Qasiyetti ýsh aidaghy Shaghban aiynyng on besinshi týnin músylmandar әrbir jyly airyqsha qasiyetti kesh retinde atap ótedi. Óitkeni, músylmandyq qaynar-kózderde búl keshting erekshe ruhany qúndylyqtarmen kómkerilip, berekege toly bolatyndyghy aitylghan. Biz, býgin osy Baraghat keshining Islam mәdeniyetinen alar orny men roline az-kem toqtaludy jón kórip otyrmyz.

Búl keshti Islam ghúlamalary «qasiyetti kesh», «keshirim keshi», «ýkim keshi» dep ataydy. Ruhany shuaghy mol búl qútty keshte músylmandar ynty-shyntymen Úly Jaratushygha qúlshylyq etip, ruhany tazarugha qatty kónil bóledi. Jansaq basqan әrbir әreketi ýshin Qúday-Taghaladan keshirim tileydi. Aldaghy kýnderi ýshin Alla-Taghalagha jalbarynyp medet súraydy. Sebebi, salihaly derekkózderde búl qasiyetti keshtegi tilekterdi Haq-Taghalanyng keyin qaytarmaytyndyghy aitylghan.

Úly Jaratushy Qúran Kәrimnyng Dúhan sýresining birinshi jәne tórtinshi ayattarynda: «Ashyq bayan etushi Qúrangha sert. Shyn mәninde ony qútty bir keshte týsirdik. Rasynda biz eskertushimiz. Ol keshte barlyq hikmetti ister aiyrylady» dep búiyrady.

Qasiyetti ýsh aidaghy Shaghban aiynyng on besinshi týnin músylmandar әrbir jyly airyqsha qasiyetti kesh retinde atap ótedi. Óitkeni, músylmandyq qaynar-kózderde búl keshting erekshe ruhany qúndylyqtarmen kómkerilip, berekege toly bolatyndyghy aitylghan. Biz, býgin osy Baraghat keshining Islam mәdeniyetinen alar orny men roline az-kem toqtaludy jón kórip otyrmyz.

Búl keshti Islam ghúlamalary «qasiyetti kesh», «keshirim keshi», «ýkim keshi» dep ataydy. Ruhany shuaghy mol búl qútty keshte músylmandar ynty-shyntymen Úly Jaratushygha qúlshylyq etip, ruhany tazarugha qatty kónil bóledi. Jansaq basqan әrbir әreketi ýshin Qúday-Taghaladan keshirim tileydi. Aldaghy kýnderi ýshin Alla-Taghalagha jalbarynyp medet súraydy. Sebebi, salihaly derekkózderde búl qasiyetti keshtegi tilekterdi Haq-Taghalanyng keyin qaytarmaytyndyghy aitylghan.

Úly Jaratushy Qúran Kәrimnyng Dúhan sýresining birinshi jәne tórtinshi ayattarynda: «Ashyq bayan etushi Qúrangha sert. Shyn mәninde ony qútty bir keshte týsirdik. Rasynda biz eskertushimiz. Ol keshte barlyq hikmetti ister aiyrylady» dep búiyrady.

Búnda aitylghan «qútty keshti» bazbir ghalymdar; «Qadir týni» dese, bazbireuleri «Baraghat týni» dep joramaldaydy. Keybir ghalymdar búl eki kózqarasty sabaqtastyryp: «Búl týnning qútty boluy Qúran Kәrimning týsuimen baylanysty. Qúran Kәrim Shaghban aiynyng on besinshi júldyzynda (baraghat keshi) kók jýzine týsken. Al, Qadir týninde (Ramazan aiynyng jiyrma jetinshi keshi) Úly Jaratushynyng búiyruymen kók jýzinen Jebireyil s.gh.a arqyly Múhammed s.gh.a-gha birtindep týsirile bastaghan» degen pikirdi algha tartady. Ghúlamalardyng osy tújyrymynyng negizinde músylman júrtshylyghy Baraghat keshining ruhany salmaghyn qasiyetti Qadyr keshinen bir mysqalda kem sanamaydy.

Islam derek kózderinde qasiyetti búl týnde mynanday bes qúndylyqtyng bar ekendigi aitylady:

Birinshi, Aldaghy әrbir manyzdy degen ister ilahy tylsym tarapynan osy kýni belgilenedi.

Ekinshi, Búl týndegi jasalghan qúlshylyqtardyng ( Qúran oqu, namaz, dúgha men zikir, tәube men istiyghfar) kýndizgi jasalghan qúlshylyqtardan sauaby joghary bolady.

Ýshinshi, Búl týni Alla-Taghalanyng núr-berekesi men shúghylasy tang shapaghyna deyin tógilip túrady.

Tórtinshi, Búl týni súralghan keshirim qabyl bolady.

Besinshi, Búl týni ardaqty Payghambarymyz s.gh.a-gha shapaghat etu qúqyghy berilgen.

Shaghban aiynyng on besinshi júldyzynyng qúttylyghy haqynda Haq Elshisi s.gh.a: «Shaban aiynyng jartysy bolghan kezedegi týndi qúlshylyqpen ótkiziniz. Kýndiz auyz bekitiniz. Óitkeni, Alla-Taghala kýn úyasyna batqan shaqta, jer betine shuaghyn týsirip: «Istiyghfar etushi bar meken, keshireyin. Ryzyq súraghan bar meken, oghan ryzyq bereyin. Auru-syrqaugha úshyraghan bar meken, oghan shipa bereyin. Bar meken, bar meken, bar meken...» dep tang shapaghy atqangha deyin jalghastyrady» dep sýiinshileydi.

Kórip otyrsyzdar, Úly Jaratushy ózine moyynsúnyp, kýnәlaryna tәube etip, sәjdege bas qoyghan, qatelerining ornyna kóz jasyn kól qylghan әrbir qúlyn keshirip, Baraghat týnindegi illahy núrymen, iyhsanymen qúlynyng mәrtebesin joghary etetindigin ashyq jariya etken. Sonymen birge, búl keshte Payghambarymyz s.gh.a-gha ýmbetine aqyret kýninde shapaghat etu qúqyghy berilgen kýn. Ýmbetining aqyret kýninde aiy onynan tuuyn tilep,  qanday bir pәle-jalagha dushar bolmauyn uayymdap, ýmbetining qayghysy ýshin qasiret shekken Alla Elshisi s.a.gh-nyn: «Shapaghatymdy súraushy bar ma eken» - degen shaghynda, búl mýmkindikten qúr alaqan qalu músylmangha jarasa qoymasy belgili. Al, Alla Elshisi s.gh.a-nyng ýgitine say búl keshte qayratpen qarymdy amal is jasap, Alla-Taghalanyng sheksiz rahymy men Payghambarymyz s.gh.a-nyng shapaghatynan ýmittensek, inshalla úshpaqqa shyghatynymyz anyq.

Islam derekterine qaraghanda: «Dua jasaushylar, ishimdikke salynghandar, asa dýnie qúmarlar, ata-anasyn renjitkender, zina jasaghandar» búl keshting berekesi men shapaghatynan qúr alaqan qalady. Árbir mýmin búl qasiyetti keshting núrly shuaghyna shomghan shaqta, tek qarabasy ýshin emes, qalyng búqaranyng da qamyn oilap, olargha dúgha etip, ózining ótkenine esep berip, ishi-syrtyn jamandyqtan tiyp, jýregin kir qoqystan tazartugha kýsh saluy tiyis. Búl qasiyetti kesh: «Men kýnәgha batqan adammyn, endigisi mening kýnәdan qútylam degen ýmitim joq» dep ýmitsizdikke úshyraghandardy shynyraudan shygharatyn ýlken mýmkindik. Búnday jandar búl keshte meshitke jamaghatpen birge baryp, Alla-Taghalanyng qúzyrynda bolyp, qúlshylyq jasap, Qúran tyndap, dúgha etumen ilahy keshirimge qol jetkize alady. Tipti, qasiyetti keshting ruhany júpar auasymen tynystap, jaman oilardan arylyp, qara-dýrsindikten boyyn aulaq ústap, tereng izgi sezimderge shomyp turalyqqa beyimdelgen jandy mәngilik jasyl baq jannattyng kýtip túruy da ghajap emes.

Berekege toly Baraghat keshin músylman júrtshylyghy qalay úlyqtaugha tiyisti? Búl keshte neni istep, neni istmeuge tiyistimiz? - degenge keletin bolsaq, búl turaly Islam ghúlamalary bylay deydi;

Birinshiden, mýmkindik bolyp jatsa, mýbәrak Baraghat keshinde namazdy meshitte jamaghatpen qylugha kýsh saluymyz shart. Osylay etsek, mol sauapqa kenelemiz. Ári tamyr-tanyspen qosa kórshi-qolanmen birge búl shuaqty týnde birge bolyp, sәlem-sauqat súrap, bir-birimizge izgi tilek tileuge mýmkindik alamyz.

Ekinshiden, mýbәrak Baraghat keshinde jas-jetkinshek úldarymyzben qosa, on-solyn tanyghan jastarymyzdy ózimizben birge meshitke aparghan bolsaq, olardyng diny sezimi men tanymyn arttyrugha kýsh salghan bolar edik. Osylaysha olar jamaghat bolyp, birin-biri demep, qoldau bildiruding mәnisin úghynyp, birlik degen úghymdy tereng týsine alar edi.

Ýshinshiden, mýbәrak Baraghat keshinde kópshilikpen birge bolsaq, aghayyn-tuys, kórshi-qolan, dos-jarandarymyzgha «Qúday-Taghala qúttylyq-bereke jaudyrsyn» dep tilep, bir-birimizding qal-ahualymyzdy súrap, bir-birimizding qayghy-quanyshymyzgha, jetken jetistikterimizge ortaq bolghan bolar edik.

Tórtinshiden, mýbәrak Baraghat keshinde mýmkindiginshe Qúran oqumen, Qúran tyndaumen, Qúran jәne Hadis súhbattaryna qatysyp, uaghyz-nasihat tyndap, kópshilikpen ruhany lәzzatty birge bólisken abzal. Ásirese, Qúran men Hadisterding maghynasyn tereng úghyna alsaq, diny sauatymyz artyp, kózmizding ashylatyny sózsiz.

Besinshiden, mýbәrak Baraghat keshinde Úly Jaratushyny eske alyp, tәube-istiyghfar jasap, dúgha etsek, sanamyz sәulelenip, Haq-Taghalanyng qúly ekenimizdi tereng sezine alamyz.          Altynshydan, mýbәrak Baraghat keshinde yqylaspen namaz qylsaq, Úly Jaratushynyng ryzashylyghyna bólenetinimiz haq. Sebebi, bir qúldyng Alla-Taghalagha eng jaqyn bolghan sәti, sәjdege bas qoyghan kezi. Namaz oqu eng ýlken zikir bolyp tabylady.

Jetinshiden, mýbәrak Baraghat keshinde últtyq birligimiz ben tútastyghymyzdy, últtyng bolashaghy men bayandylyghyn, tughan jerimizdi, býkil islam dýniyesin, qala berdi kýlli adamzat balasy baqytty boluy ýshin Úly Jaratushygha jan jýregimizben jalbarynuymyz shart. Tanym kókjiyegimiz osylaysha qarabastyng qamynan joghary bolghan bolsa, adamdyq bolmysymyz alasarmay, túlghalyq túrpatymyz biyiktey týspek.

Segizinshiden, mýbәrak Baraghat keshinde qúldyq keypimizdi oy sýzgiden ótkizgenimiz abzal. Áke men sheshe, adal úrpaq, qyzmetker, oqytushy, shәkirt, basshy, kórshi-qonystas retinde óz mindetimiz ben qyzmetimizdi dúrys atqaryp jýrmiz be? dep óz-ózimizdi synap, kemshiliktermiz ben qatelerimizdi kóz aldymyzgha keltirip, ótkenimizdi kónil sýzgisinen ótkiziuimiz, bizding aldaghy uaqytta tabysty bola beruimizige óz septigin tiygizeri haq.

Islam әlemining bir púshpaghy bolyp tabylatyn Qazaq eli Islamdyq mәdeniyetke tereng boylauy ýshin Islamdyq ýrdister men salttardan qalys qalmauy tiyis. Búl baghytqa beyimdeluimiz ýshin Islam mәdeniyetindegi shúghylaly shaqtar sanalatyn qasiyetti keshterdi әrbir jyly aiyryqsha atap ótuimiz asa manyzdy. Búnday qasiyetti keshterdegi qúndylyqtar sinimdi boluy ýshin qasiyetti keshterge degen yjdaqattylyq sezim boyymyzda atqaqtap túruy qajet. Sonda ghana, biz Islam mәdeniyetimen bite-qaynasyp, onyng bir bólshegine ainalmaqapyz. Endeshe, Alla-Taghala halqymyzdy shúghylaly shaqtargha degen ystyq yqylastan hәm qasiyetti keshterdegi mol sauaptan  aiyrmasyn  dep tileymiz.

"Abay-aqparat"