Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4444 5 pikir 13 Qyrkýiek, 2021 saghat 12:55

Qazaq, ózimizdi ózimiz qorghamasaq jaghdayymyz qiyn

Geosayasat ýshin ekiúday janalyqtyng qúlaghy qyltiyady. Basynan bastayyq.
Ukraina preziydentining AQSh-qa sapary negizinen jaman ayaqtalmapty. Áriyne, Zelenskiy komandasy AQSh-pen, Baydenmen kezdesudi ýlken jetistikke balap, alayda AQSh kezdesudi birneshe ret keyinge qaldyryp, Zelenskiydi ynghaysyz jaghdaygha qaldyrghan reti bar. Onyng ýstine әuejayda qarsy alu da Zelenskiy kýtkendegidey bolmay shyqty.

Orystarda "ne bylo by schastiya, da neschastie pomoglo" degen sóz bar. Aughanstannan AQSh әskerining shygharyluy Baydenning bedelin biraz tómendetti. Osynday jaghdayda AQSh endi Ukrainany tómendetip jatudy artyq sanady, sóitip kýtpegen jerden Ukrainagha kómek kórsetip ony qoldaghan dúrys dep sheshipti Bayden. Sóitip, búrynghy kómekterden tys taghy da 60 mln dollar kómek beriletin boldy. Odan basqa, kezdesu barysynda reformalardy jýzege asyru ýshin taghy da 463 mln dollar bólinetin boldy. Ol ýshin Ukraina tranformasiya jasaugha ýlken ambisiyalyq jospar jasap jýzege asyratyn boldy, onda adam qúqy, demokratiyalyq instituttardy odan әri damytu qarastyryluy qajet. Obshym, Ukrainagha kórsetilip jatqan kómekting sheti joq, әzirge Ukraina tarapynan tek qúrghaq uәdeler ghana bar. Ol uәdeler jýzege asa ma, joq pa - әzirge belgisiz, nәtiyjesin aldaghy kýzde, kelesi jyl bastalghangha deyin kóretin bolamyz.

Sonday-aq Zelenskiy komandasy kelesi merzimge saylanugha qoldau dәmetip, ondaghylardyng tamyrlaryn basyp qarapty, biraq әmirikalyqtar da qu ghoy, ol taqyrypqa taktichno ýndemepti.

AQSh-ta Belarusi turaly da mynaday pikirler bar eken - Lukashenko ózinshe әrtis, úzaq jyldar boyy kópvektorly sayasat dep Batystyng basyn qatyryp keldi, biraq biylik qolynan susyp shyghyp bara jatqan boyda Reseyding qolastyna kirip, býkil Belarusiti satyp ketti, Belarusi aimaghynyng gubernatory bolugha da beyil deydi eken. Alayda AQSh Aughanstannan ketti, Belarusiti RF jútyp qoydy, endi Ukrainany ólse de Reseyge bermeydi, búl prinsipti mәsele deydi eken.

Endi ekiúday janalyq degenimizge keleyik. Bizde de kópvektorly sayasat dep syrt kózge elding bәrin aldap kelgen, biraq jeme-jemge kelgende bizdi RF-gha satyp ketip otyrghan bireuler bar, búl jóninde Lukashenkodan aiyrmamyz shamaly. Alayda maghan únamay túrghany - RF Belarusiti jútyp qoydy degeni. Sonda ony jútqyzyp qoyyp AQSh qarap otyra bere me? Europanyng ortasyndaghy Belarusi jútylsa, Europanyng qiyr shetindegi bizdi eshkim de qorghamaytyn bolghany ghoy? Bireulerge jútylyp jatyrmyz ba, joq pa - basqalargha bәribir bolghany da. Endeshe, qazaq, ózimizdi ózimiz qorghamasaq jaghdayymyz qiyn-aq.

Quanysh Edilhantegi

Abai.kz

 

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475