Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 5001 0 pikir 21 Mausym, 2012 saghat 12:31

Úlarbek NÚRGhALYMÚLY. Últ kinosy – úly múrat

Ángimeni qazaq kinosynyng kýn sanap qanatyn kerip kele jatqandyghynan, olardyng shetelderde úiymdastyrylatyn ýlkendi-kishili bәigelerde birinen biri asyp syilyq alyp jýrgendiginen, jeke kinostudiyalardyng da órkendep kele jatqandyghynan, bolmasa songhy jyldary memleket mol qarjy bólip, «Qazaqfilim» kinostudiyasy shyttay janalanghandyghynan bastap kep jiberuge bolar-aq edi. Biraq, qazirgi qazaq kinosy jayynda sóz qozghay bastasan, qalam úshyna aldymen kópshilik kórermen qauymnyng kónil-nazy, kóp súraghy oralady. Attap kete almaysyn. Aynalyp óte almaysyn. Bәrin tizbelep otyru taghy mýmkin emes. Negizgi týiin - býgingi qazaq kinosyndaghy últtyq bolmystyng kemshindigi. Betimen ketken beyәdep kartinalargha shamyrqanys. Últ pen úyat mәselesinde tamyr tepsintken namys. Talas-tartys. Múnday naz-nalanyng bógeuin aghytpay-aq qoyalyq. Bizding maqsat, eki aradaghy otty shalany qaghystyryp qoyyp, jalynyna alaqan qaqtap otyru emes.

Ángimeni qazaq kinosynyng kýn sanap qanatyn kerip kele jatqandyghynan, olardyng shetelderde úiymdastyrylatyn ýlkendi-kishili bәigelerde birinen biri asyp syilyq alyp jýrgendiginen, jeke kinostudiyalardyng da órkendep kele jatqandyghynan, bolmasa songhy jyldary memleket mol qarjy bólip, «Qazaqfilim» kinostudiyasy shyttay janalanghandyghynan bastap kep jiberuge bolar-aq edi. Biraq, qazirgi qazaq kinosy jayynda sóz qozghay bastasan, qalam úshyna aldymen kópshilik kórermen qauymnyng kónil-nazy, kóp súraghy oralady. Attap kete almaysyn. Aynalyp óte almaysyn. Bәrin tizbelep otyru taghy mýmkin emes. Negizgi týiin - býgingi qazaq kinosyndaghy últtyq bolmystyng kemshindigi. Betimen ketken beyәdep kartinalargha shamyrqanys. Últ pen úyat mәselesinde tamyr tepsintken namys. Talas-tartys. Múnday naz-nalanyng bógeuin aghytpay-aq qoyalyq. Bizding maqsat, eki aradaghy otty shalany qaghystyryp qoyyp, jalynyna alaqan qaqtap otyru emes.

Kez kelgen dýniyeni synasa jerge tyghyp, maqtasa aspangha shygharyp ji­beru әdildik túrghysynan sóilegenge jatpaydy. Ádildik degendi hakim Abay «әr nege dәl ózindey bagha bermek», deydi. Búny әrdemege bagha berip, pikir aitatyn synshygha ghana emes, rejiys­serding kinodaghy әr detalin tap basyp tanyp, oghan dәl ózining baghasyn berip, shynayy mәnin ashyp kórsete aluyna deyin qatysty sóz deuge bolady. Búl, eng aldymen, rejisserdin, ssenariyshinin, tipti, kez kelgen shygharmashylyq iyesi­ning óz tuyndysyna degen әdilettiligi. Al әrkim ózining әli jetken jerge deyin ghana әdiletti bola alady, dәldikti soghan deyin ghana ústay alady. Ary qaray «artyq qylu» bastalmaq.

Sonymen, qazaq kinosynyng býgingi jay-kýiin әlimiz jetken jerge deyin az-kem sóz qyludy maqsat ettik. Ángimeni elimizdegi týrli mereke-meyramdar ke­zinde bolatyn «Qazaq kinosynyng on­kýndigi», «Qazaq kinosynyng kýnderi», «Qazaq kinosynyng aptalyghy» degen sekildi arnayy baghdarlamalardan bas­tasaq. Basqalargha qalay ekenin qaydam, osy bir sóz tirkesteri bizding qúlaqqa «qazaq boyyndaghy qazaqylyqtyng on­kýndigi» degen sekildi ynghaysyz es­tiledi. Anyghynda, qazaq memleke­tinde aitylyp jatpay-aq, jyl boyy qazaq kinosynyng kýnderi boluy tiyis qoy. Ózimiz biletin ózge elderde týgel sonday. «Japon kinosynyng Qazaqstan­daghy onkýndigi» nemese «Qazaq kino­synyng Fransiyadaghy aptalyghy» dese oryndy-aq. Ár qazaqtyng ýiinde jyl boyyna ózge júrttyng kinosy sayran salyp, mereke-meyramdarda ghana syrttan kelgen qonaqtay bolyp «Qazaq kinosynyng kýnderi» ótui - kórer kóz, estir qúlaqqa ersi emes pe?! Jәne ol kýnderi mindetti týrde býkil qazaq kórermenderi ózderining әbden jattap alghan «Qyz Jibek» pen «Mening atym - Qojany» qayta bir pysyqtap alugha tura keledi. Osy kinolardy әr kórgende bir qúpiyasy ashylyp otyratyn etip jasap qoyghanday әser qaldyrady. Ót­kende ghana kórgensin, mine, taghy kórip otyrsyn. Endi, әlgi oidan oryp, qyrdan qyryp, artynan quyp jete almaghan jýldeni aldynan tosyp, qúryqtap jýrgen keyingi kezdegi «birtuar» kinolar qayda? Biz olar nege qoyylmaydy dep otyrghan joqpyz, әriyne, nege kópshilik kórermenning esinde qalyp, tym bolmaghanda kelesi merekelerde asygha kýtip otyrarday kónil jaulamaydy? Búl jaghday - kóp mәselening bir kórinisi. Baghamdap kórelik.

Qazirgi qazaq kinosy festivalishil bolyp alghany ras. Ony jaman de­meymiz. Biraq, festivaliding de fes­tivali bar, olardyng pighyl, maqsattary da әr týrli. Ár festivali óz maqsatyna kerek kinotuyndysyn tandap jýlde beredi. Sondyqtan búl kýnde festivaliderden jýlde alu onay da emes, qiyn da emes. Maqsatyn dóp bassang bolghany, serkedey manyrap algha ozasyn. Songhy ýsh-tórt jylda festivalige qatysatyn qazaq kinolary «Arular bayqauyna» baratynday ja­lanashtanyp, el betine shirkeu bolarday әr týrli ersi qylyqtarymen tanymal bola bastauynan da birdeneler angha­ruynyzgha bolady. Shetelden jýlde alyp kelse boldy, shedevr sanap biz otyramyz. Janymyzgha jaqyndyghynan nemese izdegenimizdi tapqandyghy­myz­dan emes, festivalide syilyq alghany ýshin keremet deymiz. Últtyng dili, tarihy, múny, quanysh-qayghysy, armany, múraty qayda? Búlar jayynda kino týsirip jýrgen birli-jarym rejisserler kóbinese festivali ayasynan tys jerde.

Eshki sýirep Europany sharlap shyqtyq. Jýldeden jýlde qoyghan joq. «Tulipan» dep atalatyn bir kinonyng festivaliderde alghan syilyghyn sanap kóriniz. Surihtegi kinofestivalide Gran-pry alghan - «Tulipan», Mon­realidaghy bәsekening ýzdik filimi atalghan - «Tulipan», Týrkiyanyng Bursadaghy festivalinde rejissurasy ýshin marapattalghan - «Tulipan», Kotbustegi kinofestivalide Gran-pry alghan - «Tulipan», Fransiyanyng bilim ministrligining arnayy jýldesin alghan - «Tulipan»... S.Dvorsevoydyng búl kinokartinasynyng bayandaytyny - en dalada mal baqqan qazaq qyzynyng (Tulipan degen qyzdyng aty, aitpaqshy) sirkesin syghyp, qanyn jalap, ýy ishine dәret syndyrghany syndy әreketteri. Qalghanyn soghan deyingi jәne sodan keyingi kórinister dep aita beruinizge bolady. Al bizge eng әuelgi keregi jýlde emes, kinonyng ózi edi ghoy...

Osyndayda, týsirgen kinosyn kórip otyryp Shәken Aymanov, Abdolla Qarsaqbaevty: «Tirisinde bir kórer me edi» dep tamsanatynymyz eske týsedi. O kisilerge degen osynshalyq sýiispen­shilik olardyng alghan jýldesinen emes, qaldyrghan óner-ónegesinen eken. Mәjit Begaliyn: «Men filimdi qazaq kórermenderi ýshin týsiremin. Eng әueli mening filimimdi óz elim qabyldauy kerek. Sodan keyin ózge júrt moyyndasyn», -depti. Bizge keregi de osy edi. Ókinishke qaray, ony ózimizden emes, ózgelerden kóp kóremiz. Býginde kóp elderde jeke rejisser ghana emes, tútas jýie eng әueli óz elining ishki rynogyna júmys isteydi. Oghan mysaldar jeter­lik. Alysty aitpaghanda, irgeles otyr­ghan Ózbekstan, Tәjikstan, Ázerbayjan, Gruziya, Týrkimenstan, Týrkiya elderi ózderining últtyq kelbetin kesteleytin tuyndylar jasaudy basty nysana etip júmys isteude. Onyng nәtiyjesin, әriyne, eli kórip otyr. Jәne olar sol sebepti kóshten qalyp qoyghan joq. Ózderi de uyzgha jaryp, «әlemdik dengeyge» de sarqyt ishkizip jýr. Búl mysaldar azdyq etedi deseniz, jylyna 300-den asa kinoónim shygharatyn Reseyding ózin ghana emes, ainalasyn qosa sharpyp otyr­ghanyn aitayyq. Ýndistannyng jylay jýrip biylep, jyrlay jýrip tóbelesetin talay kinosy aidalada jatqan bizding kóz jasymyzdy bir-bir syghyp aluy­myz­gha sebep bolghanyn eske alyp qoyynyz. Tipti, olar halqynyng túrmys jaghday­larynyng auyrlyghyn, kedeyligin eskere otyryp, qansha qiyndyqqa úshyrasa da, sonynda qalayda jeniske jetetin keyip­kerler somdap, óz halqyna ýmit, jiger syilaydy. Sóitip, kinodaghy bas  keyip­ker sonynda múratyna jetetin (bizding ertegiler sekildi) melodrama janryn ózderi jeke iyelendi. Qazir býkil әlemdegi kino salasyndaghy oqu oryndarynda Ýndistandy melodrama janrymen qosa aitady. Olar auyr qiyn­dyq astyndaghy milliondaghan halyq búnday filimderdi kóru arqyly ruhany azyqtanyp, ómir sýrgenine kóz jetkizdi. Búl el qazir de óz ishki qajetin ózi qamdap otyr.

Al býginde elimizding kino kenisti­ginde 94 payyz sheteldik kino ónimder men 6 payyz qazaqstandyq tuyndylar jarysqa týsude. Múnyng ózi songhy eki jyl ishinde 3 payyzdan joghary qar­qyn­men kóterilgen. Endi osy 6 payyzdy jana ghana aitqan ruhani, últtyq ólshemderge salyp kep jibersek qanshasy bar, qanshasy joq bolyp shyghatynyn bir Qúday bilsin.

Dese de, mysyqtay kóz júmyp, mys­qylday sóz quyp, auyzdy qu shóppen sýrtpek oiymyz joq. Jekemenshik kinostudiyalar ónimi bolsyn, «Qazaq­filim» ónimi bolsyn songhy jyldary týsirilgen biraz kinokartinalardyng júrt kónilinen shyghyp, kino synshy­lardyng da ondy baghasyn alyp jýrgenin bilemiz. Olar «Mústafa Shoqay», «Qosh bol, Gýlsary», «Sardar», «Birjan sal», «Balalyq shaghymnyng aspany», «Shúgha» jәne osy kýnning oqighalaryna qúrylghan «Ákem ekeuimiz», «Siz kimsiz, Ka myrza?», «Adasqandar», «Aghayyn­dylar» sekildi tuyndylar.

«Aghayyndylar» demekshi, osy arada qazaq telearnalarynda tapshylyq tanytyp otyrghan qazaq serialdary jayyndaghy mәselening qandy irini búrq ete qalady. Óitkeni, halqymyzdyng basym bóligi, sonday-aq, sputniktik telearnalargha qoly jete almaghan bóligi kinoteatry Kenes Odaghymen birge qúlap qalghan auyldy jerlerde túrady. Endi onyng ornyn tek telearnalar tolyqtyrady degen sóz. Rejisser­lerimiz festivali qualap jýrip alystap ketkenimen, auyldar óz ornynda deyik. Halqy da sonda ómir sýrude. Ánshi-biyshining yrtyn-jyrtynyna әb­den «toyyp» otyrghan olargha endi tәlimi kýshti, tәrbiyesi mol, kýndelikti ómi­rining ainasy ispetti serialdar qajet. Ol ózimizde joq bolsa qaytpekpiz? Ózge júrttyng tarihy men salt-sana, bolmys-bitimin «ýgittep» otyrghannan basqa amalyng joq. Osy kýni tele­arnalardyng belgili bir uaqytyn «jaulap» alghan ózge elderding serialdary osy qajettilikting ornyn toltyrugha jarap baghuda. Al ózimizding serialdar sanauly ghana. Sanaulynyng ózi kónilindi kónshitpeytin qoyyrtpaq dýniyeler. Óitkeni, qazaq qoghamynyng naqty bir qyryn nemese qazaqtyng óz bolmysyn jasandylyqtan ada kartinalarmen halqymyzdyng ózine kórsetken birde-bir úzaq serial joq. Aynalasy 4-5, әitpese 10-15 seriyaly filimge dәriger, mú­ghalim, úshqysh, ghalym, mýgedek, molda, әnshi, maskýnem, qogham qayratkeri, t.b beynelerin tyqpalau shynynda da qoyyrtpaq jasau ýshin jetkilikti. Bәrin aitam dep birin de aita almau deydi múny. Senbeseniz, o bastaghy «Toghysqan tagh­dyrlar» dýniyesinen bastap, osy kýngi «Bo­lashaqqa» deyingi qazaq serialdaryn qazaqtyng ózi nege qyzyghyp kór­mey­tinin oilanyz. Kinotanu sabaghynan shәkirt tәrbiyeleytin bir apayymyzdyn: «Osy bizding qazaqqa serial jaraspay ma, qalay ózi?» dep әzildegeni bar edi. Búl әzilding ar jaghynda kóp mәsele jatyr. Birinshiden, bizding serial týsiru tәjiriybemiz az. Ekinshiden, kóptegen rejisserlerding ony mensinbeytini bar. «Mensinin­ki­reytinderi» últtyq bolmysymyzdy tap basyp tany almauda. Endi, osy mәseleni sheshuding bir-aq jolyn aitayyq. Serialdar kóptep týsirilui qajet. Serial­dyng qarapayym halyq­tyng ruhany azyghy ekenin týsinetin kez jetti dep oilaymyz. Ruhany azyqty molaytyp otyru arqyly ghana әr serialdy óz jýgin ózi arqalaytynday etip jasaugha bolady. Býgingi Koreya, Qytay, Týrkiya búl ótkelekterden ótken. Sondyqtan jaqsy ma, jaman ba, serialdar týsirilimi kóbeye berse, biz de az jyldyng ishinde «serial jarasatyn» elge ainalyp shygha kelermiz.

Tizbekti filimder (serialdar) jayyn­daghy oiymyzdy osy aradan toq­tata túryp, jogharyda atalghan maqtauly kinokartinalardyng ishindegi birine oqyr­man nazaryn audarghymyz keledi. Ol - «Birjan sal». Doshan Joljaqsynov pen Rymbek Álpiyev rejisserlik etken búl filim, eng aldymen, ózining tarihy sipatyn tolyghymen asha bildi. Filim basynda tazy jýgirtip, qyzyqtap quyp jýrgen kók­jaldaryn aq patshanyng әskerleri myl­tyqpen atyp qúlatyp, «búlar erkin ósken kóshpendi halyq» dep kýlisip ketuimen bastalady. Filim sonyn ala Birjan poshtabaydan qamshy jegende ýzengiles joldastary orys oyazdan tórelik súray barghany jәne qazaqtyng iygi jaqsylary týgel sol ýige iymene kirip kónilin aulaugha jantalasqany kórsetiledi. Búl, ashyghyn aitqanda, qazaq halqynyng bodandyqty qabyldap alu kezeni edi. Tipti, Birjan da sol qayqy múrt generaldyng qúlaghyna jaghymdy ýn tyndatu ýshin qolqalanyp shaqyrylyp otyr. Birjannyn: «Qazaq qartayypty, bәri pәs, bәri enkish!» dep qara týndi qaq jarghan aiqayy shyndyghynda, otarlyqtyng búghauynan búlqynghan halyqtyng ashy óksigi edi. Ol filimde úshqary da, jasyryn da emes sol kezding shyndyghyn dәl basuymen sәtti shyqqan.

Ekinshiden, búl filimdegi kórsetil­gen sol uaqyttaghy saldar ómirining kórinisin qazaq kinosynda búryn-sondy bolmaghan jetistik deuge bolady. Sebebi, kóshpendilik ómirdi kóre qalghan bizding ózimiz búrynghy sal-serilerding auylgha qalay keletinin, qasyndaghy nókerleri qalay kiyinetinin, bәdik degenning kim ekenin әr kitaptan oqyp, әr týrli elestetip jýrgenimiz bolmasa, naqty bilmeushi edik. «Saldar alty qyrdyng astynan әn salady eken, qyz-kelinshek jinalyp barady eken, olardyng ishindegi eng súluy saldyng atynyng sulyghynan ústap týsirip alady deydi...» degenderdi ertektey eleste­tushi edik. «Birjan saldy» kórgende ertegidegi armanymyz shyngha ainal­ghanday quandyq. Saldyng tizginin óz qolymyzben ústaghanday kónilimiz kón­shidi, sal-seriler ómiri jayly oiymyz ornyqty. Búny qazirgi qazaq balasy­nyng tarihy sanasynyng janghy­ruyna qosylghan ólsheusiz ýles deuge bolady.

Ýshinshiden, últ bolmysy, sóz qúdireti, kisilik, kishilik sipattardy aishyqty bere bilgen. Filimde óz arasynan saylausyz shyqqan biylerining sózi zang eseptelip, halyq oghan qarsy kelmey sózge toqtaytyn asyl qasiyetimiz qayta janghyrady. Býginde búl minezge qa­zaqty qoyyp býkil adamzat zәru. Sózden jenilip, oghan ispen qarymjy qaytaru naghyz kisilik belgisi edi.

Án salu, ghashyq bolu, agha-ini ara­syndaghy dau-damay shynayy tarihy jaghday. Basty mәsele búlar da emes. Mәsele saldyq dәurennin, dala erkindigining songhy ret túyaq serpuinde: Jazylmaghan dala zanymen ómir keshken asqaq Birjannyn: «Janbota osy ma edi ólgen jerim, Kókshetau boqtyghyna kómgen jerin, kisisin bir bolystyng bireu sabap, bar ma edi statiyadan kórgenderin?!» dep estandy, sharasyz halde ózine jat «statiyagha» jýginuinde...

Nebir óner tuyndysy adam qoly­nan shyqqan song kemshiliksiz bolmaytyny sekildi, úsaq-týiek kemshilik múnda da bar. Ony bireuler dúrysqa sanap jatar, ol әrkimning óz dәrgeyindegi sharua. Alayda, biz filimning muzykasynyng bastan-ayaq pianino aspabynyng ýnimen órilgenine «әttegen-ay» aitamyz. Ási­rese, sol kezendegi qazaq dalasynyng qa­myryqty kýiin beyneleuge búl aspap­tyng ýni tipten qajet emes edi. Shyndy­ghynda, qazaq pen dalanyng ýndestigi qo­byzdyng qyryq ishegining bir tal qylyn­da, dombyranyng toghyz pernesining tol­gha­maly bir iyiriminde ghana jasyrynyp jatqan-dy. Basyp qalsa bolghany, Sary­arqanyng tau-dalasy qazaqtiki eke­ni ras bolsa ózi-aq iyip, jayylyp sala berer edi. Bozdap qoya berer edi. Onysy qazaqtyng janymen qapysyz tabysyp, alpys eki tamyryn qualap aghar edi. Endi filimning әli de jetkize almaghan nәzik tústaryn osy ýn arqyly kórer­men túla boyymen ózi-aq seziner edi.

Oqighasyn óni týnil týsinde janyl­mastay biletin «Qyz Jibek» filimin qazaq balasy nege qayta-qayta kóre beredi? Onda dәl osynday syr jatyr. Filim muzykasyn jazghan Núrghisa Tilendiyevting tylsym túnghiyghy. Aq­qulardyng qiquy, dombyrany tóbesine kóterip attyng shabysymen ýndestire bebeuletken Shegening shertisi, Qyz Jibekting sadaghynan úshqan jebening ýni, tipti Tólegen men Bekejannyng bir-birine belgi bergendegi baraban ýnderi, Tólegen ólgendegi súrghylt dalanyng keshki sýrkeyine qosylghan dauys, aqboz attyng kisineui, dәl soghan ýndestire jan balasy qaytalay almas Qyz Jibekting jylauy, kórisu, әndegi gәkku sózining jartysy Qyz Jibekting tandayynda qaluy... bәri-bәri... esinizde shyghar.

Qazirgi danghaza әuender ýsti-ýstine tópelep jatsa da, ólmey kele jatqan búrynghy qazaq túrmysy, dala tabigha­tymen astasyp ketken ýndestik muzykasy osy. «Qyz Jibek» filimining atyn estigende-aq jannyng tereng týkpirinen kózi jyltyrap bas kóteretin saghynysh - sol әuen. Ol әuende qazaqtyng ruhy jatyr. Áldebir qúpiyasymen ózine tartyp túratyn «mәgniyti» de sol. Ony, әriyne, qaraqorym qazaqtyng ortasynda qaynap ósken Núrghisaday talanttar ghana tap basady. «Birjan sal» muzykasy osynday bolmasa da, osyghan jetegha­byl bolsa da jarar edi degen oy bizdiki.

Búl filimning sәtti shyghuynyng eng basynda talantty jazushy, talghamdy tarihshy Talasbek Ásemqúlov túr. Birjan saldyng ómiri men qazaq tariy­hynyng qayghyly paraqtaryn astastyra beynelegen ssenariyshilik sheberlikting arqasynda filim osy dengeyge kóteri­le aldy.

«Birjan sal» filimining ssenariyin Talasbekting jazuy ózimiz kóp aita beretin ótken ghasyrdyng eluinshi jyldaryndaghy qazaq kinosynyng altyn dәuirin eske salady. Nege?

Qazaq kinosy әu basta jazushylardan bastaldy. Alghashqy «Amangeldi» filimining ssenariyin B.Mayliyn, Gh.Mýsirepov jazdy. Odan keyin de el esinde qalghan kóptegen filimning basy-qasynda qalamgerler jýrdi. 1940 jyly eng ýzdik kinossenariyge bәige jariyalanyp, ony M.Áuezovting «Rayhan» degen shygharmasy jenip alghan bolatyn. Odan keyin Múhannyng shygharmasy boyynsha әr jyldary «Qarash-Qarash», «Kókserek», «Abay әnderi» filim­deri ómirge keldi. Búny jazushy­lardyng kinogha degen jappay betbúry­synyng aldy deuge bolatyn edi. Aytuly alpysynshy jyldary qazaqtyng kәsiby kinodramaturgiyasy O.Sýleymenov, Á.Ta­razi, Q.Ysqaqov, A.Sýleymenov, D.Isabekov, t.b esimderimen belgili boldy. Bar enbegin tizbelemesek te bir-bireuin aita keteyik. Gh.Mýsirepovting ssenariyi boyynsha «Qyz Jibek», O.Sýleymenov­ting ssenariyi boyynsha «Atameken», Á.Taraziyding ssenariyi boyynsha «Túl­pardyng izi», D.Isabekovting ssenariyi boyynsha «Gauhartas», Sh.Qúsayy­novtyng ssenariyi boyynsha «Balkon», A.Sýleymenovting ssenariyi boyynsha «Qúlager», S.Jýnisovting ssenariyi boyynsha «Zaman-ay», B.Soqpaqbaevtyng shygharmasy boyynsha «Mening atym - Qoja» syndy kóptegen aituly shyghar­ma­lar ómirge keldi. Olarmen qatar, әriyne, M.Begaliyn, S.Qojyqov, A.Qar­saqbaev, Sh.Aymanov, olardyng izin basa Q.Qasymbekov, A.Qarpyqov, S.Narymbetov syndy rejisserler shyqty.

Búdan biz óz halqynnyng jýrek qylyn terbeytin janyna jaqyn, ýnemi ainalyp soghar ayauly kinotuyndysyn jasau ýshin aldymen últtyq foliklo­ryna, tarihyna, әdebiyetine tereng boylau kerektigin anyq angharamyz. Bizding qazirgi kino ónimderimizding kópsandysy osylarmen sanaspaydy. Sanaspayyn demeydi, nesin alyp, nesin qoydy bile bermeydi. Sebebi, bizding qazirgi kinore­jisser­lerimizding kóbi kezinde Mәskeu­degi oqu oryndary neni ýiretse sony qayta­laytyn rejisserlerden tәlim al­ghan. Qazaqtyng miymen oilau mýmkin­digi joqqa tәn. Ekinshiden, bizde kino maman­dyghy salasy boyynsha oqytatyn oqu oryndarynda әdebiyetke manyz beretin jýie joq. Sondyqtan ony bitirip jatqan jastarda tehnikalyq jaghy algha shyghyp ketti de, óte nәzik adami, últtyq qúndylyqtar kómilip qalyp jatyr. Olar endi nemen bolsa da júrtty bir tanyrqatu maqsatynda sensasiya quyp, soraqy qylyqtardy qyzyqtaugha kóshti («Áke qorlyghy»). Sosyn onysyn qorghap baghady. Ondaygha ózimizden «ýlgi» tabyla qoysyn ba, bizding ol jaghynan әli «kenje qalyp kele jatqanymyzdy» aita kelip, shetel­dik nebir kino rejiys­serlerding atyn tizbektey bastaydy. Búny týsinuge kórermenderde óre joq dep soghady azdan son. Endi erip jýrip týsindirip beru kerek pe deysiz.

Bayqasaq, bastapqy bir daudyng baylauyn taghy aghytqaly otyrghan se­kildimiz. Bizding aitqymyz kelgeni, әde­biyetinen ajyraghan kino óneri eshqashan eline qyzmet ete almaydy. Qazirgi kýiimizde ózge elderde bolghan myna bir jaghdaygha nazar audarghan jón. Qytay elining «Su boyynda», «Batysqa sayahat», «Qyzyl saray týsi» syndy әlemge әigili ýsh әdeby shygharmasy bolsa, sol ýsh shygharmanyng jelisimen jasalghan «Su boyynda» («Ózen iyirimderi» dep te atalady) «Batysqa sayahat», «Qyzyl saray týsi» deytin әlemge әigili ýsh kópseriyaly kinofilimi bar. Múny ózderining tausylmas qazynasy, maq­tanyshy esepteydi. «Qytay kinosy ózining ishki rynogyn qolgha alghan kez - ýsh filimning (jogharyda atalghan filim­der - Ú.N) negizinde últtyng ruhyn shyndaytyn tarihy filimderding artynan jaryqqa shyqqan kez» deydi mamandar. Býgingi bizding ekrandy jaulap bara jatqan Koreyanyng jaghdayy bir kezde bizden beter bolghan eken. Ol el ameriy­kalyq kinolardyng túraqty kórermeni bolypty. «Sol kezde olar el tarihyn negiz etken kinotuyndylardy kóptep shygharumen әri sheteldik kinolardy kórsetuge tyiym sala otyryp, tyghy­ryq­­tan shygha aldy» deydi kinotanushy Dәuletjan Mahmút. Fransiyada shetel­dik kinodan týsken qarajattyng bir mól­sherin últtyq kinony damytugha júm­saytynyn bilemiz. Osyndayda elimizde­gi taghy bir qiytúrqy filimning túsauke­serinde bir aqsaqaldyn: «Amerikadan basqanyng bәri últtyq filim týsirumen ainalysyp jatqanda, my­nalaryng ne?!» dep zaldyng ishinde aiqay salghany eske týsedi. Resey de kezinde últtyq filim­derdi kóptep týsirip әri olardy salyq­tan bosatu arqyly óz kinosyn sara jolgha salyp, qarqyndy damyta aldy.

Belgili kino synshysy Bauyrjan Nógerbek bir súhbatynda: «Óz basym «Birjan saldy» festivaliderge, she­t el­degi qazaq kinosy aptalyqtaryna qatystyrugha kórkemdik kenesterden ótkize almay-aq qoydym, búl ókinish. Al studentterge kórsetsem, olar: «Mynanday filimderdi nege kórsetpey jýrsiz, nege ol prokatta joq?» dep, ózime «shabuyl» jasady... Qazir últtyq kórer­men­ning mýddesi qorghalmay otyr. Bizge telearnalarda qansha payyz qazaq kinosy boluy kerek, zanmen bekitu kerek. Gollivudtyng kinolaryn qazaqsha au­darghansha, sol aqshany serial tý­siruge nege júmsamasqa?» deydi.

Biz búlardan qazaq kinosy últtyq kinokartinalar arqyly óz kórermenin mo­layta alatynyn, sóitip, ishki rynok­taghy ornyn jogharylata alatynyn, búl da әlemdik kino ónimdermen bәsekege týsuding jana qyry ekendigin, sonymen qosa, últtyq ruhymyzdyng tiktelip, memleket quatynyng nyghaya týsetindigin, qysqasy, qazirgi kýn tәrtibinde túrghan qanshama mәseleni qatar sheship beruge qauqarly ekendigin úqqandaymyz. Ol ýshin dariyanyng qasynan qúdyq qazyp әurege týspey-aq, qazaqtyng qabyrghaly jazushylarynyng shygharmalaryn shyt jana qolgha alyp, olarmen jýieli týrde júmys jasau qajet ekendigi aidan anyq. Áriyne, onda da gýl men tiken­der­ding attaryn tizip «mine, roman» dey­tin jahandandyrudyng jarshylaryn emes, qan-sóli sorghalap túrghan qazaqy jazushylardy úiymdastyru lәzim. Kinomyz óz aghysymen kelip qúiylyp jatatyn kәdimgi óner dәrejesine kóteri­lui tiyis. Últtyq bolmys sonda kórinbek!

R.S. Osydan biraz jyl búryn osy kinonyng oquyn oqyp jýrgenimizde, diyp­lomyn alyp, endi kino týsiruge attanyp bara jatqan bir jas talap rejissermen sóz talastyryp qalghanymyz bar. Ángime taghy «Qyz Jibekten» shyqty. «Qyz Jibekting marjanyn júlghany nesi? Bekejanday batyrdyng úshy jerge de shanshylmaghan tayaqtay-tayaqtay ýsh nayzanyng basyn buyp baylap qoyghangha bosay almay otyrghany tipti baryp túrghan jasandylyq», dep ashyghyn bir-aq aitty.

On ekide bir gýli ashylmaghan Jibek qyzdyng túnghysh ret jar tósegindegi jastyqqa basy tiygenin esti aghalary­myz­dyng emeurinmen qalay tamasha ber­genin aityp týsindire almaysyn. Beke­jangha ýsh jýzding biyleri ýsh jaghynan nayza tikteui oghan býkil qazaqtyng ortasynda endi oryn joq ekenin úqtyrghan ar jazasy ekendigin, al qazaq ýshin ar jazasy bar jazadan auyr ekendigin ol beybaq qaydan týsinsin!..

Úlarbek NÚRGhALYMÚLY.

Astana.

"Egemen Qazaqstan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269