II

- Ospan búzyldy dep Altay halqynyng da qoparyla búzylghany ma, Áleke, búl qalay bolghany? - dep súradym klubtan shygha bere.

- Ospan búzylayyn dep búzylghan emes te, halyq Ospan ýshin búzylayyn dep búzylghan emes, - dep Álmen iri aq tisterin bayaghysynsha aqsita kýlimsiredi, - óitetini, Ospan gomindang óktemdigine múqtaj emes te, halyq búzylugha tipti de múqtaj emes edi, bәrin de feodalizmning sanadaghy týnegi búzdy. Álihan tórening ýkimet basynan týsirilui islam dinining qaterge týsui dep Ospan búzyldy da, oghan qarap birneshe rubasylary búzyldy, olardyng shylauy men shyrmauyndaghy qaranghy júrtshylyqtyng bәri búzyldy sóitip. Otyzynshy jyldarda Sovet ýkimetinde bolghan asyra solshyldyq Altaydaghy ru feodaldarynyng kertartpa ýgitine qúral bolghan. Sóitip komunist deytin ataudan asa qatty jiyrendirip qoyghan.

Generaldy avtomobili kabinasyna kirgizip, arttaryna qaraylap túra qalghan әkim men óz serikterin Álmen «jýre berinder» degendey qol sermep jóneltti. Tórt kóshening kýn shyghys jaq tarmaghyndaghy әskery qamdau mekemesine jitirmelete sóilesip jettik. Tym asyghys eken. Qaruly qarauyldy qaqpa aldyna qoyyp, sybyrlay tújyrdy sózin:

II

- Ospan búzyldy dep Altay halqynyng da qoparyla búzylghany ma, Áleke, búl qalay bolghany? - dep súradym klubtan shygha bere.

- Ospan búzylayyn dep búzylghan emes te, halyq Ospan ýshin búzylayyn dep búzylghan emes, - dep Álmen iri aq tisterin bayaghysynsha aqsita kýlimsiredi, - óitetini, Ospan gomindang óktemdigine múqtaj emes te, halyq búzylugha tipti de múqtaj emes edi, bәrin de feodalizmning sanadaghy týnegi búzdy. Álihan tórening ýkimet basynan týsirilui islam dinining qaterge týsui dep Ospan búzyldy da, oghan qarap birneshe rubasylary búzyldy, olardyng shylauy men shyrmauyndaghy qaranghy júrtshylyqtyng bәri búzyldy sóitip. Otyzynshy jyldarda Sovet ýkimetinde bolghan asyra solshyldyq Altaydaghy ru feodaldarynyng kertartpa ýgitine qúral bolghan. Sóitip komunist deytin ataudan asa qatty jiyrendirip qoyghan.

Generaldy avtomobili kabinasyna kirgizip, arttaryna qaraylap túra qalghan әkim men óz serikterin Álmen «jýre berinder» degendey qol sermep jóneltti. Tórt kóshening kýn shyghys jaq tarmaghyndaghy әskery qamdau mekemesine jitirmelete sóilesip jettik. Tym asyghys eken. Qaruly qarauyldy qaqpa aldyna qoyyp, sybyrlay tújyrdy sózin:

- Bileubay bataliony býgin keshte Qobyqqa attanady. Olar tek Qobyqty ghana qorghay túrugha mindetteldi. Ertengi keshte Tarbaghatay polkynyng qalghan bataliondaryn Altaygha jýrgizip bolu ýshin biz qazir Shәueshekke baramyz. Erteng týste jýruge dayyndalyp túr. Osyndaghy qyzmetke bizden bir kapitan qalady, aitpaqtayyn, ol ózinning sabaqtasyng eken ghoy, әlgi Yntyqbay.

- Ol da kelip pe edi?!

- IYә, sonymen birge jýresin. Qalghan jaydy sodan úgharsyn, al men kettim...

Álmen kirisimen jabylghan berik qaqpa lezde saqyrlap qayta ashyldy da, eki bosaghadaghy tórt qarauyl qayta tiktelip, izetke kele qaldy. Ayqysh-úiqysh sap-sary ala asynghan juan qara kapitan yrshyp kelip qúshaqtay aldy meni. Eki jyldyng aldynda ghana boyy menimen tep-teng Yntyqbay kóldenenine jayylyp ketkendey jap-jalpaq. Furajkasynyng kýnqaghary iyegime kelip tireldi. Birneshe ret sýiisip alghan song tilge keldik. Ekeumizding kózimiz de jaspen búldyrap, ýnile qarastyq.

- Ýi, seni myna eki jyl sozghygha salyp úzartqan ba?!

- Biraz qysqashtap, balghalap kórdi, - dep jymiya kýldim men, - sozyla qoymaghan siyaqty edim, seni balghalap jalpaytyp jibergen be qalay?

- Osy jolghy Ospan shoqpary bolmasa, balgha tie qoymap edi. Sen rasynda da biyiktep ketipsin, basyndaghy qardy qara! Shyrayyng kýz sonyndaghyday súp-súry. Búrynghy aq súry emes, naq súry bolypsyn. Manas boyyndaghy qara súrylardyng qanyna susynyndy óz kýshinmen bir qandyryp qaytqanyndy estigenmin qyranym... Jә, tosa túr endi, generaldy Shәueshekke shygharyp salyp sóileseyin!

Yntyqbay qayta jýgirip kirisimen auladan eki motordyng ot alghan gýrili estildi de, az kidiristen song avtomobili qaqpadan jyljyp shygha berdi. General kabinadan jymiya qarady maghan. Artynda otyrghan Álmen qol sermep ótkende men de qol kóterip qaldym. Sonynan jayaulap shyqqan Dosan Ákim de maghan jymiya qarap, shylapәli basyn sәlem alghanday iyzep qalyp, mekemesine qaray býrsendey jóneldi.

Yntyqbaydy ýiden shәy ishuge kóndirip erte qayttym. Odan aldymen súraghanyma qaytqan jauap qatty tiyip jýregimdi solq etkizdi. Óksip qaldym da, bazary qaynap túrghan tórt kóshege kelip qalghandyghymyzdan tiyla qoydym: Qaben 44-shi jyldyng sonynda kirgen sol týrmede óltirilipti...

- Núriyanyng ýy ishi... sheshesi aman ba?

- Byltyrghy osy uaqytqa deyin aman edi. Odan beri ózimiz qarbalas bolyp, Ospanshylarmen andysugha týsip, súrastyra almay qaldyq.... Biz osylay sheginuden bir kýn ghana búryn ol auyldargha Ospannyng bir top kýshi kelip týskenin estidik.

- Núriyash... Núriyash! - dep kýbirledim men. Ýnim dirildey shyqty. «Núriyashtan derek bar ma» dep súray jazdadym da, Ýrimjide óltirilgen jayyn Yntyqbaygha búryn ózim aitqandyghymnan úyalyp, osylay ghana kýbirlep edim, kózining qiyghymen ghana qarap qoyyp kýrsindi ol:

- Shirkin sening jýregin-ay, qiya almay әlige deyin qinalady ekensin-au! Basyna týsken qys ta sodan bolghanyn endi týsindim.

- IYә, dәl solay, ózimdi ózim әreng basqarghan bolyp kelemin. Sorly sheshesin men de óz balasy ekendigime sendirmey búl qinalys toqtar emes.

- Kim bilsin, ol auyl óz júrtynan endi tabyla qoyar ma eken? - dep kýrsindi Yntyqbay, - Ospannyng jenilip qashsa da halyqty zorlap aiday jónelui mýmkin. Altay halqyna bir zor qyrghyn apaty tóndi ghoy!?

Yntyqbay Dәlelqannyng sol qyrghyndy boldyrmau ýshin shegingenin aiqynday әngimeledi.

Aldynghy kýnning arghy kýni sәskede bandylar Sarsýmbeni qorshau ýshin kýnshyghys, soltýstik, ontýstik, jaqtarynan birdey shep jayyp, andyzdap kele jatty.  Dәlelqan óz ýiining aldyndaghy sypy rashetkasyna sýienip, Qúljadan kelgen general mayor Maharovpen sóilesip túr, keng aula men aldynghy kóshe boyyna sozyla sap týzep, lyqsyp túrghan atty әskerding art jaghy búiryq kýtip, tyqyrshy dauryghysady. Joryq jamylghysymen atqa qonugha dayyn túrghan eki general asyghar emes, ýnderi bayau bolsa da salmaqty aitysyp  túrghan raylary bar. Bas qolbasshylyq shtaptyng shtap bastyghy aq bas Majarov jaudyng aldyn tosyp toytarudy quattaydy, búiryq týsirudi talap etedi. Dәlelqan onay shyghynmen toytarylmaytyndyghyn aityp, shegine túrudy aitady.

- Siz qoryqsanyz kete beriniz, men soghysamyn. Ile men Tarbaghataydan kýsh toptalyp kelgenshe bógey túrugha múndaghy armiyanyng kýshi jetedi, - degen Majarovqa Dәlelqan mysqyldy shyraymen jymiya qarady:

- Tosatyn aldy da, quatyn arty da joq jau búl, qazirshe Sarsýmbeni ghana bermey qan tókseniz, aimaqtyng eng artqy tili - Jemeney men Qabadan da jau kelip basady. Altay halqynyng minezimen oinay kórmeniz, zor qyrghyn bolady!

- Qazir jaudyng onshalyq kóbeye qoyy mýmkin emes, múnday kýshimiz túrghanda Altaydy ózdigimizden bosatyp bere almaymyz, bizde aldymen, jauyngerlik namys bolugha kerek, - dep týiilgen Majarovqa Dәlelqan týiile qarap, iri dauyspen oryssha sóilep ketti:

- Siz dәl qazir soghyssanyz, naghyz jaumen emes, óz halqynyzben soghysasyz, odan ýlken namys joq, kimmen, qansha «jaumen» soghysqaly túrghanynyzdy qazir anau shoqydan kórsetemin. Sabyr etiniz, - dey sala art jaghynda túrghan shtap bastyghyna jazba núsqau ústatty. Ár bólimnen mindet qabyldaugha kelip, aldynda túrghan dәrejeli ofiyserlerge eki-aq auyz sóz sóiledi: «barlyq bólim-bólimsheler qolbasshylyq shtaptyng ornalastyruy men búiryghyna tolyq baghynsyn, bassyz әreket bolmasyn! Bir aptada negizgi jau Shingilge deyin adalanatyndyghyna seninizder!»

Ofiyserlerden bastap barlyq jauynger «uralap» du kóterdi. Shtap bastyghy algha shyghyp, qorghanysty oryndargha shegine túru búiryghyn jariyalaugha ynghaylanghanda Dәlelqan Majarovty ertip artqy aulagha ótti. Ónsheng jarau saygýlikter erttelip dayyn túrypty.

Generaldarmen birge sheginuge dayyndalghandar qorghaushylary bolyp eki jýz shaqty adam eken. Kóbi Ospan kezigetin adamdar, olar qos-qos atpen qolbasshy sonyna erip qalanyng kýnshyghysyna qaray tarta jóneldi, eki general «janjýn qyzyl» dep atalatyn shoqygha atpen órlep baryp, qatar túra qaldy. Dәlelqan dýrbimen jan-jaghyn shola qarady da, dýrbisin Majarovqa úsyndy. «I...h...i» dedi Majarov alghash qaraghanynda-aq. Osy ynyldauyn ýsh jaghyna qarap ýsh ret qaytalady. Kóz jetim jerge deyin qara nópir qalyng qol, attaryna jalpaya otyrghan ónsheng shoshaq tymaqty qazaq. Odan arghysy qatar-qatar budaqtaghan týtin, Dәlelqannyng pikirine sonda ghana moyyndaghan Majarov basyn iyzep-iyzep qaldy.

Eki general kýbirlese shoqydan týsip, Qyran ózenining bir kópirinen ótti de, batys-ontýstiktegi Búirat taugha bet týzep jorta jóneldi. Búl jaqqa jau óte qoymaghan, eshqanday qarang kórinbep edi. Jazyqtaghy bir qyrmannyng túsynan óte bergende tars-túrs myltyq atylyp, sol jaqtaghy general qorghaushysynyng jetektegi aty oqqa úshty. Qyrmandaghy saban daldasynan atylypty. Qúral kezene qalghan birneshe qorghaushygha «atpandar» dep dabystaghan generaldyng tóbesinen bir oq zulap óte shyqty lezde. «Bir avtomatpen ghana bizde de qúral baryn bildire salyndar» dep jýre berdi...

General oq atylghan jyqpyl-jyralardan osy ýn, osy búiryqpen ótip, Ertis jaghasyna jetti, Ertisting búl túsy keshu bermestey, molyghyp alghan eken. Qúlday shapqylap, Buyrshyndaghy parommen ótipti...

- Majarov Qúljagha býgin jetip qalar, týnde osynda kele sala jenil mashinamen jónelgen! -dedi Yntyqbay ýige kirgenin sezbey sóilep kelip. Auyz ýide túrghan shesheme jalt qarady da, selk ete týsti. Ózi de kýlip jiberdi. - Amansyz ba, apa?...

Ózim qauiptengen súraudy ishki ýige kirip jaylanyp otyrghan song tastadym:

- Jә, búl jaqtan әsker jetkenshe Altay qalay bolar dep oilaysyn?

- Altay jerin kóshirip әkete qoymas, - dep Yntyqbay búrynghysynsha sýze qarap kýlimsiredi, - jәne oshannyn... (sol onbaghandy «oshan» dep qúrmettep daghdylanghan auzyma úrarma edi!). Ospannyng «qarsylaspaghangha tiyisip, qarsylasqandy ayama» deytin úrany bar. Ózi bar jerde búl úran oryndalyp jýretin. Sonysyn biletin general da «tentektigi» joq tuysqandary men «aruaqty», «qarashanyraq» atalatyn ýlken semiyasyn qaldyryp jýre berdi. Hauypty kóringenderin, әzer bolsa, biraz kýn qamay túrar. Ol qamauy da myrza týrme bolatyndyghyna irgeli ru - qalyng Jantekey kepil. Altaydyng jergilikti әskery bólimderi ghoy Sovet shekarasyna ótse de bas saughalay túrady. Eng qaterde qalghany - Ileden kelgen Nýsipqan polky, ol myqty polk edi, biraq, tym bytyrap, әr audan rayongha ornalasqan jәne Ospanshylar oghan azuyn basa qaraytyn. Osy polk zor shyghyngha úshyrap jýrer me eken deymin?

- Gomindannyng qalyng armiyasy Ospannyng sonynan kelip, Altaydy bekitip ala qoymay ma?

- Ol jaqtyng jol qatynasy óte qiyn, biz jetkenshe shólden ótip ýlgire almaydy...

Shaygha әreng qanghan Yntyqbay qyzmetine asygha qaytty. Eki saghattan song baryp әskery kiyim aluymdy kýbirley shyqty, Álmen tapsyryp ketken eken.

Bir tәulik ishinde eki úlyn soghysqa attandyrghaly otyrghan ana jýregi әlem-tapyryq edi. Sony tynyshtandyru ýshin bar jenildik pen myqtylyqty qúday bergendey ózimizge ghana ornata berdim. Sart-súrt basyp Bighadil jetti. Qobyqqa Orqashardyng tóte jolymen jayau asu ýshin batalion býgin týn qaytpaq ekenin aitqanda sheshemning kózi qayta badyraydy.

- Apatay, badyraymay-aq qoy, - dep kýldi keudeli Bighadil, - borbayymyz shiydey kezinde-aq sening bilezigindi izdep, kýndiz-týni tau kezgenimizdi úmyttyng ba, ne kórmep edik? Endi mine, baltyr degening jatqan besigimnen de juan. Qúljanyng kón etigine simay, qonyshyn jyryp bara jatqan baltyrgha uayymday ma eken?! Orqashardyng «qúiryq» jaghyndaghy anau «ketikke» jetip baramyz da attap týsip Ospannyng alqymynan ala qoyamyz!

Búl «alqymdau» sheshemizdi alandata týsetin edi, jaudy jaghalastyrmaugha men kýshedim:

- Jayau sender jetip alqymdaghansha, mashinamen zymyratqan zenbirek-puliymetty qalyng qol aldyna salyp qua jónelmey me?... Senderding Qobyqty kýzetken bolyp, qoy sorpasyna toyyp qana jatatyndyqtaryndy estidim, Ospannyng alqymynan sen dәmelenbey-aq qoy. Odan «komissar» mening de dәmem joq, maghan myna Qostoghaydy kýzettirmek.

- E, sen de baratyn boldyng ba?! -dep maghan týiile qarady Bighadil. Ákemizge tartyp, juan qara bolyp ósken ol menen әlde qayda ýlken siyaqty kórinetin bolghan, týksie týsti.

- Senen aryraq barayyn desem, Qostolaghaydyng airany jibermey qoymady ma?... Jazyq dalagha qúrylghan puliymettyng aldyna Ospan kelmeytindigine ghana renjip otyrmyn.

- Men әskerlikke sen ýshin kirip, ýiden alansyz keteyin desem...

- Ýy alansyz bolady, ailyq enbekaqymdy berip túrady. Ospan moldanyng auzyn halyq bólimine bughyzyp qoyamyn da, Qostolaghaygha baryp, «demalyp» qaytamyn...

Týsten keyin tiyisti oryndargha baryp, sol isterdi rastyghymen oryndap keldim. Qazirshe iyqqa әskery dәreje belgisi qonbasa da, әiteuir ofiyserligimdi bildiretin salpynshaqty belbeu baylanyp, mandayynda bes búryshty qyzyl júldyzy bar furajkany sәnqoy ofiysershe shekeme qondyra qoydym (búl shaqta jyryq qalpaq últtyq armiyanyng әdettegi jauyngerlerine ghana tәn bolyp qalghan).

Jýz elu kilometr shamasyndaghy tauly jolgha jayau týsetindigi ýshin, býgin sheshesining erekshe ayalauynda otyrghan әdettegi әsker Bighadil maghan tyjyryna qarady:

- Qarashy apa, myna mylqauyna, mening eng jek kóretin vzvodtaryma* úqsay qalypty... qalpaqtaryndy qansha qyrlap shekireygenderinmen bizsiz shegirtke de sogha almaysyndar kerbezderim!

Ózining eng jaqsy kóretin aghasyna Bighadilding lezde múnshalyq jauygha qaluyna sheshemizden bastap bәrimiz kýlip edik. Sebebin sodan eki-ýsh saghat ótken song týsindim.

Aytqanyna kónbey әskery attanysqa kele qaluyma narazylyq bildire jetken Ómirbek meni ýiine qonaqqa shaqyrdy: «Altaydan kelgen Yntyqbay sýzegenindi erte bar. Sabaqtas uaqytymda atysargha oghymyz joq jau edik. Keyin sen janqiyar dos bolyp ketkenindi aittyng ghoy. Onday ózgerisine men de janqiyar dos ekendigimdi kórseteyin» dedi.

Kýn bata Yntyqbaydy erte jettim. Kýtushiden jamaghayyn jengesinen basqa men ýshin kórneu jaqyn jýretin Áliya ghana bar eken. Ýlken qúpiyalyqqa týsken Mehirdi býgin «bazargha salmaghanyn» jón kórdim. Baqay men bizden basqa әldeqaydan kelgen kapitan, poruchik dәrejeli eki-ýsh qazaq ofiyser otyrypty. Ómirbek ózining әskerde dostasqan azamattary ekenin aityp, attarymen tanystyrdy. Ilelik jigitter eken. Erteng bizben birge jýretin eki rota baryn Yntyqbay aityp edi, ofiyserleri osylar ekenin týsindim.

Ýsen atalghan otyz jas shamasyndaghy semizshe kýreng qyzyl kapitan óz rotasynyng «beti qaytyp kórmegen, asa qyran rota» ekenin aityp, shirene týsti. «Nylqydaghy tónkeristen keyin ózim qúrap, ózim bastap shyghyp edim. Sodan Shihugha deyin gomindang sherikterining qanshasyn qyrghanymyzdy bir qúday ózi biledi, aqyry sanyn aludan da zeriktik qoy» dep, bir qolyn sermey shalqalady. Sonyng ishinde ózining eren qyran ekenin bayqatatyn әngimeler de aghytyla berdi.

Jalghastyra qoyylghan eki ýstelding tereze jaghynda menimen qatar jayghasqan poruchik oghan jymiya kýlip qoyyp otyr edi. Shәy ýstinde quyrdaq kelip, tómengi jaqtan eki bótelke móldirep «otyra» qalghanda, Ýsenning sol әngimesi ýdey týsti. Aynaldyryp kelip aitpaghy rota jauyngerlerining qyrandyghy emes, týgelimen óz «qyrandyghy» ekeni bir shayqasta jau puliymetynan rotasy túra qashqanyn aitqanda sezildi, ózi aqyryp toqtatyp, aldygha týse «úmtylypty», granatty tastap-tastap jiberip, puliymetyn joyypty da, «jaudyng byt-shytyn» shygharypty.

Búl «batyrlyghy» aitylghanda tórde onymen qatar otyrghan Yntyqbay kýrjie qarap qoydy da, taghy kýlgen poruchikke bir jaghynda otyrghan salmaqty sary kapitan kózin qysa jymidy. Jerles serikterining búl isharaly kýlkisinen Ýsenning maqtanshaq bireu ekeni bayqalyp edi.

Baqay tostaghandargha araq qúiyp, aldy-aldylaryna qoya kelip kýbirledi maghan:

- Araq ishpey batyrlyq kópirgen emes, mynauyng endi ishe kele tarihtyng tas-talqanyn shygharady, kórip otyr!

- Sabaqtas, qyzmettes dostar! - dep tost kóteru sózine Ómirbek týregeldi, - sheshe jolaushylap ketken, ýiimde qazir ózimnen basqa eshkim joqtyghynan dayyndyghym jónsal bolsa da, erteng jýretindikterindi estip, dәm tatqyzyp qalugha shaqyryp otyrmyn. Osy tostaghandy amandyqtaryng ýshin, jaudy jenip, ýstemdikpen qaytularyng ýshin kóterelik!

Birinshi tosty kóterisip tastaghanymyzda Ýsen batyr tynym tapqan siyaqty, quyrdaqty tynyshtyqpen asap, shәidi ýnsiz úrttap edi, onysy tasqyndy kónilining ekinshi kýshti tolqynyn kóteru aldyndaghy tynyshtyq eken: Shәy qúya kirgen Áliyagha túna qarap, jaltyrata maylaghan qara shashyn sylay týsti. Áliya mening әskery kiyim kiuime kónilsizdenip, móldiregen dymdy kózin kóbirek toqtatyp qoyyp jýr edi.

- Konvoy* Múrat! - dep dabystady Ýsen. Auyz ýide tamaqtanyp otyrghan eki jauyngerding biri sart-súrt basyp kire ches berdi:

- Keldim, taqsyr kapitan, konvoy Múrat!

- Súnqar qayda?

- Súnqardy shtap nachalinikke tapsyryp shyqqansyz taqsyr, kapitan!

- Dereu ertip kel, joghalady!

- Qúp, taqsyr kapitan, Súnqardy ertip keluge!

Ásilinde Baqay bolghysy kelmeytin Baqay «qoja» men «qúlgha» kezek qarap, kózi jarq-júrq ete týsip edi:

- «Taqsyryn» ne, tónkeris jauyngeri! - degenshe konvoy ghayyp boldy. Yntyqbay men Ómirbek maghan qarap jymyndasty. «Súnqar» degeni aq shúnaq qanshyq it ekenin poruchik maghan sybyrlay aityp kýldi. Qyzynyp shiray týsken Baqaydy qasyndaghy Ómirbek janbastan shymshyp toqtatty da, tostaghanyn kóterip taghy týregeldi:

- Joldastar, toghyshar «taqsyr» atalmay, tónkeristik «joldas» ataluymyz jolymyzdyng boluy ýshin qolayly shyghar, senderding joldaryna tileytin aq tileuimning biri osy...

- Toqtay túr! - dep bir qolyn jaya kóterdi Ýsen, - әielder tendigin úmytqansyndar ma? Álde búrynnan osylaysyndar ma?... mesheulikten qashan qútylar ekensinder! Kel súlu biykesh múnda, batyr aghalarynnyng ortasynan oryn al!

Túla boyymen syqylyq qaqqan Áliya jaynanday qarap, býgin kýtushilik mindeti baryn aitty da, shәy qúya berdi.

- Bizding Tarbaghatay ol jóninen rasynda da mesheu,  - dep kózin syghyrayta jymidy Ómirbek, - qyz-kelinshekterimiz de feodalizm shyrmauyndaghy bir onbaghan júrtshylyq. Sizding tónkerisshil qyz-kelinshektershe qayyn agha, qayyn atalarynan temeki súrap ta tarta almaytynyn qaytersiz? Aldymen osy qyzdy bir jónge salynyzshy!

Qarqylday kýlgen Baqay men Yntyqbaygha ilese ilelik eki ofiyser kýlip edi, olargha kóz qiyghymen bir-bir qarap qoyghan Ýsen ornynan shiray týregelip Áliyany araqqa qolqalaumen boldy, «mesheulikten qútyludy» oghan da aityp jatty.

- Soqtyn, soqtyn! - dedi salmaqty sarysy Ómirbekke qarap, - jenilgenin moyyndau da batyrlyq, kel jigitter, ýy iyesining osy jenisi ýshin bir kóterelik!

Tostaghanyn bizden búrynyraq kóterip jibergen Ómirbek Áliyagha ymdap auyz ýige shyqty. Ýsenning zorlauymen qataryna - kreuetke otyra ketken Áliya onyng kýbirine sylqyldap kýle qarady maghan, «kórding be» degendey oinaqylana qarady. «Kórding besinin» ar jaghynda shalqaqtamauyma eskertu de bar siyaqty. Ýsenge kýbirley bir jauap aita salyp, sytylyp shygha jónelip edi, búl sózinin: «bizding ishetin araghymyz basqa, sodan isheyin» degeni ekenin artynan týsindim: bir rumkagha qyzyl kýreng shәy qúiyp alyp kirgen Áliyanyng sonynan «qyzyl araq» ekenin rastaghanday vino bótelkesin alyp Ómirbek kirdi.

- Al, aghay, sizding jenispen aman-esen qaytuynyz ýshin kótereyik! - dep rumkasyn Áliya soghystyrghanda:

- Qayta oralghanymyzda sizding aman-esen, shyn niyetpen kýtip aluynyz ýshin! - dep Ýsen soghystyryp qaghyp saldy da, qyzdyng bileginen ústay aldy, - súlulardyng әrqashan batyr ýshin jaralghandyghyn biletin shygharsyz, kel, otyr múnda!

- Keshiriniz, aghay, men júmysta jýrmin, shәy qúyayyn! - degen Áliya lyp etip baryp shәugimin ústray aldy. Ómirbek bir tik sóz bastardaghy әdetinshe soza kýrsinip, qonaqtaryna qarady endi:

- Jә..., janaghy bir sәtte taghy bir tost kóteretin sózimdi bastay bergenimde, «taqsyr kapitan» Ýsen búiryqpen toqtatyp edi. Jaman ýiding qonaghy biyleydi, endi sabyr ete túrsyn! Qazir mening aita keterlik bir quanyshym, bir ayanyshym bar. Quanyshym - 44-shi jyl basynan beri kórispegen sabaqtasym Yntyqbaydyng ýiimnen dәm tatyp otyruy. Sol airylysqannan beri naghyz batyrlyq ómir bastap, ýzdiksiz órlep kele jatqanyn estidim. Qane, osy dostyng úzaq jasauy ýshin, tabystan-tabysqa jete berui ýshin alyp jiberelik!

Bótelkedegi shәiynan qúiyp alghan Áliya da qaghystyryp jiberip, mening qasyma oryndyq әkelip otyryp, jasyra kýrsindi. Maghan qarap jaltaqtay týsip, «araq emes, shәy ishtim» dep kýbirledi sonan son. Tórding arghy shetinde otyrghan Ýsen badyraya bir qarap qoydy qyzgha.

- Súnqar keldi taqsyr, kapitan! - dep saq ete týsti osy kezde konvoy kirip. «Dereu» degen búiryqpen tym tez jýrgen siyaqty, samay teri búrshaqtap, alqynyp túr. Kapitan da saq ete týsip búiyrdy:

- Tamaqtandyrylsyn!

- Qúp, taqsyr kapitan, súnqardy tamaqtandyrugha!

Búiryqshynyng ózi men menen basqa dastarqandastar du kýldi. Ózi komandirlik búiryghynyng resmiyligin búzbau ýshin kýlmegen shyghar, men «Bighadilim de osylay qorlanghan-au» degen ashynyshpen kýlmedim. Baghana, ýide ofiyserlik qalpaqty shekeme qondyra qoyghanymda, osynday әulekilerdi elestetip, jat kóre qalghan eken ghoy meni.

- Endi ayanyshymdy aitayyn, - dedi Ómirbek, toltyra qúiylghan tostaghanyn taghy da qolyna alyp týregeldi, - jan qúral asynyp, jarqyrauyq pagon taghynghandardan da batyryraq bir sabaqtasym otyr osynda. Tughan eline adaldyghymen, janqiyarlyghymen gomindannyng qaharly apanyna eki ret kirip shayqasqan qandykóilek qyran, kóreshegin tolyq kórip, jýregi qangha, shashy aqqa tolyp qaytyp edi. Endi sendermen birge ýshinshi ret attanghaly otyr, - dep bir kidirgende Áliyanyng búgha týsip kýrsingeni estildi, - kóz ashqaly kórgeni azap, qauip pen qater, kedergi men kesir edi. Osy ótken bir jyl boyyna birer kýn erkin dem almay miqynattanyp gýldendirgen qyzmetin de tastap attanghaly otyr. Kel dostar, osy asa ayanyshty dostyng aman qaytuy ýshin osy rumkany sarqa kótrelik!

Shalqalap takapparlana otyrghan Ýsennen basqasy týgel shapalaq soqty. Auyr Yntyqbay yrshyp túryp, qolymdy aldy:

- Tittey de artyghy joq aqiqat sóz boldy!

- Erkek toqty qoshaqan boldym dep enesin qomsynbay, el qúrbandyghyna jarasa, «azamat» atalar edi, «batyr» atalu onay ma? -dep kýldim men, - asyra baghalap qoyghandyqtaryna boryshtymyn, dostar!

Baqay úmtylyp kelip betimnen shóp etkizdi de, rumkasyn qaghystyryp jiberip qaghyp saldy. Qolymdaghy rumkany jaqyndaghan bar rumkagha tiyistirip, kótere berip edim, shәidi toltyra qúighan rumkasyn Áliya da sozyp, saq etkizip, mening ishuimdi múnaya baghdarlay túryp simirdi. Shәiin ashtysynghanday tyjyrynyp qaldy sonan son. Ótirikshilikti asa sheber kelistirgenine qarap qalyppyn.

- Myna sóz netken kesek? -dedi salmaqty sary kapitan iyegimen meni núsqay Ýsenge qarap. Jauabyn ortadaghy Yntyqbay qayyrdy:

- Ózi odan da kesek azamat.

Ýsen quyrdaqtan asap-asap jiberip, shaynanday sóiledi:

- Birindi biring maqtap alu qisynyn oilap otyryp, ata jolyn da úmytyp qaldyndar-au sender, jaudan ese-tendik әpergen enseli aghalaryna arnap aitatyn alghystaryng qayda? - dep alyp, auzyndaghysyn júta qarady jan-jaghyna. Dastarqandastarynyng sóleket shyqqan sózge tanyrqap, jym-jyrt qaray qalghanyn ózining úly sóz aityp úyaltqandyghyna balaghanday, ýstem mereymen solqyldap kýle týregeldi ornynan. Rumkasyn kótere shirenip, tost sóz sóileytindigin bildirdi, - kerek joq, kerek joq, «bilmegendi keshirmeseng bilgendiging qaysy» degen! - dep kidirdi de, - konvoy Múrat! - dep shaqyrdy taghy da.

- Keldi taqsyr, konvoy Múrat!

- Kýlkini qoyyp, esikke jaqsy qaraularyndy búiyramyn, úqtyng ba?

- Qúp, taqsyr kapitan, jaqsy qaraugha!

- Rumkalaryndy kótere túryp tyndaularyndy ótinemin! -dep bizge endi qarady Ýsen. Rumkalarymyzdy jymiya kóterisip týregeldik, - búl aimaqty myna biz azat etkenbiz. Endi Altaydy azat etuge attandyq. Bir-birindi batyrlyqpen syilaugha oray tudyryp berip otyrghan qaharman ilelikterding danqy arta berui ýshin, qytaygha satylghan Kereylerdi ada-kýde joyyp qaytu ýshin osy rumkany ada-kýde jútyp qoyayyq!

- «Tarihtyng tas-talqanyn shygharar» demep pe edim? - dep Baqay kýbir ete týsti de, rumkasyn dastarqangha qoya saldy. Serikteri sóileushining alghashqy sózinen-aq úyalghanday jymiya kýlisip, rumkalaryn tómendete berip edi, Yntyqbay ýstel shetine qoya jymidy. Ómirbektiki de «otyra» ketken. Men rumkamdy «taqsyrdyn» kózine kórsete sozyp aparyp, dastarqannyng dәl ortasyna qoya qoydym.

- Nege búlay qoyasyz?! -dep Ýsen týiile qarady maghan, - aldymen saghan búiyramyn, alynyz aq basym!

- Dastarqandastaryna ortaqtyghy joq, zorlyq mýiizi bar sóz rumkany kótertpek týgil edenge úrghyzar edi. Osy sózdi sóileudi maghan da búiyrsanyz alayyn.

- Búiyrdy... «taqsyr kapitannyn» ózi búiyrdy! - dep Ómirbek pen Baqay qatar dauystady, - sening sóileuindi búiyrdy!

- Búiyrsa tolyghymen oryndadym!... Shyng Shysay men gomindangha qarsy on jylgha sozylghan tónkeristik qozghalystyng jenis jemisi býkil Shynjang halqyna osy dastarqandaghyday ortaq. Tótenshe enbek sinirgen Altay halqy men Ile halqynyng danqy arta berui ýshin... Azghyryndygha úshyraghandarynyng tuysqandarymen ap-aman tabysuy ýshin... jeke batyrlyqtyng jer boluy ýshin.. kóterelik dostar, osy tosty!

Dastarqandastar du kóterilip, rumkalaryn shaq-shúq qaghystyrghanda keseldi kapitan kekjiyip otyryp qaldy, onymen de qaghystyru ýshin rumkamdy soza berdim aldyna. Oryndyghyna shalqalap alghan kapitan dónes múrnyn tyjyra, ýstemsy súrady:

- Qay dәrejeniz ýshin maqúldyq etsem bolar eken?

- Tym bolmaghanda feldfebel* shygharmyn. Bәrimiz bir qolbasshylyqtyng jauyngerlerimiz ghoy әiteuir, jauynger degen shyn adam degen sóz emes pe, sol atqa tolyq ie boluymyz ýshin ishelik!

- Múnday sóz tez kóngendi ghana jenil qútqarady! - dep salmaqty sary kapitan saqylday kýldi de, Yntyqbay kýlimsirep qana quattady:

- IYә, jenilirek týsu ýshin jón shyghar kisim, iship jiberiniz!

- Men qynyrlardy qylyshpen týzetip, bandylardy typ-tipyl etu ýshin ishemin! - dep tistene saqyldaghan Ýsen rumkasyn mening rumkammen «sýiisip» qaludan saqtaghanday, tez júlyp әketip auzyna keptey qoydy. Men de salyq etkizip kómekeyime qúya saldym.

Saqyldaghan kýlki, shabytty qaljyndar endi ýdey týsip edi, salmaqty sary Yntyqbaymen kýbirlesti de, «erteng jýretin bolghandyqtan erterek qaytudy» aityp, ýy iyesine rahymet bildire týregeldi. «Taqsyr kapitannyn» qasqyr minezin kórsetpey ertip әketkisi kelgenin sezdire bas iyzep, qoltyqtay shyqty onysyn.

Týnde shәueshekten telefon kýtetinin aityp, qonbay qoshtasqan Yntyqbay bylay shygha bere meni onashalap kidirdi:

- Sening osy týn kirpik ilmey qoshtasarlyq bireuing baryn sezdim, - dedi qolymdy qatty qysa kýlimsirep, - Núriya qaytyp kelmeytin bolghan son... osynyng jón... ekeumizding búl joryqta qanday mindet kóteretindigimizdi bilding be?

- Bilmeymin, biraq Ýsenning janaghy tost sózine qaraghanda, asa qaterli mindet kóteruge tiyisti ekenimizdi týsinip sóiledim.

- Bәse, dәp bastyn. Álmen mayor asa qyraghy azamat qoy shirkin, baghana Shәueshekke jýrerde seni generalgha jaqsylap tanystyryp otyrghan ýstine bardym. Ekeumizding osy rotalarmen birge jýretinimiz sonda aityldy. Mindet núsqauy biz jýrgenshe keletin bolghan.

- Onda osy siyaqty «taqsyr kapitandargha» sayasy kómekshi bolghanymyz ghoy, qarsynnan kózeytin jaudan artynnan kózeytin jau qiyn bolar-aq!

- Kólenkede otyryp, Iledegi tónkeris jenisining buyna pysqan osynday keudeler de bar kórinedi. Múndaylar gomindangha qalay kezense, Altaydaghy halyqqa da solay kezenetinin generaldyng ózi de bayqaghan siyaqty, jappay qyrghyndaugha qarsy shara belgilep berer. Biraq, naq myna Ýsendermen qalay baylanys jasau qatersiz bolatynyn bizding de myqtap oilastyruymyz jón eken. Al, tanerteng kezdesermiz.

Ómirbek pen Baqay dastarqandaryn endi ýlken ýiine jayypty. Kishi ýidegi әlgi qonaq ýsteline qayta kelip otyra kettim. Jarty bótelke araq pen bir tәlenke et, eki kese, eki rumka túr. Qarsy ýiden Áliya shyghyp, eki esikti de jaba kirdi. Maghan múnaya qarap keldi qasyma. Qolynan tartyp jandastyra otyrghyzdym.

- Taghy ketetin boldynyz ba endi?! - dep ózi jaq iyghyma qolyn asty da, keudeme basyn sýiey óksidi. Qolymnyng «tәrtipsizdigine» birjolata keshirim jariyalaghanday.

- IYә, baratyn boldym. Qanday pikiring bar? Jylamashy!

- Endi nedeymin, jolynyz bolsyn! - dep basyn kóterdi. Týzelip otyrdy da, kastumynyng jan qaltasynan  qol oramal alyp, kózin sýrtti, - biraq,... bastyqtyng bәrine ashyq qarsy shygha sóileytin әdetiniz bar úqsaydy!

Búl sózinen tiksine qaldym.

- Bastyq bitkenge bas úra beru qajet pe edi?!

- Bas úra ber demeymin ghoy, - dep qúiqyljy kýldi Áliya, - bas ta úrmay, qarsy da shyqpay qoya salugha bolady ghoy, jaqtyrmaghanynyzgha qarsy shygha berip qalay óspeksiz?

- Dúrysty - dúrys, qateni - qate deme demekshimisiz? Ósu, jogharylau joly solay degeniniz be?

- Solay bolmaghanda... men kórip jýrgen bastyqtardyng bәri solay ósken. Qate deseniz keshiriniz. Biraq janaghy ózi yza bolyp otyrghan kapitangha aitqan sózinizden qatty shoshydym. Ásirese soghys uaqytynda múnday minez óte qaterli ghoy.

Negizi býkildey qate týsinik bolsa da, songhy sózinen shyndyq jyltraghan song Áliyany qayta qúshaqtap ózime tarttym. «Jas ósip, jarly bayymay ma, qate týsinik týzelmey me, tirshilik buyny qatqansha óspey me?...»

Áliya taghy da jypylyqtatyp, jitirmelete sóiledi:

- Bireuding pikirine qarsy ashyq sóileudi qiyn jek kóremin. Qarsy bolsanyz da ishinizge saqtap qoyyp, artynan kórmeymisiz... óshiniz bolsa orayy kelgende qaytpay ma?

«Joq, mynau - buyny qatqan kekse pikir, Arysbektey kәri týlkining pikiri. Qalay júqty eken esil súlugha!» -degen oimen «ayamay» qysa týstim.... Ol iyegimnen endi sýie bastap edi, ishki ýiding esigi qaghyldy. Qúshaghymnan serpilip bosap, týzele qaldy Áliya.

- Áli «úiyqtamay» otyrghandaryng qalay? -dep jymynday kirdi Ómirbek. Jatugha dayyndalyp bolyp kirgen eken. Shkaptan bir stakan әkeldi de ýsteldegi bótelkeden ýsh stakangha qúidy. - Kel, ishelik, kelisip qalghan ekensinder, qúttyqtaymyn! - dep kóterdi. Qyz ishpeytindigin aityp, azar da bezer bolghan song eki stakandy eki qolyma ústay týregeldim. Áli de ayaghyshtyqpen jetilinkiremey otyrghan újdanymdy araqpen qayray týskim kelip edi. Stakannyng bireuin Áliya ústay aldy da, ekeumizdikine shaq-shúq qaghystyryp jiberip, qaghyp saldy...

- Al, «úiyqtandar» endi! - dep qyzgha kólenkeli jaq kózin maghan qaratyp qysyp qalghan Ómirbek kereuettegi adiyaldy júlyp tastap, bas jaqqa jastyq qoya sala jóneldi. Ýiine qaytudy aityp, aparyp saluymdy ótinip otyrghan boyjetken, kastumyn jauyp kýtpey-aq sheship, oryndyq arqalyghyna kiygize qoydy. «Álgindey otyrayyqshy, qorqamyn» dedi sonan son.

- Ózing aitqanday, «qarsy pikirdi búlay ashyq qoydyn» keregi ne! Qorqudy da «ishke saqtap qoyyp», jazasyn «orayy kelgende» berermiz! -dedim men.

Ádiletti tergeushim, qarsy pikirli adamgha ashyq qarsy sóileudi jek kórip, jasyryn iyleudi sýietin sol súlugha qoldanghan sondaghy jazamdy jaqtyryp-aq qalghan shygharsyz. «Shynyndy» sóile dep shyjymdap otyrghan qazirgi sizge sol kezding ózinde-aq soqtanday jaghymdy is isteppin ghoy. Shynyn sóileymin dep búl tarauda sizdi qylmystan ashyqtyryp alghanymnyng ózi de zor qylmys emes pe?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

* Vzvod (pay) komandiyrin jay әskerler osylay ataytyn.

* Konvoy (oryssha) - atqosshy, kýzetshi, qarauylshy.

* Feldfebel (oryssha) - әskery dәrejelerining eng tómeni.