Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2931 0 pikir 2 Tamyz, 2012 saghat 09:47

Erjan Alash. Atyrauda Abay alany qorshalyp jatyr

«Elding esi ketse, jerding kiyesi ketedi» degendey, bәzbireuler  Atyrau qalasyndaghy  Abay atyndaghy alandy kommersialyq maqsatpen paydalanu ýshin betonmen qorshap ýlgerdi.   Abay alany Atyraudyng qaq tórinde ornalasqan. Osy alandy qorshap kafege ainaldyru jalpy kommersialyq túrghydan qaraghanda óte rentabelidi. Alayda, rentablidi, yaghny paydaly eken dep Amerikada Linkolin alanyna nemese Reseyde Pushkin alanyna kafe salu eshkimning oiyna kelmeytin shyghar.  Onyng ýstine naqúrystyq iydeyalargha biylik rúqsat bermeydi de.

Abay - búl Qazaq. Qazaq búl - Abay. Abaydy úmytqan qazaq - shala qazaq. Tazalyq imannyng jartysy bolsa, bizde Abay - Qazaqtyng jartysy. Abay - bilmegenge marjan, búlaq basy. Bilgenge núr, jol kórseter júldyzy. Tipti Abay oilaryn sayasy kýreske paydalanyp jýrgen orys solshyldarynyng isinde de ýlken gәp jatyr. Abay óz zamanynyng progressivti adamy bolghan. Onyng Batysqa bet búruy qashanda sol zamannyng isteblishmentine qauip tudyryp otyrghan. Qazaq ózgergen joq. Abay isteblishmentke qazir de qauipti. Abay - progresstin, onaludyn, damudyn, demokratiyanyn, ruhany janarudyng simvoly. Býgingi orys solshyldary Abaydyng sonday bolghanyntýsinip, ony qarsylyqtyng simvoly retinde paydalanyp otyr. Olay emes deyin desen, Navalinyigha Abaydyng eskertkishinen basqa Mәskeude jer jetpey qalyp pa?..

«Elding esi ketse, jerding kiyesi ketedi» degendey, bәzbireuler  Atyrau qalasyndaghy  Abay atyndaghy alandy kommersialyq maqsatpen paydalanu ýshin betonmen qorshap ýlgerdi.   Abay alany Atyraudyng qaq tórinde ornalasqan. Osy alandy qorshap kafege ainaldyru jalpy kommersialyq túrghydan qaraghanda óte rentabelidi. Alayda, rentablidi, yaghny paydaly eken dep Amerikada Linkolin alanyna nemese Reseyde Pushkin alanyna kafe salu eshkimning oiyna kelmeytin shyghar.  Onyng ýstine naqúrystyq iydeyalargha biylik rúqsat bermeydi de.

Abay - búl Qazaq. Qazaq búl - Abay. Abaydy úmytqan qazaq - shala qazaq. Tazalyq imannyng jartysy bolsa, bizde Abay - Qazaqtyng jartysy. Abay - bilmegenge marjan, búlaq basy. Bilgenge núr, jol kórseter júldyzy. Tipti Abay oilaryn sayasy kýreske paydalanyp jýrgen orys solshyldarynyng isinde de ýlken gәp jatyr. Abay óz zamanynyng progressivti adamy bolghan. Onyng Batysqa bet búruy qashanda sol zamannyng isteblishmentine qauip tudyryp otyrghan. Qazaq ózgergen joq. Abay isteblishmentke qazir de qauipti. Abay - progresstin, onaludyn, damudyn, demokratiyanyn, ruhany janarudyng simvoly. Býgingi orys solshyldary Abaydyng sonday bolghanyntýsinip, ony qarsylyqtyng simvoly retinde paydalanyp otyr. Olay emes deyin desen, Navalinyigha Abaydyng eskertkishinen basqa Mәskeude jer jetpey qalyp pa?..

«Ýidegi kónildi bazardaghy naryq búzady» degendey, ruhany mýddemizge bireulerding «naryqtyq oiy» kóldeneng kelude. Abay alanyn qorshaghan song naghyz últtyq baylyqtan aiyryldyq dey beriniz. Ketken baylyqty qaytara almasaq ta, qalghan baylyqqa ie bolugha bolady. Biraq qalghan baylyqqa ie bolu ýshin, osy memleketti saqtap qalu ýshin aldymen es kerek qoy. Eger Qazaq Abaydy joghaltsa esti qaydan almaq? Qalanyng qaq ortasynda progressti eske salyp túratyn Abay alany jyn-oynaqqa ainalsa, ol esti tabatyn aqyl qaydan kelmek? Oilanayyq, aghayyn!

Suretterdi týsirgen avtor.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5345