túr­ghan kez. Ol zamannyng adam­darynyng qazaqshylyghy basym bolghan, bala túrmasa «Qúdaydyng qarghysy atqan» deydi, Alladan bala, әsirese, úldar súraydy. So­dan keyin әuliye-әmbiyening ba­syna baryp týneydi.
Men - әke-sheshemning jetin­shi balasymyn. Maghan ayaghy auyr ke­zinde balger shesheme: «Sen ba­la kýtip jýr ekensin, úl tabasyn. Odan keyin taghy bir úl dýniyege keledi. Birinshisining atyn - Kamal, ekinshisining atyn Samal dep qoy» deydi. Qansha joqshy­lyq kez bolsa da әlgining aitqan jaqsy sózine riza bolghan anam qolyna ilingenin berip, shygharyp salady. Negizi, men baqsy-bal­gerge senbeymin, biraq osy joly olardyng aitqany kelipti, - deydi Kamal agha terennen syr tar­typ.
Áke Sәruar «Úl tudy, ómir­im­ning jalghasy» dep qatty quanyp­ty jәne ony sonshalyqty erke­le­tip ósirdi. 4 jasynda atqa min­gizdi. Olar Bayzaq toghayy de­gen jerde túrady. Sol jerde 2-3-aq ýy bolatyn. 1-1,5 shaqy­rymday jerde 4 klastyq mektep ashylady, múghalim de joq. Ysqaq Bayzaqov degen tuysy bar edi, búlardy oqytqan sol kisi. Bala Kamal boyy kishkentay, nәzik boldy. Sheshesi Ayjan qoldan toqylghan sómke alyp bergen, so­ghan kitap salady, ap-auyr. So­ny kótere almay, myqshyndap el­ding sonynda kele jatatyn. Ózderi isher as tappay otyrsa da, sheshesi oghan jarty bólke nan salyp beredi. Qasyndaghy bala­lar búdan 3-4 jas ýlkendeu, olar ozyp ketedi. Búl jarty jolda olardan qalyp qoyyp, nanyn jep, әlgiler ýige qaytqan kezde solargha qosylyp, ýige qaytatyn­dy әdetke ainaldyrady.
- Ákem 1941 jyly qyrkýiekte soghysqa ketti. Men mektepke 1942 jyly bardym. Ákey 1-1,5 jylda jaraqattanyp, elge qaytyp keldi. Sol kezde múghalimimiz mening sa­baq­qa dúrys qatyspaytynymdy, oqymaytynymdy aityp shaghym­danypty. Ákem úrysqan joq, úr­ghan joq, tek qana «Balam, oqy­ma­sang adam bolmaysyng ghoy» dep qa­baghyn týiip, bir qaraghannan key­in-aq qoryqqanymnan saba­ghym­dy jaqsy oqyp kettim. Ol kezderde dúrys mektep te joq, әr-әr jerde, internatta oqyp jýr­sem de 1953 jyly mektepti ýzdik tәmamdadym, - deydi Kamal agha.


«Attandyq sapargha...»

Mektep bitirerde әkesi oghan «Maydanda dәrigerlerding soghysyp jatqanyn kórmedim, olar 2-3 shaqyrym artta jýredi. Aldyn­daghy agha-apalaryng jastayynan shetinep ketti. Sen osy balalar dәrigeri bolsayshy» dep kenes be­redi.
- Bir mektepten 13 bala Al­maty medisinalyq institutyna keldik. 4-5-eui Tau-ken institu­tyna oqugha tapsyrdy. Onda eshkim týse almady-au. Sol 13 balanyng ishinde oqugha týsken jalghyz men boldym. Orysshamyz da shamaly, sonyng ózinde shygharma jazghyzdy. Múghalimder meni birinshi qatargha otyrghyzyp qoydy. Orys tiline shorqaqtau ekenim ózime ayan, al­dyn ala dayyndaghan shpargal­kamdy paydalana almadym. Áytse de emtihannan «3» aldym. Basqa pәnderden de synaqtan aman-esen ótip, studentter qataryna qosyl­dym. Biz kýni-týni sabaq oqydyq. Bilmekke úmtylys kýshti bolatyn. Men student kezimnen ghylymy ýiir­melerge qatystym. Ekinshi kurs­tan bastap ýzdikterding qata­ryna qosyldym. Marfugha Sәule­bekova degen dosent apay ekeumiz itke tәjiriybe jasap, onyng auzyna qorghasyn qúiyp ulaymyz da, onyng qanyn aghyzyp jiberemiz. Ulanghan itting qan joghaltuyn ba­qylaymyz. Adamnyng ómiri, onyng densaulyghy ýshin keyde jan-ja­nuarlargha osylay qatygezdikpen tәjiriybe jasalady. Áytse de al­byrt jastyqtyng әseri me, әlde ghy­lymgha, ózim tandaghan maman­dyq­qa shyn berilgendiki me, shar­shau degendi bilmeytinmin. Ilim-bilimdi mengeruge qúshtarlyq kýshti boldy, bәrine ýlgeru ýshin ýnemi shiraq jýretinmin, - deydi Kәmkeng sózin sabaqtap.
V kursta oqyp jýrgende Go­ri­kiy (qazirgi Nijniy Novgorod) qalasynda ótken Studentterding forumyna qatysyp, bayandama jasaydy. Alys sapargha shyqqany osy, aldymen Mәskeu baryp, so­syn Gorikiyge attandy.
VI kursta balalar hirurgiyasy sabaghy bastaldy. Ghylymmen ai­na­lysugha birjola den qoydy. Ins­titutta pediatr mamandyghyn mengerip shyqty.

Ábsattarov qayramasa, Almatygha qaytyp keler em...
Izdenimpaz, enbekqor shәkirt ylghy da ústazdarynyng kónilinen shyghyp jýrdi. Dosent Fatima Músabaeva apay, onyng kýieui, sol kezdegi densaulyq saqtau minist­ri­ning orynbasary Halyq Músa­baev, Mihayl Ivanovich Bryakin syndy ústazdary men jana­shyr­lary - Kamal Sәruarúlynyng ómir jolynda óshpes iz qaldyrghan jandar. Kezinde әskery hirurg bolghan professor M.Bryakin óte qatal, biraq asa әdil adam boldy. Ol «Hirurgiya - poluvoennaya dissiplina!» deytin. Polkovniyk, general aitty ma, ol eshqanday talqylausyz oryndaluy tiyis. Tan­­ertengilik konferensiyany túp-tura segiz jarymda bastaydy, ózinen keyin keshigip kelgen adam­dy ol konferensiyagha kirgizbey qoyatyn. Mine, ol tәrtippen jú­mys isteudi osynday kisilerden ýirendi. Bryakinge aspiranturagha týsip, 1966 jyly «Balalardyng miy shayqaluy» degen taqyrypta kandidattyq qorghaydy.
Ghylym joly aitugha ghana onay bolghanmen, asqaraly asu, oghan tauday talabynmen qosa, asqan ji­ger, qajymas qayrat qajet. Or­mantaev sol 1966 jyldyng ózinde Mәskeuge doktoranturagha shaqy­rylady. Ol kezde ýili-barandy - 1 úl, 1 qyzdyng әkesi. Solargha qaraylap, kónili alang bolyp jýr­gende Odaq astanasyndaghy aka­demik V.Struchkovtan «Me­disiy­na ghylymdarynyng kandidaty Or­man­taev balalar hirurgiyasy jó­nindegi doktoranturagha jiberilsin» degen búiryq keledi de, endi esh­tenege qaraylaugha múrsha bolmay, tez arada jinalyp, Mәskeu qay­dasyng dep tartyp otyrady. Dereu «Balanyng eki ókpesi shirigen kezde oghan qanday operasiya jasau ke­rek?» degen taqyrypta doktorlyq júmysyna izdenisti bastap ketti. Áytse de әsem Almaty, asqaraly Alatau, úl men qyzyna degen sa­ghynysh kýnnen-kýnge arta týsedi. Mәskeu suyq, múnyng ýstindegi kiyi­mi jelen. Sóitip jýrip ayaghy­nan suyq ótip, kýp bolyp isip, tamaghy baspa bolyp auyryp qa­lady. Osylaysha únjyrghasy týsip jýrgen bir kýni «Minsk» meyman­hanasynda Dәrigerler bilimin jetildiru institutynyng rektory Aydarhan Ábsattarov pen prorek­tory, professor Quanysh Mәs­keev­ke jolyghyp qalady. Olar búdan jón súraydy. Búl mәn-jay­dyng bәrin tәptishtep aityp berip, endi elge qaytpaq bolyp jýrgenin jetkizedi. Ekeui Kamal Sәruar­úlyn qoyarda-qoymay «Sentra­linyi» meyramhanasyna alyp ba­ryp, jaqsylyp tamaqtan­dy­ryp, jasyratyn nesi bar, azdap ashy sudan úrttatyp, sosyn Ay­darhan agha: «Kamal, sen múnda eshtene shyghara almay, azyn-aulaq qiyndyqtargha shydamay qaytyp ketsen, júrt seni «oqy almay kelipti» dep tabalaydy. Mәskeuge jerding ýstimen kelip, astymen qay­tasyn. Júrttyng auzyna qaq­paq qoya almaysyn» dep qayraydy. Búl sóz ony kәdimgidey qamshylap, qinalsa da namysqa tyrysyp, algha qaray úmtylugha serpin berdi. Doktoranturadaghy oqu eki jyl, degenmen 1968 jyldyng qyrkýie­ginde Almaty medisinalyq ins­titutynyng kafedra mengerushisi, dosent E.Cherkasova zeynet dema­lysyna shyghu kerek boldy da, Ka­mal Sәruarúlyna kafedra men­gerushisi qyzmetine úsynystar týsedi. Doktoranturany ayaqtauyna qaramay, nebary 32 jasynda ka­fedra mengerushisi bolyp taghay­yn­dalady. Onyng búl qyzmetke taghayyndaluyna Mәskeudegi ús­taz­­dary akademik Yu.Isakovtyn, professor A.Pugachevting de yq­paly bolghanyn, olardyng jas mamangha ýlken senim bildirip, syrtynan jyly lebizin aitqanyn keyinnen biledi. Sol kafedrany 43 jyl boyy basqardy, qazir qúr­metti kafedra mengerushisi. 1971 jyly balalar hirurgiyasynan Qa­zaqstanda birinshi bolyp Mәs­keude doktorlyq dissertasiya qor­­ghady.


Qonaev qoldau kórsetti

Júmysy tikeley osy salagha qatysty bolghan song ba, ana men bala densaulyghy jayyn Kamal Sәruarúly ýnemi oilap әri osy salagha janashyrlyqpen býiregi búryp túrady. San jyldar boyy qalyptasqan dәrigerlik mol tә­jiriybe men úiymdastyrushylyq qa­bileti eskerilgen bolar, 1980 jyly Anany jәne balalardy qor­ghau institutyna (qazirgi Pe­diatriya jәne balalar hirurgiyasy instituty) diyrektor bolyp ta­ghayyndalady. Keler jyly Qazaq­stan Kompartiyasy birinshi hat­shysy Dinmúhamed Qonaevtyng qa­byldauynda bolady. Jyly shyraymen qabyldaghan Dimash agha jaghdaydy bilip, ózining júmys jasap jatqan salasynda qandayda talap-tilegi bar ekenin súraydy. Anany jәne balalardy qorghau instituty jartylay barak tiptes eski ýy enseni basyp túratyn jәne ainalasynda dúrys qorshau da joq, manayyndaghy jer ýilermen aralasyp ketken, kózge qorashtau kórinetin. Tap osy joly bar jagh­daydy jayyp salmasa, keyin kesh bolatynyn úqqan Kamal agha: «Biz­ding institut - ghylymiy-zertteu or­talyghy әri ana men balagha arna­lyp jasalghan emdeu mekemesi. Ghimaraty әbden eskirgen әri kish­kentay. Onyng ýstine, búl institut - respublikalyq dengeydegi me­ke­me. Shetelderden de qonaqtar jii keledi» dep, «Jyghylsang nar­dan jyghyl» degendey, sol kezderi oblystyq auruhana ýshin salynyp jatqan ghimaratty súraydy. Diy­mash aghamyz Kәmkenning úsynysta­ryn qaghazgha týrtip alyp, rizashy­lyq­pen jyly jymiyp shygharyp salady. Kóp úzamay sheshim shygha­ryp, institut jana ghimaratqa kó­shiriledi. Sol kezde Almaty ob­lysyn basqaryp túrghan, qazirgi memleket qayratkeri Kenes Au­hadiyev búl sheshimge azdap renish bildiredi de, «Ózimnen súrasang da bir amalyn qarastyrar edik qoy» dep, sózining sonyn jyly ayaqtay­dy. Ol kezdegi adamdardyng syi­las­tyghyna, bir-birine degen qúr­metine keyde qayran qalasyn. Ar­tyq sózge kelmey, bar mәsele sheshilip jatatyn.
- Bizding qazaq halqynyng tariy­hynda Diymekenning orny da, jóni de bólek. Ol kisi uәde berdi me, sony mindetti týrde oryndaytyn. Jaratylysynan erekshe sabyr­ly, ústamdy jan bolatyn. Men baspasóz betterinde ol kisining atyn Qapshaghay qalasy emes, Tal­dyqorghan nemese Óskemen qala­larynyng birine beru kerek dep ta­lay ret jazdym. Áli de búl pikirimnen ainyghan joqpyn. Osy úsynys jýzege asyp jatsa, búl kýlli qazaq ýshin ýlken quanysh bolar edi. Qazir belgili túlghalar qaytys bolghan song 5 jyldan keyin ghana onyng esimin mektepke, kóshe­ge beredi. Men oghan kelispeymin. Bir jyldan keyin berse de bolady. Mysaly, Salyq Zimanov, Bәiken Áshimovterge әli layyqty qúrmet kórsetilmey otyr, - deydi Kamal agha tereng oigha shomyp.


Bel-beles
Ómir bolghan song keyde ayaqtan shalu, istep jýrgen júmysyndy naqaqtan joqqa shygharu siyaqty kelensizdikter de bolyp jatady. Múnday jaghday Kamal Sәruarúly­nyng da basynan talay ret ótti. Syrt kózge Ormantaevtyng joly bol­ghysh kórinui mýmkin. Jastayy­nan tanyldy, ózi tandaghan maman­dyghynyng shynyna jetti, akade­mik atandy. Biraq ómirding san týr­li qiyndyghyn bir adamday-aq jengen Ormantaev búl. 1984 jyly Qazaq SSR Densaulyq saqtau miy­nistrligi ony Pediatriya instiy­tutynyng diyrektory qyzmetinen bosatyp jiberdi. Osynyng bәri Kәm­kendi qajytqany ras. Bireu­lerden múnyng ahualyn estise ke­rek, kóp úzamay Dimash Ahmetúly ony óz qabyldauyna shaqyrdy. Mәselening anyq-qanyghyn súray­dy. Búl ne kinәsi baryn ózi de bilmey jýrgenin aitady. D.Qonaev ózi tikeley núsqau berip, instiy­tutqa komissiya jiberip, qatang tekseru jýrgizedi. Nәtiyjesinde Or­mantaevtyng atyna kir keltire­tin eshqanday ilik taba almay, ol búrynghy qyzmetine qayta kirisedi. Múnday jaghday keyin taghy da eki ret qaytalanady. Birde Preziydent N.Nazarbaev shaqyrtyp alyp: «Sizdi ana joly qyzmetinizden be­ker bosatqan kórinedi. Týk ki­nәniz joq eken. Qaytadan baryp isteseniz qaytedi?» dep súrady. Sondaghy Kamal aghanyng jauaby: «Siz senim artsanyz isteyin. Men ghylymgha shyn berilgen adammyn. Bәlkim, bilmey istegen qatelik­terim boluy mýmkin, biraq әdeyi istegen qylmys-qiyanatym joq».
Qansha myqtymyn degenmen, múnyng bәri adamnyng jýikesine әser etetin salmaqty mәseleler. Degenmen búl qiyndyqtyng bәrin Kәmkeng qasqayyp túryp jenip shyqty.

Últ ýshin tughan úrpaq

- Ótken ghasyrdyng 30-jyl­da­ry kóp adamdar qyryldy. Ala­shor­dashylardyng kóbin atyp ji­ber­di. Solardyng ishindegi Álihan Bókeyhanovtyng osy kýni aty kóp atala bermeydi. Ol - kósem bol­ghan. Á.Bókeyhanovty Mәskeude 2 bólmeli pәterde ústap otyrghan. Sosyn atylghan. Elden barghandar «Biz seni jasyryp alyp shyghayyq, qútqarayyq» deydi, sonda ol «Me­ni óltirse óltirsin, eger men qa­shyp ketsem, olar senderding bar­lyqtaryndy qyrady» dep, eli ýshin ózin, otbasyn qúrban etken jan. Ne degen patriotizm! Men tarihshy emespin, biraq osy Áliy­han Bókeyhanovtyng ómiri men qyzmetin zerttep, oghan bir audan­nyng atyn beretin uaqyt keldi.
Egemendi el boldyq, ansap jýrgen tәuelsizdikke qol jetkiz­dik. Osy kýni ózining qara basyn ghana oilaytyndar kóbeyip barady. El jaqqa, Qarmaqshygha baryp tú­ramyn. Júmyssyzdyq kóp. Oqu­dyng ózi aqyly. Bir balany oqytu ýshin pәlenbay aqsha kerek. Qa­zaqqa Qúday qazba baylyghyn aya­may bergen, biraq biz sonyng iygi­ligin halyqqa qaray búra almay otyrmyz. Halqymyzdyng túrmysy týzelse, densaulyghy da dúrysta­lady.
Halyqtyng 45 payyzy auylda túrady. Auyl sharuashylyghy sala­sy damymaghan. Qazaqtar ontýstik batys, ontýstik shyghysty meken­degen. Ortalyq Qazaqstan, sol­týs­tikte kóbine ózge últtar qonys­tanghan. Olardyng jerleri de jaq­­sy, qara topyraqty. Mening oi­ymsha, auyl sharuashylyghyn da­mytu kerek. Jeke sharuashy­lyq­targha tehnika, nesie alu ja­ghynan kóptegen jenildikter beri­lui tiyis. Auyl sharuashylyghy sa­­­la­synda enbek etetinderge Ýki­met tarapynan qoldau boluy kerek. Bolashaghy joq audandardy kóshiremiz deydi, biraq ol jer­de­giler qazaqy dәstýrmen «Áke-she­shemizding jatqan jerinen ketpey­miz» dep tabandap otyr. Osy mә­selening ong sheshimin oilasty­rugha tiyispiz. Kenes Odaghy kezinde artta qalghan audandarda túra­tyn­dargha erekshe kómek beretin. Mým­kin, sonday bir joldaryn qaras­ty­ru kerek bolar.
Kompartiya kelmeske ketti, biraq men onyng jaqsylyghyn ai­tayyn dep otyrmyn. Ol kezde qazirgidey oligarhtar bolghan joq. Halyqtyng kópshiligining túr­mys ahualy birqalypty bolatyn. Qazirgidey júmyssyzdyq ta bol­ghan joq. Mysaly, audandyq hat­shy bir jerden ýy saldy dep ga­zetke shyqsa, ýiin tartyp alyp, júmys­tan bosatady. Búl ózgelerge ýlken sabaq bolatyn. Halyqtyng aldyn­da ýlken úyatqa qalatyn. Ol kezderi tәrtip óte kýshti, bәri baqylauda boldy.
Qazir elimizde, әsirese, Astana qalasynda halyqaralyq forum­dar, týrli jiyndar jii ótkiziledi, ol ýshin qomaqty qarjy júm­sa­la­dy, biraq múnday jiyndar elimiz­ding abyroyyn asqaqtatady, - deydi Kamal Sәruarúly.


Pediatriya fakulitetin qayta ashu kerek
Ana men balanyng densaulyghyn qorghau әr memlekette erekshe or­yn alady. Bizding baylyghymyz kóp, qarajat qomaqty bolsa da ba­lalar auruhanasynda apparatu­ralardyng jetispeytini, barynyng ózi eski ekendigi ómir boyy osy sa­lanyng ashy-túshysyn qatar kórip kele jatqan akademikti oilantpay qoymaydy.
- Rentgen apparaty, kompiu­terlik tomografiyany alghany­myzgha 15-20 jyl boldy, birazy synyp jatyr, olardy janasyna almastyru kerek. Qalalyq den­sau­lyq saqtau basqarmasy bas­tyqtary «Aqsha jetpey jatyr» deytin kórinedi. Ana men balanyng densaulyghynan ayaghan aqshany qayda júmsaydy? Búl jaydy qala basshysy A.Esimovke de aittym. Bala ózining auyrghan jerin aita almaydy, oghan diagnoz qoi ýshin eng zamanauy apparat qajet. Ame­rikanyng San-Fransisko qala­synda bolghanda 1 jastaghy bala­nyng dertin anyqtau ýshin ýsh ap­paratty qatar qoyghanyn kór­dim. Ýsheui birdey kórsetip túrsa ghana qoyylghan diagnozdyng dúrys bolghany. Bireui dúrys kórsetpese, onyng ornyna basqa apparat qoya­dy, - deydi ol. - Bizge bilimdi dәri­­gerler kerek. Almaty me­d­uniyver­siytetinde pediatriya fa­kuli­­tetin jauyp tastaghaly 5 jyl boldy. «Jalpy dәriger dayyn­daymyz» deydi. TMD-da Pedia­triya fakulitetin tek qana bizding eli­mizde japty. Ukraina, Qyrghyz­stan, Belarusite de jauyp edi, eki jyldan song qayta ashty. Reseyde, Ózbekstanda tek qana pedia­tr­lardy dayyndaytyn medisinalyq institut bar. Negizi, bala dәrigeri bolamyn dep talaptanatyndar kóp. Onyng ýstine kemtar tuatyn balalar jyl ótken sayyn kóbeyip barady. Balalardyng týrli auru­lary asqynyp, kóbeyip bara jat­qany bayqalyp otyr. Qazir otbasylyq dәriger degen qa­lyp­tasyp keledi. Búl auyldarda tiyim­di bolar, al audan ortalyghy men qalalarda salalyq maman boluy kerek. Qazir adamzat balasyna tәn 14 mynnan astam auru týri bar. 7-9 jylda bir adamnyng sonshama auru týrin emdeudi bilip shyghuy mýmkin emes.
Úzaq jylghy medisinalyq tәjiriybesinde Kamal Sәruarúly 13 mynnan astam balagha ota jasap, talay býldirshinning basyna tóngen dertten qúlan-taza aiyghyp ke­tui­ne sebepshi boldy. Kópting alghy­syn alghan akademik ótkenge kóz jýgirtip otyryp «Ananyng joly erekshe, 9 ai, 9 kýn kótergen bala­sy nauqastanyp qalsa, janyn beretindey qúraq úshyp jýredi. Erkek dese, ózimizge de tiyedi, biraq tabighattyng zany solay ma, әkesi anda-sanda bir tamaq әkelip be­redi, boldy, al ananyng jóni bó­lek. «Balam ólse, men de ólemin» dep basyn soqqan talay anany kórgenbiz. Balagha anadan jaqyn eshkim joq» deydi. Ol Medu­niy­versiytette pediatriya fakulitetin jauyp tastaghanyna ýzildi-kesildi qarsy. «Sheneunikter shetelge baryp kelip, solardan kórgenin istegisi keledi, olardyng 100-150 jyldyq tәjiriybesi bar, balalar medisinasy әbden qalyptasqan. Qazirgi tanda elimizde 6000 dәriger jetpeydi. Sebebi búryn 6 jyl oqityn da, dәriger bolyp ketetin. Qazir 7 jyl oqidy, sodan keyin pediatr bolu ýshin taghy 2 jyl, al hirurg bolu ýshin 3 jyl oqidy. 10 jyl oqyp, institut bitirgen adamdargha 45 myng tenge jalaqy beredi. Negizi IJÓ-ning 6 payy­zynan kem bolmau kerek. Bizde 2,5 payyz ghana. Amerikada 15 payyz, al Fransiya men Germaniyada 8 payyzdan. Institut bitirgen kez­de onyng otbasy, bala-shaghasy bo­lady. Osynday jaghdaylardyng keri әserinen dәrigerler azayyp ketti, kóbi basqa salalargha ketip qaldy. Dәrigerlerding ailyghyn kó­beytu kerek. Sonda ghana olar­dyng júmysqa degen qyzyghu­shylyghy artady» deydi akademik Kamal Ormantaev.


Dәrigerler dinastiyasy

Ángime otbasy jayyna auys­qan kezde az-kem oilanyp alghan son:
- Men búzylghan adammyn, - dep kýlip aldy Kamal agha, - eki ret ýilendim. Ýlken úlym - ghy­lym doktory, balalar hirurgi. Astanada júmys jasaydy. Odan eki nemerem bar. Bir nemerem ja­qynda túrmysqa shyqty. Ekinshi qyzym da dәriger-dermatolog, me­disina ghylymdarynyng kandida­ty, jeke klinikasy bar. Odan tughan jiyenim shetelde oqidy.
Qosaghym Roza Qasqyr­qyzy­nyng da mamandyghy dәriger. Jeke farmasevtikalyq kompaniyasy bar. Úlym Syrtqy ister miniys­trliginde qyzmet jasaydy. Qyzym Qazaq-britan uniyversiytetin ýzdik bitirip, odan keyin Londonda oqyp keldi. Qazir «QazTransOyl»-da júmys jasap jatyr. Olar әzir­ge otbasyn qúrugha asyghatyn emes.
Búryn sayajayda júmys iste­gendi jaqsy kóretinmin. Qazir on­day qauqar joq. Áytse de taner­tennen keshke deyin auruhanada jýrgen son, keyde taza auada jýr­gendi qalaysyn.


Akademikting әngimesine qaraghanda, ol dýnie jighan joq. Biraq óz ómirinde jaqsy adamdarmen kóp aralasty. Olardyng bәri búnyng ómirge degen ózindik kózqarasynyng qalyptasuyna, qiyndyqtardan sýrinbey ótuine meylinshe әser etti. Ol pediatriya jәne balalar hirurgiyasy salasynan 130 medisina kandidaty men doktoryn dayarlady. Kamal agha «Mening baylyghym - myndaghan balagha ota jasap, ómirin saqtap qalghandyghym» deydi. Múnysy ras. Qazir olardyng ózi әke, ata atanyp otyrghan jayy bar. Olar býginde ósip-ónip jatyr. Aman qalghan balalardy kórse, quanady, shýkirshilik etedi. Bir ghana adam óz enbegi arqyly az qazaqtyng kóbengine qanshalyqty ýles qosqanyn jogharydaghy әngimelerden bayqaugha bolady. Aynalasyndaghy shәkirtteri osy kýnge deyin Kamal Ormantaevtyng bir kenesin tyndap baryp, iske kirisedi. Búl bir jaghynan ýlkenge degen qúrmet bolsa, ekinshi jaghynan Ormantaevtyng әli de óz biyiginde túrghanyn anghartsa kerek...

Gýlnar JÚMABAYQYZY

«Ayqyn» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371