Mәrttikti jalau etken aq súnqar

Tabyl kókemning ruhyna arnadym.

avtor

Qazaq tilge bay. Jaqsysyna jerden teneu tappaghanda kókke kóz tikken. Izdegenin sol zengirden tapqan. Ol - qyran qús. Basqa-basqa elining atyn shygharar aqyny men batyryn qazaq qylysh qanat, qúrysh túrpat qanattygha tenegen. «Aqiyq», «Múzbalaq», «Aq súnqar» dep naghyz aitulylaryn atasa, óndir jasyn «Tastýlek» deydi.

Mәrttikti jalau etken aq súnqar

Tabyl kókemning ruhyna arnadym.

avtor

Qazaq tilge bay. Jaqsysyna jerden teneu tappaghanda kókke kóz tikken. Izdegenin sol zengirden tapqan. Ol - qyran qús. Basqa-basqa elining atyn shygharar aqyny men batyryn qazaq qylysh qanat, qúrysh túrpat qanattygha tenegen. «Aqiyq», «Múzbalaq», «Aq súnqar» dep naghyz aitulylaryn atasa, óndir jasyn «Tastýlek» deydi.

Otty kýnge kóz taydyrmay turadan tura qaraytyn, qúz-qiyany sharlap, aipara aspannyng bir ózi iyesindey bolyp ketetin erkin qústy da qolgha ýiretip, eng qymbat dosyna ainaldyra bilgen - qazaq! Kәnigi qúsbegiler qyrandy qalay ústau kerektigin, baghyp-baptau qajettigin bilgen. Obal-sauabyn eskergen. Eshqashan kem kórmey, ózimen teng kórgen, jogharygha, biyik túghyrgha qoyghan. At basynday altynnan artyq sanaghan. Qisa, ýiir-ýiir jylqygha, aq myltyqqa, qúmay tazygha qighan. Qazaqtyng qarasha ýiining ong qaptalynda, tór-túghyrgha qús qonghan. Ony eshkez keudesinen iyterip, zekip, betinen qaqpaghan, qayta sylap-sipap, jibekten bau taghyp, baryn sap baptaghan. «Qaratorghay» әninde: «Moynyna sary altynnan alqa taghyp, Qolgha alyp sylap-sipap baghar edim» dep shyrqaghan qazaq tekti qústy uaqyty kele, shau tarta azat aspangha bosatqan. Óitkeni qyrandar - Qúdaydiki! Aqyndar da gharyshtyq qúbylys! Azat oidyng iyesi! Tegin adam aqyn bolmaydy. Biraq qay zamannan bermen tartpanyz, qyrantekti qazaq aqyndaryna qúsbegining ayauly alaqanynday aya, tiyesili túghyr tiygen be? Osy tústa qústyng qús ekeni, adamnyng adamshylyghynan góri pendeligi kórinip qalady.

Sarqylmas oy kenishi úly Abaydy jabylyp tayaqqa jyqty. «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym!..» deuden sonda da taymay, «mynmen jalghyz alysyp» ótti. Abaygha deyingi, zamana әrisindegi aqyn-jyraularymyzdyng da taghdyr-talayy sonday. Jayau Músa, Birjan Sal, Mәdy syndy mәrtterdi mort syndyrsa, Mahambetting basyn shapty. Al Abay atamyzdan bermengi aqyndardyng ózi ómir sýrgen orta-biylikten kórgen tepiresh-tepkisi she? Maghjan, Sәken, Iliyas, Beyimbetter kóshi... Qasalbastygha ústap berip, atqyzyp jiberdi. Qaysy birin aitasyn, bәrining qazasy qyran qaza. Uaqyt san qúbylsa da ór minezdi aqyndaryna ógey qarauyn qoymady. «Ey, tәkappar dýniye, Maghan da bir qarashy! Tanisyng ba sen meni, Men qazaqtyng balasy!» dep kókiregi qars aiyrylghan qayran Qasymdy ýisiz-kýisiz qanghytqan zor qala Almatyday dyrau astana emes pe edi? Qasymnyn: «Shyghyp túr ghoy býginde, Qasym degen bir aqyn. Osy bolar týbinde, enelerindi úratyn!» degenin janyndaghy jaydaqsular úqpady. Al Júmeken she? Aqyn kýndeliginde: «Jeke túlgha (lichnosti)- Almatinka ózenining ortasynda jatqan dónbek tas sekildi: esuas kók sular sol tasty domalatyp әketem dep әlek. Al, aqyldy aghystar - ainalyp ótedi. Áriyne, bir kezde sol dónbek tasty da aghys, su ekpini әkelgen. Biraq ol ýshin uaqyttyng talay toghandary tolyp, meymanasynan asuy shart» dep auruhanada jatyp qatty tausylypty.

«Men Qazaqpyn!» dep úrpaghyna ruh berumen ótken Qyran aqyn Júbanymyzdyng 1986 jylghy kýresten song týsiniksiz jaghdayda jaryq dýniyemen baqúldasuy júmbaghyn ishine býkse de sezimge sekem, kónilge kýdik býrkip, kýpti qylyp ketuli. «Kýpi kiygen qazaqtyng qara ólenin, shekpen jauyp ózine qaytaramyn» dep aty anyzgha, jyry manyzgha ainalghan Aqiyq Múqaghaly she, qanshama ret kýresinge laqtyryp, «ishkish» atandyryp, kýielep, júmyssyz qaldyrghan ker kezeng Marat Otarәliyev, Saghat Ábdughaliyev, Ádil Botpanovtardyng mandayynan sipady ma? «Ómirden ot bop ótpesen, it bop ótkenge ne jetsin!» degizgendey Marat «it tirlikti» ansap pa? Saghatty «alqash» qylyp, qanghytyp, Ádildi iz-týssiz «ghayyp» qylghyzyp jibergen ne taghdyr? Berisi qazaqtyng ay manday aqyn qyzdarynyng múnyn shaghyp: «Bәrindi de qyzdar-au, bәrindi de, Oraghysy keledi janym gýlge. Jylap-kýlip jýrsinder, qúlap-túryp, Qabyldandar Ómir dep bәrin birge!» dep janyn jegen Botagóz Baymúqanqyzyn Oraldaghy bir bólmesinen keng qoynaugha shygharyp saldyq. Aytystyng kórigi Orazaly 30-da opyrylsa, sonyng izin shala 22 jasynda:

«Toqyrap mәngilikke ketken kýni, Topyraq joghaltady armanymdy!..» dep tastýlek Asylbek Ishanov «tas-talqan» boldy. Tólegen Aybergenov 29-da, Artyghaly Ybyraev 21-de, Sattar Erubaev 23-de bú fәniymen baqúldasypty. Birin atap, birine kóshtik-au.

Aqyry «Qazaq edim degenshe...» dep Inder-týpte kýnirenip ótken, Mahambet keshken qysqa ghúmyrdan qúryq boyy da asa almay, qyryq besinde ózegi órtenip, qanaty qiylyp, tastay týrmege toghytylyp, tastay ólimge tastalghan «qalyng adaydy» ghana emes, qalyng qazaghyn eniretip ketken, birden-bir bard aqyn Tabyl aqsaqal ghúmyrgha qúshtar bolmaghan ba? «Úiyqtap ketsem bir kýni, oyanbay qalam...» dep jýrip, aqyry... Ómirden týniletindey barlyghyna ne boldy? Barlyghynyng auzynan «ajal»  týspeytindey beyuaqta ne tóndi, nendey kýsh qyspaqqa aldy? Onday kýsh joq dersiz. Qatelesesiz. Sonau Shalkiyizdermen shalysyp, Dulattarmen tartysyp, Abaylarmen alysyp, qúdaya ne kerek, aqyndarmen óshtesip kele jatqan bir ólmes, jetesiz qara kýsh bar eken. Biz «qara kýsh» dep aldyq, bәlkim ony «merez», yaky dert dep atasa da bolar. Sol «qara kýsh» Alladan qiyametke sheyin rúqsat súrap alghan malghúnday kózge týspeydi, birde «Batyrashtyng baltasy» bolsa, birde «37»-ning soyqany bolady. Jaltara bere «júmystan qysqartu» ne «jol apaty» bop jymyp,  qaqpan qúryp, aldy-artyna túzaq sap baghady. Aqyn bitkenge «ólim tiletkizip» aidap salushy tasada túrghan sol saytan eken. Áytpese, egemen elinde qyran-aqyndar kóginde samghay bermes pe? Joq. Óitkizbeydi. Aqyndardan aqyn ataghyn qyzghanady. Sahnagha shygharmay keudesinen iyteredi, ayaghynan shalady. Búiyrghan nәpaqamen bala-shaghasyn asyrap, eline adal qyzmet jasap jýrgen jerinde kópting biri bolyp qalmay aqyn aty shyghyp, auyzgha iligip jatsa, әlgi qara kýsh kózine ilgisi kelmeydi, jetistigin qaralay qyzghanyp, itting sýiek-sayaghyn aldyna tastaydy. Talanttyng mereyin kóre almay, ony halyqtan bólgisi bar. Ony mýsәpir, kóppen teng emes, tipti kem kýide kórgisi bar. Oghan aqyn kóne me? Ol ot qoy! Janyp ketedi. Janyp ketip jatyr.

Qazaq búl-búly Kýlәsh kýndeligine: «Átten, óner shirkin, seni de әldekimder bylghaytyny bar-au, qanday úsaq jandar bar, seni týsinbeydi, mening nәzik qylday ónerimdi úqpaydy» dep uayym tógipti. Sahnanyng júldyzdaryn júldyzday erkeletu kerek. Sol siyaqty daryndy baghalau qúsbegining býrkitti baghalaghanyna jetpey, búl «ajal trassasy» toqtamaydy. Olargha tiyesili marapatty bermey, bergizbey, bere qalsa kópting kózinshe emes, tasada, júmys ayaghyn ala bere «úrlap alghan» nәrsedey qylyp ministrdin, ne әkimning qúttyqtauyn jasyryn ústata salu, tós belgisin seyfke tyghyp, әri ketse bes adamnyng kózinshe ónirine amalsyz, qinalyp, qaday salu «qara kýsh» iyektegen ziyalysymaqtardyng tirligi. Újym aldynda, teatr, mәdeniyet ýilerinde jariya berilse, ózining de, elding de mereyi óserine onyng óresi jetpeydi. «Ói, mynau menen asyp ketedi» degen pendauy mýjime oidan asa almaydy, bayghústar. Talanttardy belgili jerlerge shaqyryp jatsa, qúzyryn salyp jibermeydi. «Kózge týse bermesin» degen mystan әreket. Áy, ol qasqalar dәl osylay eteyin demeydi-au, biraq «jyny» jibermeydi. Sosyn qaytsin. Bir Qazaqbaydyng balasy bola túra talantqa kelgende onyng ishi pyshaq ainalmastay tar. Qolynan kelse, kýn bermeuge bar. Sodan ózin-ózi bilip bolmastay әdiletsiz. Al júrt kózinshe kәdimgi kisi. El qamyn oilaghan aq jaghaly, qyzyl galstukti alyp bir bas. Biraq «osy men ne istep jýrmin?» dep ózinen esep almaydy.

Qyran alghash torgha týskende, namystan órtenip kete jazdaydy eken. Qúsbegi dereu salqyn býrkip, suyq basyp ot qyzuyn týsirip, jyly sóilep, sylap-sipap birden mәpeleuge kóshedi. Óipese, týz qúsy jantәsilim. Óz otyna órtenip óledi. Aqyn da solay. Aqyn men qyrandy qatar qoydyng astary osynda. Ony bilgen  Han Abylay Búqar jyraudyng baghasyn bilgen, sózin kótergen. Býgin she? Han kótergen sózdi uәzir de emes, bergilerding bergisi kótere almay, shabyna shoq týsip, shalabyn shayqap әure. Sodan úly aitys ónering de qaytys. Aynalghanda aqynnyng ashy tili «aytystyng kórin» qazypty?..

Jaqsylar Jaratqangha kerek demeydi me, sol kep bizding basta. Anghal aqyn «ólemin» dese, «әumiyini» әp-әzir. Kóksulargha keregi sol. Aqyldy aghys - halyqtay bolyp, ainalyp ótseshi. Óitpeydi, «qúzyr mende» dep kergiydi, tergeydi, túnshyqtyrady. Joshy dombyragha qorghasyn qúighyzsa, búlar sol balqymany qolqagha qúigha bar. Han ony qalamasa da. Olay et demese de. Aqiyq Júmeken:

Eski arbagha shiqyldau da syi-baqyt,

Kýn keshedi maylattyryp, syilatyp.

Al qyrandar tozbas ýshin arbasha,

Ózin-ózi tastaydy eken qiratyp!- depti «Qyran» atty óleninde. Bizding jogharyda attary atalghany bar, atalmaghany bar nebir talantty aqyndarymyz qyrandar siyaqty qaza qúshuda. Oghan ishimdiktin, úrys-tóbelestin, tas jol, kólikting qatysy shamaly. Olar bergi sep, sol aqyndy óltiruge sheyin alyp kelgen qara kýshti jasyryp qalushy bergi syltau, býrkenshek qana. Sen onyng artyna ýnil. Artynda kim túr? «Ayna qoydym aldyma, kóreyin dep ózimdi. Eki qúlaq tars bitip, shel basypty kózimdi» dese, ony atyp, shynyraugha tastaghan Shәkәrim syny saghan kerek. Ózindi kóresing be, ózgeni kóresing be? Sen emes, ózge bolsa ol kim? Qazaq pa,? Joq әlde týri qazaq, ishi kәzzap qara kýsh pe? Kespiri kimdiki? Saghan úqsaydy ma? Úqsasa qay jeri? «Bal ghoy meni sókken til» degin.

«Qazaqtyng jauy - qazaq» deuli bóskishter. Atasynyng basy! Jalghan. Qazaqtyng jauy - qazaq emes, jan-tәnimen qazaq bola almay jyly-júmsaqqa tanylghan qu nәpsi, zúlym qara kýsh, ... dirmen tartam degen әumeser.

Azat ruhty aqyngha, býgingi kýnning bet-perdesin sypyrghany ýshin lajsyz shetel asqan jazushy Maghauinning «jarmaq» tirligi de jat. Áneu jyldary Arab elderine úrlap әketken 200-dey súnqardy tordan az uaqytqa shygharuy múng eken, olar birden Alatauyna, Hantәnirine bet týzepti. Sol siyaqty qyrannyng qanaty qos bolsa da, sanaty birtútas. Ol «jarmaq» bolyp ekige jaryla almaydy, ózine-ózi salmaq bolyp, ózine-ózi qarmaq bolyp, qogham ózekke tepse «ishkish qanbaq» bolyp, óz elinde, óz jerinde qalady. Qanaghat iyesi qas qyrandar tughan jerining kóginen aspaydy. Assa da óz eline shang juytpay ansap ótedi. Jәne Qyran Alashtyng kók bayraghyna qonyp, óshpes ruh bolyp janyp, jelbirep túr emes pe?!. Taghyda Júmekenge jýginsek: «Qyrsyqtardan jaratylghan baghy bar, Ómir sýre bilsek bizder qyransha, Óluding de bir esebi tabylar...» dep zil kýrsinip qoyyp, qara nan, qara suymen, jazaryn jazyp, alaulap asa beru әr týkpirdegi býgingi qazaq aqyndarynyng qali. Biraq Qadyr abyz aitpaqshy «tiri jýrgenindi de kóre almaytyn» uaqytta qasqayyp túryp, qashanda Qúday IYennen ólim emes, ómir tilegen abzal. Ómir, tәuelsizdik deytin asyl qúndylyqtar adaldardyng arqasynda jasauly, aqyndardyng ólenimen asqaqtauly. Zәulim ýy tigip, baylyq jighandar mansaptyng úshar basyna shyghyp, qanatyn qansha jaysa da bәribir qyran bola almaydy. Asyly, olar qyrandargha ish tarlyq etpey, qamqor qúsbegi bolsa jarasqan. «Óser elding balasy birin-biri batyr deui» qajettik emes, paryz ekenin úghar týisik bitsin.

Qyran taghdyry - qiyn taghdyr. Janyp ketken aldynghy anghal, qaysar qyrandarynyng taghdyr-tauqymeti keyingi tastýlekterge ruh darytsa da, mandayyna tastay taghdyr bop jazylmaghay. Qyrandardyng qazasy - qazaq últynyng qazasy. Qaza siyrep, maza: memleketimizding kósegesin kógertu, tilde, dilde, dinde nyq bolu bolghay. Qyrandaryng kóginde qalyqtasyn, Mәrt Jomart, Qas Batyr Qazaq!

Múnaydar BALMOLDA

Oral qalasy

«Abay-aqparat»