IV

«Audandyq partkom kóship keldi, sýiinshi!» dep, keshe Biqadil aiqaylay jetkizip edi maghan. Býgin Shakerbaygha da, әkimge de «úzaramyn» dep bulanyp shyqqanym sol bolatyn. 1947-shi jyly jazdaghy bir «qysqartylghanymda» kýshep «úzartqan» tónkerisshil jastar úiymy joq. Onyng ornyna qúrylghan «Shinjanda tynyshtyq pen halyqshyldyqty qorghau odaghy» halyqtyq úiym retinde ghana saqtalyp otyr. Demek qazir onyng meni Dosannan arashalaugha kýshi jetpek emes. Kadyrlary jana ghana kóship kelip, әli ornalasyp bola almay jatsa da, partkom týsti degen aulagha kirip bardym. Búrynghy әskery qamdau mekemesining qorghany berik aulasy edi.

Jepanjýn pormasynda jazdyq sary beshpet-sym, kýnqaghary da shýberek júqa sary qalpaq kiygen eki әiel qaqpagha bettep, maghan qarsy kele jatyr eken. Shashtary tym qysqa qyrqylghan, әiel ekendikterine senu qiyn kórindi. Anyra qarap óte berip, shardighan ishterine kózim týsti. Jalt qayrylyp túryp qalyppyn. Aq jibek kóilek pen bútymdaghy qyry synbaghan qonyr baston symdy aula sypyryp jýrgen bir júmysshy ayaghanday dauystady:

- Myna shanda neghyp túrsyz?

- Buaz әsker kórgenim osy! -dedim men. - Yapyray ekeui de buaz!

Qarqyldap kýldi júmysshy.

IV

«Audandyq partkom kóship keldi, sýiinshi!» dep, keshe Biqadil aiqaylay jetkizip edi maghan. Býgin Shakerbaygha da, әkimge de «úzaramyn» dep bulanyp shyqqanym sol bolatyn. 1947-shi jyly jazdaghy bir «qysqartylghanymda» kýshep «úzartqan» tónkerisshil jastar úiymy joq. Onyng ornyna qúrylghan «Shinjanda tynyshtyq pen halyqshyldyqty qorghau odaghy» halyqtyq úiym retinde ghana saqtalyp otyr. Demek qazir onyng meni Dosannan arashalaugha kýshi jetpek emes. Kadyrlary jana ghana kóship kelip, әli ornalasyp bola almay jatsa da, partkom týsti degen aulagha kirip bardym. Búrynghy әskery qamdau mekemesining qorghany berik aulasy edi.

Jepanjýn pormasynda jazdyq sary beshpet-sym, kýnqaghary da shýberek júqa sary qalpaq kiygen eki әiel qaqpagha bettep, maghan qarsy kele jatyr eken. Shashtary tym qysqa qyrqylghan, әiel ekendikterine senu qiyn kórindi. Anyra qarap óte berip, shardighan ishterine kózim týsti. Jalt qayrylyp túryp qalyppyn. Aq jibek kóilek pen bútymdaghy qyry synbaghan qonyr baston symdy aula sypyryp jýrgen bir júmysshy ayaghanday dauystady:

- Myna shanda neghyp túrsyz?

- Buaz әsker kórgenim osy! -dedim men. - Yapyray ekeui de buaz!

Qarqyldap kýldi júmysshy.

- Nege kýlding ei, Múrat? -dedi syrt jaghymnan bireu. Tanys dauysqa taghy da jalt qayryldym. Sәrsen sayasat, izdep kelgen partkomymnyng eng tórdegi ýiining esik kózinde túr! Jenin sybanyp, eki balaghyn týrip alypty. Appaq izbes bet-auzyna deyin shashylghan, partkomnyng kensesin aqtasyp jýrgen eken. Ashyq terezening birinen aqsaytan Múqan kórindi, ol da sonday shyp-shybar.

- Aghartu joldaryndy endi tauypsyndar! -dep aqtalyp jatqan ýsh bólmeli ýige kýle kirdim.

- Endi agharyp jyndymyz ba, «qyzara týs» desenshi, Bigha! -dep Múqan kýldi. Búl ýilerge qyzmet istesip jatqan taghy 4-5 jigit bar eken de, solardyng ishindegi eng jankýieri osy ekeui ghana siyaqty, basqalary aq balshyqpen búl ekeuinshe bezene qoymapty. «Gýnchandangha» gomindandy jaghayymsytqan dәuirge rahymet!» degen oimen jymiyp, jana kelgen partiya qyzmetkerlerin izdedim. Bir ýige shkap, stol ornalastyryp jatqan ýsh erkek jepanjýnmen amandasyp qana qaytuyma tura keldi, sóz tyndasa, múrsalary joq eken.

Ýige qaytyp baryp, bar múnymdy kýlkige ainaldyra shesheme sherttim.

- Ádira qalghyrlardyng әli de qors eterin qoymauyn qarashy! -dep kýrsindi sheshem. - Endi búlarmen yryldaspay, әlgi shaqyrghan qyzmetine - Ýrimjige baryp al, qúlynym! Ákeng aitqanday «alasapyran» shaq qoy búl da. Ýkimet janarghan alghashqy kezde qalalardyng osylay qútyratyny bar. Bireui mýiizine taghy da ilip әketip jýrmesin!

- Joq, apatay, Maqpal kelgenshe tosamyn. Jәne osy jerde isteuge tiyisti isterim kóp... Kompartiya keldi ghoy, endi ildire qoymaspyn, mening de mýiizim ósetin shaq jetken shyghar. Onan da Shәueshekke baryp, bolghan ahualdy týgel mәlimdeyin, ne der eken!...

Aryzymdy sol keshte jazdym da, tanertenine qatynas punktynyng qara mashinasymen Shәueshekke attandym. Bir saghatta ghana jetippin. Aymaqtyq oqu-aghartu mekemesine kire bergenimde aldymnan Núrjan shygha keldi. (Bayaghyda Shyng Shysay Dórbiljinnen ekinshi ret úrlap jútqan orynbasar әkim Núrjan. Osy aimaq boyynsha tiri shyqqan ýsheuding biri edi. Gomindanmen jasasqan on bir tarmaqty bitim boyynsha qaytyp kelip, aimaqtyq oqu-aghartu mekemesining bas inspektory bolghan.) Mening qyzmetimmen tóte qatysty, jayymdy jetik biletindigi boyynsha amandasa salyp, qolymnan tarta jóneldi. Bólmesine kirgizip, qatarlasa otyrdy da «qysqartylghan» sebebimdi aldymen ózimnen súrady, habardar eken. Dosanmen bolghan baylanysymdy basynan bastap edim:

- Jo-jo-joq, Bighabil... búrynghyndy b-b-bilemiz! -dedi bayyrghy әdetimen sypayy ghana tútyghyp sóilep. - Dәl o-osy jolghysyn aitshy!

- Men qyzmet istegen tórt jyl ishinde qysy-jazy bir kýn de (byltyrghy nauqastanuymnan basqa kýnde) demalghan emespin. Jazdyq demalystarda da tipti aptalyq demalys kýnderinde de oqytushy, ýgitshi, inspektor bolyp, salpaqtay bergenmin. Biyl mektep oqushylary tarasymen demalys súrasam, bermedi. Ornyma Ómirbekti qoyyp, demala shyqtym da elu kýnde qaytyp keldim. Menen tabylatyn qylmys osy ghana!

- Al... bú-búdan ýlken... sa-sayasy jaqtan da bastyqtarynnyng jazghan mәlimetteri bar eken. O...o.. oghan ne deysin?

Eki ýsh jyldan bergi Dosannyng meni shaqyrtyp alyp, taqqan aiyptarynyng bәrin sholyp, qysqasha-qysqasha sóilep bolysymmen "o-osylay ghana ghoy?... b-bәse solay... jý-jýr endi!" -dedi de erte jóneldi.

Aymaqtyq oqu-aghartu mekemesining orynbasar bastyghy Boltaydyng bólimine kirdik. Janadan órlegen jas bastyq mening mәselem turaly Núrjansha aghylyp aldyma týspedi. Sonymnan ergen qarttay ray kórsetip, saghyz saqtyqpen kirtik súraq qoya berdi. Men turaly sauatynda Dosannan estigeni kóp siyaqty. Ol bastyqtyng jalaly shaghymyn búl bastyqtyng miynan adalap bolghanymsha týski demalys uaqyty jetti de, týsten keyin qaytyp kep sóiledim. Qoyghan súraularynan jalaly mәlimet tapqan sayyn Boltaydyng qara qonyr jýzi qyzghysh tarta berdi. Aqyrynda dinkelep toqtaghanday shalqayyp oilanyp qaldy. Sayasy mәseleden arylghan siyaqtymyn. Oqu-aghartu qyzmetindegi eskilik pen janalyq jóninde Núrjan shabuylday jóneldi osy kezde. Bas inspektor ózining әr jyldyq qyzmet esteligin jayyp salyp sóiledi. Shakerbay, Sәrsen, Aryspekterding Dosangha sýienip istegen kedergi, tosqyndyq, qastyqtaryn, tórt-bes jyldan bergi mening sinirgen enbegimdi naqtyly bolghan oqighalarmen dәleldep shyqty. Tiri aighaqqa audandyq oqu bólimining búrynghy bastyghy Tynysqandy tartty. «Yapyray, mynau ózi súmdyq qoy!» dep basyn kóterip aldy Boltay. Orynbasar bastyq pen bas inspektor bir-birine ýnsiz qarasa qaldy sonan son. Aldarynda ózderi basyp óte almaytyn bir myqty kedergi bar siyaqty. Ol, Dosannyng ýlken tiregi bolsa kerek. Jýzderinen lajysyzdyqtyng izin bayqap qaldym.

- B-b-Bәshekeng bar ghoy! -dep kýbirledi Núrjan. - Erteng qyzmetke keletin kýni.

- Ákimshilik mәselesi ghoy, sol kisige tóte joldauymyz jón shyghar! -dep kýbirlegen Boltay, maghan qarap sóiledi:

- Bighabil, sen erteng tanerteng Bashpay uәliyding aldyna kir! Myna aryzyng men bizding mekemening pikiri birigip, sonda tóte barady. Eger kelmegen bolsa, sol kisining keluin kýtuine tura keledi....

Aryzym dәl qazir bas uәliysiz sheshim taba almaytyndyghyn osy sózden týsinip shyqtym. Dosan turaly aryzdy aimaqtyq ýkimette joldan tosyp ala qoyatyn bir kóldeneng qyrsyqtyn, әriyne, bar bolghany ghoy!... Osy júmysymnyng jaghdayy ýshin keshinde Tynysqannyng ýiine baryp qondym.

«Qysqartylghanymdy» esty sala qyzyndy ol. Kók kózi úshqyndap, qaraqasty aqsary, súlu jýzi jana týsti.

Sen asyqpay shәy ishe ber, men qyzmet bólmeme kirip, telefonmen basekene bayandap, keleyin. Ertengi sóilesuine onaylyq tuylady. Al, seni ólkelik oqu-aghartu menkermesi qyzmetke shaqyrghanyn da estigenmin. Dosan seni 47-shi jyly «Tarbaghatay gazetine» bermey, «kóktey oru» әdisin taghy qoldanypty ghoy! -dep arqyray kýldi Tynysqan. - Uәliyge bәrin tolyghymen jetkizemin!...

- Áyeline ymday ketui boyynsha quyrylghan sәy dóngelek stolgha jetkenshe ózi de qaytyp keldi. Kastumyn sheship, oryndyq arqalyghyna kiydire kýldi de, otyra bere kýrsindi. Taghy kýlip, әieli әkelgen oramalmen terin sýrtti de, taghy bir kýrsinip alyp sóiledi. Kýlgeni, ózi bayandap bolghannan keyingi Bashpaydyng jauaby eken:

«Ey, әkenning auzyn s... deymin, ey Tynysqan, múnday jetilgen qyzmetkerlerdi «qysqartu» deytin súmdyq qaydan shyghypty ei!» degenin aityp, qayta bir arqyrap aldy:

- Sen ýshin bashekennen osylay bir tildenip qayttym. Ózing aitqanday, qayta úzarasyn-aq. Biraq endi sol qyzmetine qayta barmay-aq qoy! Osy redaksiyagha ornalasyp qal! Eger Ýrimji kýshep shaqyrtsa, kadirlik qaltan, bizding qoldan joldanghany jaqsy! -dep alyp taghy kýrsindi. - Sen әnshi Shәkenning jayyn estiding be?

- Ótken qysta Biyjinge ketip bara jatqanynda bir әngimelesip edim. Odan beri habarsyzbyn.

- Sódegey sózden birdene aityp pa edi sonda?... Jasyrmay aita ber!

- Jasyratyny da, eshqanday «sódegeyi de» bolghan emes aghay, Sәrsen sayasatty kelistirip bir boqtaghany ghana bar, ol bylay...

- Joq, ony qoyshy! -dep alyp, araq qúidy. Mening búrynghy shәkirttik әdep saqtap tartynuyma bolmay zorlap rumka qaghystyrdy da, ózi aldymen iship alyp sóiledi:

- Shәken sol saparynan qaytyp kelisimen bir zor shataqqa tap bolghanyna jarym jylgha jaqyndap qaldy. Qazir týrmede!...

Jay shataq qana emes, «zor shataq» estilisimen qolymdaghy araqty men de óneshime qotara saldym.

- Ne shataq eken ol?

- «Túrsyn - Shәken shaykas» dep atalypty. «Keri tónkeristik úiym qúrypty» desip jýr. Búghan osyndaghy qazaq orta mektebining eng beldi-bedeldi múghalimderi týgel qatynasqan dey me qalay, bәri de tergeude, rejimde jýr!

- Mektep bastyghy Túrsyn Jarqynbaev pen Shaken be sonda, olardy shaykagha úiymdastyrghan?!

- Solay deydi! -dep kýrsindi Tynysqan. - Biraq, men ózim senbeymin. Túrsyndy «Alash ordashyl» deydi. Osy tarbaghataydan oqyp, kәdege jaraghan intelliygentting barlyghynyng ústazy. Bir-eki sabaqty men de sol kisiden oqyghanmyn. Onday jaman iydeyasyn osyndaghy jiyrma jylynda oqyp shyqqan oqushylarynyng eshqaysysy bilmeydi. Keri tónkeris úiymynyng úiymdastyrushysy bolsa, solardyng biri bolmasa birin ýgitshi de bolmas pa!... Biz onyng sabaqty jaqsy iygergen oqushylaryna sýiingende aitatyn bir ghana sózin bilemiz:

«Qazaghymnyng qara shúnaq balasy-ay!» dep basyn sipay ótetin. Múnysynan alashordashylyq emes, bilim sýierlik qana lep seziletin!... Al, Shәkendi ózing de bilersin. Osyndaghy jas qyzyldyng biri. Taby anau!...

- IYe, ony «Alashordashyl - últshyl úiym úrdy» dese úyat bolar!... Al, osy «Alashordashylyq» degen nemening zatymen bolmasa da, atymen joyylghan qazaq oqyghandary az emes qoy. Túrsyndy Sovet odaghynan qashyp ótken oqyghan qazaq bolghandyghy ýshin sonday logikagha sighyzsyn-aq...

- Joq, oghan da simaydy, Biqabil, keyingi zamanda, -dep Tynysqan qolyndaghy rumkasyn stolgha qoya saldy...  -Shinjangha keyingi zamanda qashyp ótken qazaqstandyq qazaqtardyng oqyghandaryn "alashordashyl" degen syltaumen Shyng Shysay qúrtyp bolghan. Alashordagha tittey qatysy bolsa, sonyng qandy torynan sol kezde qara narday kózge týsip jýrgen qara Túrsyn qalar ma edi. Búl bir týsiniksiz mәsele bolyp túr!

- Qalay da alashorda zamanyn kórgen Túrsyn bolghan song ondaygha jala jabu onay ghoy. Al, ony úiyqtaghanda týsinde de kórmeytin Shәken qalay ilinbek?

- Oghan tondy ózine ylayyqtap pishken kórinedi, -dep Tynysqan taghy bir kýlip alyp kýrsindi. - Biyjinge barghanda gomindanshylardyng keri tónkeristik jasyryn úiymymen astasqan-mys. Sodan azyp kelgen son, Túrsynnyng alashordasyn qabyldamay ma desedi!

- Astaghypyralla! -dep qalyppyn. - Óz auylyna tiri kelgen gomindanmen tistesken Shәken Biyjinde ólgen gomindang aruaghymen sýiisbek pe!

Meni búrynnan jaqsy baghalap kelgen kóne ústaz, osy sózime kelgende tau ózenindey kýshti kýlkisin taghy bir arqyratyp jiberip, arqamnan qaqty:

- Mineky jayqap ótetin ótkir logika osylay! Men de osyny aitqanmyn! Biraq osy jalagha negiz salushy, mektepting óz ishinen shyghyp otyr, myqtap qúrastyrypty.

Ótilgen mәseleni Tynysqan endi naqtap bayandady:

- Byltyr kýz sonynda kelip ornalasyp bolghan jepanjýn polky 2-3 ay ótisimen osy mektepti súraghan eken. Túrsyn Jarqynbaev mektep qyzmetkerlerining jiyn talqysyna salyp, jauap qatynas retinde sonyng qaulysyn joldapty: «birinshiden búl mektep, býkil aimaq boyynsha oqushylary eng kóp, qozghaluy óte auyr mektep; ekinshiden, aimaq boyynsha qazaq halqy ózdikterinen talpynyp, ózderining qosqan rashotymen, óz enbegimen birinshi ret әreng úiymdasyp saldyrghan tarihy mәndi mektebi. Sizderge әrqanday jerden de oryn tabylady ghoy. Búl mektepke qolqa salmaularynyzdy ótinemiz!» degen sóz bar eken. Jiyn ashyp, jauap jazuda mektepting ghylymy mengerushisi Shәken Elubayúly da, әriyne, bar ghoy. Al, tura minezdi daryn iyesi Shәken bar jerde jeng ishinen júdyryq týie jýretin Kәken de, Bәken de bolmasyn ba. Ásirese uytty júdyryq týiip jýrgen basqasha túra, basqa mýddeli bir zaphoz bar eken. Ol Shәkenge súlu perirodky әielinen kýmәndanyp, óshtesip jýrgen eken.

Shәken Biyjinge baryp qaytqan song jepanjýn polkynyng ekinshi retki talaby jәne kelipti. Búl rette tipti «mektepti bosatyndar!» degendey ýzildi-kesildi búiryqty talap qoyylypty: «ol mektep orny qala shetinde, aulasy ken, qorghany berik, jauyngerler mashyghyna birden-bir qolayly dalasy bar oryn. Polk shtaby soghan ghana týsuge qauly etti!» depti. Búl talapqa bóri tiygendey shulapty mektep qyzmetkerleri. Jәne jiyn ashypty da, әlgi zaphoz shaqyrylmay-aq ózdiginen jәne kelip qatynasypty. «Qyzyl shatyrly ýileri tipti qyzyqtyrady eken» degen sózdi búl talaptaryna qospapty ghoy!» dep kýlgen Shәkenning jelkesinen qydiya tyndap otyrghan eken. Al basqa múghalimder jaghynan týsken narazylyq pikirler odan әlde qayda zildi bolyp shyqsa kerek: «Shyng Shysay dәuirining bastapqy kezinde qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymy qazaq halqynyng óz qarajatymen saldyrghan eng kemeldi eki mektepting biri - Dórbiljindegi «qazaq erler mektebi» edi. Ony gomindang sarayaqtary kele sala tartyp alyp, myng shaqty oqushysyn shulatyp taratyp jibergen. Odan qalghan biri osy mektep edi. Endi ózimizding jepanjýn kele sala myng neshe jýz oqushymyzdy shulatsa, búdan tipti jaman maghyna shyghady!... Ghylym-bilimnen mýlde artta qalghan az sandy últtyng balasy oqymay-aq qoysyn» deytinder ghana osylay kózigui mýmkin ghoy. «Halyq azattyq armiyasy» dep atalghan óz armiyamyz ondaydan aulaq shyghar, oilap kórinizder!» degen jauap jazugha kelisipti.

"Óz armiyamyz degen sózdi óz sarayaqtarymyz dep jazsa, mәsele salystyrmaly týrde aiqyn әserimen jeter edi!" dep kýrsingen Shәkenning jelkesinen zaphoz taghy da qydiya tyndap jymiypty. Sol kýni týsten keyin polk komissary kelip, kóshuge ýgittegende, Shәken búl sózin betpe-bet taghy aitypty. Komissar taghy da kýshey ýgittepti de, ghylymy mengerushi taghy da kýshey toytarypty:

- «Halyqqa dabyra etpey, kompartiyagha, tónkeris armiyasyna jaman at keltirmey jym-jyrt qana kóshinder, qala ortalyghyndaghy mektepke týsesinder, 1-shiden oqushylargha jaqyn, ekinshiden ózderine de jaqyn!» dep komissar jymighanda, Shәken úzaghynan shúbyrta jymiypty:

- Oqushylarymyzdyng kóbi saharadan kelgen, mektep jataghynda jatady. Sizder tartyp әpermek bolyp otyrghan bastauysh mektep klastary jarymymyzgha da jetpese, jataq qayda, bir, inilerin jaqyn mektebinen quyp, aghalary baryp oqymaq emes, eki! Baghanaghy qatynasta jazghanymyzday, halyqtyng qalauly mektebin gomindang sarayaqtarynsha tartyp almaq bolsanyzdar, halyq sizderdi de «sarayaq» atamay qoymaydy, ýsh! Týkeng ekeuimiz jym-jyrt ketkenimizben mynalardyng qaysysynyng auzyn basa alasyzdar, tórt! «Halyq azattyq armiya», «kompartiyanyng armiyasy» deytin qasiyetti týsinikke daq keltirip, «sarayaq» atala kórmenizder, bes!... Ózimizding jeke mýlkimiz emes, halyq mýlkin halyqtan jasyryp, tipti de bere almaymyz, alty!...

- «Biz halyqtyng jana kelgen qadirmendi tuys qonaqtarymyz, qalaghanymyzdy beruge boryshtysyzdar! -dep komissar kýlgende:

- «Halyqtyng qadirmendi tuys qonaghy da, qúrbandyqqa bas tikken qorghaushysy da, halyqtyng qosqan jerinde jatyp, qoyghan jerinde túrugha boryshty! -dep Shәken kýlipti.

Múny audarushysynan úqqan komissar kýlkisin toqtatyp, ynyrana sóilep týregelipti:

- Men qolbasshylarymyzdyng ait degenin jetkizdim. Mende basqa sóz joq. Qansha jyl qan keship, qúrban berip qinalyp kelgen armiyagha búl aulany tezirek bosatyp berinizder, bәribir alynady!

- «Qaraghym, bastyqtarynyz búiyrghan bolsa, aita bar, al óziniz búiyrsanyz tynday qayt, -dep Túrsyn mýdir nasybay shaqshasymen stoldy tyqyldatypty. - Tәjiriybeli ýlken qolbasshy buynsyz jerge pyshaq úrmasa kerek qoy!... Sizder ornalasugha búdan da keng aulaly ýy kóp. Al, bizding kóship jýrip mesheu qalghan qazaqtyng myna qarashúnaqtary siyp oquyna búdan basqa ýy joq!»

- «Dәl búl mektepti bere almaymyz!»... «bermeymiz!» dep shulay qaytarypty oqytushylar...

Osynyng bәrin tyndap úghyp otyrghan zaphoz, búira shashty súluyna Shәkendi mýlde kórsetpeuding amalyn oilastyra otyrghan eken. Sol kýnning ymyrty ýirilisimen mektepting taqtay edenining astyna, tóbesindegi shatyryna eki-ýsh jerden tobylghy ýiipti. Astylaryna ot tútatatyn tamyzyq qoyyp ýlgeripti de, tang atysymen alqyna sóilep jetipti polk shtabyna: «Shәken keshe búl mektepti jepanjýnge bergenshe órtep jiberemin!» dep edi. Qaljyngha balap jýrsem, órt qongha býgin týnde dayyndap qoyypty. Tez jýrinizder! Kórinizder!»... oqushylarynyng keshki sabaq pysyqtauyn tekserip әr kýni inirde mektepte jýretin Shәkenge búdan da júghymdy joyympaz dala bolsyn ba, shtap mashinasy gýr ete týsip, saqshylardy dýk kóterip jetip barsa, «yp-yras»! Mektepting asty-ýstine ýsh tal sirinke shaghyl ghana qalypty. Lap etkeli túr eken. Qúrtushy dep Shәkendi, qútyrtushy dep Túrsyndy qúrsaulay qoyypty saqshylar. Mektepting eki bastyghynyng halin kórip, ýrke qalghan Ýrkinshini qosa matapty. Ol mektep kensesining qatshysy edi. (tergeushim, qylmystan syrt adam qorqa ma, tegi ony «qorqushy» dep qolgha alsa kerek.)

- Mine, bes ay bolyp qaldy, әli jatyr! -dep kýrsine kidirdi Tynysqan. - Nendey jauap berip, neghyp jatqandyqtarynan habarsyzbyn. Áyteuir iyeleri shyrmalghan song polktyng mektep jónindegi talaby jym-jyrt toqtap túr.

Osy oqighanyng ashynshymen jittirmelete eki rumkany qaghyp salyp, ýnsiz otyryp qalyppyn. Elektr shyraghy jarqyrap túrsa da qarauyta berdi kónilim. Synshy ústaz sózin kónildi-qaljyndy taqyrypqa búrdy. E,e, lep jymiyp tyndaghansy otyryp, әlgi oqigha turaly sózge qayta tarttym:

- Aghay, әlgi zaphozdyng Shәkenmen qastasyp jala jauyp jýrgen sebebin tergeushi oryngha mәlimdegen eshkim bar ma?

- Zaphozdyng әiel jayyndaghy óshtigin estigenderden tergeushilerge de, polk shtabyna da jazyp mәlimdegender bar. Biraq, bәrin de «әshkereleushige shabuyl jasatpaymyz!» dep aqyryp qaytarypty...

Mine, mine, sol qylmystylardyng bireui keldi! -degenshe, ishki әinekti esikti ashyp, Quat kirdi. Eki ezui eki jaqta. Tynysqangha sәlem berip, qol alysa sala meni bassaldy:

- Ýi, sening «qysqaryp» kelgenindi Núrjan aghaydan keshke jaqyn ghana estidim. Qalay qysqardyn, ayaq jaghynnan ba, basynnan ba?

- Túp-tura ortan belimnen! Búghanama qosyp, eki omyrtqamdy alyp tastady! -degenimde Tynysqan qyzara arqyrap, tatar jengemiz auyz ýiden kisiney kýldi. Sózimdi jalghastyra jónelgenimde kýlkilerin kilt toqtatyp tyndap, qayta kýlisti. - Ózdering mektep boyynsha sypyra qyzylkóten bolyp jatyp, bir ghana mening qysqarghanymdy súraytyn ne kýilering bar, jyghylyp jatyp qisayghangha kýle me eken!

- E, shyraghym, bizding qyrsyq senikindey emes, qisyndy qyrsyq bolyp túr ghoy!

- Jә, qalay qisyndasyp jatyr, sony aitshy, ózing rejimnen qútylyp kelding be múnda?

- Qútylsam, baghana erterek kelmey, týndeletip jýrem be, shyraghym-au!... Mektepke biz tútatady degen órt, endi ózimizge tútap barady. Túrsyn men Shәkenning qolyn qúrsaulay salyp, Ýrkinshi deytin shalymyzdy tergep edi. Óte qorqaq neme eken. Dirildep-qalshyldap: «partiya bizdi órteydi dep sense, órteytin bolghanymyz ghoy!» dey saldy. Týkeng qatty yzalansa kerek, bajylday toytardy búl sózdi: «ýi, ýrkinshi-au ne byljyrap túrsyng ózin! «partiya sense» degening ne aityp túrghan! Senbese qolymyzdy shegelete me! Ózimiz әreng salghan mektebimizdi ózimiz órtep jyndymyz ba demeymisin!... Osyghan ot kete bastaghanyn kórsem, aldymen ózim baryp bassalar edim sol órtti! Myna Shәken, myna túrghan barlyq ghylym sýier azamattarymyz tútas keter edik sol órtke, ózimiz ketsek te osy mektepti sharpytpaugha qúrbandyq bop ýiiler edik qoy!... "Órteytin bolghanymyzyn" ne ottap túrghan! - dep aqyrghanda jelkesinen bireu qoyyp jiberdi de, eki saqshy eki jaghynan dedektete jóneldi! -dep Quat bir tynystady.

- Al, Ýrkinshi qaytty? -dep qalyppyn, estigenshe asyghyp.

- Týkeng men Shәkendi ala jónelgende Ýrkinshi ózi ere sóiledi: «partiyanyng sózi - sóz, bizde ne túr, polk shtaby mektepti alamyz degennen-aq yzalanghanymyz ras, qaraqtarym!... Tórt baudan eki-ýsh jerge tobylghy ýigende ras eken ghoy. Kórding ghoy, ne deymiz búghan endi!» -dep syzdyqtata syldyrap bara jatqanynda, onyng qolyna da qúrsau sala qoydy bireui! - Osy sózge kelgende qatty kýrsingen Quat, shәidan úrttap-úrttap alyp jalghastyrdy sózin. "Tegi, Ýrkinshini myqtap dombytyp tergey kele, moyyndau jaghynan әjetke jaraytyn azamat eken» dep qúrsaulaghan siyaqty!... «Moyyndaghangha kenshilik» beriletindigi men «jayyldyq etkenge qatal shara» qoldanylatyndyghyn Ýrkinshining qúlaghyna aiqaylap bara jatqanyn estip edik. Sonyng artynan ile-shala Seytpek, Abdolla, Dәuitpek atty agha oqytushylarymyz qolgha alyndy da, basqamyz әlige deyin tergelip kelemiz. Barlyq qaterimiz qazir sol Ýrkinshiden bolyp túr! Ras-aq byljyrap jatqan siyaqty. Áyteuir «keri tónkeristik shayka» atalyp túrghanymyz ras.

- Osy Ýrkinshilerinizding miynda bir aqau bar ma edi? -dep Tynysqan kýldi de, bilimdisinip, tym shiraq jýrushi edi! -dep Quat jymidy. - Týkenning qúrsaulanghanyn kóre sala shashyldy da ketti!...

- Partkom kirisip, әli anyqtar, esh nәrse etpes! -dep kýrsindi Tynysqan. - Biraq, Shәken betin-jýzing demey tótesinen bir-aq shyghatyn jigit edi. Sodan shiyelenisip ketpese birdeme bolar!

- Týrme bizding mektepke jaqyn. Torly terezesinen shyrqatqan әnin estigende, biraz kónildenip qalamyz!

Quat ózining auyr qayghyly әngimesin doghara salyp, meni sóiletuge kiristi. Mendegi oqigha odan kónildirek ekenin sezgendey, eki ezuin jaya tyndady...

Tynysqan ertenine tanerteng meni gazethanagha erte baryp, telefonda aimaqtyq oqu-aghartu mekemesindegi Boltaymen sóilesti. Men turaly toq etpe, jaqsy týsinik aityp bolyp tyndady da, kýlisip alyp, razylyqpen toqtatty sózin.

- Al, endi bar, Bashpay uәliyding óz aldyna kir! -dep maghan qarady. - Aryzyndy da, oqu-aghartu mekemesining pikirin de Núrjan әketipti. Keshe inirde tili jetetin bir-eki myqtygha Boltay erip baryp aitqan eken Bashekene, bar ahualdy jetkizip bolghan siyaqty. Ózing ol kisining aldynda tym biyazy-әdepti bolma! -dep Tynysqan kýle jalghastyrdy sózin. - Tildey qalsa auyr almay, qisynyn tapsang ózing de tildey jauap qaytar! Bәshekeng tentek sheshendikti sýiedi. Ózine neghúrlym qisynyn tauyp tiyissen, solghúrlym jaqsy kóretin kisi...

Bashpaydyng minezdemesine Tynysqannan qanyq bop barsam da, ózin kóre onday beypil auyzdyqqa qimadym. Tolyq deneli, yqsham tegistelgen dóngelek qara saqal, qara qasty, aqbórte kelbetti jýzinen de, synay qaraghan sharaly qara kózinen de oqyghan, zor salmaqtyng kisisindey kórindi. Kóldey shalqyghan zor baylyq, tolqytyp-shalqytyp, aitqanyn oryndatyp, osy kelbetke erikti auyz, erkin odaghay minez bitirse tandanatyn ne bar. Mening estiy-esty eng qatty tandanyp jýrgenim, ózindey basqa baylardyng esh qaysysyna bitpegen, bitui mýmkin de emes siyaqty oilatatyn erekshe batyl turashyldyghy men tótenshe jomarttyghy edi.

«Qazirge deyingi Marksizmning taptyq sipattamasyna syimay qalghan, әlem bostyghynda dara túrghan júmbaq syrly túlgha»[1] kabiynetinde jalghyz otyr eken. Búryshtaghy qatshysynan basqa eshkim joq.

- Assalaumaghalayko..m..m! -dep әdeyi  aiqaylay sәlem berip edim.

- Áliki salem, kel bala, kel! -dep oryndyq núsqady. - E, sәlemmen qorqytatynday erekshe shyqty ghoy dauysyn, kim edin, shyraghym?

- Erekshe qamqor dep bilip, erekshe syilaghym kelgen kisime erekshe sәlem beretin minezim bar edi. Onyng ýstine erekshe jәbir kórip kelgendigimnen dauysym tipti erekshe shyqsa keshirersiz! Atym Bighabil Japparúly, Dórbiljinnen keldim.

- E, e, jaraydy. Joghary otyr, joghary oryndyqqa! IYe, seni kesheden beri birneshe qu aityp edi maghan. Aryzyng men oqu-aghartu mekemesining qatynasyn myna Babashqa jana oqytyp tyndadym. Jә, ózinnen bir jәidy súrayyn endi, shynyndy ait. Teginde ótirik әngime súramaghan kezimde ótirik aityp qoysan, mening basymnyng saqinasy ústap qalatyny bar. Sol әkenning auzyn... derge sonshalyq ne qylyp edin, qane, sony aitshy?!... Býldirshindey jap-jas jigit kórinesin, sonyng kelinine baryp qoydyng ba deymin?

- Ol jaghynan onshalyq sau emespin, Bashagha...

Jauabymnyng búl bastamasyna úzyn boyly, piste túmsyq, qaratory qatshy qarqyldap kýlip jiberip, sóz kiristirdi:

- Joq, Bighabil, sening turashyldyghynnan ótken oqigha kóp eken. Olar saghan mәsele bolyp júqpaydy. Estidik. Saghan artylghan negizgi mәsele sayasy jaqtan siyaqty, Uәliyge sony aitsang bolyp jatyr!

Osy talapqa say, mektep jónindegi, tap jónindegi ótilgen oqighalardy ret-nómiri boyynsha bir-birden tújyryp sóilep berdim. Bәshekeng sóz tyndaugha tym baysaldy kisi eken, ýnsiz tyndap otyryp, az oilanyp alyp súrady:

- IYe, Dosandy saghan óshiktirgen osylar ma deymin, teginde teksere qalghanda ózinnen basqaday kýnә shyqpay ma?

- Shyqpaydy, Bashagha, men de ózimshe eseppen istep kelgenmin. Senimim tolyq!

- Ei, Babash, shaqyr anau sartymdy!

«Sartym» dep otyrghany ózining orynbasary, ózbek Ghalymjan Ilhamjanov edi. Byltyr kýzde Biyjinnen Ýrimjige kelgen general polkovnik Uanjyndi qarsy alyp aldynan shyqqan «bedeldi» myrzalardyng biri osy «sart» bolatyn. Sonda qolbasshygha «syilyq» dep altyn patsigar úsynghanynda, ol «syilyq» qabyldanbay syndalghanyn estigenmin. Diiday denesimen, qazanday basymen, kelisken kerim symbatymen sol «sarty» kirip keldi:

- Meni shaqyrdynyzba, taqsyr?

- Ie shaqyrdym! Ei, sart, tanimysyng myna balany?

Ol kirgennen izetpen týregep túrghan maghan sonda ghana qarady. Erin jybyrlatyp amandasqan «sarty», әriyne ,tanymaghanday.

- Bú joldas basqa audannan kelgenda, tanymadym taqsyr! -dedi.

- O әkenning auzyn s... sart! -dep Bashekeng kijingennen bastap, qol qusyryp kýle berdi «sarty» - Dosannyng shaghymyn rastap, qyzmetten qysqartqandy bilesin, ózin bilmeysing deymin, ei!... Qane kórshi, sóilesip kórshi ózimen, ne qylmysy bar eken! Qane?... Ákenning auzyn... deymin!.. IYә, bilim dәrejesi tolmay ma eken, tekserip kórmeymising deymin!

- Taqsyr, biz joghary jaqtan senimmen taghayyndalghan audan әkimshilik aparatynyng úigharymyna qol súqpaymyz ghoy, búghan ózderi jauapker!

- Aparatyndy s...! Taghayyndaghan senimding jer órtese, sol aparang týgel kýiip ketpey me, ey esek sart, sen ne bitiresing deymin! Onyng qaskýnemdigin bekitken sen jauap bermeymising deymin!... Ózderindegi múnday bilimdi múghalim qyzmetten quylsa, quushynyng ózin bassalar edin, ýy әkenning auzyn s... qara jýrek sart deymin! Qazaqqa oqyghan azamat kerek emes pe deymin!... Kór myna aryz ben aimaqtyq oqu-aghartu mekemesining pikirin!

- Maqúl, maqúl, kóreyin, taqsyr! -dep kýlgen sarty tómengi oryndyqqa otyra qalyp kórip shyqty da, - maqúl, maqúl, qaytadan tekserip týzeteyin! -degenge keldi.

- Ýi, sen kerilip, sozylyp, opa dalabyndy jaghynyp, taranyp bolyp teksergeninshe múnday azamat sarylyp qarap otyrmaq pa deymin! Dereu búiryq jazdyr, qyzmetten qysqartylatyn esh-bir sebebi joq!

- Teksermey búiryq jazu birokrattyq bolady ghoy, taqsyr!

- Qaytalap aitayyn, dәl әkenning auzyn s... deymin, óitip qorqytyp otyrghan býiregindi s... deymin! Býirekten qorqqansha altyn paradan qorq deymin!

«Sarty» qyzaraqtap qysyla kýlip ap sóiledi.

- Jerlik orynnyng qalay bosatqandyghyn anyqtamasa bolar ma eken? Dep, Babash atalghan qatshygha qarady. Qatshy týsinik aitty:

- Búl kisi anyqtap boldy. Ahualyn biletinderding kesheden beri birnesheuinen estip, qapalanyp otyr. 4-5 jyldan beri kýshep enbek sinirgen kedey azamatyn qyzmetten óshtikpen qua salu, ýlken qatelik bolady! Al, mәsele bolsa, audannyng partkomy qyzmet bastaghan song taghy da anyqtay jatpay ma! Sol aitylghan mәseleleri bar bolyp shyqqan kýnde de oqu-aghartu mekemesi múnday qabiletti múghalimdi qumaq emes!

Bәshekeng aqyra sóiledi endi:

- Qayta anyqtaghan kýnde de «mәsele» deytin nemelering Dosan men seni manqitpasa men kepil deymin! Ákenning auzyn s...der deymin!... Dәl osylay jazdyr da maghan alyp kel!

«Sarty» uәly stolyna enkendep kýle jaqyndap, mening aryzymnyng shetine búryshtama jazdy. Bas uәliyge kýbirlep oqyp berip, qol qoydyryp ala jóneldi.

- Ey Babash, sen de bar deymin qatshy bólimine, myna sarttyng qúiryghy qisyq. Qatynasqa ilmekti sóz jazdyryp qoymasyn, mening sózimdi ózing aityp túryp jazdyr! -dep qatshysyn shyghardy da, maghan qarady. -Jә, bala, mening aldyma kelgening osy ghana ghoy. Álgi sartty ýstemelep boqtay bergenime qarap, әlde qalay oilarsyng deymin. Olay oilasang seninde әkenning auzyn... búl sarttyng әlgi Dosan siyaqtylarmen teginnen ymy-jymy bir. Men joqta talay isti istep bolady. Qalay istegenin bilmey de qalasyn. Sening isindi de osyghan jansaqtatyp istetip jaylady ma eken deymin. Búiryqty ózi aityp jazdyrugha zorlaghanym sol. Al endi baryp qyzmetker qalpyna kelgen song oilanatyn taghy bir ising bar. Seni Tynysqan gazethanagha súrap otyr. Oghan ne deysin?

- Bashagha, men óz yqtiyarym bolsa oqu-aghartu salasynda ghana istegim keledi. Jәne Dórbiljindegi bolyp jatqan isting jaqsysyn da, jamanyn da bilemin. Sәti kelgende mәselening bәrin ashyp tastaghym bar. Sol ornymda túra túrsam deymin!

- Onday seniming bolsa, maqúl sóz! Men Tynysqangha úqtyra salarmyn. Álgi kompartiya deytinderimiz endi kelip jatyr ghoy, oqymysty qulardan estuimshe solar qyzmet bastaghanda әr audandaghy ister tekseriletin kórinedi. «Sәti» degening de sonda kelip qalar...

Jazylyp ashyq kanvertke salynghan qatynasty Babash alyp kelip, uәliyge oqyp berdi:

«D.a. Ákim mekemesine!

Inspektor Bighabildi qyzmetten qaldyrghan sebepterinizdi aimaqtyq oqu-aghartu mekemesi tekserip kórip, narazylyq pikir joldap otyr. Jәne bizge qabiletti qyzmetkerdi «qysqartu» deytin esh qanday núsqau kelmedi. Eger mәsele ótilip, tiyisti oryndar jaghynan tekserilip anyqtalghan son, audandyq partkomnyng pikiri boyynsha bir jaqtyly etiluge tiyisti. Qyzmetten qaldyrugha biz jaqtan rúqsat etilmegendiginen habardar bolarsyzdar!

Tarbaghatay aimaqtyq әkimshilik mekemesi» -dep tanba basylypty.

- Mening sózim boyynsha nege jazbaydy deymin osy әkenning auzyn... der! Al, búl da bola túrsyn. Konvertin peshettep ber! -dep Babashqa tapsyra sala maghan qarady uәli. - Bala, Bighabilmin deding be, osy qatynasty Dosangha ózing aparyp berip, qyzmetine otyra qal, qynq etse maghan telefon soq, úmytpa deymin osyny! Jazylmay qalghan sózimdi ol әkenning auzyn... ge sonda aityp alayyn deymin!

Dosannyng kóp kýshenip jýrip әreng toqyghan tórin bir kerilip qana ýzip, «oyynbúzar» aiyptan qútylghanyma senip qayttym.

Kóregen tergeushim, qylmysymnyng 2-shi tomynda gomindandy gomindangha qyrghyzghan, tergeushini tergeushige tergetken әzәzil ekendigimdi kórip ediniz, osy tarauda baylardyng qorghaushysyn baylardyng bayyna sybatqanymdy kórip otyrsyz. Endi jendetterdi jendetterding jendetine jegizgenimdi kórginiz kelmeytin shyghar. Shyndyghynda sizderding kezigip, qylmysker dep aulaytyndarynyz ózderinizge kýdikti-hauipti bop estilgender ghoy. Tarihtar boyyna tap basyp izbasar bolyp, babadan atagha, atadan әkege, әkeden balagha miras etip, jútyna kesip jútqyzyp kele jatqan kәnigi jerik astarynyz - hauiptilerding bastary emespe edi. Endi mine aldynyzda hauipti ghana emes, qaterlining ózi túrghanda qalay sabyr etip otyrsyz! Túlaboyy, ishek-qarnymen jýz prosent ashyghan qylmys dep biteu júta salsanyz, manday terinizdi búrq etkizip, raqattandyratyndyghyma barlyq jyn-shaytandarym kepil!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Zor baylargha tәn qulyq-súmdyqtan da, zorlyq-zombylyqtan da, ezu-qanaudan da aulaqtyghymen berudi ghana bilip, aludy bilmeytin sonda da baylyghy kemimey kele jatqan Bashpaygha oqu-bilim júrtshylyghy osylay anyqtama jasaytyn.