Qashanghy qazaq tili memlekettik til dep arqadan qaghyp, oryssha sóiley beremiz?!
Shynymenen qazir til turaly sóz qozghay qalsaq júrttyng ezuine kýlki ýiiretin jaghdaygha jettik. Bir әngime jetispey ishing pysyp otyrghan adam sekildi qaraydy saghan.

Qashanghy qazaq tili memlekettik til dep arqadan qaghyp, oryssha sóiley beremiz?!
Shynymenen qazir til turaly sóz qozghay qalsaq júrttyng ezuine kýlki ýiiretin jaghdaygha jettik. Bir әngime jetispey ishing pysyp otyrghan adam sekildi qaraydy saghan.
Erikkenning ermegi etip, jay әnsheyin uaqyt ótkizuge talghajau etu ýshin aityla salghanday. Til turaly aita-ayta ziyaly qauymda tityqtaghangha úqsaydy. Bayaghyday ýlken minberlerden oqtyn-oqtyn sóilep, nayzaghay oinatatyn Múhtar Shahanov aghamyzda ýnsiz qaldy. Arasynda shay qaynatym uaqyt bolsa da til mәselesi tónireginen әngime irkip qalatyn deputat myrzalardyng da auany basqa jaqqa auyp ketken be, qaydam? Álde aiqaylay-ayqaylay elden úyat boldy, endi bir mezgil boy sergitip dem almasaq bolmas dedi me?! Ne kerek naqty iske kóshe almay әlekpiz. Óz qolyndy ózing kesesing be, ishten tynyp jýrgen jay bar. Siltidey tynghan tynyshtyqty mening balamnyng jetkizgen habary selt etkizdi. Ángime tórkini bylay. Aulada oinap jýrgen balalar әdettegidey bolmashy nәrsege talasyp qalady ghoy. Sondaghysy, әtkenshek tebuge kezek mәselesin anyqtau siyaqty « qauyrt» sharua sheshiledi. Birdemege kónili tolmaghan qarshaday orystyng qyzy «Sender qazaqtar aqymaqsyndar, bizdi eshqashan qazaqsha sóilete almaysyndar» depti. Sonda balalar: «Ol sózding myna jerge qatysy qansha, qazir әkeme aityp Preziydentke jetkizdiremiz» - dep qorqytpaqshy bolypty. Myna sózge janaghy qarshaday qyz esh shimirikpesten: – «Al men Reseyge ketip qalamyn» degen eken. Sanagha ýilespeytin jayt. Múnday teris pighyl, jat qylyq týimedey qyzdyng oiyna qaydan kelsin. Yaghni, janúyada jadyna qúiyp otyratyn әngimening bolatyny haq. Osydan keyin boyym saly sugha ketip jýrgende QR Preziydenti әkimshiligining ókilderi, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng janyndaghy Ghylymiy-saraptyq kenesting mýsheleri, memlekettik sarapshylar, tәuelsiz ghylymiy-zertteu instituttary men taldau ortalyqtarynyng zertteushileri qatysatyn «Qazaqstannyng birlik doktrinasynyng negizgi baghyttary» taqyrybynda dóngelek ýstel úiymdastyrylyp, soghan qatysatyn boldym.
Ylghy sorpanyng betine shyghatyndarmen qauqyldasyp qalayyn dep men de jettim. Qazaqtyng tórt kózi jiylghan búl jiynda da qazaq tili búryshta qalyp, orys tili tórge ozdy. Qazaqy jurnalister demimizdi ishimizge tartyp qozghalmay otyrmyz. Kezekti sóz alghan filologiya ghylymynyng doktory, professor Amankeldi Aytaly aghamyz: «Biz qay jerde otyrmyz? Osynday oryssha sóileumen bolashaqqa qalay doktrina jasaymyz» dep qayau kónilimizdi serpiltip, arpa ishinde bir biday ekenin anghartty. Doktrina jasau óte dúrys jәne uaqyty da keldi. Tәuelsizdik alghan on segiz jyl ishinde Qazaqstannyng últtyq kelbeti, últtyq qúramy, halyqtardyng sana sezimi, diny qatynastar bizdi doktrina jasaugha iytermelep otyr. Býgingi doktrina jasaushylardyng halyqaralyq tәjiriybeni zerttegenderine riza bolyp otyrmyn. Biraq sol tәjiriybege múqiyat kónil bólip, últtyng mýddesinen shyghara bilu kerek. Qanday últtyq sayasat ústanamyz? Mәsele sonda. Ásirese til mәselesi. Maghan Ukrainanyn, Latviya, Litva, Estoniyanyng ústanymy únaydy. Olar eshkimge de tәueldi emes, eshkimning kólenkesinde bolmaytyn memleket bolamyz dep ishki jәne últtyq sayasatyn qalyptastyrugha janyn salyp jatyr. Atalghan memleketterde diaspora nemese etnikalyq top degen joq. Últ mәselesi jóninde integrasiya qabyldap әrbir etnikalyq qoghamnyng tili ózderining tarihy otanynda jan-jaqty damuy tiyis dep baqyraytyp qoyyp mәseleni tótesinen kesti. Kelding be
mening tilimdi biluge mindettising degendi ashyq aityp otyr. Al, bizde qazaq tilining orny qalay bolady? Qazaq tili memlekettik til dep ótirik arqadan qaghyp qoyyp, oryssha sóiley beremiz be, әlde shynymen el bolamyz ba? Biz Qazaqstan 2030 baghdarlamasyn synadyq. Sebebi, búl últsyz memleketting baghdarlamasy. Býgingi kýni qazaqtyng bolashaghy 2030 jyly qalay bolatyny anyqtalyp jatyr. IYә, 2030 baghdarlamasynan bas tartu kerek pe nemese ony qazaq halqynyng mýddesine qaray búru kerek pe? Qalay deseng de últsyz memleket joq qoy. Qashanda últtyng mәrtebesi, tili, mәdeniyeti aishyqtalyp túruy kerek. Resey Preziydenti aitty: «Bez samochuvstvie russkoy nasiy, ne budet Rossiiy». Biz osylay aitugha batylymyz bara ma joq pa?
El aghasynyng sózinen keyin ensem kóterilip qaldy. Qashan tәtti sózden góri naqty iske kóshemiz. Bәrine ózimizding qúr dabyralyghymyz kinәli-au osy. «IYne kózinen synady» demekshi, tilimizdi kókke kóteretin kez jetken sekildi. Últymyzdyng obalyna qalmau ýshin qazaq tilin kóteru qajet!
Degenmen, jogharyda sóz qylghan týimedey qyzdyng týiedey sózi kókeyimde keptelip әli túrghany. Siz ne deysiz?

Beybit- Ómir
“El” últtyq qoghamdyq-sayasy aptalyghy 8 shilde 2009 jyl