Qol júmsaghan aqtóbelik pedagogqa 180 saghat qoghamdyq júmys pen aqshalay aiyp púl tóleu taghayyndaldy
Aqtóbe. 10 shilde. QazTAG – Aqtóbening bir gimnaziyasynyng dene shynyqtyru pәnining múghalimining isinde nýkte qoyyldy. Qalalyq sot sheshimimen ol aiypty dep tanylyp oghan jaza taghayyndaldy – qoghamdyq júmys pen aiyp púl tóleu, deydi Aqtóbe oblysynyng balalar qúqyghyn qorghau departament diyrektory Kýlparshyn Aydarhanova.
«2008 jyly bizge bir, 7-shi synyp oqushysynyng anasy ózining balasyn deneshynyqtyru pәnining múghalimi úrghany turaly shaghymmen keldi. Ol oqigha jattyghu kezinde bolghanyn aitty. Oqushy múghalimge eskertu jasaghan, al múghalim ony klastan shygharyp alyp eki ret ishinen úryp oghan ýstel tastap jibergen», - deydi K. Aydarhanova.
Jas óspirim auruhanagha týsken. Oqu ornynyng diyrektorynyng búiryghymen eng jogharghy kategoriyaly kóp jyldyq tәjriybesi bar múghalim mektepten quylghan. Biraq bir aidan song múghalim oóz ornyna qayta jayghasqan. Ol oqushynyng otbasyna sotqa shaghymdanyp, moralidyq shyghyn retinde 300 myng tenge talap etken.
Zardap shegushi jaq 1 mln tenge talap etip qarsy shaghym bergen.
Endi mine sottyng aqtyq sheshimi shygharyldy – dene shynyqtyru múghalimi qol júmsaghany ýshin aiypty dep tanyldy. Ol oqushynyng otbasyna moralidyq shyghyn týrinde 30 myng tenge aiyp púldan basqa, advokatqa ketken 100 myng tenge shyghynyn tólep jәne 180 saghat qoghamdyq júmysqa tartylatyn boldy.
Aqtóbe. 10 shilde. QazTAG – Aqtóbening bir gimnaziyasynyng dene shynyqtyru pәnining múghalimining isinde nýkte qoyyldy. Qalalyq sot sheshimimen ol aiypty dep tanylyp oghan jaza taghayyndaldy – qoghamdyq júmys pen aiyp púl tóleu, deydi Aqtóbe oblysynyng balalar qúqyghyn qorghau departament diyrektory Kýlparshyn Aydarhanova.
«2008 jyly bizge bir, 7-shi synyp oqushysynyng anasy ózining balasyn deneshynyqtyru pәnining múghalimi úrghany turaly shaghymmen keldi. Ol oqigha jattyghu kezinde bolghanyn aitty. Oqushy múghalimge eskertu jasaghan, al múghalim ony klastan shygharyp alyp eki ret ishinen úryp oghan ýstel tastap jibergen», - deydi K. Aydarhanova.
Jas óspirim auruhanagha týsken. Oqu ornynyng diyrektorynyng búiryghymen eng jogharghy kategoriyaly kóp jyldyq tәjriybesi bar múghalim mektepten quylghan. Biraq bir aidan song múghalim oóz ornyna qayta jayghasqan. Ol oqushynyng otbasyna sotqa shaghymdanyp, moralidyq shyghyn retinde 300 myng tenge talap etken.
Zardap shegushi jaq 1 mln tenge talap etip qarsy shaghym bergen.
Endi mine sottyng aqtyq sheshimi shygharyldy – dene shynyqtyru múghalimi qol júmsaghany ýshin aiypty dep tanyldy. Ol oqushynyng otbasyna moralidyq shyghyn týrinde 30 myng tenge aiyp púldan basqa, advokatqa ketken 100 myng tenge shyghynyn tólep jәne 180 saghat qoghamdyq júmysqa tartylatyn boldy.
