Býrkit NÚRASYL

Endi 17 kýnnen keyin  (shildening 27-si) әlemdik dengeydegi ýlken sport dodasy - London olimpiadasy shymyldyghyn týredi. Aghylshyn jerinde ótetin jazghy Olimpiadagha dýniyejýzi boyynsha on jarym mynnan astam sportshy qatyspaqshy. Barlyghy 39 sport týrinen 302 medali jiyntyghy sarapqa salynatyn bayraqty bәsekege  ataqty paluanymyz Núrmahan Tinәliyev bastaghan 115 sportshymyz attanghaly otyr. Biraq bizding aitpaghymyz basqa mәsele...

Býrkit NÚRASYL

Endi 17 kýnnen keyin  (shildening 27-si) әlemdik dengeydegi ýlken sport dodasy - London olimpiadasy shymyldyghyn týredi. Aghylshyn jerinde ótetin jazghy Olimpiadagha dýniyejýzi boyynsha on jarym mynnan astam sportshy qatyspaqshy. Barlyghy 39 sport týrinen 302 medali jiyntyghy sarapqa salynatyn bayraqty bәsekege  ataqty paluanymyz Núrmahan Tinәliyev bastaghan 115 sportshymyz attanghaly otyr. Biraq bizding aitpaghymyz basqa mәsele...

Songhy kezderi London olimpiadasyna qatysty anyzgha bergisiz mistikalyq әngimeler kóp aitylyp jýr. Ásirese tosyn tabighat qúbylystary men astronomiyalyq týsiniksiz jayttar turaly әpsana kóp. Dәl osy bayraqty bәseke qarsanynda júmyr jerding halqy magnitti dauyldar, aspan әlemindegi júmbaq shúghyla-sәuleler sekildi adam týsinip bolmaytyn jayttargha kuә bolatyn sekildi. Osydan tura bir jyl búryn «Utro.ru» sayty astronomdardyng «kýn belsendiligining kýrt artqanyn sonyng saldarynan kýn tәjinen bólingen magnitti dauyldardyng kesirinen jer betindegi kýlli aqparattyq jýie isten shyghuy mýmkin. Búl órkeniyet ataulygha ýlken soqqy bolady!» degen dabylyn jariyalaghan bolatyn. Eng qyzyghy, magnitti dauyldar shabuylynyng eng belsendi kezeni 2012 jyly London qalasynda ótetin jazghy Olimpiadamen túspa-tús keletin sekildi. Osynyng saldarynan kýlli kompiuterlik jýiege ziyan kelip, sputnikter biraz uaqytqa habar tarata almay qalmaq. Osylaysha adamzat balasy olimpiada oiyndarynyng tikeley kórsetilimin kóre almay qaluy bek mýmkin», - dep joramal jasady. Búl aqparattyng qanshalyqty shyndyqqa say keletinin uaqyt kórsete jatar.

Al endi aspan әlemindegi júmbaq shúghyla-sәulelerge qaray oiyssaq. Keybir ghalymdar búny magnitti dauyldardyng әserinen bolatyn tabighat qúbylysy dep týsindirip otyr. Astronomdar dәl sport dodasy qarsanynda bolmasa da osy jyldyng qys mezgilinde kýn betinen bólinip shyqqan magnitti dauyldar saldarynan ghalamsharymyz týgelge juyq polyar shúghylasyna oranady deydi. Degenmen, jer betining kóp bóligi magnitti dauyldar shabuylyna qarsy jýiemen jabdyqtalghanyn da esten shygharmaumyz qajet. Al búnday jýie ornatyla qoymaghan jerding ontýstik jәne soltýstik polus halqy birneshe apta boyy ghasyr ghajayybyna kuә bolatyn sekildi. Alayda búnday ghajayyptan alghan әserlerin adamdar jerding basqa nýktesindegi tuysqandarymen bólise almaydy. «Óitkeni,  dәl sol uaqytta jerding ontýstik jәne soltýstik polusinde birneshe apta boyy internet toraby men sputnikti baylanys jýiesi isten shyghady», - deydi astronom ghalymdar. Aytpaqshy, «aqyrzaman - 2012» daqpyrty taghy bar. Búl turaly sóz qozghamay-aq qoyalyq.

Alayda songhy kezderi búdan da kýdikti әri qorqynyshty jayttar aityla bastady. Ghalamtor betinde London olimpiadasynyng boytúmarlaryna qatysty pikir talas órship-aq túr.  Ádette sport tarihynda olimpiada simvoly retinde januarlar tandalyp alynady. Sonyng ishinde adamgha erekshe әser syilaytyn barys, delifiyn, qonjyq sekildi sýikimdi januarlar bolady. Al búl olimpiadanyng simvoly - Venlok pen Mandevili - mýldem oghash tirshilik iyesi. Miftik beyne deuge de kelmeydi. Qúbyjyq deuge bolady. Biri basynda piramida (!) tәrizdes tәj, ekinshisi qamal beynesindegi bas kiyim kiygen jalghyz kózdi qos beyne. Kózi qaraqty oqyrman piramida men 13 qatardan túratyn qamaldyng «әlemdik ýkimet» dep atalatyn qúpiya úiym - masondardyng belgisi ekenin jaqsy týisinedi. Endeshe búnday masondyq belgilerding әlemdik dengeydegi bәseke - olimpiadagha qanday qatysy boluy mýmkin. Ári jalghyz kózdi qos tajaldyng atauynyng ózi - kýdikti kórindi. Ghalamtordy aqtaryp otyryp, Wenlock sózining «shirkeuding әuliye-әnbiyesi, jebeushisi», al «mandevil-din» kóne fransuz sózinen alghanda - «úly qala» nemese ýlken oqigha bolatyn aimaq jәne  jasyryn uaqyt degen maghyna beretinin kórip jaghamyzdy ústadyq.

Olimpiadanyng logotipyndaghy «2012» sanynyng da sifrdan góri «Zion» sózine qatty úqsaytyny kezinde ýlken dau tudyrdy. Sion sózi IYerusalim qalasyndaghy dәstýrli evreylik belgining atauy sekildi. (Taghy bir derekterde «Zion» sózi IYerusalim qalasynyng atauy)  Osyny der kezinde angharghan Iran Islam Respublikasy osy jyldyng nauryz aiynda London Oiyndaryna boykot jariyalaghan bolatyn. Key derekterde qúbyjyq beynesindegi osy tanba men beynerolikti ghalamtordan kórgen kóptegen adamdar jýike auruyn shaldyqqany turaly aitylyp jýr. Biraq búl da naqtylanbaghan jayt. Venlok pen Mandevilding beynesin britandyq «Wolff Olins» brend-dizaynerlik firmasy jasap shygharypty. Búl firmanyng  negizin qalaghan adam -  evrey júrtynan shyqqan Uolly Olins atty adam. Ol kýlli ýrim-bútaghy, túqymymen mason bolghan kórinedi.

Taghy bir kýdik tudyryp otyrghan mәsele - bayraqty bәsekening Angliyada ótui bolyp túr. Túmandy alibiondy әlemdik dengeydegi sport bәsekesin ótkizuge qúqy bar zayyrly memleketting biri degenimizben  resmy London masondyq úiymdardyng negizgi ordasy sanalady. Asa qúpiya lojalardyng birazy osy elmen tikeley baylanysty bolyp jatady. Onyng ýstine búl bәseke olimpiadalyq esep boyynsha, otyzynshy oiyn. Ádette halyqaralyq standart boyynsha, búl rettik nómir rimdik sifrmen jazylady. Yaghny XXX (Ýsh iks) bolyp shyghady. Árbir oqighadan qúpiya astar izdeytin mamandar ózge emes dәl otyzynshy olimpiadany ótkizu baqytynyng Angliyagha búiyruynyng ózi kezdeysoqtyq bolmasa kerek dep otyr. Keybir batystyq basylymdar «ýsh iksti» ibilisting sanyn bildiretin 666 yaghny «ýsh altylyqtyn» qúpiya beynelengen núsqasy dep jazyp ýlgerdi.

Tariyhqa ýnilip kórsek, alghashqy kezderi olimpiada atty dýbirli dodanyng  týpki maqsaty bolghanyn bayqaugha bolady. Jarystardyng barlyghy da bastapqyda sporttyq shara emes, Apollongha, yaghny Ibiliske tabynu maqsatynda jasalghan diny joralghylary boldy. Býginde sol sekulyarizm men tolyqtay okkulittik bylyqqa ainalghan búl diny sipattaghy joralghy tek sporttyq oiyn ghana emes, әleumettik, sayasy astary bar oqigha retinde әlem elderining basyn qosyp kele jatqan әlemdik sharagha ainalyp ketkenine bir ghasyrdan asyp barady. Onyng ýstine Olimpiadalyq qozghalystyng negizin qalaushy Pier de Kuberten masondyq úiymdardyng beldi mýshesi bolghany tarihtan belgili. Osyghan qarap, keybir qúpiya úiymdardy zertteushilerding «Olimpiadalyq oiyndar eng aldymen, әlemdik úiym qúrudyng alghashqy qadamy boldy. Olimpiadanyng resmy simvoly - qúrlyqtar. Emblemadaghy 6 qúrlyqty saqina etip, bir-birimen baylanystyru arqyly әlemdik úiym qúru iydeyasy shynayy ómirge qadam basty» degen boljamynda shyndyq jatyr ma degen oy keledi. Olargha sensek, AQSh dollaryndaghy qúpiya simvoldar men belgilerding simvolikadan auysyp jaratylys retinde kórinis tauyp otyr. Yaghny turasyn aitqanda, London olimpiadasy qarsanynda әlemdik ýkimet atty asa qúpiya úiym jana satygha qadam basady-mys!

Onyng ýstine London olimpiadasymen Qasiyetti Ramazan aiynyng sәikes kelui de kónilge kýdik bolyp otyr. Bәlkim úly jaratushynyng islam dinine berik músylman elderine «búl bәsekege barmandar!» degen eskertui boluy mýmkin emes pe? Áriyne, onday jayttan betin aulaq qylsyn deymiz.

Aytpaqshy, jaqynda «Masa.kz» sayty turisterge toly Londonda ýlken terakty boluy mýmkin dep joramal jasapty. «Yadrolyq  nemese biologiyalyq qaru paydalanady. (Adam sanasyna ózgeris әkelui de ghajap emes). Nәtiyjesinde kóptegen qúrbandarmen Londonnyng bir bóligi zardap shegedi. Sol kezde Tajal payda bolyp, es - týsinen airylghan halyqqa qol sozady. Onyng keremetin kórgen halyq sonynan eredi... Prosester jalghasa beredi...», - depti.

«Halyq sózi» gazeti