1

әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti (QazÚU)

2

Q.I. Sәtbaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiyteti (QazÚTU)

3

reyting.kz www. agencyrating. kz

Jyl sayyn qazaqstandyq joghary bilim beretin oqu ordalaryna 100 mynnan astam mektep týlekteri oqugha týsedi. Olardyng barlyghy, eng aldymen ózine qajet JOO ornyn tandau mәselesine tap keledi. Ekinshiden, oqu ornyn tәmamdaghan týlek kәsibi boyynsha júmys taba almaydy. Osy orayda, «Reyting.KZ» zertteu agenttigining 2012 jyldyng mamyr-mausym ailarynda ótkizgen zertteu júmystary, joghary oqu ornyna týsuge talpynghan abituriyentterge ózderine say joghary oqu ornyn tandaugha kómegin tiygizu ýshin dayyndalghan.

Zertteu әdistemesi

Zertteu júmystary otandyq joghary oqu orny týlegining júmys tabu mәselesi qanday dengeyde degen súraqqa jauap berudi kózdegen. Osyghan sәikes zertteu júmystary kelesi atalghan ýsh kezende ótkizildi.

1. Eng aldymen, Qazaqstannyng iri joghary oqu oryndarynyng tizimi jasaldy:

Joghary oqu oryndaryn irikteu «ReytingKZ» ZA mamandarynyng pikirleri negizinde baghalau әdisimen jýrgizildi. Tizimge әskery oqu oryndary jәne bir baghyttaghy arnayy bilim beretin oqu oryndary, mysaly, medisinalyq JOO engizilgen joq.

2. Otandyq jәne halyqaralyq HR salasynda qyzmet isteytin 72 basshylar men mamandardyng arasynda arnayy saualnamalar jasaldy. Olardyng ishinde, «Qazaqmys» korporasiyasy, «Euraziyalyq bank» AQ, VTB Banki AQ EÚ (Qazaqstan), «31 kanal», «DHL», «Imperial Tobacco», «Ernst & Young» jәne taghy basqa iri úiymdardyng ókilderi bar.

Respondentterge personal irikteu barysyndaghy óz tәjiriybesine sýiene otyryp, sapaly bilim beretin joghary oqu oryndaryn atau, sonymen qatar, atalghan kompaniyanyng joghary oqu orny týlekterin júmysqa qabyldau sayasaty turaly birneshe súraqtargha jauap beru turaly úsynys jasaldy.

Kompaniyalar men úiymdar basshylarynyng jәne HR-mamandardyng bergen baghalary negizinde otandyq joghary oqu oryndarynyng reytingteri jasaldy. Reytingtegi joghary oqu oryndarynyng baghasy ony bóle-jarghan mamandar men basshylardyng sanyna qaray aiqyndaldy.

3. Zertteu júmystarynyng songhy kezeni - qazaqstandyq joghary oqu oryndaryn 2007-2009 jyldary tәmamdaghan týlekterding arasynda ótkizilgen saualnama nәtiyjesi. Respondentterge ózderi alghan bilim sapasyn, bilimi men mashyqtaryn, olardyng kәsiby salada jetistikterge jetu barysynda tiygizgen paydasyn baghalaugha mýmkindik beretin birneshe súraqtar qoyyldy. Ghalamtordyng әleumettik jýielerining kómegimen atalghan saualnamagha 18 mynnan astam adam qatysugha mýmkindik tughyzghan erekshe irikteu júmystary jýrgizildi. Respondentterding jalpy kópshiligi belsendilik tanytpaghanmen, atalghan saualnama býgingi kýni oryn alyp otyrghan jalpy ahualgha qol jetkizuge mýmkindik berdi.

Úiymdardyng basshylary men HR-mamandarynyng baghalary

Tómende kórsetilgen mәlimetter 72 iri kompaniyalardyng basshylary men HR bólimderi mamandarynyng saualnamagha bergen jauaptary negizinde qúralghan. Reyting qúrastyrugha negiz bolghan basty súraq mynaday: «Óz tәjiriybenizdi negizge ala otyryp, Sizding pikirinizshe, tómende kórsetilgen tizimde atalghan joghary oqu oryndarynyng qaysysy eng sapaly bilim beredi?».

Respondentter jauaby boyynsha eng kóp atalghan JOO kesteden joghary oryn aldy. Sarapshylar pikiri tómendegidey:

Nәtiyjesinde, kompaniyalardyng basshylary men HR bólimderining mamandary KIMEP uniyversiyteti, Qazaq-Britan tehnikalyq uniyversiyteti (QBTU), Q.I. Sәtbaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiyteti, Halyqaralyq biznes akademiyasy jәne әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti (QazÚU) basqa joghary oqu oryndarynyng kóshin bastap keledi degen pikirde.

Ýzdik ýshtikting ekeui jekemenshiktegi oqu orny ekenin, olardyng oqu aqylary elimiz boyynsha eng qymbat ekenin atap ótu kerek. Búl joghary oqu ornyna salynatyn qomaqty qarajattyng jaqsy jerge júmysqa túrugha artyqshylyq beretinin bildiredi.

Zertteu nәtiyjelerine kelsek, ol memlekettik oqu oryndaryna qaraghanda, jekemenshik oqu oryndarynyng júmys berushiler arasynda ýlken mәrtebege ie ekenin kórsetti. Búl Qazaqstanda qalyptasqan joghary bilimning memlekettik-jekemenshik modulining dúrys ekenin kórsetedi.

Kóptegen ónirlik JOO týlekteri әleuetti júmys berushi bolyp tabylatyn iri kompaniya ókilderining basshylary arasynda súranysqa ie emes. Atap aitsaq, tórt JOO (Jәngir han atyndaghy BQATU, Sh.Esenov atyndaghy KMTIU, OQMU jәne ShQMU) saualnama barysynda bir de bir dauysqa ie bola almady. Múny bir jaghynan alghanda, kóptegen iri kompaniyalardyng óz kәsibin Astana jәne Almaty qalalarynda jýrgizuimen, ónirlik JOO oryndaryn tәmamadaghan ýmitkerlermen kezdese almaytynymen týsindiruge bolady.

Kompaniyalardyng bas­­shy­­lary men HR bólim­deri maman­darynyng basym kópshiligi (67%) oqu ornyn endi ghana bitir­­gen týlekterdi júmysqa qabyldaudy tәji­riybege ainaldyrghan. Kompaniya­lardyng ýshten biri (30%) óz shtatyn kәsiby bilikti mamandardy tartu arqyly janartu tәjiriybesin paydalanady.

Atalghan kórsetkishter JOO tәmamdaghan týlekterding alghash ret júmysqa ornalasu mәselesin týsindire alady. Kóptegen kompaniyalardyng basshylary enbek naryghyn jana bilikti mamandarmen toltyru barysyndaghy jauapkershilikterin sezinbeydi.

Respondentterding basym kópshiligi (53%) júmysqa qabyldau barysynda JOO mәrtebesining basqa oqu oryndarymen salystyrghanda artyqshylyghy bar ekenin atap kórsetti. Saualnamagha jauap berushilerding basym bóligi (40%) alghan bilimine qaramastan júmysqa qabyldau barysynda barlyq ýmitkerlerding mýmkindikteri birdey dep sendirdi.

Respondentterding basym kópshiligi (69,4%) óz kompaniyalarynyng mamandardy dayyndau barysynda qazaqstandyq joghary oqu oryndarymen qarym-qatynas jasamaytynyn atap kórsetti. Atalghan fakti Qazaqstanda júmys isteytin kóptegen kompaniyalardyng kadrlyq әleuetin úzaq merzimge damytugha qarajat salugha mýddeli emes ekendigin dәleldeydi. Múny taghy bir qyrynan alsaq, joghary bilimdi jas mamandardyng tym kóptigimen de týsindiruge bolady.

KIMEP (13,9%) kompaniyalar ókilderining saualnama nәtiyjeleri boyynsha JOO kópshiligimen tiyimdi qarym-qatynas ornatqan JOO. Ákimshiligi profilidi kompaniyalarmen tiyimdi ara-qatynas ornatqan JOO búl talap boyynsha ýzdikter qatarynda ekenin atap ótu kerek. Búl JOO - bilim sapasyn jaqsy jaghynan kórsetetin manyzdy kórsetkish.

Respondentterding basym kópshiligining pikiri boyynsha (69,4%) olardyng kompaniyalarynyng qyzmet isteytin salalary boyynsha eng sapaly bilim berushi Reseyding joghary oqu oryndary. Múny eki elding jaqyndyghymen, biznes jýrgizu modeliderining ózara úqsastyghymen týsindiruge bolatyn siyaqty.

Alys shetelden oqyp kelgen jastardyng júmys tabuy onay dep qalyptasqan pikirge jauap retinde, saualnamagha qatysushylar sheteldik oqu sapasyna salystyrmaly týrde óte joghary bagha bermedi. Bilim sapasy boyynsha ekinshi oryn britandyq JOO (44,4%), ýshinshi amerikandyq JOO (36,1%) berildi.

Múnday nәtiyjeler otandyq studentterding alys shetelderde oqu tiyimdiligin kýmangha keltirip, qazirgi kezde oryn alyp otyrghan alys shetelderde oqyp kelgen qazaqstandyq studentterding әsirese memlekettik emes kompaniyalargha júmysqa ornalasa almauyn týsindiredi.

Qazaqstandyq joghary oqu oryndary týlekterining arasynda ótkizilgen saualnama

Joghary oqu oryndaryn songhy jyldary bitirgen týlekterding irgeli bilim sapasyn baghalau ýshin tiyisti oqu oryndarda әlem klassikterining shygharmalaryn oqu tәjiriybesi paydalanuy turaly súraq qoyyldy. Saual nәtiyjesi JOO basym kópshiligining kenestik dәstýri - irgeli bilim beru tәjiriybesin joghaltqanyn anyqtady, respondentterding tek ýshten biri (34%) týpderekterdi oqytudy mindettegen.

Osy talap boyynsha eng ýzdik kórsetkishter eki memlekettik uniyversiytetterding ýlesinde: E.A. Bóketov atyndaghy Qaraghandy memlekettik uniyversiyteti, Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedogogika uniyversiyteti. Atalghan oqu oryndar týlekterining kópshiligi búl súraqqa dúrys jauap berdi.

Oqu ornynda alghan bilimin tәjiriybe jýzinde jalghastyru jaqsy nәtiyje berude. Saualnamagha jauap bergen týlekterding basym kópshiligi (86%) óndiristik tәjiriybeden ótkeni turaly habardar etti.

Sonymen qatar, joghary oqu ornyn bitirgen әrbir jetinshi-segizinshi týlekting (13%) tәjiriybeden ótpegeni qynjyltady. Búl jerde týlekterining shamamen alghanda ýshten biri (30%-dayy) tәjiriybeden ótpegen eki JOO atap ótuge bolady: әl-Faraby atyndaghy QazÚU jәne E.A. Bóketov atyndaghy Qaraghandy memlekettik uniyversiyteti (atalghan JOO keybir fakulitetinde tәjiriyben ótkizu mәselesi ýstirt qaralghan nemese týlekter onyng sapasyna qanaghattanbaghan.

Ókiletti organdardyng joghary oqu oryndarynda shet tilderdi oqytudy jaqsartugha baghyttaghan sharalaryna qaramastan, saualnama nәtiyjeleri búl mәselening әli de ózekti ekenin kórsetip otyr. Týlekterding tek besten biri (21%) joghary oqu ornynda shet tilin jaqsy mengergenin, erkin sóilese alatynyn atap kórsetken. Qazaqstandyq JOO týlekterining ýshten biri (34%) ghana shet tilde óz oiyn erkin jetkize alady, búghan oqu ornynyng qatysy bolmaghan. Joghary oqu ornyn tәmamdap, shet tilde óz oiyn erkin jetkize almaytyn týlekterding sanyn (32%) kóp deuge negiz bar.

Oqu tiyisti shet tilderde ótkiziletin KIMEP, QBTU, SDU memleket menshigine jatpaytyn oqu oryndary, JOO arasynda shet tilderdi oqytu boyynsha ýzdikter qatarynda. Atalghan oqu oryndar týlekterining 69% - 81 % alghan bilimderining arqasynda shet tilde óz oilaryn erkin jetkize alady.

Zertteu nәtiyjeleri boyynsha JOO týlekteri óz mamandyghy boyynsha júmys istemeydi degen pikir rastaldy. Saualnamagha jauap berushilerding tek jartysy ghana qazirgi uaqytta óz kәsiby salasynda júmys isteude. Óz mamandyghy boyynsha júmys isteuge qúlshynys tanytyp, júmys taba almay jýrgenderding basym kópshiligi T.Rysqúlov atyndaghy QazEU týlekteri (30%), olar «júmys izdedim, taba almadym» dep jauap berdi.

Zertteu nәtiyjeleri sonday-aq, JOO ornyn tәmamdap, alghan diplomdary odan arghy ómirlerine aitarlyqtay әserin tiygizbegen. JOO orny týlekterining tórtten birine alghan diplomadary birde bir ret kómegin tiygizbegen.

]

Keybir JOO-da búl kórsetkish 50%-gha jaqyn. Diplomnyng kómegi tiydi me degen súraqqa jauap bergen kompaniyalardyng basshylary men HR mamandarynyng baghalaryna sýiensek, búl jerde eng ýzdik kórsetkish KIMEP pen QBTU (tiyisinshe 90 jәne 86 %) ýlesinde.

Saualnamagha qatysqan qazaqstandyq JOO týlekterining kópshiligining alghan bilim sapasy tómen bolghanmen, jeke tabysyn aitarlyqtay joghary dep aitugha bolady. Atap aitsaq, tórtten birining ailyq tabysy 50 myng tengeden 100 myng tengege deyin jәne 100 mynnan 150 myng tengege deyin. Respondentterding 30% kirisi 150 myng tengeden artyq. Saualnamagha jauap bergenderding ay sayynghy tabysy 50 myng tengeden kem. Shamamen alghanda 10% aghymdaghy uaqytta túraqty tabysy bolmay otyr.

Qorytyndylar men úsynystar

Osy zertteu júmystary Qazaqstannyng JOO alynghan bilim sapasynyng negizgi qúndylyghy onyng týlekterining jaqsy júmysqa túruy ekendigin anyqtady.

Sonymen qatar, JOO bergen bilimine beretin baghagha atalghan oqu oryndarynyng kenes dәuiri kezinen beri qalyptasqan mәrtebesi emes, әleuetti júmys berushilerding tiyisti JOO bergen baghalary óz әserin tiygizude.

Qazaqstandyq júmys berushilerding óz kompaniyalaryna KIMEP, Qazaq-Britan tehnikalyq uniyversiyteti jәne Halyqaralyq biznes akademiyasynyng týlekterin júmysqa qúlshyna qabyldauy olargha tek belgili bir saladaghy bilikti maman retinde qarauy emes, sonymen qatar, materialdyq túrghydan alghanda da sәtti azammattar dep qarauynan da bolsa kerek degen tújyrym jasaugha negiz bolady.

Basqasha aitqanda, týrli joghary oqu oryndarynyng týlekterin әleumettik-psihologiyalyq túrghydan sipattaugha mýmkindik beretin faktorlar mәrtebesi men enbekaqysy joghary júmys tabugha әserin tiygize alady.

Osy zerteu júmystarynyng taghy bir manyzdy nәtiyjesi júmys berushilerding týrli tehnikalyq mamandyqtar boyynsha bilim alghan týlekterge (QBTU, Q.IY.Sәtpaev atyndaghy QazÚTU, D.Serikbaev atyndaghy ShQMTU, Atyrau múnay jәne gaz instituty, Almaty energetika jәne baylanys instituty) artyqshylyqpen qarauy. Búl el ekonomikasynyng týrli salalary ýshin bilikti injenerlik-tehnikalyq kadrlardy dayyndau dengeyin kóteru kerektigin dәleldeydi.

E.A. Bóketov atyndaghy Qaraghandy memlekettik uniyversiyteti, Atyr-au múnay jәne gaz instituty, D.Serikbaev atyndaghy Shyghys Qazaqstan memlekettik tehnikalyq uniyversiyteti, S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiyteti siyaqty ónirlik oqu oryndarynyng reytingte tómengi orynda boluy olardyng basqa joghary oqu oryndarymen bәsekelestikke týse almauynda emes, atalghan JOO týlekterining óz ónirlerinde ózderine qolayly júmys tauyp alu mýmkinshilikteri bar deuge bolady.

Dese de, kóptegen otandyq joghary oqu oryndarynyng basshylary óz studentteri sapaly bilim aluy men kәsiby biliktilik dengeyining joghary boluy ýshin jauapty ekenin eshkim joqqa shygharmaydy. Osy zertteu nәtiyjeleri atalghan JOO әkimshilikterining óz júmysynda kelesi talaptargha den qong kerektigin aiqyndady:

- oqytushylar men studentterge ózderi tandap alghan kәsipter boyynsha әlemdik klassikterding týpderekterimen mindetti týrde tanysu turaly talap qong;

- studentterding ózderi tandap alghan mamandyqtary boyynsha memlekettik jәne memlekettik emes úiymdarda óndiristik tәjiriybeden ótuin qamtamasyz etu;

- atalghan joghary oqu oryndarynda shet tilderin oqytu dengeyin arttyru.

Otandyq JOO týlekterining júmyspen qamtamasyz etu mәselesin ontayly sheshu maqsatynda:

1. JOO menshik qúqyghyna qaramastan kvaziymemlekettik kompaniyalar jәne úiymdarmen (holdingter, últtyq kompaniyalar jәne t.b.) jәne jeke sektormen, atalghan kompaniyalar men úiymdardyng JOO ornyndaghy studentterdi tiyisti salalardaghy bilikti maman retinde dayyndaugha qatysugha (mysaly, qamqoryna aluy), keyin oquyn bitirgen song mindetti týrde júmysqa qabyldaugha yntalandyru.

2. Memlekettik organdarda, sonymen qatar, memleketting qatysuymen júmys isteytin kәsiporyndar men úiymdarda memlekettik joghary oqu organdary týlekterin júmysqa qabyldau kvotalaryn bekitu.

3. Joghary oqu oryndaryn óz týlekterine oqytushy retinde júmys beruge yntalandyru.

Irina Smirnova, «Ar-Namys» RQB Almaty qalalyq tórayymy:

- Búl zertteuler talapkerlermen qatar juyrda dengeyi tómen jogharghy oqu oryndaryn jabatyndyghyn habarlaghan QR Bilim jәne ghylym ministriligi ýshin de óte manyzdy.

Jalpy, múnday zertteuler jýrgizilmeydi dese de bolady. Al, oghan talapkerler men olardyng ata-analary qyzyghushylyq tanytuda. Tipti, ózge de elderding studentteri osynday aqparatqa múqtaj. Álemdik tәjiriybege qarasaq, mәselen, Irlandiya men Malita sekildi elderde sheteldik studentterdi oqytu arqyly kólemdi qarjy tabu joldary bar. Dәl osy әdisti bizding elde de nege qoldanbasqa?

Búl zertteu sonymen birge, 29 jogharghy oqu ordalaryn japqaly otyrghan QR Bilim jәne ghylym ministrligine jәne JOO-nyng ózderi ýshin de asa qajet. «REYTING.KZ» zertteu agenttigining osy jәne búdan keyingi zertteuleri qazaqstandyq JOO-nyng sapasyna bagha berip qana qoymay, studentterge sapaly bilim berip jatqan JOO-yn jabyludan saqtap qalugha da jaghday tughyzady.

Osynday zertteu agenttigi Qazaqstandaghy joghary bilim sapasyn qadaghalaytyn azamattyq baqylau qúraly bola alady. Al, búl zertteulerding nәtiyjeleri ministrlikting sheneunikteri men JOO-nyng ózderine jabylugha tiyis oqu oryndaryn anyqtaugha mýmkindik beredi.

Maqpal SOSIALQYZY, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor:

- Joghary oqu oryndarynyng arasynda múnday zertteuding jýrgizilip otyrghany óte dúrys. Kez kelgen memleketting býgini men bolashaghyn aiqyndaytyn sol elding JOO-sy desek, ondaghy bilim men ghylymnyn, oqytushy-professorlyq qúramynyng qanshalyqty әleuetti ekenin anyqtau manyzdy. Ásirese, mektep bitirgen jastar oqu ornyn tandau kezinde kóp oilanady. Sondyqtan múnday zertteu qorytyndysy olargha dúrys baghdar bolady dep oilaymyn. Elimizde JOO belgili bir dengeyde salystyrmaly týrde qaysysy №1, qaysysy talapqa say emestigi turaly jazylyp ta, aitylyp ta keledi. Biraq olardyng qanshalyqty obektivti týrde reyting týzetinin men bilmeymin, halyq ta bile bermeydi.  Reyting.kz  ortalyghynda myqty sarapshylar bolyp,  óz enbegining qorytyndysyn ashyq týrde qoghamgha jariyalaytyn bolsa, qúba-qúp. Taghy bir eskerer mәsele - reytingti endi ghana mektep bitirgen talapkerden góri, 2-3-kurstyng studentteri jaqsy biledi. Saualnamany solardan bastau kerek dep esepteymin. Sebebi, býgingi jastardyng qolynda  internet, poshta bar, bir-birimen elimizding barlyq qalalarynda oqyp jatsa da oy bólisip, pikir alysyp otyrady. Qay oqu ornynyng oqytushy-professorlary jaqsy, onda jemqorlyq bar ma, joq pa degen mәseleni solardan artyq eshkim aita almaydy.

Saghymbek ÁLTAYÚLY,  EÚU-dyng biotehnologiya jәne mikrobiologiya kafedrasynyng dosenti:

- Reyting - JOO-nyng dengeyin anyqtaytyn kórsetkish. Áriyne, Reyting.kz zertteu ortalyghy jaqsy bastama kóterip otyr eken. Mәselen, bizding últtyq uniyversiytetimiz 2011 jyly «Times Higher Education» dep atalatyn әlemde bedeldi sanalatyn britandyq reyting agenttigining úigharymy boyynsha, əlemdik eng ýzdik 500 JOO arasynda 431-shi oryndy iyelendi. Búl - biz ýshin mәrtebe, biraq, shetelding zertteu agenttigining qorytyndysy. Al, endi otandyq reyting agenttikteri óz ishimizde múnday joghary dengeyli zertteu jýrgizip, onyng nәtiyjesin aiqaylatyp túryp shygharatyn bolsa, nege qúptamasqa?! Búl eng aldymen, oqu oryndary arasyndaghy jaqsy maghynadaghy bәsekelestikting artuyna jol ashady. Qazir Bilim ministrligining janynan ashylghan últtyq akkreditasiyalyq ortalyq júmys isteydi. Olar sheshim shygharar aldynda eng aldymen oqu ornynyng saytyna, ghylymiy-zertteu bazasyna, kadr mәselesine, yaghny oqytushy-professorlarynyng ghylymy dәrejeleri, oqu sapasy, sheteldermen qarym-qatynasyna qaraydy. Eger Reyting.kz múnan da joghary dengeyde reyting jýrgizetin bolsa, men qoldaymyn.

«ÚLT TIMES» qoghamdyq-sayasy aptalyghy 21. 06. 2012

Мобильді қосымшаны жүктеп алыңыз!