Búl mәsele qazaqtyng basyn auyrtqany belgili. Talay mәrte kóterilip, búl qúrylymgha qayratkerler, qarapayym halyq, kópshilik BAQ betterinde qarsylyghyn bildirdi. Mәsleni T.Júrtbaev taghy kótergen eken. Dúrys. Últaralyq tatulyqty saqtau, últtyq kemsitu men ezgining qandayyna bolsa da jol bermeu órkeniyetti memleketting qarapayym qaghidasy. Songhy kezdegi qoghamdyq ómirimizde bolyp jatqan últaralyq qatynastardyng kýrdelenui shoshytty ma, «ózara tәrbie men últtar arasyndaghy dostyq qatynasty jaqsartu» degen ýlken sózderdi býrkeme etken biylik kóp últty senat jәne parlament qúru qajet degen jana bir reformany zandastyrugha kiristi. Sebebi, týk paydasy joq Halyqtar Assambleyasynyng Qazaqstan biyligine degen iydeyalyq-sayasy yqpaly «qazaq ýninen» basymdyq alyp barady. Osyny ontaylandyrugha jýgirgen qazaqstandyq diasporalar da ózderining biylik ainalasyndaghy iykemdi de yqpaly «bar» ókilderi arqyly úsaq últtargha búrynghydan da góri kónil bóludi mindetteu qajet degen lobbistik mýddelerin ótkize otyryp, «aqyryndap» memeleketting basqaru jýiesindegi búrynnan qalyptasqan baghytty búzugha, ony qayta qaraugha, tipten «Ata Zandy» ózgertuge mәjbýrleude.

Búl mәsele qazaqtyng basyn auyrtqany belgili. Talay mәrte kóterilip, búl qúrylymgha qayratkerler, qarapayym halyq, kópshilik BAQ betterinde qarsylyghyn bildirdi. Mәsleni T.Júrtbaev taghy kótergen eken. Dúrys. Últaralyq tatulyqty saqtau, últtyq kemsitu men ezgining qandayyna bolsa da jol bermeu órkeniyetti memleketting qarapayym qaghidasy. Songhy kezdegi qoghamdyq ómirimizde bolyp jatqan últaralyq qatynastardyng kýrdelenui shoshytty ma, «ózara tәrbie men últtar arasyndaghy dostyq qatynasty jaqsartu» degen ýlken sózderdi býrkeme etken biylik kóp últty senat jәne parlament qúru qajet degen jana bir reformany zandastyrugha kiristi. Sebebi, týk paydasy joq Halyqtar Assambleyasynyng Qazaqstan biyligine degen iydeyalyq-sayasy yqpaly «qazaq ýninen» basymdyq alyp barady. Osyny ontaylandyrugha jýgirgen qazaqstandyq diasporalar da ózderining biylik ainalasyndaghy iykemdi de yqpaly «bar» ókilderi arqyly úsaq últtargha búrynghydan da góri kónil bóludi mindetteu qajet degen lobbistik mýddelerin ótkize otyryp, «aqyryndap» memeleketting basqaru jýiesindegi búrynnan qalyptasqan baghytty búzugha, ony qayta qaraugha, tipten «Ata Zandy» ózgertuge mәjbýrleude.

Osy jerde atap kórsetetinim - memleketimizding «Konstitusiyasy» men «Qoghamdyq birlestikter Zanynda» bolmasa da, bPreziydentimizding bastamasymen qúrylghan «Qazaqstan Halyqtary Assambleyasy» osy uaqytqa sheyin «Zannan tys» júmys jasap kelgen birlestikke ainalyp otyr. Múnday úiym tek qana federativti memleketterge tәn qúrylym ekenin kezinde aitpaghan zanger, ziyaly qalmaghan shyghar (biylikting birer qazaq lauazymdy adamdary ótkizdi). Biraq múny eskergen eshkim bolmady. Býgingi qazaqstandyq biylikting «Assambleya mýshelerinen» kóp últty senat, parlament jasaqtau qadamdary bara-bara uaqyty kelgende últtyq fraksiyalar men últtar palatasynyng qúryluyna alyp kelui әbden mýmkin. Búl jana qogham qúru jolyna týsken Qazaqstannyng reforma jýrgizudegi jiberip otyrghan ýlken sayasy qateligi. Úsaq últtardyng mәrtebesin aiqyndau jolymen negizgi últtyng arasyna shek qong, bolashaqta «mәdeniy-últtyq avtonomiyalyq» qúrylymdardyng negizine de ainaluy mýmkin. Biz songhy kezdegi alys-jaqyn shetelderge shekaramyzdy ashyp tastap, jaHandanu prosesimen betpe-bet kelgenimizdi de qatty eskeruimiz kerek. Endi birneshe jyldardan keyin syrttan kelushiler esebinen qazaqstandyq diasporalardyng sany búdan da jedel ósip, basqa da jana úlystar (mәselen: qytay, ýndis, týrik, pәkistan t.b.) esebinen jәne kóbeyedi. Qazaqstan halqynyng tayau bolashaqta jana sheteldikterding esebinen kýrt ósui mýmkin ekenin әlemdik sarapshylar da boljap aituda. Sóitip, búghan deyin Qazaq jerindegi kópúlttylyq totalitarlyq rejimning sayasy jazalau sharalarynyng nәtiyjesinde qalyptasqan bolsa, «qazirgi kópúlttylyq» barlyghyn da belden basqan, jemqorlyq jaylaghan әkimshilik jýiening qolymen iske osylay asyrylghaly túr.

Kenestik dәuirde 70 jyl boyy Qazaq Respublikasy bolyp kelgen memleket atauy, bir-aq kýnde Qazaqstan Respublikasy bolyp ózgerip, geografiyalyq mәnge ie boluynyng ózi sol kezderden bastalghan azamattyq memleket qúrugha bastalghan qadam siyaqty kórinedi maghan. Árkezde de qoghamnyng qúrylu satysynda ketken qatelikter últtardyng jikteluine, sol jerdegi últtar qozghalysynyng búqaralyq bola bastauyna әkelip otyrghan. Bastalghan iydeya birte-birte búqaralyq sipatqa ie bolghanda múnyng sony últtardyng qoghamdyq-sayasy birlestikterge biriguine, sayasy aghymdar ayasynda bas kóteruine әkeledi. Ondaylar birte-birte óz mýddeleri jolynda birtindep baspasóz arqyly qoldaushylaryn izdep, halyqtyng barlyq taptaryn memlekettik isterge aralasugha, Konstitusiyalyq qúrylymdy ózgerttiruge, sayasatqa tarta bastaydy.

Mәselen, kazaktar aghymynyng negizgi maqsaty: kazak-orystardyng últtyq, mәdeny erekshelikterine say sharuashylyqtardy biriktirip, irilendiru; onyng tabighy resurstaryna ie bolu; jer naryghy qúqyqtyq qatynastaryn qalyptastyru arqyly sharuashylyq jýrgizu nysandary - aumaqtyq әkimshilik basqaru organdaryn qúru, shashyray ornalasqan «kazak últynyn» etnikalyq jәne geografiyalyq aumaghyn iyeligine jinastyru, ózin-ózi biyleu turaly talaptaryn zandastyru jolymen ózderin sayasy qatynastardyng biregey subektisi retinde tanytu bolghany belgili. Olar qazirde osy talaptaryn qodan tanbay keledi. Egerde biylik tarmaqtarynan úsaq últ ókilderine kvota arqyly oryn beriletin bolsa, ondaylardyng «Halyqtar Assambleyasy» ayasynda «etnos», «últ» retinde el biyligine ótulerine mýmkindik ashylady. Osy jerde «Qazaqstan kóp últty memleket» degendi negiz etip alghan diaspora ókilderi (orys kazaktary, keybir basqa da últ ókilderi), memlekettik til bireu emes birnesheu dep orys tilin qosaqtauyn әli qoyar emes. Biz býgin kazaktardy etnos-últ retinde moyynday otyryp, qanyndaghy otarshyldyq niyetterin qayta janghyrtuyna, Úly Orys shovinizm iydeyalarynyng tiylmauyna da sayasy platformany ózimiz jasap berip kelemiz. Áli kýnge deyin Moldovoda «biz diaspora emespiz, últpyz» - dep, «Dnestr boyy respublikasyn» qúryp, partiyagha, deputattyq fraksiyalargha, qoghamdyq birlestikterge birigip otyrghan kazaktardyng isi bizge nege sabaq bolmaydy?..

Demokratiyalyq, zayyrlyq sipatynan aiyrylghan býgingi qazaqstandyq jabayy burjuaziyalyq qoghamda mәrtebesi zanmen aiqyndalghan halyqtyng jeke taptarynyng burjuazasy menshigin keneytuge kirisedi. Menshigin bara-bara búqaralyq etu ýshin birinshi oryngha әrdayym ózderining últtyq talaptaryn qoya bastaydy jәne basqalardy ony qoldaugha shaqyrady. Ózderine qolayly jaghday tughyzdyru ýshin olar múnysyn «halyqtar arasyndaghy teng qúqyqtyqty saqtau qajet» - degen jeleumen jýrgizedi. Al, múnyng sony uaqyty kelgende sol últtyng bólinuimen ayaqtala ma, әlde negizgi últpen teng jaghdayda qaluymen ayaqtala ma - búghan teoriya jýzinde kýn ilgeri eshkim kepildik bere almaydy. Biraq, jәne bir 30-40 jyldan keyin osy aitylghan kishkene әngimelerding tónireginde ýlken aitystar tuyndauy әbden mýmkin. Áriyne, últtar bar jerde últaralyq qatynas bar. Damyghan demokratiyalyq, әleuetttik jariya qoghamnyng ózinde últ mәselesi qogham damuynyng óz zandylyqtary boyynsha retke keltirilip otyrady. Biraq, bizdegi últtar arasyndaghy tatulyqty, syilastyqty býgingi Qazaqstandyq qogham ornata alady degenge men senbeymin. Halyq menshigining óz qolynda 13%-y ghana qalypty dep jýr ekonomister. Keshegi zanmen alghan menshigimizden, túrghyzghan ýiimizden býgin bir-aq kýnde aiyrylyp jatyrmyz. Aynalany iyesizdik jaylap, qazaqtan shynayy qojayyndyq qasiyet ketkendey kýidemiz. Biz qazir memlekettik naryq tudyrghan daghdarys kezeninde túrmyz. Múnday jaghdayda halyqtardy qanshama jaqyndastyramyz dese de, jabyq jaghdayda júmys jasaugha daghdylanghan kólenkeli toptar, әleumettik qanaudy terendetip (kedeyshilik pen baylardyng arasyndaghy tabys aiyrmashylyghy biri birinen alshaqtap barady), bәribir últ mәselesin ushyqtyra beredi. Songhy kezdegi últaralyq qaqtyghystar da memleketting ózi tudyrghan әleumettik tensizdikten tuyndap jatqan kórinister. Tatulyq, halyqtar arasyndaghy dostyq tek qana taptyq ezusiz, jemqorlyqsyz, shynayy demokratiyalyq jolmen әleumettik jaylargha bet búrghanda, «halyqtyq ózin ózi basqaru jýiesine» kóshkende ghana iske asady. Qazirgidey ruhany dýniyemiz jalanashtanyp, sybaylastyq órship, jemqorlyq jaylaghan әkimshilik jýiening atqarushylyq jәne baqylaushylyq qyzmeti saqtalyp túrghanda, últqa bólinudi bizdegidey zandastyrugha bolmaydy. Búl óte qauipti baghyt.

Tipten, keshegi Kenes Ýkimetining 70 jyldan song naryqtyq jaghdaygha әkeledi dep, «qayta qúrudan» bastaghan aimaqtyq-sharuashylyq esepke kóshu iydeyasyn úsaq últtardyng óz tәuelsizdikteri ýshin negiz etkenin nege úmytamyz. Keybir «últtyq respublikalardyng mәrtebesin nyghaytu» jәne «avtonomiyasy, respublikasy joq últtar men úlystardyng emin-erkin damuyn qamtamasyz etu mәseleleri» ushygha kele Kenes imperiyasynyng kýireuine әkeldi. Búrynghy Yugoslaviyanyng ydyrauyna da úsaq últtardyng bas kóteruleri sebebshi boldy. Búghan, songhy shiyrek ghasyrda qonystanyp, uaqyt óte kele túrghylyqty halyqtyng sol aimaqtaghy sany jaghynan kóp jigine ainalghan «Alban diasporasynyn» Serbiya territoriyasynyng bir bóligi bolyp kelgen Kosovony iyemdenip, aqyry bólip әketkeni bizge taghy sabaq bolu kerek. Kipr aralynyng da týriktik, italyandyq bolyp ekige jarylyp otyrghanyn taghy qosynyz.

Birligimiz ben dostyghymyzdyng bayandylyghy barlyghymyzgha birdey qatysty nәrse. Biz qazaqstandyq diaspora ókilderining bilim aluyna, sayluagha týsuine, saylanuyna, әdil saylau jolymen memleketting biylik tetikterine ótuine, tilin damytuyna, dәstýrin ústanyp, tarihyn biluine, dostyqta, birlikte boluyna, teng qúqylyghyna «ZANMEN» erkindik beremiz, berip te otyrmyz. Memleketimizding jetekshi últy retinde olardyng aldyndaghy jauapkershiligimizdi de sezinemiz. Etnostar da qazaq últynyng olargha zang ayasynda berip otyrghan «KEPILDIGN» sezinuleri kerek. Endeshe, biylikting zannan tys búiryq әdispen, jarlyqpen, olargha kvota beru arqyly últtyq fraksiyalargha bólinuine, últtyq birlestikterge ainaluyna, biylik tetikterine ótuine, saylanbay taghayyndau jolymen parlamentke ótuine, diasporalardyng mәselesin memlekettik dengeyge deyin kóteru mәrtebesimen kelisuge bolmaydy. Saylaudan tys, taghayyndau jolymen «Parlamentti, memleketti qoldan kóp últty etu» sayasy qatelik. Búl qadam asqyna kele bir kýni diasporalar tarapynan Konstitusiyagha da ózgeris qajet degizui mýmkin. Songhy kezde osyny jeleu etken Qazaqtyng últtyq memleketin «qazaqstandyq» qylugha úmtylghan kýshter qayta bas kóterip kele jatyr. Áleumettik mýddelerding tartysynan tuyndaghan últtyq qimyl-әreketter, biregey úly memeleket atanghan KSRO-nyng ózin qúlatyp tyndy. Biz osyny sabaq ete biluimiz kerek.

Býginde Qazaqstan Respublikasy óz burjuasy bar kapitalistik damu jolyna týsti. Qalyptasqan naryqtyq qatynas, jeke menshiktin, әsirese tútas bir aimaqty alyp jatqan «jerdin» menshik kózi retinde kóp mólsherde halyqtyng jeke taptarynyng qolyna ótui de, diaspora ókilderining negizgi últtan erkin jәne keng týrde jikteluining asa manyzdy sharttarynyng biri bolyp tabylady. Biz osynyng barlyghy dostyqqa, birlikke qyzmet etetin basty faktorlardyng biri dep qanshama ýlken sózdermen býrkemelesek te búl qoghamda jaqyndasu emes, kerisinshe jikteluine, últ qozghalystarynyng oyanuyna әkeletin basty tendensiyalardyng biri ekenin de úmytpaghanymyz jón. Ekonomikasy damyghan batys evropa elderi diaspora ókilderining búra tartuyna mýmkindik bermeytindey ózderine tәn últtyq memleket jolyn ghana ústanyp keledi. Sebebi, Fransiyadaghy, Ispaniyadaghy, Angliyadaghy, Avstriyadaghy, Skandinaviya memleketteri men qala berdi ózimizge ruhany jaqyn barlyq Aziya elderindegi kópúlttylyq tek qana memleketti qúraushy «jetekshi últtyn» mýddesi túrghysynan, sonyng jýiesimen qúrylghan.

Bizding bar kemshilik - biylik tarapynan osy baghytta halyqpen týsinik júmystarynyng mýldem jýrgizilmeytindiginde. Týsindire bilse ózge júrt ta «últtyq memleket» qana múratqa jetkizetinine kózderi jetedi. Býginde barlyq әlemdik memleketterding kópshiligi últtyq memleket qúru jolyna týsken. Búrynghy kórshi kenes respublikalaryndaghy osy ústanymdy kóre túryp, bizdegi búratartushylyqqa týsinbeysin. Últtyq memleket qúru -әlemdik jýie qabyldaghan tendensiya. Al, búl tendensiyagha qarsy túru - ýlken auytqushylyq. Egerde qazaq halqy óz jerinde «jetekshi últ» retinde ekonomikalyq jәne sayasy biyligi qolynda «últtyq memleket» qúra almaytyn bolsa, onda myna jahandanu zamanynda qazaq memlekettigining AQSh-tyng jolyn qúshatynyna kuә bolamyz.

Aqtóbe qalasy