Endre Ady (1877-1919) ‒ jiyrmasynshy ghasyr basyndaghy majar әdebiyetining eng iri aqyndarynyng biri. Majar sivmolizmining negizin qalaushy.  Aqyn poeziyasy majar әdebiyetinde tosyn qúbylys retinde tanyldy. Jas Adiyding kózqarasynyng qalyptasuyna ataqty filosof Fridrih Nisshe qatty әser etken eken. Ólenderinde qoghamnyng artta qalghandyghy turaly synap jazady, úly ózgeristerge ýndeydi. Baqy men fәni, ómir men ólim turaly oy tolghaydy. Mahabbat lirikasyn Leda mahabbatyna, әieli Bonsza Bertagha arnalghan ólenderi qúraydy. Kóptegen ólenderinen aqyn jalghyzdyghyn, dýniyeden bólektenuin bayqaymyz.

Majarstangha kelmey túryp Shandor Petefiydi ghana biletin edim. Kelgen song majar tilinde Attila Yojefpen tanystym. Sodan bastap majar poeziyasyn oqyghan sayyn, majardyng auzymen qús tistegen, talanty tau qúlatatyn aqyndary kóp ekenin anghardym. Jogharyda attary atalghan eki aqyndy mýmkin biri únatyp, biri únatpas, alayda Adiydi jatqa oqymaytyn majar joq ekenin kórdim. Ispan túmauy kezinde ókpe qabynuynyng asqynuynan qaytys bolghan Adiyding janazasyna jinalghan qaraqúrym halyqty sanau mýmkin bolmapty. Aqyn ólimin «Últ azasy» dep jariyalap, Últtyq múrajaydan shygharghan. Majar tarihynda tek aqyndardyng ishinde emes, kýlli últ úlylarynyng ishinde osynday býkil halyq aza boyy qaza bop jerlegen túlgha siyrek eken. Yaghny majar ishinde Ady kuliti bar, ol – jeke basqa tabynushylyq, kórsoqyr fanatizm emes, aqyndyq talantyna, sóz qúdiretine taghzym etu.

Endre Ady 1877 jyly 22 qarashada Transilivaniyanyng soltýstiginde, Siladishagtaghy Ermindsentte dýniyege kelgen. Býgin ol Adiyding atymen Adifalva (Ady auyly) dep atalady. Múrajaygha ainaldyrylghan tóbesi qamyspen jabylghan, qarapayym ghana alasa aq ýide jeti ghasyrlyq tarihy bar aqsýiek kalvinisterding әuletinen shyqqan Ady dýnie esigin ashqan. Otbasy kedeylenip, ata-anasy úldary Endre әuletting búrynghy danqyn qayta janghyrtady dep ýmittengen. Ákesi ‒ Lorins Adi, sheshesi ‒ Mariya Pastor Endreni ruhany qúndylyqtargha tәrbiyeledi. Tektiligin joghaltpaudy ýiretti. Oquyn 1883 jyly Ermindsenttegi reformattyq mektepte bastap, 1892 jyly Zilahtaghy reformattyq kollegiumgha qabyldandy. 1896 jyly mausymda mektepti tәmamdady. Ásirese grek tili men matematikadan ýzdik nәtiyje kórsetti. Osy Zilahta alghashqy poetikalyq jәne prozalyq talpynystaryn jasady. Jergilikti basylymda «Koshutqa odasy» jaryq kórdi.

Mektepti bitirgen son, Debresendegi zang akademiyasyna týsti, alayda oquyn bitirmedi. Áke-sheshesi qalaghanday zanger emes, jurnalist, aqyn bolam dep sheshken bolatyn. 1899 jyly sәuirde tәuelsizdik partiyasynyng «Debresen» atty gazetinde qyzmet atqardy. Debresendi tastap, Nadivaradqa auysyp erkin oily gazet «Sabadshagta» (Azattyq — Szabadság) jurnalist bolady.

lghash «Ólender» (1899) atty jinaghy shyqty. 1903 jyly «Taghy da bir dýrkin» degen atpen ólender jinaghy jaryq kórdi. Alayda búl jinaghy da aldynghy jinaghy sekildi әdebiyetshilerding nazaryna ilikpedi.

1903 jyly tamyzda Balkannan kóship, Parijge qonystanghan saudager Eden Dioshiyding әieli, Nadivaradqa (qazir Rumyniya) tuystaryna qonaqtap kelgen Adeli Brulimen kezdesip, ghashyq boldy. Keyin ólenderine arqau bolghan Leda esimdi ghashyq sol Adeli bolatyn. Ledany keri oqysaq ‒ Adeli. Adiyding «Parijdi kýz kezip jýrdi…» óleni ‒ aqynnyng ólim turaly ólenderining shoqtyghy. Ony jatqa bilmeytin majar neken-sayaq. Ólenderinde «Ólim» taqyryby óte jii sóz bolady. Parij ‒ Ady mahabbatynyng qalasy, biraq ol da Áulie Mihail kóshesinde bútaqtyng astynda aqyngha ólim jayly til qatady. Kýz ‒ adam ómirining aqyryn bildiretin simvol. Kýz Parijding shilingir ystyghynda aqyngha jolyghady. Kóldeneng júrttyng odan habary joq. Áulie Mihail kóshesindegi japyraqtardyng oqys dýrligui aitpay keletin ajaldyng habaryn jetkizip túr. Hristiandyq nanymda Áulie Mihail ‒ ólim qúryghyna ilikken adamdy baqigha shygharyp salatyn әuliye.

Biraq Parij ‒ Adiyge mahabbat syilaghan qala. Ledagha arnalghan jyrlarynyng biri:

Meni sýigening ýshin

Ghajayyptardyn

Aynasy kózin,

Maghan qarasynan

Aynaldym, janym

Sensing danasy

Qúmar-sezimnin.

Áyel zatynnan

Aynaldym senin

Meni qalaghan,

Meni elegen.

Qúlay sýigening ýshin

Men de sýiemin:

Meni sýigening ýshin

Sen aru әsem

Sen eng әdemi.

IYә, Adiyding mahabbaty qanshalyqty móldir bolsa, ólenderi de әsire boyausyz, sezimi shashylyp-tógilmeytin shynayy, túnyq edi.

Ledamen kezdesui Adiyding ómirin ózgertti. Tipti ómirining mәnine ainalghanday boldy. 1904 jyly aqpanda Ledanyng sonynan Parijge attandy. Aqynnyng Leda men Parijge arnalghan ólenderindegi erkindik, sezim men romantika sheksiz. 1904-1911 jyldary Parijge jeti ret sapar shegedi. 1905 jyly elge kelgen son, «Budapesht kýndeligi»  (Budapesti Napló ) gazetining qyzmetkeri boldy. Osy basylymda bes jýzden artyq  maqalasy jariyalanady. Ólenderi de kóp jaryq kórdi. 1906 jyldyng aqpanynda ýshinshi jinaghy «Jana ólender» (Új versek)  basyldy. Búl aqyndy әdeby ortagha moyyndatqan jinaq. Majar әdebiyettanuynda qazirgi majar poeziyasynyng tuu tarihyn osy jinaqtan bastaydy.

1907 jyldyng jeltoqsanynda jariyalanghan jinaghy «Qan men altyn» da majar poeziyasynda orny zor jinaq boldy. Adiyding alghashqy otanshyl ólenderi osy jinaqta kórinedi. 1908 jyly qantarda «Niugat» (Batys) gazeti Adidyng «Sion tauynyng eteginde» atty ólenin, «Majar Pimodan» degen essesining kirispesin jariyalaydy. Qaytys bolghansha «Niugattyn» agha qyzmetkeri bolady. 1912 jyldan sol gazetting redaktory da bolady. Ady gazettin  qyzmetkeri ghana emes, jarnamasy da boldy. 1909 jyly mausymnyng birinde «Niugattyn» bir sany týgelimen Adiyding ómirine arnaldy. 1909 jyldan bastap Adiyding densaulyghy nasharlap, kóp uaqytyn shipajaylarda ótkizdi.

Maxabbaty Ledamen baylanysyn ýzdi. «Jolgha saldym ghashyqty» (Valaki útravált  belőlünk ) jәne «Qoshtasu sózi» (Elbocsátó szép üzenet). 1915 jyly qyzdyng әkesining qarsylyghyna qaramastan ózinen 20 jas kishi Berta Bonszagha ýilendi. Aqyn ólenderindegi «Chinska» degen qyz ‒ osy Berta. Berta Adiyding poeziyasyna ghashyq edi. 1911 jyldan bastap Adiyge monastyrdan hat jazyp jýrgen bolatyn. Aqyrynda aqyn ózi baryp, tanysqan. 1917 jyly Berta Budapeshke kóshedi. onyng ózi de aqyn edi.

Janaryndy izdeymin

Ájimdi qolyma,

Qolynnan núr taraydy.

Jalynsyz kózimmen,

Kózderine qaraymyn.

Qasynda úzaq,

Qalam ba bilmeymin.

Qolyndy ústap,

Janaryndy izdeymin.

1914 jyldan bastap Adiyding ólender jinaghy shyqpaghan edi.  «Ólilerdi bastap» (A halottak élén) atty jinaghy jaryq kórdi. Kýzgi raushangýl tónkerisi kezinde syrqat Ady majar halqynyng taghdyryna alandaghan «Jenimpazgha sәlem» (Üdvözlet a győzőnek) atty songhy ólenin jazdy. Últtyq kenes Adiydi ýiine izdep baryp, tónkeris alibatrosyna sәlem beredi. Vóróshmarty akademiyasynyng otyrysyna syrqat ta bolsa, qatysty. Ony tóragha saylaghanymen, ashylu saltanatynda sóz sóileuge shamasy kelmedi. 1919 jyly qantardyng 27-sinde shipajayda qaytys boldy. Sol sәtte Endre Adiyding mәngilik ómiri bastaldy. Tirisinde baspa betin kórmegen ólenderi 1923 jyly «Songhy kemeler» degen atpen basyldy.

Raushan gýli turaly әn

Bir súlu qyz qoshtasarda,

Tósime raushan qadady.

Jan-dýniyemdi qyp-qyzyl gýl,

Shoqtay qaryp barady.

Gýl bop ópken pәk erindi,

Armanyma baladym.

Jýrek syzdap, kózim jylap,

Sonynan úzaq qaradym.

Raushangýlding sol qyz bergen,

Jangha batty-au solghany.

Qurasa da tastaghym joq,

Taghdyr syiy — sol ghana.

Aru nәzik ópken ernim,

Kóz jasymmen juyldy.

Qoshtasudyng belgisi eken,

Basy eken múnymnyn.

Endi súlu raushan gýlin,

basqa jangha ýzedi,

Basqa ýshin kýiip-janady.

Júdyryqtay jýregi.

Kip-kishkene sausaqtaryn,

Basqa jigit sýiedi.

Solsa da gýl, tastamaymyn —

tazalyqty kiyeli.

Dayyndaghan jәne ólenderin majarshadan audarghan:

Raushangýl Zaqanqyzy

Seged, Majarstan

Derekkózi: Qazaq Ádebiyeti gazeti

Abai.kz