«Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigining mýshelerining arasynda tughan dau-damaydyng bastalghanyna biraz uaqyt bolyp qaldy. Búl turaly elimizding batys ónirinen shyghatyn «Altyn Orda» gazetinde, sosyn «Qazaqstan ZAMAN», «Jas Alash» gazetterinde maqalalar jariyalanghan bolatyn.  Aqiqatqa aqiqat izdep kelushilerding birazy esh sebepten-sebepsiz úiymnan shettetilgen edi. Osyghan baylanysty on shaqty narazy top úiym tóraghasy Beysenghazy Sәduúlynyng tóraghalyqtan ketuin talap etip jýrgen jayy bar.  «Izdegenge súraghan» degendeyin, kezekti ótpey qalghan jinalysta múnyng da reti kelgendey. «PQ Jeltoqsan aqiqaty» úiymynyng narazy tobyndaghy mýsheleri - Jaqsylyq Túsayúly, Almagýl Múhamanova, Lәzzat Japasheva, Júldyzay Beysenbaeva jәne Auhan Múqatanovtar - úiym tóraghasy Beysenghazynyng kensege keluin ótinedi. Beysenghazy Sәduúly men Saylau Lepes jәne úiymnyng qalalyq tórayymy Kýmis Kýrgenbaeva olargha eshqanday jinalystyng bolmaytynyn aitady. Alayda, Jaqsylyq Túsayúly - tóragha Beysenghazygha ózderining mamyrdyng 29-nan bergi týzip qoyghan hattamalarymen tanysudy súrady. Búghan kelispegen tóragha hattamany tórtke bólip, ol az bolghanday Júldyzay Beysenbaevagha qarata shashyp kep jiberdi. 1986 jyldyng jeltoqsanynyng batyry atanyp otyrghan, 70 jastyng shyrqauyna kóterilgen Júldyzay apamyzgha onymen qoymay, qazaq tilin dúrys bilmeytinin betine basyp, balaghattap ta jiberdi.

«Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigining mýshelerining arasynda tughan dau-damaydyng bastalghanyna biraz uaqyt bolyp qaldy. Búl turaly elimizding batys ónirinen shyghatyn «Altyn Orda» gazetinde, sosyn «Qazaqstan ZAMAN», «Jas Alash» gazetterinde maqalalar jariyalanghan bolatyn.  Aqiqatqa aqiqat izdep kelushilerding birazy esh sebepten-sebepsiz úiymnan shettetilgen edi. Osyghan baylanysty on shaqty narazy top úiym tóraghasy Beysenghazy Sәduúlynyng tóraghalyqtan ketuin talap etip jýrgen jayy bar.  «Izdegenge súraghan» degendeyin, kezekti ótpey qalghan jinalysta múnyng da reti kelgendey. «PQ Jeltoqsan aqiqaty» úiymynyng narazy tobyndaghy mýsheleri - Jaqsylyq Túsayúly, Almagýl Múhamanova, Lәzzat Japasheva, Júldyzay Beysenbaeva jәne Auhan Múqatanovtar - úiym tóraghasy Beysenghazynyng kensege keluin ótinedi. Beysenghazy Sәduúly men Saylau Lepes jәne úiymnyng qalalyq tórayymy Kýmis Kýrgenbaeva olargha eshqanday jinalystyng bolmaytynyn aitady. Alayda, Jaqsylyq Túsayúly - tóragha Beysenghazygha ózderining mamyrdyng 29-nan bergi týzip qoyghan hattamalarymen tanysudy súrady. Búghan kelispegen tóragha hattamany tórtke bólip, ol az bolghanday Júldyzay Beysenbaevagha qarata shashyp kep jiberdi. 1986 jyldyng jeltoqsanynyng batyry atanyp otyrghan, 70 jastyng shyrqauyna kóterilgen Júldyzay apamyzgha onymen qoymay, qazaq tilin dúrys bilmeytinin betine basyp, balaghattap ta jiberdi. Qol bastap jýrgen kósemning múnysyna qarsy kelgen Auhan Múqatanov aghamyz ol kisige jónsizdigin aitqanda, tóragha men onyng orynbasary Saylau Lepes 70-ke kelgen qariyanyng jaghasynan aldy. Alayda, jýgiruden talay jýldeni qanjyghasyna baylaghan sportshy, marafonshy aghamyzgha kýshimiz jetpey qalady dedi me eken, janyndaghy Saylau Lepespen birige týsip Auhan Múhatanovty soqqygha jyghady. Sol kýngi soqqynyng әserinen bastan auyr jaraqat alghan aqsaqal men onyng janyndaghy joldastary, «júdyryq iyelerin» tez arada sotqa berdi. «Jeltoqsanshy aqsaqal, marafonshy Auqan Múqatanovty - «Jeltoqsan aqiqaty» úiymy tóraghasy Beysenghazy Sәduúly soqqygha jyqty» degen narazy qauym tez arada-aq baspasóz mәslihatyn jariyalaghan edi. Osyghan baylanysty «Jas Alash» gazeti tóragha Beysenghazy Sәduúlyn jәne «Jeltoqsan aqiqaty» birlestigindegi tóragha tarapyndaghy mýshelerining jýgensizdigin aiyptap, «Jer astynan jik shyqty» atty maqala jariyalady.  Alayda búl maqalany  «birjaqty jazylghan» dep kelispegen Beysenghazy Sәduúlynyng tarapyndaghy top osy maqalagha oray ózara jinalys ótkizdi. Al biraq osy kýngi jinalysqa narazy toptyng ókilderi: - Almagýl Múhamanova, Lәzzat Japasheva, Jaqsylyq Túsayúly, Sholpan Antaeva Múratqyzyna - tóragha Beysenghazy Sәduúly syrtqa shyghularyn, olardyng «býgingi jinalysqa eshqanday qatysy joq» ekendikterin eskertti. Biraq kelgen top ózderining de «Jeltoqsan aqiqatynyn» mýsheleri ekendigin jәne osy úiymgha talay ret óz enbekterining singendigin aityp, jinalystan ketpeytindikterin bildirdi. Jaqsylyq Túsayúly úsynghan ekinshi hattamany Saylau Lepes sol zamatta-aq jyrtyp saldy. Búghan kelispegen olar qarsylasugha mәjbýr bolyp, sonynda, eki toptyng dauy qúqyq qorghau organdarynyng kómegine jýginuge tura keldi. Osy kýngi bes saghatqa sozylghan jinalysta polisiya ókilderi «Jeltoqsan aqiqaty» úiymynyng mekemesine ýsh ret bas súqty. Narazy top әli de ózderining - «úiym tóraghasy ornynan ketsin, mórdi tapsyrsyn!» degen talaptarynan qaytar emes. Olardyng ishinde Taldyqorghan qalalyq úiymynyng tórayymy bolyp júmys atqaryp jýrgen Lәzzat Rahymjanqyzy Japasheva óz sózinde bylay degen edi:

- «Beysenghazy, siz 7 million tengeni tender boyynsha aldym deysiz. 7 milliondy Qazaqstan boyynsha anda-múnda baryp júmystar atqardym dediniz. Al poyyzgha biyletti ózinizge ghana alghan shygharsyz. Biraq qasynyzdaghy 20 adam biyletti óz aqshamyzgha satyp aldyq dep otyr. Basqa da is-sharalargha úiym mýsheleri óz qaltalarynan aqsha jinaytynyn aityp otyr. Siz jalpy, «Jeltoqsan aqiqatyn»  nasihattau ýshin 7 million tengege ne istediniz? Tәuelsizdigimizdi, Elbasymyzdy madaqtaytyn jurnal, bilbordtar men kitaptar shyghardynyz ba? «Jeltoqsan aqiqaty» gazetining de shyqpay túrghanyna biraz uaqyt boldy. Osy qarjynyng júmsalu retin dәleldep, úiym mýshelerine esep beriniz! Qazaqstannyng «memlekettik satyp alu turaly» zany bar. Osyghan baylanysty 7 milliondy qayda jiberdiniz?»-degen saualdardy qoyghan edi. Biraq tóragha jәne úiym mýshesi Saylau Lepes olardyng saualyna jauap beruding ornyna Lәzzat Japashevany, onyng janyndaghy Almagýl Múhamanovany  jinalystan kýshtep shygharyp tastady. Búghan deyin Lәzzat Japasheva óz sózinde: - «Osynday jaghdaylardy tóraghagha aitqanym ýshin ol maghan «seni úiymnan shyghardym jәne QR 20 jyldyghyna sening atyna Elbasymyzdan medali berildi. Biraq ony saghan bermeymin» dep, kópshilikting kózinshe «ket!» degendi aitty. Álgi medali turaly ol basqasha etip bylay deydi: - «Ol medali saghan berilgen joq. Qatelik ketipti. Medali Janaliyeva degen jeltoqsanshygha berilgen eken» dep mening familiyamdy óz erkimen ózgertip otyr. RQB újymynda «Janaliyeva Lyazat Rahimjanovna 30.01.1970 jyly tughan» degen adam joq! Mine, osynday әreketterden song búl jerde qalay júmys isteuine bolady? Keshe ghana qyrandardyng úyasy bolghan «Jeltoqsan aqiqaty» - býgingi kýni shymshyqtardyng qara tobyryna ainaldy!» - deydi.

Býginde osy ushyqqan mәselege baylanysty sotqa berilgen tóragha Beysenghazy Sәduúly men Saylau Lepesti qaralaushylar - 1986 jyldaghy qazaq jastarynyng jeltoqsandaghy kóterilisi kezinde Beysenghazynyng milisiyada qyzmet etkendigin aitady. Alayda, olar búl aqparattyn  qazir tekseru ýstinde ekendigin jetkizdi. Olardyng pikirinshe, sol jeltoqsanda qazaq jastaryna qarsy túrghan milisiya qyzmetkeri býginde jeltoqsan úiymyn basqaruy tiyis emes. Tipti, olar Beysenghazy Sәduúlynyng әiel adamdargha - sonyng ishinde Almagýl men Lәzzatqa jinalystarda talay ret qol kótergendigin sóz etedi. Ótkendegi baspasóz mәslihatynda Lәzzat Japasheva men Almagýl Múhamanova:

- «Sonau 86-nyng jeltoqsanynyng qaqaghan ayazynda qyzdardy qorghashtap, keudesin saper kýrekterge tosqan qazaqtyng jigitteri azamat edi. Al býginde, jeltoqsannyng kezinde milisiya qyzmetinde jýrgen Beysenghazy, ózining sol dórekiligine salyp, úiymdaghy әielderge ylghy qol kóteredi. Biz odan tek birlestikting jarghysy boyynsha júmys isteuin talap etip jýrmiz. Is sharalarynda RQB-nyng jarlyghyn qoldanbay, ustavtan tys júmystar jýrip jatyr. Qanshama úsynystar, talaptar jiberildi. Eshqaysysyna jauap joq. Júmsalghan qarjy turaly esep beruin talap etkende tipti auyz ashtyrmay keledi», - degen bolatyn.

Biraq Beysenghazy Sәduúly ózining 1994 jyldan bastap milisiyada qyzmette bolghanyn jәne mayor ataghyn alghandyghyn mәlimdeydi.

Beysenghazy Sәduúly jariyalaghan baspasóz mәlimdemesinde, osy 86-jylghy jeltoqsannyng býginde shejiresin jazyp jýrgen jazushy Talghat Aytbayúly qazirgi «Jeltoqsan aqiqaty» birlestigindegi biraz kemshilikterdi atay kele bylay dedi:

- «Jeltoqsan aqiqatynyn» mýshelerin nege shygharyp tastaysyzdar? Búghan eshqanday qúqylarynyz joq. Óitkeni, olardyng bәri de jeltoqsanshylar. Olardy óz júmystarynda paydalanghandarynyz ras! Búl tarihta jeltoqsandyqtardyng jәne halyqtyng mýddesi saqtauly túr. Al endi birlestikting tóraghasy - býginde aqsaqalgha qol kótergening qalay? Múndaghy әielderge nege qol kóteresin? Múnyng qolbasshy bolar azamatqa syn», - degendi kesip aitty.

Úiymnan shettetilgen top óz narazylyqtary jayly 2012 jyldyng 29-shy mamyrynda Almaty qalalyq Áuezov audany әkimshiligine shaghymdanghan eken. Osyghan baylanysty әkimshilikten 2012 jyly shildening 16-sy kýni kelgen hatta: «Áuezov audany әkimining apparaty «Jeltoqsan aqiqaty» respublikalyq qoghamdyq birlestigining qúryltayshylar mýshelerining 2012 jyldyng 29 mamyrynda qabyldanghan sheshimin múqiyat qarastyrdy. Qúryltayshylar sheshimine sәikes, B. Nýken ornynan bosatylyp, atalghan úiym tóraghasynyng uaqytsha mindetin atqarushy retinde J. Jeksembaevtyng taghayyndalghany nazargha alyndy. S.Sayfedenov», - dep jazylypty. Sonda, qúryltayshylardyng shygharghan sheshimine sәikes múnan bylay «Jeltoqsan aqiqatyn» Jaqsylyq Jeksembaev basqarady ma? Al Beysenghazy Sәduúlynyng jaghyndaghy top búghan ne der eken? Daudyng basy - tenderge týsken 7 millionnan bastau alghany býginde barsha jeltoqsandyqtargha ayan boldy.

Kelesi, Beysenghazy Sәduúlynyng tarapyndaghy toptyng ótkizgen baspasóz mәslihatynda -múnyng aldyndaghy daudyng ary qaray ushygha týsuine sebep bolghan - Júldyzay Beysenbaevanyn, Auqan Múqatanov pen Beysenghazy Sәduúlynyn, Saylau Lepesting arasyndaghy oryn alghan qaqtyghystardy - Saylau Lepes pen  qalalyq úiymnyng tórayymy Kýmis Kýrgenbaevanyng aituynsha - «Auqan aqsaqal bayqausyzda jerge qatty qúlaghan. Oghan eshkim әdeyilep qol júmsaghan joq» degendi aitady. Beysenghazy Sәduúlynyng jaqtastary ózderi jariyalaghan baspasóz mәlimdemesinde - «PQ Jeltoqsan aqiqaty» Respublikalyq Qoghamdyq Birlestigining tóraghasy Beysenghazy Sәduúlyna jasalghan әdiletsiz qyp-qyzyl jala, ne bolmasa úiym mýshelerining arasyna tughyzatyn iritki dep bilemiz»,-dey otyryp, ózderining ýstinen shaghymdanushy topqa - tóragha Beysenghazy Sәduúlynyng úiymnyng qanday mýlkin talan-tarajgha salghandyghyn, yntaly top mýshelerining qaysysyn tizimnen alyp tastaghandyghyn zandy anyqtamasymen atyn atap kórsetuin, tóraghanyng jinalysta kimderge jәbir kórsetkenderin, tóraghanyng ainalasyna jinalghan tuysqandarynyng kimder ekendigin atap kórsetuin, 20 jyldyqqa atap berilgen medalidardyng jeltoqsanshy emesterge bergenderin dәleldeuin, sosyn úiymgha týsken milliondaghan aqshany anyqtap beruin súrap talap etip otyr. Eger ózderin aiyptap otyrghan narazy top osy talaptargha jauap berip, dәleldemeler kórsetpese, ózderine jala jauyp otyrghandyghy jóninde sotqa aryzdanatynyn jetkizdi. Sonday-aq, tóragha tarapyndaghylar - «Jas Alash» gazetining ózderin aiyptaytyn birjaqty etip jazylghan maqalasyn jәne  «Almaty» telearnasynyng telejurnalistining óz sózinde: «...baspasóz mәslihatyna qatysqan jeltoqsandyq basqa da úiym tóraghalary aiqay-shu shyqqan song narazy bolyp shyghyp ketti» degen sózderin arandatushylyq dep qabyldady. Biraq sol kýngi baspasóz mәslihatyna kelip qatysqan basqa da jeltoqsanshy úiymdardyng tóraghalary búl «dodany» úiym mýshelerining arasyndaghy ózara mәseleleri dep shyghyp ketken bolatyn.

Tóragha tarapyndaghylar jinalystarda jiyi-jii auyzgha alyna bergen 2010 jylghy tenderding qarjysynyng qayda júmsalghany jóninde, Beysenghazy Sәduúly ózderining Mәdeniyet ministrligine esep bergendikterin aityp ótken edi. Taghy da basqa ózderining osy kýnge deyin 117 is-shara úiymdastyrghandaryn atap ótti.

Al býginde qasiyetti ramazan aiynyng alghashqy kýninde Beysenghazy Sәduúly men Saylau Lepesting әreketine baylanysty - Almaty qalalyq mamandandyrylghan audanaralyq әkimshiliginde saghat 10-da ótkiziledi dep sheshken sot basqa kýnge qaldyryldy. Sebebi, sudiya Ghalym Keldibaevtyng anyqtauy boyynsha bylay dep aitylghan:

«Vozvratiti delo ob administrativnom pravonarusheniy v otnosheniy Lepesova Saylau Birtayuly y Nuken Beysengazy Saduuly v soversheniy pravonarusheniya, predusmotrennogo st. 79-3 ch.2 Kodeksa RK ob AP v Bostandykskoe RUVD g. Almaty dlya nadlejashego oformleniya y vozbujdeniya ugolovnogo dela.

Opredelenie objalovanii ne podlejiyt. Sudiya G.P.Kelidybaev», - degen anyqtamalyqty aryzdanushylargha tapsyrdy. Úiym tóraghasyna qarsy «shabuyldap» jýrgen narazy top - keleshekte Jeltoqsan partiyasyn qúratyndyghyn jәne múny elimizding týkpir-týkpirindegi «Jeltoqsan aqiqaty» úiymynyng oblystyq filialdary tóraghalary qoldaytynyn jetkizdi.

Mine, osylay keyingi kezde әiteuir, ózimen-ózi qyrqysqan bir toptardy ghana kóresin.

Keshe qoghamdyq qozghalystar bolyp qúrylghan úiymdar - «Últ ýshin ólemin!» dep kókiregin qaqqanda keremet edi. Sonyng biri «Jeltoqsan aqiqaty» úiymy ózderining iygi júmystarymen el aldynda kórinip, maqtanyshqa ainalyp kele jatqan edi. Al býgin olardyng arasyna da jik týsti. Ne ýshin? Aynalyp kelgende - «daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry»  degendeyin, basty mәsele tenderden týsken 7 millionnyng izine   sham alyp týskender tegeurindep alghan betterinen qaytar emes.

«Abay-aqparat»