Júma, 22 Qarasha 2024
Ayqay 5448 8 pikir 29 Qazan, 2021 saghat 15:13

Ákimning sabyrgha shaqyruy: "Ketip qalamyn"

Jarkentting Penjim auylyndaghy jasósipirimderding tóbelesi elding nazaryn ózine audaryp túr. O basta múny qazaq pen úighyr arasyndaghy últaralyq arazdyq dabyl qaqqandar da boldy. Biraq búghan Panfilov audanynyng әkimi Talghat Ómirәliyev balalardyng búzaqylyghy dep óz baghasyn berdi. Qalay bolsa da, shu shyqqany anyq. Úighyr balalary qazaq balasyn soqygha jyqqan. Tayaq jegen bala auruhana tósegine tanylyp, em qabyldauda. Audan әkimining ózi tayaq jegen balagha tiyisti medisinalyq kómek kórsetilip jatqanyn algha tartty.

Dәl osy mәselege baylanysty týneukýni Penjim auylynda Almaty oblysy әkimining orynbasary Batyrjan Bayjúmanov pen audan әkimi Talghat Ómirәliyev auylda túratyn qazaq pen úighyrdyng basyn qosyp jiyn ótkizdi. Búl jiyndy Azattyq tilshisi Asylhan Mamashúly jasaghan tikeley efirden kóruding sәti týsti.

Jinalys bastalmay túryp Asylhan Mamashúlyna shaghyn súhbat bergen Panfilov audany Talghat Ómirәliyev meketepte bolghan oqighadan keyin auyl jastary jinalyp, búzaqylyq әrketke barghanyn aitty.

Al jinalys bolardyng aldynda jergilikti úighyr әielder qazaq balalar mektepte ózderining balalaryna qaghyp-soghyp, әlemjettik jasaytynyn aityp shaghyndy. Osy bir jayttan Penjim auylynda ýlkenderdi bylay qoyyp, balalardyng kelispey jýrgeninen auyldaghy tәrbie mәselesi qatty aqsaghany kózge úryp túrdy.

Jinalysty tikeley efir barysynda bastan-ayaq kórgenimizde Penjim auylynda emes, Panfilov audanynda biraz úlatarlyq qatynasqa syna qaghatyn mәselening bar ekenine kózimiz jetkendey boldy.

Auyl halqy úiyghyrlar qazaq taksiyge minbese, qazaqtardyng úighyr taksisterge minbeytinin jasyrmay aitty. Qazaqtyng dýkenine úighyrlar, úighyrdyng dýkenine qazaqtar kelip zat almaydy eken. Kezinde meshitte de osynday jaghday oryn alyp, keyinnen eki meshitti qosyp bir meshit jasapty. Úzyn sózding qysqasy audanda úighyrlardyng bólektenip, jeke taksiyge minip, bólek ashanagha baratynyn estigenimizde jaghamyzdy ústaghanday boldyq.

Osy rette Panfilov audany әkimdiginde aq jaghalylardyng úlatarlyq tataulyqty saqtaugha qatysty biraz júmysty qojyratyp alghanyna kózimiz anyq jetkendey boldy.

Aytpaqshy, auyl túrghyndary (qazaq pen úighyr) ashy shyndyqty aitugha úmytylghan sәtinde Panfiov audanynyng әkimi Talghat Ómirәliyev «jinalysty jauyp, ketip qalamyn» dep halyqqa mindetsigenin týsine almadyq.

Oblys әkimi Amandyq Batalov osy jinalysqa Ómirәliyevti arqasyna myltyq taqap, zorlyqpen әkelmegeni anyq qoy. Mәselening tigisin jatqysyzyp, qazaq pen úighyrdy jarastyrady degen әkim qarapayym halyqqa «ketip qalamyn» dep bir emes eki ret qaytalap aitqanynan Ómirәliyevting anau aitqanday bitimger emes ekenin bayqadyq. Kýieuinen tayaq jegen shaypau әielder «ketip qalamyn» dep qorqytushy edi. Al múnday sózding bildey әkimning auzynan shyghuy qyzyq eken.

Eng bolmaghanda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymynan habarsyz ba dep qaldyq. Toqaevtyng tújyrymdamasynan tolyqtay habardar bolsa, әkim múnday әreketke barmas edi. Qayta jinalysqa qatysqan belgili aitysker Jandarbek Búlghaqov júrtty sabyrgha shaqyrghannan keyin, zal tynyshtalghanday boldy.

Penjimdik jastar Taldyqorghannan at terletip jetken Batyrjan Bayjúmanovqa auyl mektebining Abdolla Rozbakiyev atymen ataluy da jasóspirimdar arasyndaghy kiykiljinge jii sebepshi bolyp otyrghanyn aitty. Búdan basqa auyldaghy kóshe attaryna da qazaq tilinde atau berudi úsyndy. Óz keziginde Batyrjan Bayjúmanov búl mәseleni qarastyrugha uәde berdi.

Jinalysty tikeley efirden kórgenimizde Jarkentte kezek kýttirmey sheshetin mәseleler kóp ekenine kimning de bolsy kózi jetkeni anyq.

Al múnday mәseleni júrtty «ketemin» dep qorqytatyn Ómirәlivting komandasy sheshe ala ma? Oghan bagha beru qiyn. Qalay bolghanda Jarkenttegi qazaq pen úighyrdy tatulyqpen yntymaqqa ýndeytin iydeologiya kerek ekenin sezindik.

Núrlan Júmahanov

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1448
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3208
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5209