Dýniyejýzinde 1,5-2 milliard músylman bar dep boljanuda. Demek, músylmandar әlemdegi jan sanynyng 25 payyzyn (1/4) qúraydy. Búl óte ýlken kórsetkish, músylmandar hristiandardan keyin ekinshi orynda.
Álemde 57 músylman memleketi bar, búlar Islam Konferensiyasy úiymyna mýshe memleketter. Demek, әlemdegi barlyq memleketterding 30 payyzy (1/3) músylmandardiki. Búl da ýlken kórsetkish. Dýniyejýzindegi miyneraldy resurstardyn, energiya kózderining aitarlyqtay bóligi músylman elderining enshisinde ekenin nazargha alayyq.
Endi osy mәlimetter negizinde myna derekterge kónil bóliniz:
Nadandyq: Álemdegi músylmandardyng teng jartysy sauatsyz. Búl 1,5-2 milliard adamgha shaqqanda súmdyq ýreyli kórsetkish, masqara. Keybir elderdegi sauatsyzdyq dengeyi tanday qaqtyrady: mәselen, 2008 jylghy derekter boyynsha әielderding Aljirde 34%-y, Bangladeshte 52%-y, Mysyrda 40%-y, Marokkoda 58%-y, Pәkistan men Yemende 60%-y, Týrkiyada 20%-y sauatsyz. Shumerlerding osydan 5300 jyl búryn sauatty qogham ornatqanyn eskergende, HHI ghasyrdaghy músylmandardyng myna ayanyshty haline ne dersin?! Kitabynyng aty «Qúran», yaghny «oqulyq» dep atalghan, alghashqy ayaty «oqy!» dep bastalatyn búl dinning ýmmetine layyq pa osy?

Dýniyejýzinde 1,5-2 milliard músylman bar dep boljanuda. Demek, músylmandar әlemdegi jan sanynyng 25 payyzyn (1/4) qúraydy. Búl óte ýlken kórsetkish, músylmandar hristiandardan keyin ekinshi orynda.
Álemde 57 músylman memleketi bar, búlar Islam Konferensiyasy úiymyna mýshe memleketter. Demek, әlemdegi barlyq memleketterding 30 payyzy (1/3) músylmandardiki. Búl da ýlken kórsetkish. Dýniyejýzindegi miyneraldy resurstardyn, energiya kózderining aitarlyqtay bóligi músylman elderining enshisinde ekenin nazargha alayyq.
Endi osy mәlimetter negizinde myna derekterge kónil bóliniz:
Nadandyq: Álemdegi músylmandardyng teng jartysy sauatsyz. Búl 1,5-2 milliard adamgha shaqqanda súmdyq ýreyli kórsetkish, masqara. Keybir elderdegi sauatsyzdyq dengeyi tanday qaqtyrady: mәselen, 2008 jylghy derekter boyynsha әielderding Aljirde 34%-y, Bangladeshte 52%-y, Mysyrda 40%-y, Marokkoda 58%-y, Pәkistan men Yemende 60%-y, Týrkiyada 20%-y sauatsyz. Shumerlerding osydan 5300 jyl búryn sauatty qogham ornatqanyn eskergende, HHI ghasyrdaghy músylmandardyng myna ayanyshty haline ne dersin?! Kitabynyng aty «Qúran», yaghny «oqulyq» dep atalghan, alghashqy ayaty «oqy!» dep bastalatyn búl dinning ýmmetine layyq pa osy?
Ghylymy potensial: Ghylym jәne tehnika salalarynda jariyalanghan maqalalardyng jalpy mólsheri – elderding damu dengeyin aiqyndaytyn manyzdy kórsetkishterden. 1996-2005 jyldary aralyghynda (10 jylda!) Somaliyde 16, eng damyghan músylman eli sanalatyn Týrkiyada 87 629 ghylymiy-tehnikalyq maqala jariyalanghan eken. Al atalmysh kezende AQSh-taghy eki-aq joghary oqu ornynda – MIT (Massachussets Institute of Technology) jәne Stanford uniyversiytetteri 99 643 maqala jariyalanghan eken! Sol kezende Qazaqstan 2 242, Aughanstan 59, Grekiya 65 107, Finlyandiya 86 608 maqala shygharghan. Barlyq әlem paydalanatyn Nokia telefondaryn óndiretin Finlyandiyanyng bar-joghy 5-aq million halqy bar.
Ghylymy belsendilik: 1996-2005 jyldary jariyalanghan ghylymy jәne tehnikalyq jurnal maqalalary boyynsha: Aughanstanda 1 million adamgha shaqqanda 2,5 maqaladan kelse, Pәkistanda 53, Qazaqstanda 150, Týrkiyada 1 240 maqaladan keledi eken. Al Finlyandiyada búl kórsetkish 16 556 jәne Irlandiyada 14 930 maqaladan! Irlandiyanyng 4-aq million halqy bar ekenin eskeriniz. Aradaghy alshaqtyq jer men kóktey!
Ghylymy maqalalar: 2005 jyly Islam Konferensiyasy úiymyna mýshe 57 elde (1,5 milliard adam!) barlyghy 45 425 ghylymy maqala jariyalansa, AQSh-tyng bir Niu-York shtatynyng (19 million adam!) ózinde 52 560 maqala jariyalanghan eken. Bir ghana Garvard uniyversiytetinde (6 650 studenti bar) 2005 jyly 15 455 ghylymy maqala jariyalanghany kóp nәrseni bayqatady. Osy uaqytta Qytayda – 80 282, Reseyde – 28 073, Ýndistanda 29 047 maqala jariyalanghan.
Zertteu jәne damytu (R&D): 1996-2003 jylghy derekter boyynsha músylman elderi ishki jalpy ónimderining (IJÓ) tek 0,38 payyzyn zertteu jәne damytugha júmsasa, AQSh 2,67%, Qytay 1,31%, Ontýstik Koreya 2,64% jәne Izraili 4,72 payyzyn zertteu jәne damytu salasyna júmsaydy.
Joghary tehnologiya (Hi-Tech): 2004 jyly barlyq músylman elderining әlemdegi joghary tehnologiyalyq ónimder (JTÓ) eksportyndaghy ýlesi nebary 4,1% bolghan. Osy kórsetkishtin, yaghny 4,1 payyzdyng 97 payyzyn ýsh músylman eli qúraydy: Malayziya, Indoneziya jәne Týrkiya. Qalghan 54 memleket 3-aq payyzgha iye. Osy sanattan әlemdegi JTÓ eksportynyng AQSh 15%-yn jәne Qytay 11%-yn óndirip otyr. Joghary tehnologiyalyq ónimder bylay túrsyn, músylmandar qarapayym ónimderding ózin basqa dindegilerden alady. Basqany aitpaghanda, mәselen, Mekkedegi Qaghbanyng ainalasyndaghy dýkenderde satylatyn jaynamaz, taqiya, azan shaqyratyn saghat, tәsbih, qúbyla kompasy t.t. siyaqty tauarlar týgeldey Qytaydan әkelinedi! Músylmandardyng bir Nokia, Samsung, Toyota t.t. siyaqty әlem tanyghan brendi de joq.
Patent sany: 1997-2005 jyldary patent alu jóninde әlem boyynsha 986 606 aryz tirkelse, múnyng tek 5 146 danasy, yaghny 0,5% (!) ghana músylmandardiki. Sonda, 1,5-2 milliard músylmannyng jiyntyq intellektualdyq kýshi әlem boyynsha 0,5 payyzgha teng kelip túr! Sintoizm men buddizmdi ústanatyn Japoniya bolsa, 130 million halqymen әlemdegi patentterding 37,7 payyzyna iyelik etude. Bir quanyshtysy Qazaqstan 2000-2005 jyldary aralyghynda 4 063 patent tirketip, Týrkiyadan keyin músylman elderi boyynsha ekinshi orynda túr.
Kedeyshilik: Indoneziya halqynyng 52,4% kýnine 2 dollardan kem tabys tabady eken. Búl elde 200 million músylman baryn úmytpanyz. Sol siyaqty kýnine 2 dollardan kem tabatyndardyng mólsheri Mysyrda 44%, Pәkistanda 74%, Niygeriyada 92,4%, Bangladeshte 82,8%, Týrkiyada 18,7%. Músylmandardyng basym kópshiligi ashtyq jәne kedeyshilikte ómir sýrip jatyr. Búl da namysyndy janidy. Damyghan eldermen salystyru ýshin ashy da bolsa myna faktini keltireyin: Europa Odaghy mýshe elderding auylsharuashylyq salalaryn qoldap-qorghau maqsatymen qomaqty qarjy bóledi. Osy esepten Grekiyada әrbir siyrgha kýnine 2,5 dollardan aqsha dotasiya retinde bólinetinine jylaysyng ba, kýlesing be…
Auyz su tapshylyghy: Auyz sugha qoly jetpeytin halyqtyng payyzdyq mólsheri jaghynan da músylman elderi әlemdik birinshilikti berer emes. Indoneziya 23%, Sudan 30%, Niygeriya 52%, Chad 58% halqyna taza su jetkize almay keledi.
Bәsekege qabilettilik: Dýniyejýzilik ekonomikalyq forumnyng 2006-2007 jylghy «Álem boyynsha bәsekege qabilettilik esebine» qaraghanda Shveysariya bastaghan myqtylar tiziminen músylman elderin kóre almaysyz, olar tek artqy oryndarda. Malayziya 26-orynda túrsa, Qazaqstan 56-oryndy iyemdengen. Tizimning alghashqy sapynda ónkey hristian, buddist, sintoist jәne yahúdy dinderindegi memleketterdi kóresin.
Nobeli syilyghy: 1901 jyldan bastalghan әigili Nobeli syilyghy turaly da birer auyz aita keteyik. Sayasy yqpaldarmen berilui yqtimal beybitshilik jәne әdebiyet syilyqtaryn emes, naqty ghylymy ólshemder boyynsha beriletin fizika, himiya jәne medisina salasyndaghy Nobeli syilyghyn qarastyrdym. Mәselen, fizika salasyndaghy Nobeli syilyghy 1901 jyldan beri qaray 183 adamgha berilse, 1,5-2 milliardtyq músylman әleminen tek 1979 jyly pәkistandyq Abdus Salam ghana osy ataqqa layyq bolghan eken. 153 ghalymgha berilgen himiya syilyghyn 1999 jyly alghan jalghyz músylman ghalym – mysyrlyq Ahmed Zeuaiyl. Medisina salasyndaghy Nobeli syilyghymen 1901 jyldan býginge deyin 192 ghalym marapattalypty. Onyng ishinen jalghyz músylmandy taptym – 1936 jyly AQSh-ta dýniyege kelgen, tegi albaniyalyq Ferid Murad. Búl ýsheuining de ortaq qasiyeti Europa nemese Amerikada mamandanyp, ghylymy zertteuler jasaghany. IH-HIII ghasyrlarda adamzatqa әl-Faraby (870-950), Ibn Sina (980-1037), әl-Biruny (973-1048), әl-Horezmy (780-850?), Ibn Rushd (1126-1198), әl-Kindy (800?-873) siyaqty myndaghan ghalymdy tartu etken músylman әlemi býginderi ghaflat úiqysynan oyana almay keledi.
Sporttaghy tabystar: Aqyl kýshinen endi dene kýshine keleyik. Olimpiada oiyndarynyng bir ghasyrlyq tarihynda jazghy jәne qysqy olimpiada oiyndarynda barlyghy 5 282 altyn medali berilgen eken. Barlyq músylman elderi (!) jenip alghan altyn medali 102 dana ghana, yaghny 0,01%! Demek, músylman emester altyn medalidardyng 99,99%-yn alghan! Eng kóp altyn medali bar Týrkiya 37 altynmen әlemdik tizimde 30-orynda. Jetpis millionnan astam halqy bar Iran 11 altyn medalimen 46-orynda bolsa, Qazaqstan 10 altyn medalimen 48-orynda keledi. Basqa músylman elderin aitudyng tipti qajeti joq. AQSh 1009 medalimen kósh bastasa, alghashqy 30 elding basym kópshiligi Europanyng hristian elderi men Qytay, Japoniya jәne Koreya siyaqty Aziya elderi. Búl jaghynan da jaghdayymyz mәz emes.
Abay Qúnanbayúly babamyz bir óleninde:
Ózine sen, ózindi alyp shyghar,
Enbeging men aqylyng eki jaqtap.
dep osy mәselege baylanysty ústanymyn aityp ótken. Endeshe, әlemdik ortadaghy ózine layyqty oryngha ie bolu ýshin de músylman memleketteri olqylyqtyng ornyn toltyryp, órleuding joldaryn jan-jaqty qarastyrghany abzal.

Múrtaza BÚLÚTAY filosofiya ghylymdarynyng kandidaty, dintanushy
«Núr Astana» gazeti 16.04.2009
http://nurastana.kz/