Elbasymyzdyng respublikamyzdyng qorghanys quatyn arttyrudaghy tarihy róli ólsheusiz ekeni dau tudyrmady.

Elimizding tәuelsizdik jyldaryndaghy aituly jetistikterining qataryna kәsiby armiyanyng jasaqtaluyn qosqan jón. Osy jóninde Elbasy: «Tәuelsizdik jyldary memleketimiz kәsiby armiya qalyptastyrdy, el mýddesine tolyq say keletin әskery doktrina týzildi. Bizding qasiyetti topyraghymyz әuede de, jerde de jәne suda da qorghanys ayasynda. Biz barlyq kórshiles eldermen dostyq qarym-qatynastamyz. Qazir armiya kez kelgen jaghdaygha dayyn boluy tiyis. Búl – әskery qyzmetshiler aldyna memleket qoyyp otyrghan mindet», degen sózining astarynda zor taghylymdy mәn-maghyna jatyr.

Endi ghana óz tәuelsizdigin jariyalaghan jas memleketting senimdi әskery qauipsizdik jýiesin qúru qajet boldy. Óitkeni, el aumaghynda Kenes Odaghynan qalghan әskery qúrylymdardyng qaru-jaraghy men әskery tehnikasyn tәuelsiz Qazaqstannyng zandy qúzyretine kóshiru qajettiligi ómir talaby edi.

Últtyq Qaruly Kýshterdi jasaqtauda Elbasymyz ústanghan baghyt naqtylay aitar bolsaq, san emes, sapa bolatyn. Núrsúltan Nazarbaev әsker sanynyng kóp boluynan góri shaghyn әri útqyr armiya manyzdy dep sanady. Soghan otyz jylda qol jetkize aldyq.

Qazirgi tanda Qazaqstan Qaruly Kýshteri tek qorghanysqa kónil bólgen, jappay qarulanudy jaqtamaytyn, kәsiby dengeyi joghary qúrylymgha ainaldy. Egemendik tarihynda qabyldanghan tórt Áskery doktrinamyzdyng barlyghynda qorghanysqa basymdyq berildi. Sóite túra, búl qújattarda elge tónui mýmkin yqtimal qauip-qaterler men әlemdegi әskeriy-sayasy jaghdaylar údayy eskerilgen. 2017 jyly qabyldanghan songhy doktrinada kiyber jәne aqparattyq qauipsizdik, gibridti soghys pen oghan tosqauyl qoi amaldary da qarastyryldy. Múnyng ózi әskery salanyng zamanauy syn-qaterlerge der kezinde toytarys beruge iykemdiligin kórsetedi.

Osy kezderdegi Elbasymyzdyng rólin tәuelsizdik jyldary Qorghanys ministri qyzmetin atqarghan armiya generaly, Halyq Qaharmany Múhtar Altynbaev: «Núrsúltan Nazarbaev kózqarasynyng pragmatizmi qiyn-qystau sәtterde sheshimin tauyp, búrynghy birqatar Kenes elderi basynan ótkergen qatelikterdi jibermeuge tyrysty», dep eske alady.

Býgingi shiraq qimyldy әri әskery dayyndyghy myghym tas qamal qaruly kýterimiz soqypaly da, soqpaqty joldan jónin tauyp óte bildi. Al, otyz jyl búryn han iyemiz Kenesarydan keyin túraqty әsker ústamaghan bizding elimiz jol aiyryghynda túrghan bolatyn.  «Áskery kýshimiz qanday boluy kerek?», «Áskery bilikti mamandardy qalay dayyndau qajet?», «Kenesten qalghan әskery kýshti qarjy jәne tehnikalyq jaqtan qalay qamtamasyz etuge bolady?» syndy sheshui qiyn san aluan saualdar keskestedi. Osy kýrmeui qiyn saualdardyng bәri Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng kýni-týni mazasyn alyp, degbirin ketirdi. Biraq, elimizding Bas Qolbasshysy jauapkershilikten boyyn aulaq salmay, qazaq armiyasynyng irgetasyn qalap, keregesine kenge saluy jolynda aldynda kezikken qiyndyqtardy sheshimin tauyp oryndy jene aldy.

Elbasymyzdyng osy joldaghy әr saliqaly qadamy – QR QK qalyptasuynyng aishyqty mezetteri bolyp salady. Óitpey she, Qazaq eli óz tәuelsizdigin jariyalaghan tústa bizding respublikamyzdyng aumaghynda sansyz kóp әskery bólimder jәne bazalar, әskeriy-zertteu nysandary men poligondar ornalasqantyn.

Osynyng bәrin oryn-ornyna qoyyp, bir izge saluda Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng saliqaly sayasaty osy bir manyzdy mindetterdi abyroymen oryndap, zor ózgeristerge qol jetkizuge sebep bola aldy. Búl bizding 30 jyldaghy basyp ótken alyp qadamymyzdyng aishyqty izi.

Qazaqstan Qaruly Kýshteri TMD-nyng syrtqy shekarasyn qorghaugha atsalysyp, 9,5 mynnan astam sarbaz ben ofiyserimiz tәjik-aughan shekarasyn kýzetuge qatysty. Al 2005-2008 jyldar aralyghynda «Qazbat» bataliony Irak jerin minadan tazartu júmysyna belsene kómektesti.

Qazirgi tanda Elimizde Qaruly Kýshterinde Resey, Belarusi, Izraili, Týrkiya, Qytay, Ontýstik Afrika Respublikasy, AQSh, Fransiya siyaqty memleketterding týrli tehnikasy qoldanylyp jýr. Qazaqstan radio-elektrondy baylanys qúraldaryn, radiolokasiyalyq jabdyqtardy, týnde kóru qúrylghylaryn, brondy kólikterdi, әskery katerlerdi qúrastyryp, patron óndiretin dengeyge jetkeni bәrimizdi quantady.

Qazaqstan әskeri mol tәjiriybeden ótkeni, sarbazdardyng bilimi men biliktiligining artqany, әlemdik qauymdastyq aldynda el bedelining óskeni kónil júbatady. Búnyng barlyghy da Elbasymyzdyng basshylyghymen jýrgizilgen әskery reformanyng arqasynda mýmkin boldy desek, esh artyq aitpaymyz.

Egemendikting arayly 30 jylynda elimizding qorghanys quaty barynsha eselep artty. Endi әskery kýshterimiz basyp ótken osy bir tarihy kezenge kóz jýgirter bolsaq, ótken ghasyrdyng 90-shy  jyldarynyng basynda qalyptasqan jaghdaydy jәne elding әskery qauipsizdigin qamtamasyz etuding manyzdylyghyn eskergen Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev tarihy sheshimge keldi. Sóitip, Qazaq KSR-ining Preziydenti N.Á.Nazarbaev respublikanyng tәuelsizdigin, aimaqtyq tútastyghyn, qorghanystyq jәne basqa da ómirlik manyzdy mýddelerin qamtamasyz etu maqsatymen 1991 jyldyng 25 qazanynda «Qazaq KSR-ning Memlekettik qorghanys komiytetin qúru turaly» Jarlyghyn jariya etti.

Atalghan Jarlyqty jýzege asyru ýshin Ministrler kabiyneti Memlekettik qorghanys komiyteti respublikanyng әskery infraqúrylymynyng memlekettik basqarmasynyng organy retinde tanylyp, onyng qaramaghyna әskery komissariat pen Azamattyq qorghanys shtaby óz qúzyryndaghy bólimsheler men mekemelerimen qosa beriletini jóninde qauly qabyldady. Osyghan oray eki ay merzim ishinde Memlekettik qorghanys komiyteti jóninde joba әzirleu kerektigi sóz etildi. Osyghan say respublika aumaghynda ornalasqan KSRO Qorghanys ministrligining qúramalary men bólimderimen ózara is-qimyldy úiymdastyru, júmyldyru jәne azamattyq qorghanys mәselelerin sheshu mindeti algha qoyyldy.

Búl mindetti jýzege asyrugha tartylghan mamandar eki ay ishinde óte kóp jauapty qújattardy jýzege asyrdy. Sóitip, jeltoqsan aiynyng ortasyna qaray negizgi lauazymdyq túlghalardy taghayyndau júmystary jýrgizildi.

Memlekettik qorghanys komiytetining tóraghasy bolyp Saghadat Qojahmetúly Núrmaghambetov taghayyndaldy.

Saghadat Núrmaghambetov búghan deyin KSRO Qaruly Kýshterining sapynda II Dýniyejýzilik soghystaghy orys-nemis maydanyn bastan ótkergen Kenes Odaghynyng Batyry atanghan tanymal komandir әri joghary basshylyq qúramynda bolghan qolbasshy edi. KSRO Qorghanys ministrining 1989 jylghy 6 mausymdaghy № 0398 búiryghynyng negizinde qúrmetti demalysqa shyqqanymen әskery ómirden qol ýzbegen jan. 1990 jylghy 5 qantarda Qazaqstan Kommunistik partiyasy atynan Qazaq KSR-nyng deputattyghyna úsynylghan. Sol jylghy 16 qantardan bastap Respublikalyq soghys jәne enbek ardagerleri Komiytetining tóraghasy, al 19 nauryzda Respublika Jogharghy Kenesining deputaty bolyp saylanghan. Qysqasy, ol armiyadan «alystaghanymen», onyng ózekti problemalarymen qol ýzbesten ýzdiksiz ainalysyp otyrdy.

Memlekettik qorghanys komiyteti Bas shtabynyng bastyghy әri tóraghanyng orynbasary lauazymyna polkovnik Seyilbek Altynbekúly Altynbekov (keyinnen general-mayor), tóraghanynyng Azamattyq qorghanys jәne tótenshe jaghdaylar jónindegi orynbasary lauazymyna general-mayor Nikolay Ivanovich Hlupiyn, Tóraghanyng qorghanys óndirisi jónindegi orynbasary lauazymyna Mihail Mihalovich Safrygiyn, jetekshi basqarmalar men bólimderding bastyqtary bolyp polkovnikter men podpolkovnikter Kim Serikbayúly Serikbaev, Qalijan Quanyshbayúly Áljanov, Emili Aghybayúly Almaniyazov, Leonid Kusmanovich Bakaev, Qadyrjan Ismaiylúly Bayjigitov, Nikolay Egorovich Bortnikov, Abay Bólekbayúly Tasbolatov, Baqytjan Ertayúly Ertaev, Vyacheslav Grigorievich Kobylyanskiy, Mýbarak Orynbekúly Orynbekov, Leonid Mihaylovich Seleznev, Nikolay Aleksandrovich Suhov, Saghitjan Dosymúly Tasmaghambetov, Mels Júmanúly Shәmpiyev, Sovet Sәumenúly Taulanov t.b. óz isine adal әskery túlghalar taghayyndaldy.

Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev 1992 jylghy 8 jeltoqsanda kýshtik vedomstvolar qúramalary basshylary men komandirlerining alghashqy jinalysynda: «Biz – egemen, tәuelsiz memleketpiz, sondyqtan qauipsizdikti qamtamasyz etu mәselesi ishki jәne syrtqy sayasatty qalyptastyrudyng jalpy qúrylymyndaghy eng ózekti mәsele boluy qajet. Sol sebepti bizge sany jaghynan shaghyn, biraq zamangha say qaru-jaraqpen jabdyqtalghan, joghary útqyr, bilimdi, egemen elimizdi qorghau mýddesi ýshin kez kelgen jaghdayda týrli is-qimylgha dayar armiya qajet», degen kesimdi pikirin aitty. Qaruly Kýshterding Jogharghy Bas qolbasshysy retinde Qazaqstan armiyasyn qalyptastyruda әskery saladaghy alghashqy naqty qadamdardy belgilep, iske asyrdy.

Elbasymyzdyng bel sheshe aralasuymen TMD kenistigindegi san salaly sayasy yntymaqtastyq kelisim arqyly tәuelsiz elimizding territoriyasyna ornalasqan әskery birlestikter, qúramalar, bólimder, mekemeler, úiymdar, poligondar, arsenaldar, saqtau bazalary men  qoymalar, jyljityn jәne jyljymaytyn әskery mýlikter búdan bylay Qazaqstan Respublikasynyng zandy mýlki bolyp tabylatyndyghy, sonymen qatar Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterining qúramynda bolatyndaghy turaly tarihy sheshim qabyldandy.

Osylaysha, endi ghana óz tәuelsizdigin alghan Qazaqstannyng janadan qúrylghan Qaruly Kýshterining tarihy jasampaz sheruin bastady. Elbasymyz osy jaghdaydy keyin: «1992 jylghy 7 mamyrda mening Jarlyghymmen Qazaqstan Respublikasynyng Qaruly Kýshteri qúrylghan bolatyn. Búl salada biz barlyghyn janadan bastaghan edik: shtattyq keste boyynsha ofiyserlerding 40-45 payyzy ghana qalghan; әskerlerdi basqarudyng birynghay jýiesi joq; eskirgen tehnikagha toly qoymalar; tәjiriybeli úshqyshtar men otynnyng joqtyghynan úshpay túrghan úshaqtar; berekesi ketken әue shabuylyna qarsy qorghanys jýiesi ghana bar edi» dep eske aldy.

Mine, osy tústa qabyldanghan Qazaq KSR-i Preziydentining 1991 jylghy 12 qyrkýiektegi «Áskery qyzmetke shaqyru turaly» Jarlyghy әskery mәselelerdi memlekettik dәrejede sheshuding alghashqy bastamasy boldy desek esh artyq aitpaymyz. Búlay bolatyn sebebi, atalghan qújat negizinde búdan bylayghy kezende Qazaqstannyng azamattaryn әskerge jәne әskery qyzmetke shaqyru tek respublika basshylyghynyng baqylauymen ghana jýzege asyrylatyndyghy edi. Búl orayda erekshe atap óterlik dýniye, osy Jarlyq arqyly Qazaqstannyng әskery komissariattaryna respublikalyq organnyng mәrtebesi berilip, әskerge shaqyrylushyny respublika aumaghynan tys jerdegi әskery qúrylys jәne ishki әskerlerge jiberuge tas qamal tosqauyl qoyylghandyghy boldy.

Mine osy bir qiyn-qystau shaqta Memlekettik qorghanys komiyteti uaqytpen sanaspay júmys istep, az uaqyttyng ishinde óte kóp is-sharalardy jýzege asyra bildi. Qadap aitar bolsaq, basqaru jýiesin ortalyqtandyru, әrtýrli baghyttardaghy úiymdastyrushylyq jәne shygharmashylyq saraptau júmystary, baqylau funksiyalary siyaqty tolyp jatqan is-sharalardyng әrqaysysy bir-bir kitapqa arqau bolarlyqtay taghylymdy ghibrat. Óitkeni, olardyng әrqaysynyng astarynda tolyp jatqan qújattar men is jýzindegi is-әreketterding bar ekendigi kózi qaraqty, kókiregi oyau әrbir adamgha aitpasa da týsinikti dýniyeler bolyp tabylady.

Memlekettik qorghanys komiyteti atqarghan júmystardyng taghy bir baghyty –Tәuelsiz Memleketter Dostastyghy elderimen qatar alys-jaqyn shet eldermen jýrgizgen kelissózder. Sheteldik әriptestermen kezdesuler barysyndaghy onday kelissózderding tәuelsizdigin endi ghana alghan Qazaqstan armiyasyna bereri asa zor bolatyn. Sol kezderdegi tarihy qújattargha kóz jýgirtsek, sonau 1992 jylghy qantar aiynda Amerika Qúrama Shtattarynyng joghary lauazymdy memlekettik sheneunikterding Qazaqstan eline kelgenin kóremiz. Olardy AQSh Memlekettik hatshysynyng orynbasary R.Bartolomiu bastap kelgen edi. Bizding elding basshylyghynyng sheshimimen olardy Memlekettik qorghanys komiyteti qabyldady. Osy manyzdy kezdesudi qazaqstandyq әskeriyler tarapynan Saghadat Qojahmetúly Núrmaghambetov, Seyilbek Altynbekúly Altynbekov, Kim Serikbayúly Serikbaev jәne Saghitjan Dosymúly Tasmaghambetovter sәtimen ótkize bildi. Onyng ýstine eki elding bir-birine degen seniminen góri kýdigi basym kez bolghandyghyn jasyryp jabugha bolmaydy. Sodan da bolar kelissózder men pikirtalastar óte alandauly jaghdayda ótti.

1992 jylghy 19 qantardaghy Mәskeu kezdesuinde oghan qatysushy TMD elderi basshylarynyng mәlimdemelerinen keyin әr elde ózderining jeke últtyq әskerin qúrylatyndyghy aiqyndaldy. Búdan әri aqpan, nauryz, sәuir, mamyr ailarynda Qazaqstan territoriyasynda ornalasqan Qaruly Kýshterding qatary azaydy. Dәl osy kezde әskery bólimder men әskery mekemelerde Jarghylyq tәrtipting saqtalmauy kýrt beleng aldy. Ofiyserler men merzimnen tys qyzmetting әskery qyzmetshileri arasynda ózderining tughan elderine ketip qalu faktisi arta týsti. Búl kezde әskery mindetin óteushi sarbazdardyng top-top bolyp әskery bólimderdi óz erikterimen tastap ketui zandy qúbylysqa ainalghantyn.

Tap osy uaqyttarda, әsirese, búghan deyin ortalyq baghynysta bolghan kóptegen әskery bólimderdin, qoymalar men arsenaldardyng әskery qyzmetkerleri endi kimge baghynatynyn bilmey, әri-sәri kýige týsti. Olay boluy әbden oryndy edi. Óitkeni, olardy búrynghy Týrkistan әskery okrugi de, KSRO Qorghanys ministrligi de qoldanystaghy zandylyqtargha sәikes eshkimge ótkizip bergen joq. Elimizde jana ghana qúrylghan Memlekettik qorghanys komiyteti olardy qabylday almady. Mamandardyng aituynsha, ol mәsele Komiytetting mindetine kirmeytin.

Elbasymyz osy kýrdeli de, sheshui qiyn dýniyeni orayyn tauyp, sәtimen sheshe bildi. Osynday almaghayyp zaman Preziydentimizden Qorghanys ministrligin qúrudy talap etti. Jәne ol solay boldy da.

Sonymen, 1992 jylghy 7 mamyrda shyqqan Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik qorghanys komiytetin Qazaqstan Respublikasynyng Qorghanys ministrligi etip qayta qúru turaly» 1992 jylghy 7 mamyrdaghy № 738 Jarlyghynyng negizinde sol kýnge deyin qyzmet etip kelgen Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik qorghanys komiyteti endigi jerde Qazaqstan Respublikasynyng Qorghanys ministrligi bolyp qayta qúryldy. Atalghan Jarlyqta sonymen qatar elimizding últtyq qauipsizdigine qatysty ministrlikting atqaratyn negizgi mәseleleri egjey-tegjeyli  aiqyndaldy.

Dәl sol, 7 mamyr kýni Qazaqstan Respublikasy Preziydentining taghy bir, atap aitqanda, «Qazaqstan Respublikasynyng Qaruly Kýshterin qúru turaly» №745 Jarlyghy da qosa jariyalandy. Onda Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda ornalasqan әskery birlestikterdin, qúramalardyn, bólimderdin, mekemelerdin, úiymdardyn, poligondardyn, arsenaldardyn, saqtau bazalarynyn, qoymalardyn, jyljityn jәne jyljymaytyn әskery búiymdardyng endigi jerde Qazaqstan Respublikasynyng zandy mýlki bolyp tabylatyndyghy jәne Qaraqstan Respublikasy Qaruly Kýshterining qúramyna engiziletindigi taygha tanba basqanday etip kórsetildi. Janadan qúrylghan Qorghanys ministrligine 3 ay merzim ishinde atalghan әskery qúrylymdardy qabylday otyryp, әskerlerdi basqaru jýiesin qamtamasyz etu jәne olardyng jauyngerlik әzirlikterin tiyisti jaghdayda ústau tapsyryldy. Áskerler men әskery qúrylymdardyng basshylyghyna Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining kelisiminsiz әskery bólimder men mekemelerding túraqty mekenjaylaryn auystyrugha, sonday-aq tehnikalardy, qaru-jaraqtardy, materialdyq-tehnikalyq mýlikterdi Qazaqstan Respublikasynyng territoriyasynan shygharugha tyiym salyndy. Qújatta búlarmen qatar eng bastysy, Qazaqstan Respublikasy Ministrler kabiynetine әskery qúrylymdardyng barlyq ýlestik jәne qamtamasyz etu súraqtaryn sheshu jýkteldi. Sóitip, egemen elimizding dýniyege kelgen óz әskerining alghashqy qadamy bastaldy.

JALGhASY BAR...

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz