Qazaqstan qoghamy reseylik SBER-men kelisimning sayasy tústary kóp degen pikirde. Qazaqstan Ýkimeti men Reseylik Sberbank 3 qyrkýiek kýni arnayy kelisim jasasty. Kelisim preziydent Toqaevtyng onlayn formatta Reseydegi «Shyghys ekonomikalyq forumyna» qatysqanynan keyin boldy. Ony Resey jәne Qazaqstan basshylary «ózara senim ýlgisi» dep atady. SBER-den arnayy platformany satyp alu men sifrlandyrugha ketetin qarjynyng kólemi 500 mln dollar ekeni belgili. Halyq búl kelisimge kýmynmen qarauda, al sarapshylar «aqparattyq saladaghy otarlau dәuiri» bastaluy mýmkin deydi. 

Ministr Musinning basy SBER kelisiminen keyin daugha qaldy. Áleumettik jeli súraqtyng astyna aluda, al sayttar týrli maqalalardy jazyp jatyr. Ministr Musin de, qoghamgha jobanyng «paydasy men qajettiligin» týsindirip әlek. Áne, kýni keshe ghana bir top belsendi qogham mýshelerining basyn qosyp, jiyn ótkizipti. Ol turaly Musinning ózi de jazdy.

«Qazaqstandy sifrlandyrumen tek qazaqstandyqtar ghana ainalysady
Bizding saladaghy ýrdisterge bey-jay qaramaytyn qogham qayratkerlerimen kezdesu ótkizdim.

Ýsh saghat boyy biz jobanyng mәn-jayynan bastap, IT-salanyng damuy men Qazaqstannyng әlemdik sifrlandyru barysyndaghy róline qatysty týrli mәselelerdi talqyladyq. Osy orayda elimiz jahandyq damu ýrdisinen qalyspas ýshin sifrlandyru qarqynyn kýsheytu kerek degen oiymyz bir jerden shyqty.

Sifrlyq transformasiya degenimiz, búl – tehnologiyalyq janashyldyqtar negizinde memlekettik basqaru jýiesin qayta qúru. Búl memqyzmetterdi jay ghana avtomattandyru emes, osy qyzmetterding mәn-manyzdylyghyn zerdeley otyryp, funksiyalar men servisterdi týgeldey qayta qarastyru. Áytpese bәri de avtomattandyrylghan haosqa ainalyp ketui mýmkin. Al platforma – búl tek qana tehnikalyq mәsele, onyng ýstine sifrlyq transformasiya jasaudaghy eng basty jayt emes.
Kezdesu nәtiyjesinde biz barlyq taraptardyng oi-pikirin eskere otyryp, mynaday mәmilege keldik:

Birinshiden, biz ónimdi bastapqy kodtarymen birge alamyz. Qarapayym tilmen aitsaq, biz jasalu joly men núsqaulyghy bar konstruktor men qúraldar satyp almaqpyz. Biz dayyn qúral-jabdyqtardy paydalanyp, qajet bolsa, ony әri qaray damytyp, konstruktordy barynsha jetildire alamyz. Búl konstruktordan ne jasau kerektigin BIZ sheshemiz. «Qara jәshik», yaghny týsiniksiz әldebir nәrseni satyp alghaly jatqan joqpyz, sondyqtan biz әldebireulerding aitqanyna kónip, aidaghanyna jýre bermeymiz. Taghy da qaytalap aitqym keledi – bastapqy kodtar bizde bolady.

Biz platformanyng tolyqqandy núsqasy bar týrli kompaniyalarmen sóilestik, biraq bәri de tek qana pakettik sheshimderdi úsynuda, al múnday jaghdayda biz sheteldik mamandargha tәueldi bolyp qaluymyz yqtimal. Búghan biz jol bere almaymyz.

Ekinshiden, serverler Qazaqstannyng jerinde jәne qorghalghan konturlarda saqtalady. Búl degenimiz, oghan eshkim, әsirese shet memleketter tipti de qol jetkize almaydy. Yaghny biz Últtyq aqparattyq qauipsizdik talabyna say sheteldikterding búl proseske kirisuine, sonyng ishinde tehnikalyq sýiemeldeuine jol bermeytinimiz aidan anyq.

Ýshinshiden, búl ispen (konstruktordyng dayyn qúraldarymen jasau) tek qana Qazaqstan azamattary ainalysady. Onyng ýstine, men búl normany barlyq qújattarda bekituge dayynmyn. Búl – jobagha bólinip jatqan qarajattyng negizgi bóligi Qazaqstannyng ekonomikasyna qúiylady degen sóz! Jәne qazaqstandyq aitishylardyng jalaqasyna júmsalady.

Tórtinshiden, búl júmysqa otandyq IT-kompaniyalar tartylady. Kompaniyalar, yaghny naryqtaghy bir-eki iri kompaniyanyng monopoliyasy bolmaydy.

Besinshiden, jalpy IT-salany damytu, sonyng ishinde platformany jetildiru ýshin biz joghary bilikti kadrlardy dayyndau qarqynyn kýsheytu kerekpiz.

Altynshydan, biz aldaghy is-әreketterimizdi ashyq jәne jariyaly etuge tiyispiz. Búl orayda qogham qayratkerlerining úsynysyn tolyqtay qoldap, sifrlyq transformasiya siyaqty manyzdy ýrdisting barynsha ashyq jýrgiziluin qamtamasyz etu ýshin Ministrlik janyndaghy qoghamdyq kenesting qúramyn keneytu kerektigimen kelisemin.

Al sarapshylardyng baghasyn alu ýshin biz IT-biznes ókilderi men tehnologiyany jete týsinetin mamandardan túratyn saraptamalyq kenes qúrdyq. Sonday-aq búl kenestik qúramynda belsendi qoghamnyng ókili Múhtar Tayjan da bar.

Salmaqty jәne oryndy syn aityp jatqan qazaqstandyqtargha taghy da alghys aitamyn. Aldaghy uaqytta sifrlandyru barysynda qanday bir týsinispeushilikting aldyn alu ýshin múnday kezdesuler kóbeyedi degen oidamyn.

Aqparattyq vakuum biraz qisynsyz pikirler tuyndatqanyn moyyndaymyn, sondyqtan bizding júmys jayly jii jazyp túrugha uәde beremin», - dedi ministr.

Ministrding jobany týsindiru talqysyny jurnalist Erbol Mәndibek te qatysqan. Sheneunikterdi arnayy qymbat reyspen úshady dep kezinde dabyl qaqqan Erbol Mәndibek, búl joly bylay deydi:

1.Sifrlyq transformasiya degenimiz - Baghdat Musiyn.
2.Tәuelsizdik tarihyndaghy túnghysh platforma degenimiz - Baghdat Musiyn.
3. Gosorgandardyng shashyrap jatqan 400 bazasyn bir platformagha syighyzu degenimiz - Baghdat Musiyn.
4. Ýkimetting qolmen isteytin qúzyretin 80% qysqartu degenimiz - Baghdat Musiyn.
5. Auyl men qalanyng arasyn qas qaghym sәtke qysqartu degenimiz - Platforma.
6. Júrttyng týk týsinbey «Sber» dep shulap jýrgeni - platforma.
7. 100 myng otandyq IT mamandy dayyndau degenimiz - platforma.
8. Jyl sayyn jónsiz júmsalyp jatqan Ýkimetting 250 million dollaryn ýnemdeu degenimiz - platforma.
9. Jana platformagha eshkim enteley almaytyn qúpiya sóz degenimiz - KOD.
10. Túnghysh platformany týsinbey jatqandar az emes-kóp.

Sheneunikterdi týrli satiralyq suretterimen sybap alatyn, qajet kezinde otty sózderimen jonyp ótetin belgili jurnalist Serik Abas-Shahtyng da ministr úiymdastyrghan jiynda bolghany belgili boldy. Ol turaly ózi jazdy. Kezdesu haqynda jurnalist mynanday jazba qaldyrdy:

- Seke, Baghdat Musinmen kezdesuge shaqyrsaq kelesiz be?

- Taqyryp «Sber» platformasy ma?

- Iya.

- Kez-kelgen súraqqa jauap bere me?

- Iya.

- Kóreyik.

Keshki 18.00-der shamasynda aitylghan jerge bardym. Alty-jeti adam shaqyrylypty. Ministr uaqytynda keldi (pochtiy). Otyrdyq. Árqaysymyzdyng qasymyzgha bir-bir baklajka su qoyylypty. Ýndemesten iship aldyq. Tanystyq ýshin alyp qoyalyq dep tost-tilek aitpaqshy boldym da aitpadym. Shaqyrylghan kisilerding birin on-on bes minuttay kýtuge tura keldi. Qarap otyrmayyq dep densaulyq turaly әngime qozghadyq (shynymdy aitsam, bastaghan men edim). Jýgiretinimdi aityp maqtanghansyp edim, ministr de jýgirumen kәdimgidey ainalysqanyn, biraq bir sebepke baylanysty uaqytsha toqtatqanyn aityp berdi. Oghan sebep bolghan «sber» emes eken (әriyne). Biraq bәribir «sber» taqyrybyna auystyq. Óitkeni keshikken kisi keldi. Ángimemiz jarasty bolsyn dep baklajkadaghy sudan taghy da bir-bir jútyp aldyq.

«Soltýstik Evropada, Amerikada, Singapurde osy salada qanshama myqty kompaniya bar. Nege «Sber» tandaldy?» dedim (jymighansyp). Múny shamamen 149-shy ret estip, әbden yghyr bolghan súraghy bolsa da ministr ony bayyppen týsindirip, «múnday tehnologiyalar shetelding alpauyt kompaniyalarda bolghanmen, olar ózderi qoldanyp jýrgen tehnologiyasyn eshkimge bere salmaytynyn, ony ýlken qarajatqa satyp alghanymyzben ashyq kodtaryn ózderine qalatynyn, eger platformany ashyq kodsyz alsaq, әlgilerding biznes modeliderine baghynyshty kýiimizde qalatynymyzdy, al «sberlikterdin» olargha qaraghanda sәl-sәl aqkónildeu ekenin, sondyqtan biz súraghan nәrselerding bәrin qoljetimdi týrde beretinin, tipti platforma komponentterining bastapqy kodtaryn kórsetip beretinin» aitqan kezde, kónilshektigim ústap jylap jibere jazdadym. Kóz jasymdy әreng tejedim ghoy. Musin bolsa toqtar emes, kósilip sóilep jatyr, sóilep jatyr. Qatty qyzghany sonsha, memlekettik tilden orys tilge qalay ótip ketkenin bilmey de qaldy(q). «Sberdiki» eng qolayly jýie» ekenin jәne onyng «ÚQK talabyna sәikes keletinin» shabyttana taldaghan kezde, ornymyzdan túryp qol shapalaqtap kete jazdadyq. Sosyn «Qazaqstan azamattaryna qatysty mәlimetterding reseylikterge qoljetimdi bolmaytynyn, búl jerden eshqanday sayasy astar izdeuding qajeti joqtyghyn, búl sheshimge tehnologiyalyq túrghydan qarau kerektigin» qayta-qayta aityp jatty. Shu shyqqaly beri búl әngimeni biz siyaqty «týktýsinbesterge» shamamen 138-shi ret aityp bergen shyghar? (dep oiladym ishimnen). Alghashqy súraqtyng iyesi bolghandyqtan ba, joq әlde ol da, men de jýgirudi únatyndyqtan «hobbilas» dep jaqyn kórdi me, bilmeymin, Baghdat myrza kezdesuding alghashqy jarty saghatynda maghan qarap sóilep otyrdy. Sanamyzgha birdeneler siniruge tyrysyp aq baqty (obaly ne kerek?!) Qazaqshasy tәp-tәuir eken. Tek sóz arasyna maqal-mәtelder qosyp otyrsa ghoy dep oiladym ishimnen. Biraq aitpadym. Osy jazbany oqityn bolsa, ertennen bastap maqal jattaytyn shyghar (dep ýmittenemin).

«Bәke,- dedim sosyn,- Men qazir «sberdi» tandaghandarynyz Kremliding sayasy qysymyna baylanysty emes pe?» dep súrasam, «joq» dep jauap beretininizdi sezip otyrmyn. «Reseylik biznesting lobbii emes pe?» desem, onyng jauabyn da «joq» qylasyz. Sosyn «kodty» óz qolymyzda ústaymyz dep júbatyp jatyrsyz. Júbandyq delik. Sendik delik. Biraq múhittyng arghy jaghynda jatqan derjavagha anda-sanda «kiybershabuyl» úiymdastyryp jýrgen kórshimizge jaqpay qalsaq, bir kýni qaraptan qarap jem bolyp ketpeymiz be?» dedim taghy da ótirik jymighansyp. «Joq, ondaygha jol berilmeydi» dedi ministr kishkentay baklajkany qolyna alyp jatyp. Óz-ózine senimdi siyaqty. Biraq jauaby senimsizdeu kórindi. Shóldep bara jatpasaq ta ol da, biz de su iship aldyq.

Basqalar súraq qoyyp jatyr. Tilek aityp ketkender de boldy. Key súraq(tar) qaytalana bastady. Baghdat jýikesi myqty jigit eken. Qabaq shytpastan (qaytalanghan súraqtargha) qaytadan jauap bere bastady. Arqasy ústap ketti me, basqa sebep pe, bilmeymin, key súraqqoyghyshtar súraq qoydyng ornyna ózderi taqtagha shyghyp, ministrding ornyna ózderi әngime aityp ketti. Su bolsa ishilip jatyr. Keybir súraqqoyghyshtar ekinshi, ýshinshi baklajkany tauysyp tastady. Ýndemey su ishe bermekshi edim, tilim qyshyp úsynys (dúrysy tilek) aitqym kelip ketti. «Baghdat, qazaqtar oilap tappaghan «yandeks taksiyge» minip, ózimiz oilap tappaghan «kaspi» arqyly tólem jasap jýrgendikten, sizge «sber-di» elge jolatpa oibay» dep aqyl aita almaymyn. Bizdiki osy jasalghaly otyrghan platforma - kremliding qajet kezde qara basyna paydalana qoyatyn qúraly bolyp ketpesin degen tilek qoy (әsheyin). Olay bolmaytynyna uәde berip, jauapkershilikti moynynyzgha ala alsanyz, óz basym ary qaray sóz kóbeytkim kelmeydi» dedim (taghy da ótirik jymighansyp). Ministr onday jauapkershilikti moynyna ala alatynyn jetkizdi. Shyn kónilimen aitty. Jigit qoy, óz sózine jauap bere alatyn shyghar?! Solay dep sengim keledi. Búlar da osy elding azamaty ghoy, óz eline jamandyq oilamaytyn shyghar?»

Kezdesude bolghan jurnalist Toqtar Jaqash óz jazbasynda «Baghdattyng sózderi erekshe entuziazmge, patriotizmge, iskerlikke túnyp túr», -deydi.

Kezdesude sonday-aq, qogham qayratkeri Múrat Ábenov te bolghany aityluda. Alayda Múrat Ábenov búl kezdesu jayly әli pikir bildirmedi. Ministrmen kezdeskenderding arasynda Reseyding agressiyalyq sayasatyn qatang synap jýrgen Ruslan Týsipbekovtyng bolghany da kópshilikti tandandyruda. Sonymen qatar Aida Jeksenova da atalmysh kezdesu jayly óz oiyn bildirip, tabaqtay etip Facebook-tegi paraqasynda post jazypty.

Qogham belsendisi Múhtar Tayjan atalmysh kezdesuge barghanyn jәne SBER-men kelisimge qarsy ekenin orys tilinde naqty jazyp, bylay deydi:

-Vernuvshisi s rybalky viju, chto jivo obsujdaetsya pyatnichnaya zakrytaya (bez pressy) vstrecha ministra Bagdata Musina po voprosam dalineyshey sifrovizasii, na kotoroy ya toje prisutstvoval y vystupal.
Vot glavnye punkty moey pozisiiy:

1. Ya protiv togo, chtoby gosudarstvennoy sifrovizasiey Kazahstana, tem bolee nashim E-Gov, zanimalisi by rossiyskie ily kitayskie ily amerikanskie ily evropeyskie ily kakiye-libo drugie organizasiy (banki, firmy y td). Ya schitai, chto my v dostatochnoy stepeny razvity, chtoby dalineyshey gosudarstvennoy sifrovizasiey Kazahstana zanimalisi nashy sobstvennye kompaniiy.

2. Ya nikogda ne soglashusi s tem, chtoby bazy dannyh nashih grajdan byly dostupny inostrannym gosudarstvam, bankam, firmam y td. Nashy bazy dannyh doljny byti nadejno zashiysheny ot inostrannogo vmeshatelistva, vliyaniya ily daje prosto dostupa. Hranitisya nashy bazy dannyh doljny toliko na spesialinyh zashiyshennyh serverah y toliko na territoriy nashey strany na rejimnyh, ohranyaemyh spesslujbamy obektah, prichem bez vyhoda v internet (cherez kotoryy y idut utechky informasy y hakerskie atakiy).

3. Nikto ne protiv platformennogo podhoda v razvitiy gosteha strany, no my doljny iymeti svoy sobstvennye iskluchiytelinye kluchy dostupa, osobenno ishodnye kody ot vseh baz dannyh, sifrovyh platform, sistem y td, priymenyaemye ily planiruemye k priymenenii v gostehe strany. Bez etogo govoriti o sohraneniy sifrovogo suvereniyteta nevozmojno.

4. Vydelyaemye denigy na gosudarstvennuy sifrovizasii v osnovnom doljny ostatisya v nashey strane cherez naem na rabotu v osnovnom grajdan Kazahstana y nashih kazahstanskih IT kompaniy.

5. Vpredi my doljny byti ograjdeny ot prinyatiya ne obsujdaemyh s obshestvom postanovleniy praviytelistva, tem bolee eto trebovanie Zakona RK. Lubye memorandumy, esly ih podpisanie trebuet prinyatie postanovleniya praviytelistva, takje doljny zaranee vyveshivatisya na sootvetstvuishie praviytelistvennye sayty y otkryto obsujdatisya.

6. Ya napomnil ministru Bagdatu Musinu o ego publichnom obeshaniy vkluchiti menya v Ekspertnyy sovet po sifrovizasii. Ya hochu byti lichno v kurse vseh prinimaemyh resheniy v etoy vajneyshey sfere.

Mne pokazalosi, chto ministr s ponimaniyem otnessya k moim y drugim pojelaniyam y opaseniyam. Tak ly eto - pokajet dalineyshee razvitie sobytiy, za kotorym my budem vnimatelino slediti.

«SBER-men kelisim Qazaqstan halqynyng jeke bas deregine keri núqsan keltiretin joba» deytin jandar jeterlik. Basym kópshilik nege platformany IT salasy boyynsha artta qalghan Reseymen emes, Estoniya, Litva, Singapur, Ontýstik Koreya men Izraili syndy kóshbasshy eldermen jasaspaghanyna tandanuda. Jәne kelisim qúnynyng óte joghary ekeni de kópshilikting kókeyindegi kýdikti arttyryp otyr.

Qogham belsendisi Sanavar Zakirova bolsa, kelisimdi zansyz dep atap, premier Mamindi sotqa bergenin aitady.

«03.09.2021 jyly Shyghys ekonomikalyq forumy ayasynda QR premier-ministri Asqar Mamin men SBER kompaniyalar tobynyng basshysy German Gref Qazaqstannyng sifrlyq transformasiyasy boyynsha jobalardy jýzege asyru salasyndaghy yntymaqtastyq turaly, sifrlandyrudyng platformalyq modeli men  Data-Driven Government turaly Memorandumgha qol qoyghan edi.

Atalghan qújat Qazaqstanda GovTech sifrlyq platformasyn engizu boyynsha әriptestikting negizgi tәsilderin, memlekettik basqarudaghy sifrlyq transformasiya men reinjiyneringti, mәlimetterdi taldau әdisteri men jasandy intellektti qoldanudy qamtyghan. Sifrlyq arhiytekturanyng búl platformalyq moldeli halyqqa memlekettik qyzmet kórsetuding tiyimdili men jyldamdyghyn arttyrady.

QR premier-ministri Asqar Mamin men SBER kompaniyalar tobynyng basshysy German Gref qol qoyghan Qazaqstannyng sifrlyq transformasiyasy boyynsha jobalardy jýzege asyru turaly Memorandumdy QR Konstitusiyasyna qayshy jәne QR Azamattarynyng qauipsizdigine qater tóndiredi dep esepteymin», - dep jazylghan.

Ol ózining Facebook-tegi paraqshasyna «Qazaqstan Respublikasynyng premier-ministri Asqar Maminning Qazaqstannyng sifrlyq transformasiyasy boyynsha jobalardy jýzege asyru salasyndaghy yntymaqtastyq turaly SBER kompaniyalar tobynyng basshysy German Grefpen Memorandumgha qol qongyn zansyz dep tanu turaly shaghym týsirdim», - dep jazba qaldyrghan edi.

SBER kelisimi aqparattyq qauipsizdik salasynyng bir úshyn Reseyge ústatumen qatar, Reseyge salynghan sanksiyalar arqyly elimizding jeke derekterine de qauip tóndirui mýmkin. Resey men Batys arasyndaghy qyrghiy-qabaqtyq artyp keledi. Qazaqstan kópvektorly el retinde, әlem elderimen teng qatynas ústanuda. Alayda Reseyge salynghan sanksiyalar ony týrli mýmkindikterden aiyryp jatyr, sonyng ishinde  joghary IT tehnologiyalaryna qol jetkizu mәselesi de bar. Batys Reseyding IT salasyna qyspaqty arttyrsa, platformalardy qoldau jaghynan da qiyndyqtar tuyndauy mýmkin. Búl óz kezeginde Qazaqstangha da keri әserin tiygizedi.

Ka Myrza

Abai.kz