Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputattary

M.A. Ábenov, E.N. Doshaev, B. Smaghúl jәne G.S. Seyitmaghanbetovanyng kinokórsetilim mәseleleri boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri men Bas prokurorynyng atyna joldaghan

deputattyq saualy

Qazaqstan Respublikasynda tilderdi damytu men qoldanudyng 2011 - 2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyna sәikes 2020 jylgha deyin memlekettik tildi mengergen qazaqstandyqtardyng ýlesin 95% jetkizu josparlanyp otyr.

Osy rette memlekettik tilding qoldanu ayasyn keneytude, tildik ortany qalyptastyruda jәne ony, әsirese, jastar arasynda dәripteude kino roli joghary ekeni beligili. Qazir jastar kitap oqudan góri kino kóruge әues ekenin moyyndauymyz kerek.

Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputattary

M.A. Ábenov, E.N. Doshaev, B. Smaghúl jәne G.S. Seyitmaghanbetovanyng kinokórsetilim mәseleleri boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri men Bas prokurorynyng atyna joldaghan

deputattyq saualy

Qazaqstan Respublikasynda tilderdi damytu men qoldanudyng 2011 - 2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyna sәikes 2020 jylgha deyin memlekettik tildi mengergen qazaqstandyqtardyng ýlesin 95% jetkizu josparlanyp otyr.

Osy rette memlekettik tilding qoldanu ayasyn keneytude, tildik ortany qalyptastyruda jәne ony, әsirese, jastar arasynda dәripteude kino roli joghary ekeni beligili. Qazir jastar kitap oqudan góri kino kóruge әues ekenin moyyndauymyz kerek.

Túrghyndardyng әl-auqatynyng jaqsaruymen qatar kinogha degen súranys óse týsude. Songhy 10 jyl ishinde kinoteatrlar kórermenderining sany 12 esege úlghaydy. Býgingi kýni kinogha barushylar sany 70 myngha juyq bolsa, aldaghy birneshe jyldyng ishinde 3 esege ósip, 200 mynnan asady degen sarapshylardyng boljamy bar. Qazaqstandyq kino auditoriyasynyng 80 payyzyn 30 jasqa deyingi kórermender qúraydy. Býgingi jastardyng 75 payyzy qazaq tilinde sóileytinin eskersek, osy auditoriyanyn perspektivalyq ósui memlekettik tildegi kórermender arqyly bolatyny anyq. Osynday ózgeristerding negizinde qazaq tilindegi kinogha, әsirese óz elimizde týsirilgen shygharmalargha súranys artatyny zandy qúbylys.

Ayta ketu kerek, memleket tarapynan kino salasyn damytugha, әsirese, últtyq kino óndirisin qoldaugha baghyttalghan aitarlyqtay nәtiyjeli barlyq qadamdar jasaluda. Tek songhy 2-3 jyldyng ishinde birneshe sapaly, zaman talabyna say keletin otandyq avtorlardyng filimderi jaryq kórdi. Osy jyldyng basynan bastap qarasaq, otandyq kinoóndiriste erekshe serpilis bayqalady. Mysaly, talantty rejiyser Ermek Túrsynovtyng «Shal» filimi kino salasyndaghy eng bedeldi sarapshy mamandardyng baghalauymen halyqaralyq festivaliderding dengeyinde shygharylghan jogharghy sapaly tuyndy bolyp tanylyp jatyr. Al «Bolashaq» baghdarlamasynyng stiypendiattary turaly týsirilgen «Armandastar» kinosy myndaghan jas kórermenderding kónilinen shyqty.

Erekshe aita ketetin mysal: juyrda ghana kópshilikting nazaryna Sh.Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» kinostudiyasy «Jaujýrek myng bala» atty tarihy filimin úsyndy. Tarihy desek tek janry emes, búl kinonyng tarihta qalatynday jóni bar. Ahan Sataevtyng búl shygharmashylyq jobasy memleketimizding qazirgi damu kezenindegi elim deytin azamattardyng ruhany súranysyna say, keyipker jastardyng otansýigishtigin, elding basyna qiyndyq týsken kezde qazaq halqy birigip, Otan ýshin otqa týsuge tayynbaytynyn kórsete bilgen filim! Onyng kórermenderge únaghany sonshalyq, jylaytyn jerinde býkil zal bolyp kózine jas alyp, kýletin jerinde birge kýlip, al filim bitken song siyrek kezdesetin jaghday, úzaghynan tik túryp, shapalaq úrghany. Memleketting qarjysy bosqa ketpepti dep, mәz boldyq. Ol qarjynyng tek ruhany azyq esebinde emes, aqshalay qaytarymy da bar ekeni bayqaldy. Sebebi, otandyq kinoóndiriste erekshe oqigha - premiera ótken eki demalys kýni-aq 147 million tenge kassalyq týsim alyp kelip, otandyq kinoónim ýshin absoluttik rekord jasady.

Songhy jyly otandyq kinoóndiriste taghyda bir jaghymdy qúbylys payda boldy. «Bolashaq» baghdarlamasy ayasynda shet elderde bilim alghan jastardyng qauymdastyghy qazaq tilin damytugha óz ýlesin qosu ýshin bir jyldyng ishinde jas jәne kishkentay kórermenderimiz ýshin әlemdik dengeyde tanymal bolghan 3 filimning dublyajyn jasaudy úiymdastyrdy.

Sonyng nәtiyjesinde joghary sapada «Kólikter-2», «Batyl jýrek» mulitfilimderi jәne «Qara kiyimdiler-3» filimi týpnúsqa - aghylshyn tilinen audaryldy. Búryn onday shygharmalardy qazaq tilinde kóruge qoly jetpey jýrgen kórermender kóptep kinoteatrlargha kele bastady. Mysaly, «Kólikter- 2» mulitfilimin qazaq tilinde tamashalaugha 25 myngha tarta kórermen kelgen. Ol osy tuyndyny kórgen barlyq kórermenderding 30 payyzynan asady. Búl kórsetkish odan da joghary bolar edi.

Biraq, otandyq kinoóndiristi memleketimizding belsendi týrde qoldauyna qaramastan, osy qasiyetti ónerding әleuetin maqsatymyzgha say, tiyimdi paydalanugha birneshe jýieli kedergilerge tap boldyq. Olardyng eng bastysy - otandyq kino kórsetu jýiesi osy saladaghy bastalghan serpiliske, kópshilik qoghamnyng súranysyn óteuge dayyn bolmay shyqty. Kezdeysoq tuyndaghan, kýtpegen jerden payda bolghan problema dep te aitu da qiyn. Sebebi, birneshe jyl búryn múnday jaghday tuyndaytynyn bilip, aldyn-ala osy salagha qatysty memlekettik dengeyde naqty sharalar qabyldandy.

Mysaly, otandyq kiynematografiya salasyndaghy mәselelerdi retteu maqsatynda 2010 jyly «Mәdeniyet turaly» Zangha ózgerister men tolyqtyrular engizildi. Atap aitqanda, kiynematografiyadaghy últtyq, onyng ishinde balalar men jasóspirimderge arnalghan filimder jasau, sheteldik filimderge qaraghanda últtyq filimderdi shygharugha, olardyng taralymyn kóbeytuge jәne prokattaugha basym jaghdaylar jasau memlekettik sayasattyng basymdyqtary bolyp belgilendi. Sonymen qatar, atalghan talaptardyng oryndaluyn baqylau maqsatymen kinoónimderdi indeksasiyalau jәne prokattyq kuәlikter beru mehanizmi engizildi, últtyq kinonyng kriyteriyleri anyqtaldy. Zanymyz «Filimderdi prokattau tili» degen jeke bappen tolyqty. Búl bapqa sәikes:

1. Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda barlyq filimdi prokattau qazaq tilinde jәne basqa da tilderde jýzege asyrylady.

2. Últtyq filimderdi prokattau qazaq tilinde jәne qajettigine qaray basqa da tilderde jýzege asyrylugha tiyis.

3. Shetel telearnalarynan retranslyasiyalanghan filimderdi qospaghanda, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyna prokattau maqsatynda әkelinetin (jetkiziletin) barlyq filimderge 2012 jylghy 1 qantardan bastap qazaq tilinde dublyaj jasalugha tiyis.

«Sheteldik filimderdi qazaq tilinde kóretin boldyq qoy» degen kórermen qauymnyng quanyshy úzaqqa sozylmady. Sebebi, zang qabyldanghannan beri jenil aqsha tauyp ýirenip qalghan prokattaushy kommersiyalyq úiymdar elimizge әkelinetin filimderge qazaq tilinde dublyaj jasaudy daghdygha ainaldyrmady. Oghan mýmkindikteri men uaqyty jeterlik edi.

Filimderdi prokattaumen ainalysatyn mekemeler men olargha baghynyshty kinoteatrlar búl zandy oryndaugha basynan bastap qarsylyq bildirude. Olar «qazaq tildi kórermen joq, qazaq tilinde filimderge súranys joq» degen jalghan qoghamdyq pikirdi qalyptastyru maqsatynda qazaq tilindegi filimderge kemsitushilik kórsetip, astyrtyn memlekettik sayasatqa qarsy әreketter jasauda. Qalyptasqan jaghday qúqyq qorghau organdary tarapynan jan-jaqty tekserilui kerek.

Sózimning dәleli retinde naqty mysaldar keltire keteyin.

Jogharyda atalghan «Jaujýrek myng bala» tarihy filimi joghary súranysqa ie bolghanymen,  qazaq kórermenderi ana tilderinde týsirilgen filimdi óz elinde týpnúsqada kóre almauyna narazylyqtaryn bildirdi. Búl filimning 30 kóshirmesi orys tilinde (60%) jәne 21 kóshirmesi qazaq tilinde (40%) shyqqan. Osynyng saldarynan tipti 98 payyzy jergilikti últ halqynan túratyn Qyzylorda qalasynda birinshi aptada «Jaujýrek myng bala» filimi orys tilinde ghana kórsetildi.

Men kinodrama degen bas keyipkerding jylauy ma desem, qatelesippin! Kinodrama - ol qazaq azamattarynyng óz elindegi kinoteatrda qazaq tilinde týsirilgen otandyq tuyndylardy ana tilinde kóre almauy eken!

Bir aptadan song qoghamdyq pikirding yqpalymen kinoteatrlar qazaq tilindegi kóshirmelerge qosymsha súranys berdi. Degenmen, olar qayta qúityrqy әreketterge bardy. Memlekettik tildegi «Jaujýrek myng bala» filimi qolaysyz merzimge qoyyldy, yaghny oghan praym-taymnan (tórden) oryn tiymedi.

Sonda kinoprokatpen ainalysatyn mekemeler orta statistikalyq qazaq tildi kórermenning kópshilikten aiyrmashylyghy joq ekenin týsinbegeni me?

Búghan qosa «Jaujýrek myng bala», búdan búryn «Ghashyq jýrek» filimderinde týsim qazaq kórermenderinen týsken. Kinoprokat mekemeleri búghan qarsy bolsyn, qarsy bolmasyn - búl ýrdis. Ony moyyndau kerek!

Taghy bir mysal. «Bolashaq» qauymdastyghynyng qoldauymen dublyajdalghan joghary sapaly «Kólikter-2», «Batyl jýrek» mulitfilimderi jәne «Qara kiyimdiler-3» filimi «Jaujýrek myng bala»-nyng kýnin kórude.

Almaty qalasynda bir kýnde «Qara kiyimdiler-3» filimining 215 seansy bolsa, sonyng bar bolghany 29-y qazaq tilinde (13%), onyng 2-i ghana praym-taymda! 25-i tanerteng nemese kýndizgi júmys uaqytynda oghan kim barady? Ata-analarynyng júmys uaqytynda jasóspirimderdi kinogha kim aparady? «Qanghytyp jalghyz jiberetin shashylyp jatqan balarymyz joq», deydi ata-analar. Amal joq balalaryn jetektep barghan son, ana tilindegi filimderdi tappay, orys tilinde kóruge mәjbýr.

Jaqynda ghana «Batyl jýrek» mulitfilimi kórsetilimge shyqty. Birinshi kýni elimizding kinoteatrlarynda 308 ret kórsetilipti, onyng 67-i (21%) ghana memlekettik tilde. Onyng onshaqtysy ghana praym-taymda!

Osydan keyin kinoteatrlar qazaq tilindegi filimder ózin aqtamaydy dep shu shygharyp, jalghan pikir qalyptastyruda.

Álde qazaq tildi kórermender tabysy boyynsha basqa qazaqstandyqtardan tómen be?

Kórermender kinoprokatpen ainalysatyn mekemelerden Qazaqstanda kórsetiletin barlyq filimderdi dublyajdau turaly talap qoyyp jatqan joq. Endeshe olar nege audarylghan, sapaly, súranysy bar filimderdi qolayly uaqytta kórsetuge qúlyqsyz?

Jalpy alghanda búl jerde kinoprokat mekemeleri tarapynan memlekettik tildi kemsitushilik, zang talaptaryna qasaqana sabotaj jasau oryn aluda.

Jogharyda atalghan mәn-jaylardy eskere otyryp, kelesi úsynystardy qarastyrudy súraymyn.

1. Zang oryndaluyn qatang baqylaugha alu

Qazaqstan Respublikasynyng prokuratura organdary men Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi kinoóndiris pen kinokórsetilim salasyndaghy qalyptasqan jaghdaydy taldap, búl saladaghy memlekettik tilge qatysty zang talaptarynyng oryndaluyn qamtamasyz etudi kýsheytu qatang baqylaugha alu qajet. Ásirese, kiynematografiyadaghy últtyq, onyng ishinde balalar men jasóspirimderge arnalghan filimder jasau, sheteldik filimderge qaraghanda últtyq filimderdi shygharugha, olardyng taralymyn kóbeytuge jәne prokattaugha basym jaghdaylar jasau jónindegi memlekettik sayasattyng iske asyryluyn qamatamasyz etu.

2. Búl mәselening zandyq túrghyda qosymsha retteu sharalaryn qabyldau

Mysaly, «Teleradio habarlaryn taratu turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng 10-babyna sәikes qazaq tilindegi tele-, radiobaghdarlamalardyng apta sayynghy kólemi uaqyty jaghynan basqa tilderdegi tele-, radiobaghdarlamalardyng jiyntyq kóleminen kem bolmaugha tiyis. Qazaq tilindegi tele-, radio baghdarlamalardyng jergilikti uaqyt boyynsha nól saghattan bastap esepteletin, әrqaysysynyng úzaqtyghy alty saghattyq uaqyt aralyghyndaghy kólemi basqa tilderdegi tele-, radiobaghdarlamalardyng jiyntyq kóleminen kem bolmaugha tiyis.

Osynday normany kinoóndiris salasyna da engizudi qarastyrudy jón dep esepteymin.

3. Kinoinstitut qúru

Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi janynda Europalyq kinoistitutqa úqsas organ qúru qajet. Búl qúrylym kinoóndiris pen kinokórsetilimdi sapaly týrde taldap, kiynematografiyany qoldau salasyndaghy memlekettik baghdarlamalardy әzirleuge, qajetti kadrlardy dayyndaugha jәne memlekettik qoldaudy tiyimdi jýrgizuge septigin tiygizer edi.

4. Qazaqtildi filimderdi jarnamalaugha qoldau kórsetu

Potensialdyq kinoauditoriyasyn qazaq tildi kórermender qúraytynyn eskere otyryp, alghashqy kezde otandyq kinotuyndylardy, qazaq tilinde dublyajdalghan filimderdi kórsetip jýrgen kinoteatrlargha memlekettik qoldau kórsetu kerek. Memlekettik telearnalarda osynday filimderdi jarnamalaugha bolar edi. Qazaq kórermenderin tartu baghytynda tiyisti memlekettik organdar men kinoteatrlar yntymaqtastyq ornatu eki jaqqa da tiyimdi bolar edi. Qazaqstandaghy býgingi kinoauditoriya bir jylda qalyptaspaghany belgili, oghan on shaqty jyl kerek, birinshi jyldary tiyimdi de bolmady.

Búl salada pәrmendi sharalar qabyldamay, 2020 jylgha deyin memlekettik tildi mengergen qazaqstandyqtardyng ýlesin 95% jetkizu mýmkin ekenin týsinuimiz qajet.

Belgilengen tәrtippen jәne jazbasha týrde jauap beruinizdi súraymyz.