Búrynghy KSRO territoriyasynda parlamentarizmdi damytu jәne ótkenning qúrsauynan qútylu prosesteri endi ghana bastalyp keledi. Búl prosester Gýrjistanda jap-jaqsy, al Ukrainada qiyndyqpen jýrip jatyr. KSRO qúramyna kirgenge deyin parlamentarizm tәjiriybesi bolghan Baltyq boyy elderinde búl prosester sәtti jýrip ketti. Al qalghan elderde, onyng ishinde bizding otanymyz Qazaqstanda parlamentarizmdi damytu ózindik erekshelikterimen jýzege asa bastaghanyn bayqap otyrmyz.

2021 jylghy 10 qantarda ótken Qazaqstandaghy parlamenttik saylaudyng qorytyndylary boyynsha Mәjiliste «Nur Otan» partiyasy 76 deputattyq mandatqa, «Aq jol» 12 deputattyq mandatqa, «Qazaqstan Halyq partiyasy» 10 deputattyq mandatqa, al, Qazaqstan halqy assambleyasynda 9 deputattyq mandatqa ie bolghanyn bәrimiz bilemiz. Atalghan partiyalardyng deputtary qazaq paralamentarizmine óz ýlesterin qosa bastady. Ótken 6 aidyng ishinde 25 zang jobasy talqylanugha týsti.

Búl turasynda Premier-ministr Asqar Mamiyn: «...Onyng altauy Memleket basshysynyng 2020 jyldyng 1 qyrkýiegindegi Joldauynan tuyndaydy. Búl – saylau, sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres, birjalyq saudany damytu mәseleleri turaly zang jobalary. 2021 jylgha arnalghan josparda geodeziya, biologiyalyq qauipsizdik, әskery polisiya jәne qoghamdyq baqylau boyynsha manyzdy zang jobalary bar. Jalpy 2020 jylghy zang jobalau júmys jospary oryndaldy dep tanyp, 2021 jylgha arnalghan zang jobalau josparyn talqylaudy úsynamyn. Zang jobalaryn uaqytynda, sapaly әzirlep úsynu ýshin memlekettik organdardyng birinshi basshylary jeke jauapty bolady. (…) Osyghan oray ministrler zang jobalaryn әzirleu jәne Ýkimet pen Parlamentke úsynudy qatang baqylaudy qamtamasyz etu qajet, – degen bolatyn.

Parlamentarizmge Uikiypediya  ashyq ensiklopediyasynda: «Parlamentarizm parlamentting ókiletti jәne zanshygharushy organ retindegi basym rólin moyyndaytyn, zanshygharushy jәne atqarushy biylik qyzmetteri tolyq naqtylanghan memlekettik biylik jýiesi. Parlamentarizm jaghdayynda parlament óz aldynda jauapty ýkimetti qýrady, baqylaydy, qajet bolghan jaghdayda otstavkagha jiberedi. Zanshygharushy qyzmeti tek parlamentke tiyesili. Parlamentarizm jaghdayynda monarhtyng nemese preziydentting ókiletgiligi tek hattama-ókiletti sipatta bolady» degen anyqtama berilgen.

Osy orayda «Qazaqta parlamentarizm bar ma, әlde joq pa, eger bar bolsa ol qanday dengeyde?» degen zandy saual tuyndaydy. Endi osyghan birlese jauap izdep kóreyik.

Parlamenttik demokratiya qoghammen óte sheber júmys isteudi talap etedi. Al ashyqtan ashyq ótirik pen zorlyq-zombylyq, falisifikasiya siyaqty dóreki әdisterdi qoldanu sayasy jýiening nashar júmys isteuine úlasady. Parlamentarizm ósip bara jatqan korrupsiyamen kýresetin qúral bolyp tabylady.

Jalpy aitqanda, QR Parlamenti – QR joghary ókildi jәne zang shygharushy organ bolyp tabylyp, respublikanyn  zang shygharu qyzmetin jýzege asyratyn eng jogharghy ókildi organy bolyp sanalady. Sol sebepti,   parlament pen parlamentarizm ózara baylanysty úghymdar bolghanymen ekeui derbes qoldanystaghy týsinikter. Búl orayda, parlamentarizm parlamentsiz ómir sýre almasa, óz kezeginde parlament parlamentarizm elementterinsiz ómir sýre beredi. Sonymen parlamentarizm elementterine biylikterdi bólu, ókildik jәne zandylyq jatady.

Egemendi elimizding tarihyna kóz jibese, parlamentarizmning negizgi iydeyalarynyn  qazaq topyraghyna tamyr saluyna  Kenestik imperiyanyng qúlap, Qazaqstan  Respublikasy tәuelsizdik jәne egemendik  alghan song ghana mýmkindik tudy. Nәtiyjesinde elimizde parlamentarizm nysandary men instituttaryn qalyptastyru barysynda olardy basqarudyng preziydenttik jýiesimen qabattastyra jýrgizuge de bolatyndyghyn ómirding ózi aiqyn kórsetip otyr.

Egemen elimizding 30 jylghy tarih ýshin qysqa merzim sanalatyn osy uaqyttyng ózinde nebir kýrdeli kezender men syndarly sәtterdi bastan ótkergen Qazaqstan parlamentarizmi býginde qalyptasyp, kemeldenip, syndarly tәjiriybe jinaqtaghan, qoghamdaghy reformalardy tabysty jýzege asyrugha ýlken ýlesin qosyp otyrghan manyzdy sayasiy-demokratiyalyq institutqa ainala bilgenine kuә bolyp otyrmyz. Tap osy turasynda Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti N.Nazarbaev: “Jogharghy Kenesting ornyna túraqty júmys isteytin qos palataly kәsiby Parlament kelip, osy jyldar ishinde elimizding kelbetin ózgertken zandar qabyldady”, dep atap kórsetti. Mine, osydan kelip tuyndaytyn qazaq elinde boy kótergen parlamentarizmning qyr-syryn kenirek tanyp-biluge degen saylaushylardyng tarapynan oryn alatyn qyzyghushylyqtyng arta týsui әlbette zandy qúbylys.

Parlamentarizmdi basqarudyng preziydenttik jýiesimen qabattasa jýrgizuding kórinisi QR Konstitusiyasyna sәikes Parlament  túraqty negizde júmys isteytin eki Palatadan: Senattan jәne Mәjilisten túruynan tanylady.

Búl orayda on bes deputattan túratyn Respublika Preziydenti taghayyndaytyn Senat tóte emes, janama saylau arqyly saylansa, qazaq eli saylaghan deputtardan túratyn Parlamentting qúzyreti QR Konstitusiyasymen belgilenedi jәne onyng sessiyalarynda, Palatalardyng organdarynyng jәne deputattarynyng qyzmetimen iske asyrylady.

Konstitusiyalyq ózgeristerding sapasy da, salmaghy da joghary boluy krektigin Parlament Senatory Q.Súltanovtyng «Konstitusiyalyq reforma jəne azamattyq qogham» taqyrybyna toqtalady. «Konstitusiyalyq reformalardyng negizgi maqsaty – qoghamdy odan əri demokratiyalandyru», - degen sózinen angharuymyzgha bolady.

Sayasy ózgerister baghdarlamasy men konstitusiyalyq reformalardy əzirleu, onyng asa manyzdy qúramdastarynyng biri retinde bizding algha basuymyzdyng basym arnasyna ainalghandyghyn Elbasymyzdyng myna bir pikirinen: «Konstitusiyalyq ózgerister Qazaqstannyng quatty, bəsekege qabiletti jəne demokratiyalyq memleket retinde qalyptasuy jolyndaghy manyzdy kezenge ainalmaq. Qazaqstandy demokratiyalandyrudyng jana kezenin zannamalyq qamtamasyz etu jóninde Parlamentting belsendi júmysynan ýmit artamyn» deuinen-aq andaymyz.

Mine, «Nur Otan», «Aq jol» jәne «Qazaqstan Halyq partiyasy» tarapynan koronavirus jaghdayyndaghy qiyndyqtargha qaramay, elimizdegi kóppartiyalyq jýie jana satygha kóterildi dep aita alamyz. Parlament týrli kózqarastar men týrli tәsilderding talasy tughan kezde payda әkeledi. Qogham taraptardyng uәj-dәiekterin kórip baryp, olardyng arasynan tandau jasauy tiyis. Parlamentting taghy bir funksiyasy – atqarushy biylikti baqylau, onyng úrlyghyna, biyligin jeke qamy ýshin paydalanuyna jol bermeydi. Al atqarushy biylik parlamentti baqylaydy әri búl sayasy kýreste aimaqtardaghy ózin ózi basqaru organdary men tәuelsiz sottarmen kýsh biriktiredi. Biylik tarmaqtarynyng osynday birin-biri tejeu jýiesi – sayasy jýie men bәsekening dúrys júmys atqaruyna asa qajet dýniye.

Biz osynyng bәrin osy jolghy parlamenttik saylauda jeniske jetken ýsh partiyanyng júmys stiylinen tanyp bile aldyq. Oghan dәlel mәjiliste qaralghan 25 zannyng jan-jaqty talqygha týsui.

Tәuelsizdigimizding qaz basqan kýnderinen bastap-aq elimizde Elbasymyz sayasy tәjiriybemizge parlamentarizm iydeologiyasyn engizudi myqtap qolgha ala bildi. Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti N.Nazarbaevtyng osy baghyttaghy talpynysy biylik tarmaqtarynyng bólinisi qaghidatyna negizdelgen tap osy ókildi biylik órkeniyetti sayasy prosesti qamtamasyz etip, qoghamdaghy túraqtylyqtyng manyzdy qúralyna ainalady degen berik senimge sýiengen bolatyn. Shyndyghyn aitqanda, Qazaq parlamentarizmning qalyptasu joly tep tegis taqtayday emes, qym-quat kýrdeli boldy. Degenmende ol óz boyyna әlemdik jәne otandyq tәjiriybening jaqsy ýlgilerin jinaqtap, olardy qazirgi sayasattaghy, ekonomikadaghy jәne әleumettik salalardaghy jaghdaylargha beyimdey bildi. Qazir endi sonyng jemisin kórip otyrmyz dep kәmil aita alamyz.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz