Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3583 0 pikir 3 Shilde, 2012 saghat 07:41

Sәken Aldashbaev. Nesiyening jyry nemese Islam banki qayda?

Últtyq banki tóraghasy nazaryna!

Allah Taghala: «Kimde-kim Allagha kórkem qaryz berse, ol ony kóp eseleydi. Alla taryltady, әri keneytedi, әri týbinde Oghan qaytasyndar» («Baqara» sýresi, 245 ayat)

Nesie degen nәlet shyqqaly beri qara halyqtyng kózi qaryzdan ashylmay keledi. Otqa týsip kýietinin bilse de jaryq dep úmtylghan kóbelek sekildi birinen song biri obyghyp jatqandardy kórgende bolashaghynan týnilesin. Biraq búny kóbelek sekildi aqymaqtyqpen baryp jatyr deuden aulaqpyn, óitkeni qara halyqta múnan basqa qanday amal qalmay barady. Emdelu kerek, bala oqytu kerek, toy ótkizu kerek, taghy sonday tolyp jatqan sharualar bar.

Kelgende kýlip kirip, keterde jylap shyghatyn búl ósim aqshany alugha әsirese auyl azamattarynyng qúshtar keletinin qaytersin. Azghantay aqshany alady da tyqyr tayanghanda malyn arzangha satyp, nesiyesin jauyp jatady. Degenmen ony ala gór dep banki de qinap jatqan joq, biraq maqtanghanda jyrtylyp-ayyrylatyn biz sekildi damyghan elge say emes ósim qoyylyp otyrghan joq pa?

Oghan qosa en baylyqtyng ýstinde otyrghan qazaq elining nesie esesi biz basyp ozdyq dep jýrgen memleketterdi artqa qaldyrady eken. Álde osynymyzben maqtanamyz ba?

Últtyq banki tóraghasy nazaryna!

Allah Taghala: «Kimde-kim Allagha kórkem qaryz berse, ol ony kóp eseleydi. Alla taryltady, әri keneytedi, әri týbinde Oghan qaytasyndar» («Baqara» sýresi, 245 ayat)

Nesie degen nәlet shyqqaly beri qara halyqtyng kózi qaryzdan ashylmay keledi. Otqa týsip kýietinin bilse de jaryq dep úmtylghan kóbelek sekildi birinen song biri obyghyp jatqandardy kórgende bolashaghynan týnilesin. Biraq búny kóbelek sekildi aqymaqtyqpen baryp jatyr deuden aulaqpyn, óitkeni qara halyqta múnan basqa qanday amal qalmay barady. Emdelu kerek, bala oqytu kerek, toy ótkizu kerek, taghy sonday tolyp jatqan sharualar bar.

Kelgende kýlip kirip, keterde jylap shyghatyn búl ósim aqshany alugha әsirese auyl azamattarynyng qúshtar keletinin qaytersin. Azghantay aqshany alady da tyqyr tayanghanda malyn arzangha satyp, nesiyesin jauyp jatady. Degenmen ony ala gór dep banki de qinap jatqan joq, biraq maqtanghanda jyrtylyp-ayyrylatyn biz sekildi damyghan elge say emes ósim qoyylyp otyrghan joq pa?

Oghan qosa en baylyqtyng ýstinde otyrghan qazaq elining nesie esesi biz basyp ozdyq dep jýrgen memleketterdi artqa qaldyrady eken. Álde osynymyzben maqtanamyz ba?

Jalpy nesiyege múqtajdyq qaydan tuyndap otyr? Bir jauyrynshylardyng aituynsha, halyq nesie almayyn dese qogham eki tapqa bólinip, qauqarsyz toptar payda boldy. Oghan qosa maqtanshaqtyq pen danghazalyghymyz nesiyege nar tәuekel etkizip «kótere almaytyn shoqpardy belimizge baylatyp» jýr eken. Osylaysha ómirinde qolyna ústamaghan qomaqty qarjyny alaqangha qysugha asyghady. Biraq «qarnynda joqtyng úrtynda tamaq túra ma» degendey qarjy ýige qalay kirse, solay shyghyp kete beredi de, kepilge qoyghan ýii, kóligi taghy basqa mýlki qyl ýstinde qyltyldap túrady.

Osynday nesiyening kesirinen osydan eki-ýsh jyl búryn bir kelinshek ózin-ózi óltire jazdaghan bolatyn. Óltirmegende qaytsin, deydi biz tanityn abysyn-ajyndary. Ózining úzatylu toyyn nesie alyp, dýrkiregen ótkizgen. Odan song jasau әkeluine de әke-sheshesine qaryzgha aqsha alyp beripti.

Sóitip «itti qonaq jaraspas» degendey qaryzymen kelgen kelindi kim jaqtyrsyn, kelgen jerinde úrys, jan-jal tuynday beredi de, aqyr sony tildey qaghazgha bar bәle nesie men qaryzdan bolghanyn aityp, bir uys dәri ishedi, kelin.

Dәri qoysyn ba, auzynan aq kóbik aghyp jatqan jerinen ýiindegiler kórip qalyp, auzyna agharghan qúiyp, dәriger shaqyryp aman alyp qalady. Biraq ne payda, ishindegi balasy mýgedek bolyp dýniyege keldi, al ózi qazir auru. Endi sony emdeteyin dese qarjysy joq. Qaydan bolsyn, tóbesinde tónip nesie túrghan joq pa. Odan keyin kótergen ekinshi balasyn bagha almaymyn dep jaqynda ghana aldyryp tastapty.

Mine, nesiyening siqy - osy. Jalpy nesie damyghan elderde de el әleuetin kóteru ýshin beriledi, biraq úzaq merzimge jәne óte az payyzben. Al ailyq tabystary bolsa ony on orap alady. Áriyne, búl biz ozyp ketip jýrgen damyghan elderde.

Taghy bir aita ketetini bizdegi bankiler halyqqa senbeydi, yaghni, biylikting halyqqa senimi joq. Olay deytinim, nesie bererdegi kepil men qújattardyng kóptigi soghan dәlel.

Eng әrisi shynghyra jarnamalap jatqan «Túrghyn ýy qúrylys jinaq bankisinin» de eldi jarylqap jatqany shamaly. Mәselen «bastau» tariyfine 3 jylda 500 myng tenge jinap, 1 mln. tenge etip alatyn bolsanyz 18 týrli qújat jinaysyz. Ol qújatty jinau ýshin de qanshama aqsha ketedi. Mәselen ýiinizdi kepilge qon ýshin bir emes, eki «Tәuelsiz baghalau ortalyghy» 5 mynnan 10 myng tengege ýiinizding baghasyn shygharyp beredi. Nege bireuining shygharghanyna senbeydi deysing ishinnen, biraq talap solay. Sonday deymin-au, bizding memlekette bir-birine degen senim mýlde qalmaghan ba? Álde búl - halyqty sorudyng bir tәsili me? Oghan qosa banki beretin ýstindegi 500 myng tengening kepili, yaghni, ýiinizding qúny beretin qarjynyng 60 payyzyn qúrau kerek. Demek, banki sizding ýiinizdi eki ese arzangha baghalaydy degen sóz. Sonda múnysy qalay? 5 payyzben nesie berdim dep tóbeni tesu me? Oghan karkastan salynghan auyldy jerlerding ýileri jaray qoymaydy eken taghy. Mine, ýsh jyl boyy salymshysy bolghan adamgha bankilerding senimi - osy. Jarnamasyn qarasang eldi jarylqap p jatqanday.

Al auyl sharuashylyghy ýshin bólinetin 1 mln.,  3mln. jәne 18 mln. tengening talaptary tipten qyzyq. Ony alu ýshin shalghyndyq jering ne soghan layyq ýiing boluy kerek eken.

Sonday qalay, әrkim óz jerining qaghazyn ótkizu ýshin auyldaghy JShS-ten bólinip shyghu kerek pe? Sonymen qatar auylda qanday ýy 18 mln. tengege baghalanady? Tipti auyldaghy ýilerding kóbi 1 mln.-ge de baghalanbaydy ghoy.

Maqúl, ýi-jayyndy tigip, atalghan qújattargha qarjy júmsap aldy delik. Sóitip asyl túqymdy mal әkeldi, egin ekti. Odan ary qarayghy jýiesi qalay bolmaq. Taghy búl jaghyn ózing ýilestiruing kerek pe? Mine, qyzyq degen osy. Ózi 1 mln.-ge qoly zorgha jetip otyrghan sharua ónimdi óndirudi, saqtaudy, satudy qalay úiymdasytardy? Qozghalsa boldy qyspaqqa alatyn mekemeler kóp emes pe bizde. Sodan son, búl jerge deldaldar aralaspasyn dey gór. Sóitip, jýiesizdikten salyng sugha kete beredi.

Osynday shym-shytyryq mәselege toly nesie órmekshi sekildi toryn qúryp jatyr. Al qazir osy jóninde tiyisti mamandy sóiletseniz tanghajayypqa tap bolasyn. Tipti bәrin qoyyp, nesie alyp auylgha tartyp ketking keledi.

Al búl jóninde dinimizde ósimge aqsha nemese basqa da bir zat alu-kýnә deydi. Alla-taghala Qúran Kәrimde búl turaly «Adamdardyng mal mýlikteri kóbeng ýshin bergen ósimderi Allanyng aldynda óspeydi» («Rum» sýresi, 39 ayat) dep aitqan. Jәne ósimqorlargha Allanyng bes jazasy bar dep eskertilgen.

Birinshisi: esengirep qalu, óitkeni Alla-taghala ardaqty ayatynda: «ósim jeytinder shaytan basyp qalghan adamday túrady (qayta tiriledi)» degen.

Ekinshisi: joyylu. Alla-taghala: «Alla ósimqorlyqty joyyp, sadaqany ósiredi»,-degen. Múndaghy joy týbirimen joq etu. Búl sózding maghynasy, ósimnen kelgen paydany ósimqordyng ózi de, keyingi úrpaghy qyzyqtay almauy ýshin berekesi men qyzyghynyng joyyluy degendi bildiredi.

Ýshinshi: Soghysqa tap bolu. Rabbymyz: «Alla pen onyng Elshisimen soghys bolatynyn bilinder»,-degen.

Tórtinshisi: kýpirlikke kiru. Jaratqan IYemiz: «Eger shyn iman keltirgen bolsandar, ósimning qalghan bóligin tastandar»,-degen.

Besinshisi: Tozaqta mәngi qalu. Alla: «Al kimde kim oghan (ósimqorlyqqa) qayta oralsa, olar tozaqtyng túrghyndaryna ainalyp, onda mәngilikke qalady»-degen jәne qabir azatyn tartatyn bolady,-dep eskertse, Payghambarymyz (s.gh.s) arshy ghalamgha kóterilgende qan aghyp jatqan ózen ortasynan jaghalaugha qaray jýzip shygha almay, bir batyp, bir shyghyp jýrgen adamdy kóredi. Jәne jaghada ony kesekpen atyp túrghan adamdy bayqaydy. Sonda Payghambarymyz (s.gh.s) perishteden búl ne dep súraydy. Sonda perishte:

-Búl sening ýmbetin. Ósimqorlar dep jauap beredi. Ondaghy qandy ózennen shygha almay jýrgen jan ol ósimqor bolatyn. Taghy bir alymdar «ósimqorlar kóbeyse elde bereke ketedi, soghys bolady»  dep ýreylene aityp ketkeni el esinde.

Dinimiz Islam, jaratushymyz Haq Alla dey túryp, osy jaghyn eskerip jatqan joq sekildimiz.

Dinimizde qaryz beru dúrys emes pe deuiniz mýmkin. Joq qaryz beru halal. Qaryz beru sharighat sharty boyynsha «jәiiz», yaghni, rúqsat etilgen is. Ábu hurayradan jetken hadiste Alla Elshisi (s.gh.s.) bylay deydi: «Kimde kim bir mýnining dýniyelik uayym-qayghylarynan bir qayghysyn seyiltse, Alla odan Qyzmet kýnining qayghy-qasiretterining birin seyiltedi. Kimde kim taryqqanda (qaryzyn) jenildetse, Alla oghan dýniyede de, Aqyrette de jasyrady. Pende bir bauyrynyng qajeti ýshin jýrse, Alla sol pendening qajetinde bolady» deydi.

Mine, men búl әngimeni osy ýshin qozghap otyrmyn. Bizding elimizde osydan 4-5 jyl búryn «Islam banki» qúrylghan bolatyn. Ol ósimmen emes, qaryzgha aqsha beretin. Sol banki kóp úzamay joghalyp ketti. Nege, kim joghaltqany belgisiz. Ósim alyp otyrghan myna bankiler me, әlde úzynqúlaq aityp jýrgen teris aghymdy dinge qatysy bolghandyqtan ba? Múny, tiyisti oryn aita jatar. Alayda teris aghymgha qatysy bolsa ony toqtatqany dúrys boldy, biraq sol izben nege damyp ketken memleketimiz júmys jasamaydy?

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394