Senbi, 23 Qarasha 2024
Oy týrtki 3759 5 pikir 12 Tamyz, 2021 saghat 14:46

Ayyp jazushyda emes, oqushyda...

Kitap – halyq ýshin baghasy bólek qúndy dýniye. Al, osy kitap jayly aitqanda qazaq romandarynyng ishindegi jaryq júldyzy «Abay jolynyn» alar orny dara. Túlghanyng ómiri jayly oy qozghay otyryp, býtin bir últtyng shiyrek ghasyrlyq tarihynan syr shertetin Áuezovting shoqtyghy biyik shygharmasy qazaqtyng bolmysyn tanytar kuәligi dersin. Tipti, dýniyening nebir әdeby alyptary óz tilderindegi núsqalaryn oqyp tandanysyn esh jasyra almady. Sonymen qatar, әlem halqymyzdyng biri bilse, biri bile bermeytin jomarttyghy men darhandyghyn, jer men elding әdemi qúpiya syryn Áuezovting erekshe jazu stiylinen tanydy.

«Qazaqtyng bas aqyny» dep A.Baytúrsynov baghalaghanday Abay beynesi biz ýshin de danalyqtyng simvoly. Alayda, qazirgi uaqytta dәl osy taqyryp ayasynda «әttegen-ay» deytin bir ókinish bar. Ókinish? Búl turasynda aitarda kóp sóz qozghaugha bolady. Kitapty qansha jerden qazyna dep qasterlesekte ony tandap oqyp, bilimin úshtar jastar sany siyrek. Sonyng ishinde, HHghasyrda ózining ólsheusiz baghasyn alghan «Abay jolyn» qazirgi jana zamanda synaushylar qaptap ketti. Áleumettik jeli, sayttar, gazet-jurnal betinde, teledidarda da romandy oqu kýrdeli, týsinu qiyn, tipti, romandy qayta jazyp shyghamyn deushilerdi kórgende abdyrap tanyrqap qaldym. Keybir últ aghasy dep atyn qasterlep jýrgen jazushylardyng ózi ghasyr basynda ozyq baghalanghan romandy «oqylmaydy» degenin estigende jerge jas bolsam da jaghamdy ústarday kýy keshtim. Biz boyymyzdy osynday túlghalargha qarap týzemek bolsaq, olar qazaq degen ataudyng shynynda túrghan Abaydy oqymaydy. Búny qalay týsinbekpiz? Qalay týsindirmekpiz? Osynday sózderdi synyqqa syltau izdegendey qúlaqqa ilip alyp jýrgen jerinde «Abay jolyn» oqymauynyng sebebin ózderinshe týsindirip qoyatyn jastar turaly aitar әngime mýlde bólek. Jastar jayyn qoya túryp men ózim romandy oqyghanda ne týidim sonymen bóliskim keledi. Mýmkin, bireuin bolmasa da, bireuining kitapty oqugha kózqarasyn ózgerte alarmyn. Eng aldymen, romandy oqyghanda ne týidim, neni týsindim? Osy tústa moyyndaugha bolatyn dýnie týsinbegen tústarym da boldy? Biraq ol ne? Qazaq ýshin «Abay joly» nelikten qúndy? Jastar nege kitapty oqudan jaltaryp jýr?

Romannyng alghashqy tomyn qolyma alghanda mende bir-aq maqsat boldy. Ol – Abaydy tanu. Abay arqyly halqymyzdyng ótken-ketken tarihymen, ol ómir sýrgen kezendegi halyqtyng sana-sezimining dengeyin sezinu, tәrbie atty qúndylyqtyng qúnyn týsinu edi. «Qaytqandamen» bastalghan alghashqy taraudan qazaqylyqtyng iyisi seziledi. Jas bolghandyqtan bizding әli de bolsyn bilmegen salt-dәstýr, әdet-ghúryptyng kóbin osy kitaptan oqyp mәni men maghynasyn týsindim. Zere men Úljanday analarymyzdyng tәlim-tәrbiyesi adamnyng emes, halyqtyng balasyn tәrbiyelep últynyng asqaq aty men maqtanyshyna ainalghan bir tuar úldyng balalyq shaghynan el aghasyna ainalarday bolmysyn qalyptastyruy әr qazaqtyng ýiinde beriler tәrbiyening kórinisin pash etip, tektilik atty úghymdy týsindirgendey.

Osynday dana analardyng aqylyn tyndap ósken bala Abay, keyin óz balasyn tәrbiyeleude sol qúndylyqtardy saqtay bilgen. Tipti, ol balasyn ghana emes últty tәrbiyeleuge bel sheshe kirisken desek artyq aitpaghan bolar bolarmyz. Jastayynan besik jyryn, batyrlar jyryn tyndap ósken balanyng bilimge qúshtar bolyp, qúndylyqtardy boyyna sinire ósetini qazaqtyng kóne dәstýrining paydaly tústaryn dәleldep әli de bolsa manyzy baryn týsindirip bererdey.

«Abay joly» turaly sóz qozghaghanda kópting aitary qatal әke men janashyl balanyng tartysy. Qúnanbay romanda ótkir minezdi, qatal әri suyq әke retinde beynelenedi. Múny jazushynyng stiylindegi kórkemdik shyndyq, yaghny ekinshi bir obrazdy tolyq ashu ýshin jazylghan әsireshildik boluy da mýmkin. Ol jayynda M.Áuezov: «Qúnanbaydyng kim bolghanyn bilmesek, Abaydyng kim ekenin bilu qiyn» degen. Demek, әke men balanyng tartysy, jay ghana tartys emes halyq arasyndaghy týsinispeushilikti Qúnanbay men Abaydyng dialogtarynan ashyq kórsetip otyrghan. Eger, Qúnanbayday әke men onyng qatal tәrbiyesi bolmaghanda, Abayday úldyng halyqtyng balasy atanuy da eki talay edi. Úlymen kóp ashyla sóilese qoymasa da kerek túsynda synap ta otyrghan әke Abaygha aitqan ýsh syny tek eki keyipkerding ghana emes, týsingen jan ýshin әkening barsha úlyna, keyingi qazaqqa degen ósiyeti dersin.

«Abay jolyn» oqyghanda tәlim-tәrbie men qazaqty tanudan bólek biz ýshin qúndy taghy bir dýnie ol – tildik baylyq. Áuezovting tórt tomdyq enbeginde kórkem obrazdardy ashyp erekshe jazushylyq qyryn tanytumen qatar qazaq tlining keng әri bay ekendigin tanytyp ketkendey-aq. Sózdik qoldanystar әr sózding júmsalar orny qazirgi tanda óz tilinde sóiley bilmey jýrgen qazaq ýshin kerek. Kýludin, tanghaludyn, jylaudyn, onymen qosa jelding soghyp, janbyrdyng jauuynyng ózin týrlishe sipattap jazu ereksheligi men qazaq tilining sózge bay tausylmas qoryn kórsete bildi.

Endi, osy aradan mening romandy oqyghanda týsinbegen tústaryma toqtalsam. Jalpy, Abay jolyn әr jasta, әr kezende oqyp shyqqan dúrys ekenin anghardym. Alghash ret búl kitapty mektep jasynda oqyghan edim. Ol kezde bar bolghany Abaydyng Zere men Úljannyng tәrbiyesinde jýrip ertegi tyndap ósken jeri bayandalatyn bólimine deyin ghana týsindim. Keyin, mine studenttik shaghymda taghy bir ret oqyghandy jón kórdim. Búl joly búrynghydan da kóbirek dýniyeni oigha týidim. Abaydyng jigittik kezi, Toghjangha alghash ghashyq boluy, Áygerimdi jar etuinen qyryqqa tayaghan shaghyna deyingi ómir tynysyn týsine alsam da el biyleu isine aralasa bastaghan túsy men ýshin kýrdelenip ketti. Sonda angharghanym, «Abay jolyn» ómirding әr kezeninde oqyp, sabaq ala bilu qajet eken. Balalyq shaqta, jigittik kezende, orta jasta, qartayghan shaghynda paraqtap shyqsang ósiyet alyp, ómirge keregindi týiip qana qoymay «Abay joly» kýrdeli degen syltaushylardyng pikirining teris ekendigine kózing jetpek.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini, Ahmet Baytúrsynovtyng ózi: «Sondyqtan Abay sózderi jalpy adamnyng týsinuine auyr ekeni ras. Biraq ol auyrlyq Abaydyng aita almaghanynan bolghan kemshilik emes, oqushylardyng týsinerlik dәrejege jete almaghanynan bolatyn kemshilik. Olay bolghanda aiyp jazushyda emes, oqushyda.» - dep Abaydy týsinude bastapqyda qinalghanyn jәne onyng sebebin ózinen izdegen.

Shúghyla Súltanmahmudova

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406