Bilim jәne ghylym ministrleri auysqan sayyn osy saladaghy ministr myrzalar ózindik «qol tanbalaryn» alyp kelip jatady. Kýni býgingi oqu ministri Baqytjan Júmaghúlovtyn: «Aldaghy jyldyng qyrkýiek aiynan bastap elimizding barlyq mektepterinde birinshi synyptan bastap balalar aghylshyn tilin oqityn bolady. 2020 jylgha qaray kóptegen pәnderdi oqytu aghylshyn tiline jýredi degen oiymyz bar. 4-5 jyldan keyin biz keybir pәnderdi, mәselen, biologiya, himiya, fizikany mektepterde aghylshyn tilinde oqytatyn bolamyz», - dep «jana innovasiyasymen» qoghamyzdaghy til, úrpaq, últ mәselesine nemqúraydy qaramaytyn últjandy azamattardyng janyna ot tastay saldy. Osyghan baylanysty kóptegen sayasiy-qoghamdyq oryndarda dóngelek ýstel, pikiralmasu is-sharalary ótip jatyr.

Qogham qayratkeri, aqyn, sayasatker Múhtar Shahanov, jazushy, dәriger, professor Sovethan Ghabbasov syndy últ ziyalylary búl «janalyqtyn» manyzynan góri ziyandy jaqtarynyng basymdyghyn aityp dabyl qaghuda. Ol kisiler: «Bala óz ana tilin tereng sinirmey jatyp, jat tildi oqytu - ýlken qatelik. Ol tipti balanyng psihikasyna, dúrys bilim aluyna aitarlyqtay kedergi bolady», - dep jar qúlaqtary jastyqqa tiymey ghylymy uәjdermen elge oy saluda.

Bilim jәne ghylym ministrleri auysqan sayyn osy saladaghy ministr myrzalar ózindik «qol tanbalaryn» alyp kelip jatady. Kýni býgingi oqu ministri Baqytjan Júmaghúlovtyn: «Aldaghy jyldyng qyrkýiek aiynan bastap elimizding barlyq mektepterinde birinshi synyptan bastap balalar aghylshyn tilin oqityn bolady. 2020 jylgha qaray kóptegen pәnderdi oqytu aghylshyn tiline jýredi degen oiymyz bar. 4-5 jyldan keyin biz keybir pәnderdi, mәselen, biologiya, himiya, fizikany mektepterde aghylshyn tilinde oqytatyn bolamyz», - dep «jana innovasiyasymen» qoghamyzdaghy til, úrpaq, últ mәselesine nemqúraydy qaramaytyn últjandy azamattardyng janyna ot tastay saldy. Osyghan baylanysty kóptegen sayasiy-qoghamdyq oryndarda dóngelek ýstel, pikiralmasu is-sharalary ótip jatyr.

Qogham qayratkeri, aqyn, sayasatker Múhtar Shahanov, jazushy, dәriger, professor Sovethan Ghabbasov syndy últ ziyalylary búl «janalyqtyn» manyzynan góri ziyandy jaqtarynyng basymdyghyn aityp dabyl qaghuda. Ol kisiler: «Bala óz ana tilin tereng sinirmey jatyp, jat tildi oqytu - ýlken qatelik. Ol tipti balanyng psihikasyna, dúrys bilim aluyna aitarlyqtay kedergi bolady», - dep jar qúlaqtary jastyqqa tiymey ghylymy uәjdermen elge oy saluda.

Shirkin, «Bastauyshtan bastap barlyq pәn qazaq jerinde túratyn kýlli últtar men úlystargha tek qazaq tilinde ótiledi», - degen arman - reformany 20 jyldan beri kýte-kýte últjandylardyng kózi talghan shaqta, mynaday «aghylshyndandyrudyn» tótenshe jedel josparlanuy: «Múrtqa ókpelep jýrgende saqal shyqtynyn» kerin barshagha kiygizgeni jasyryn emes. Áriyne, kóp til bilu, halyqaralyq tilderdi meylinshe mengeru kóptik etpes. Biraq qazaq tilin túqyrtyp, ózge tilding jalauyn jelbiretu últtyq namysymyzgha, ar-újdanymyzgha, eldigimizge syn emes pe? 40-50 payyzy qazaq balalarymen qúralatyn orys tildi mektepterdegi qazaq balalaryn qazaqsha sóilete almay jatqanda, 1-synyptan bastap oryssha-aghylshynsha til syndyrghan balagha óse kele negizgi pәnderdi de aghylshynsha oqyta bastasaq, onsyz da baghy janbay túrghan qazaq tilining endigi jerde «týkke túrghysyz» ekenin mәngýrt úrpaqqa ispen úghyndyru emes pe?

Úpaqty ana tilinen, últ tilinen jeritudin, bezdiruding birden-bir sheber oilastyrylghan amalyn «oylap tapqan» «reformator» ministr myrzanyng búl «tapqyrlyghyna» qayran qalmasqa esh lajyng joq. Onsyz da orys mektepterindegi memlekettik qazaq tilinen alghan baghanyng sertifikattyq ballgha qosylmauy - qazaq tilining qúnyn kýlli qogham aldynda tómendetu ekeni eshkimge jasyryn emes.

Mysaly, tuystas Týrkiya memleketin alayyq. Óz jerinde týrik tiline bógde birde-bir til jaghalasyp, әlimjettik jasay almaydy. Anyghyn aitqanda týrik tilining bolashaghy búlynghyr emes.  Solay bola túra, týrikting qaltaly azamattary, mesenattary, últjandy azamattary memleket qarjysyna bir tiyn salmaq salmay, óz qarjylaryna «Dýniyejýzilik týrik tilining festivalin» biyl 10- ret Stambul-Ankarada ótkizdi. 147 memleketting ókilderine týrik tilinde óleng oqytyp, әn saldyryp, sóz sóiletip, týrikshe by biyletti. Týrki tildes halyqtardyng ókilin sanamaghanda aghylshyn, japon, korey, negr, malay, vietnam, fiyn, shved ókilderining festivali sharttaryn oryndap, jýldeli oryndargha ie boluynyng ózi týrik tilin әlemdik arenagha shygharudyng bir kórinisi dep tanu kerek. Áriyne búghan әri quanasyn, әri  óz tilinning kýiin oilap múnayasyn.

Ekinshi, bir ol eldegi tilge baylanysty aita ketetin jayt: «Sen Týrkiyanyng túz-dәmin tatyp, osy elde ómir sýrging kele me - týrik tilin bil», - degen jazylmaghan zangha tabany týrik jerine tiygen kez-kelgen sheteldik erikti týrde moyynsúnady. Tildi ózi ýshin ýirenuge úmtylady. Qazaqtar orys tilin qalay mengerse, týrikter aghylshyn tilin solay mengergen. Alayda, bir  ghajaby eki týrikting ózara aghylshynsha sóilesip bara jatqanyn kýndiz shyraq jaghyp izdeseng de tappaysyn.

Endi ainalyp óz elimizge, óz ana tilimizding jayyna qayta oralsaq. Tiline, diline, últyna esh qauip tónip túrmaghan Japoniya, Qytay, Koreya memleketterining ózinde balanyng basyn bastauysh synypta bóten tilmen bylghamaydy. Jastary 12-13-ke tolyp, ana tilderi balanyng qany men janyna әbden singen song ghana bógde tilge oryn beriledi. Myqty memleketterding tilderin býitip tóbemizge otyrghyza bersek, kóp úzamay qytay tili de shýidemizden oryn alatyn shyghar...

Qazaq memleketin meken etetin 130 últtyng basyn biriktiretin qúral - qazaq tili bolatyn dәrejege jetkizu - joghary lauazymdy azamattardan bastap kýlli iyisi qazaqtyng mindeti men paryzy ekenin úmytsaq, tariyh, bolashaq bizdi keshirmeydi. Taghy bir «jana reformagha» baylanysty oilanatyn nәrse - barlyq balanyng tildi ýirenu qabileti birdey emes. Olardy alghashqyda ýiretip, núsqau beretin ata-analardyng da «aghylshynshalary» birkelki emes. Sodan baryp, óz tilin bilmeytin, ózge tildi jarytpaytyn, últtyq iydeologiyadan júrday, «Últ», «Otan», «Til» degen kiyeli sózder sanasyna sәule týsirmeytin naghyz últsyzdar qoghamynyng qalyptasuy әbden mýmkin.

Búl «reforma» repetitorgha aqshasyn ayamay tóleytin, bolashaghyn batystan izdegen qaltaly sheneuikting ýrim-bútaghyna arnalyp jasalghany týsikti. Alpauyt tilderding tegeuinen tepiresh kórgen talay tilmen birge sol tildegi últtyng da jer betinen joyylyp ketkeni barshagha mәlim. Sondyqtan búl mәsele halyqtyq referendumda talqylanuy әbden qajet-aq. Óitkeni eksperementke týskeli otyrghan - halyq balalary, últtyq til, últtyq mýdde.

Oyymyzdy QR Parlameti Mәjilisining deputaty, «NúrOtan» fraksiyasynyng mýshesi, qogham qayratkeri Baqytbek Smaghúl myrzanyng «Qazaq әdebiyeti» gazetine bergen súhbatymen qorytyndylaudy jón kórdik:

«Ras, bizde Qazaqstandy Otanym dep sanaytyn 130-dan astam ózge etnos ókilderi ómir sýredi. Eger shynymen, Otanym dep sanasa, búl jerding bayyrghy halqyn, memlekettik tildi moyyndaulary kerek. Biz ózge birde-bir últtyng ókiline qysym, qiyanat jasap jatqan joqpyz. Kerisinshe, bizde qazaqtyng ghana esesi ketip jatqanday bolyp kórinedi. Eger parlamentti zang shygharu organy, al deputatty tóreler deytin bolsaq, sol tóbedegi tórelerding tómendegi búqara halyq pen memlekettik tilge degen mahabbaty oyanbayynsha osy úiqydaghy kýiimizden arylmaq emespiz.

Úiqydaghy adamnyng ólikten nesi artyq. Kózdi ashatyn, oyanatyn uaqyttan kesh qalamyz ba dep qorqamyn. Mәselen, armiyandar: «98 payyz armiyanbyz, biraq tilimiz joyylyp kete me dep qauiptenemiz», - deydi. Al, biz qazaq tilin nege bilim tili, ghylym tili, óner men mәdeniyet tili jasay almay otyryp sayrandap jýrmiz? Bizding bay tilimiz tek ýnemi qozghalysta bolghanda ghana ómirshen...» dedi.

Eger qazaqtyng ghylym, bilim tili orysshamen qatar aghylshynsha bolsa, onda qazaq tili býgingi kýnine de zar bolary haq.

Halyqaralyq «Týrki Álemi» gazetining jauapty hatshysy,

jurnalist - Raushan Ayazqyzy Dәuletbekova

«Abay-aqparat»