Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3213 0 pikir 3 Shilde, 2012 saghat 06:52

Ýndeu: Shu qalasyna Kerey men Jәnibek handardyng atyn beruge tiyispiz!

Qazaqstan respublikasynyng preziydenti N.Á.Nazarbaevqa,

Qazaqstan Ýkimeti men Parlamentine,

qoghamdyq-syaasy úiymdar men qogham qayratkerlerine, jәne qazaq halqyna


TÝRIK   HALYQTARYNYNG   DÝNIYEJÝZILIK   ASSAMBLEYaSYNYNG ATYNAN

Ý   N   D   E   U

"Shu qalasyna qazaq memleketin qúrghan Áz- Jәnibek-Kerey handardyng atyn beru turaly"

Qazirgi qazaq halqynyng taghdyryn sheshken basty basty beles - Áz-Jәnibek, Kerey súltandardyng ydyrap bite bastaghan Shynghys imperiyasynyng ishinen qazaq handyghyn qúruy. Erkindik pen әdilettik izdegen halyqtyng jappay atqa qonuynan der kezinde últtyq memleketting qúryluy quatty qazaq últynyng qalyptasyp, búl dýniyede óz ornyn alarynyng kepili edi.

Qazaqstan respublikasynyng preziydenti N.Á.Nazarbaevqa,

Qazaqstan Ýkimeti men Parlamentine,

qoghamdyq-syaasy úiymdar men qogham qayratkerlerine, jәne qazaq halqyna


TÝRIK   HALYQTARYNYNG   DÝNIYEJÝZILIK   ASSAMBLEYaSYNYNG ATYNAN

Ý   N   D   E   U

"Shu qalasyna qazaq memleketin qúrghan Áz- Jәnibek-Kerey handardyng atyn beru turaly"

Qazirgi qazaq halqynyng taghdyryn sheshken basty basty beles - Áz-Jәnibek, Kerey súltandardyng ydyrap bite bastaghan Shynghys imperiyasynyng ishinen qazaq handyghyn qúruy. Erkindik pen әdilettik izdegen halyqtyng jappay atqa qonuynan der kezinde últtyq memleketting qúryluy quatty qazaq últynyng qalyptasyp, búl dýniyede óz ornyn alarynyng kepili edi.

Tamyry myndaghan jyldyq terende jatqan týrik superetnosynyng ru, taypalarynyng qorytpasy - qazaq halqy býgingi kýni týrik әlemining jarqyn júldyzyna ainalyp otyr. Ortalyq Aziyadan, qazirgi qazaq jerinen adamzat esin jiya bastaghan zamanda onyng alghashqy órkeniyetin tuyndatqan úshqyndy atalarymyz shartarapqa taratqan bolsa[1], býgingi kýni elimiz әlemdi transformasiyalau[2]: adamdardy ruhany biriktiru, әlemdik ekonomikany janasha basqaru, halyqtyq kapitalizm, jana demokratiya turaly jәne basqa da órkeniyettik manyzy bar iydeyalardy algha tartuda.

Desekte, bizding taghdyrymyzdy sheshken betbúrys jantýrshigerlik kezenderdi bastan keshtirdi[3]. Taghdyrdyng tәlkegimen qúl siyaqtanyp, han Kenemen[4] ýmitimiz birge ýzilgendey bolsa da, babalar ruhy, ayaq tirer atajúrt erkin oigha lep berip, kýreske shaqyryp, tipti qorghansyz 86-nyng jeltoqsanshylary syndy jetkinshekterimizde otarshyl monstrgha qarsy shyghyp, býgingi egemendigimizdi jaqyndata týsti. Búl bizding bolmysymyz edi. Óitkeni biz kósh bastarda erkindikti qalap "qazaq" atanyp, erkindikting úranymen qazaq elin qúrghan edik. Bәlkim búl Jaratushy bergen taghdyr shyghar - passionarlylyq Áz-Jәnibek pen Kereydi kósh basshy etip, etnikalyq tobymyzdy tarihy túrghydan alghanda kózdi-ashyp júmghansha últqa ainaldyrghan. Osy sәtting basynan bastap qúdretti kýsh qazaghymdy bolashaqqa baghyttap túrghan siyaqty bolyp kórinedi.            Býgingi, bolashaq úrpaq, bizding bәrimiz de osy kýnge jol salghan erlerding aldynda ótelmes qaryzdarmyz - jaryq dýniyede úly qazaq últy, egemendi Qazaqstan bolsyn dep ómirlerin ghasyrlar boyy saryp etken babalarymyzdyng arqasynda, qazir, qoy ýstinde boztorghay júmyrtqalaghan dәuirde ómir sýrip jatyrmyz. Olardyng ishinde alasapyran zamanda handyghymyzdyng irgesin qalap, úlghaytyp ýlgirgen Áz-Jәnibek jәne Kerey handardyng orny erekshe, olar mәngilik qúrmetke layyq!

Olardyng әruaghy ýlken ister men merkantilidikting de әuresimen ketken bizderge meyirbandyqpen qarap, qashan bizdi isimizge say qúrmetter eken dep kýtude bolar. Ásirese qazaq handyghy tuyndaghan ónirde.

Eger biz qazaq handyghynyng tuy kóterilgen Shu qalasyn Jәnibek-Kerey handar qalasy dep,  alandary men kóshelerin sonynan ergen túlghalardyng atymen atap, múrajay men memorialdy keshen salyp, úrpaqqa sabaq bolarday bezendirsek, olardyn  aldyndaghy paryzymyzdy az da bolsa ótegendey bolar edik.

Conymen qatar, búl qalagha respublikalyq mәrtebe berip, kórkeytip, qazirgi Qazaqstannyng irgetasyn qalaghan qazaq handyghynyn  kúryluyn toylaudy da oilastyra jýrgenimiz abzal bolar.

Múnyng bәri Otanymyzdyng gýldene týsuine, osynday tamasha, baylyghy asqan eldi múragha qaldyrghan әrqaysymyzdyng ata-tegimizdi maqtanysh etip, ónege tútuymyzgha qyzmet eter degen senimdemiz.

 

Asa qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Qazaqstandy qúrghan erikti erlerding úrpaqtary! Adal da, biyik oily azamattar!

Búl ýndeu jan-dýniyelerinizdi terbetip, oy salyp, iske bastap, ata-babalarymyzdyng әruaghy riza bolsyn!

 

 

akademik Ermentay SÚLTANMÚRAT,

Týrik halyqtarynyng dýniyejýzilik Assambleyasynyng preziydenti

18 mausym, 2012 jyl.

Túran qalashyghy, Ontýstik Qazaqstan oblysy

«Abay-aqparat»


[1] B.Harenberg, "Hronika chelovechestva", 30 bet, Moskva, 2000.

[2] N.Nazarbaev úiymdastyrghan әlemdik dinder sezdi, Astana ekonomikalyq forumy jәne basqa da sharalar men iydeyalar, E.Sultanmurat, "Ensuring Peace Becomes the Norm", United Nations Chronicle, New York, №1, 1999.

[3] Qazaq halqynyng taghdyry әsirese qyl ýstinde bolghan kezender: a). jonghar-qalmaqtardyng kórshilerding biri qoldap, myltyq, zenbirekpen qarulanyp, qazaq elin qan-josa etip, basyp alghan kezinde (sýiekti syrqyratar "Elim-ay" әni sol taghylyqtyng kuәsi). Qytaylardyng qalmaqtardy qyryp jiberui ghana jaghdayymyzdy týzedi; b). Rossiyanyng otary bolghan kezimizde, búl kezeng 1991 jyly egemendigimizdi qalpyna keluimen ayaqtaldy.

[4] Kenesary Qasymov - qazaqtyng songhy hany, 1847 jyly Týrkistan halqyn orys shapqynyshlaryna qarsy úiymdastyramyn dep jýrip qaza tapqan.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1546
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3341
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6149