ETNONIGILIZMNING AQYRY nemese Daniyar Áshimbaevtar – mәngýrttikting songhy túyaqtary
Jahandyq integrasiya dәuirinde ómir sýrip jatyrmyz. Tarihtyng dóngelegi keri ainalmaydy. Últtar men úlystardyn, memleketter men órkeniyetterding sayasi, ekonomikalyq, mәdeny toghysuy qayyrylmas, ainymas jolgha týskendey. Mine, ainalasy on-jiyrma jyl búryn bizding týsinik-týisigimiz osy shamada, osy qalypta bolatyn. Biz últymyzdyn, memleketimizding bolashaghyn, asyra aitqanda, adamzat bolashaghynan bóle-jaryp qaray almaytynbyz. Qazir ghoy, osy bir shyny ainadan jasalghan qaghidalar men týsinikter birinen song biri synyp, qirap jatyr. Jәne múny qiratqan biz emes.
Jahandyq damu, halyqaralyq integrasiya, mulitikulituralizm degenimiz óz memleketinning bolashaghyna balta shabu, óz malyndy bireuding jetegine basybayly baylap beru nemese óz mәdeniyetinnen bezinu, óz diling men tilindi qorsynu emes ekenin bizge taghy da qart qúrlyq - Europa ýiretip otyr.
Jahandyq integrasiya dәuirinde ómir sýrip jatyrmyz. Tarihtyng dóngelegi keri ainalmaydy. Últtar men úlystardyn, memleketter men órkeniyetterding sayasi, ekonomikalyq, mәdeny toghysuy qayyrylmas, ainymas jolgha týskendey. Mine, ainalasy on-jiyrma jyl búryn bizding týsinik-týisigimiz osy shamada, osy qalypta bolatyn. Biz últymyzdyn, memleketimizding bolashaghyn, asyra aitqanda, adamzat bolashaghynan bóle-jaryp qaray almaytynbyz. Qazir ghoy, osy bir shyny ainadan jasalghan qaghidalar men týsinikter birinen song biri synyp, qirap jatyr. Jәne múny qiratqan biz emes.
Jahandyq damu, halyqaralyq integrasiya, mulitikulituralizm degenimiz óz memleketinning bolashaghyna balta shabu, óz malyndy bireuding jetegine basybayly baylap beru nemese óz mәdeniyetinnen bezinu, óz diling men tilindi qorsynu emes ekenin bizge taghy da qart qúrlyq - Europa ýiretip otyr.
Birer jyl búryn Germaniyanyng kansleri Angela Merkeli Potsdamdaghy Hristian-demokratiyalyq partiyasynyng konferensiyasynda: «1960 jyldardyng basynda biz Germaniyagha sheteldik júmys kýshin kóptep tarttyq. Birqansha uaqyt «olar bizde túraqtap qalmaydy, kóp úzamay ketedi» dep ózimizdi-ózimiz aldap keldik. Biraq olay bolghan joq. Bizding ústanym mulitikulituralizm edi, alayda, búl ústanym kýiredi, týbegeyli kýiredi», - dep mәlimdedi. Merkeli Germaniyagha júmys izdep kelgen migranttardyng mindetti týrde nemis tilin biluin talap etti. Sonda ghana olar nemisterding enbek naryghyna tolyqqandy aralasa alatyn bolady.
Ile-shala Úlybritaniya Premier-ministri Djeyms Kemeron «Britan aralyndaghy memlekettik mulitikulituralizm dokrinasynyng sәtsizdikke úshyraghanyn» jariya qyldy. Onyng aituynsha, britandyq biylik úzaq uaqyt týrli mәdeniyetterding jeke dara órkendep-ósuin qoldaumen bolghan. Aqyr ayaghynda Úlybritaniya últtyq birkelkilikten aiyrylyp tynypty.
«IYә, búl qatelik. Kóptegen demokratiyalyq qauymdastyqtar óz eline qonys audarghandardyng qamyn kýitteymiz dep jýrip, solardy qúshaq jaya qabyldap otyrghan jergilikti últtyng mýddesin esinen shygharyp aldy» deydi, TF-1 telearnasyna bergen súhbatynda, Fransiyanyng búrynghy Preziydenti Nikolya Sarkozi. Sarkozy eger bir adam Fransiyagha kelse, ol adam últtyq, birtútas fransuz qoghamynyng bólshegi boluy tiyis dep sanaydy. Fransiya, últtyq fransuz qoghamy eshqashan ózining ómir saltyn ózgertpeydi jәne ózgertuge jol bermeydi.
Europalyqtardyng sentristik ózimshildigi men sózding mәteline ainalghan «músylman faktoryn» alyp tastasaq, múnday mәlimdemelerding ómir sýruge qúqy bar ekenine jәne múnday mәlimdemelerding jaydan-jay jasala salmaytynyna kózing jetedi. Óitkeni, Kanslerdin, Premierdin, Preziydentting әsireqyzyl sózderin «adam qúqyn ayaqqa taptap jatyr, az últtargha sayasy qysym kórsetip jatyr» dep eshkim jazghyrghan joq. Kerisinshe, búl ústanymdar Germaniya men Angliyanyn, Fransiyanyng býgingi tandaghy memlekettik sayasatynyng ózegine ainalghanyn endi ghana kórip, týisinip otyrmyz.
Sonda deymiz, san ghasyrlyq memlekettik tarihy bar, myzghymas azamattyq qogham ornatqan, demokratiyalyq, liyberaldyq, qúqyqtyq mәdeniyeti men qúndylyqtary myghym elderding ózi «Úzaqmerzimdi últtyq órkendeu men damu» jolyna týskende bizge ne joryq?!. Qandy qyzyl imperiyanyng kýni әldeqashan batsa da, biz nege «Halyqtar dostyghy laboratoriyasy» degen sayqymazaq ataudan aiyrylghymyz kelmeydi? Biz nege, tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jyldan asa uaqyt ótse de, últymyzdy, últtyq mýddelerimiz ben últtyq qúndylyqtarymyzdy ayaqasty etip kelemiz? Jogharydaghy Europadaghy últtyq týleu men Qazaqstandaghy jaghdaydyng ortasynan paralleli jýrgizging keledi. Bәribir jauapsyz súraqtardyng tútqynynda qalasyn...
Songhy eki-ýsh jyldyng ainalasynda Qazaqstannyng aqparat kenistigindegi últjandy qayratkerlerge, últshyl úiymdargha, jalpy «Últ» degen úghymgha qarsy baghyttalghan arsyz da ashyq, jauapsyz da joydasyz shabuyldargha qarap otyryp tóbe shashyng tik túrady. Memleketting atyn alghan, ýles salmaghy 70 payyzdan asqan jergilikti halyqty týrtpektep, tabalap, tepkilep jatqanyna emes, әriyne. Oghan etimiz ýirengen ghoy. Oghan emes, sol shabuyldardyng tu ústaushysy Daniyar Áshimbaev siyaqty ózinning qany bir, jany bir qazaghyng ekendigin kórip. Jәne, eng qauiptisi, qoghamdyq oy men pikir alany solardyng oiyna kelgenin istep, asyr salatyn jynoynaghyna ainalghanyn kórip. Tóbe shashyng tik túrady!
Ár zamannyng óz qúzghyn, kýshigeni bolady eken. Ótken ghasyrdyng 90-jyldary marqúm Núrbolat Masanov bastaghan bir top «orysshyldardyn» elding itsilikpesin shygharghany jadymyzda. Ótken shaqqa kóz jiberip, sol uaqyttaghy qoghamdyq oy men sananyng kókjiyeginen qarasaq, bәri de týsinikti, bәri de aiqyndala týsetindey. 90-jyldardaghy Masanovtarmen, Ámreqúlovtarmen kýres, shyn mәninde, tәuelsizdikti jana alghan qazaq últynyng ózimen ózining kýresindey kórinedi. Jana memleketshil, tarihy sananyn, balang sananyng barlyq ishki qarama-qayshylyghy, ishki búlqynysy sol dәuirde qúiylyp sytqa tógilgendey. Biz ol kezennen әbden jalanashtanyp, ysylyp, tazaryp shyqtyq.
Al, azat elding jiyrma jyldyq tarihy kókjiyeginen qarasaq, bilikti ghalym, oqymysty Núrbolat Masanovtar tobynyng Qazaqstan men qazaq últynyng ótkeni men bolashaghy turaly sol kezendegi artyq-kem pikirlerining bizding azat, syni, ashyq ta әdil oi-sanamyzdyng qalyptasuyna orasan әseri bolghanyn seziner edik. Tipti, marqúm ghalym ómirining songhy jyldarynda óz últynyng kóshpendi tarihy men mәdeniyetin sarqa, týgese zertteuge den qoyghanyn da júrt biledi. Ámireqúlovtar da, sonynda qazaqpen kýres emes, qazaq ýshin kýres jolyn tandady. Árbirden keyin, Masanov, Ámreqúlovtar Kenes kezenining túsynda qazaq tarihy, qazaq mәdeniyeti ýshin birsypyra enbek sinirgen, auzy uәli, sózi dualy ghalymdar bolatyn.
Al, Daniyar Áshimbaev kim? Áleumettik jelidegi tam-túm aqparattargha sýiensek, «Kto esti kto v Kazahstane?» ensiklopediyasynyng bas redaktory. Ózge avtorlarmen birigip jazghan eki-ýsh kitaby bar.
Daniyar Áshimbaevtyng alghash ataghy, 2000-jyldardyng basynda, Rahat Áliyevpen «istes bolghany» turaly әngimeden keyin shygha bastady. Mәskeude tirkelip, Qazaqstandaghy biylikting ýstinen ondy-soldy kompromat jariyalaghan «Aziopa» saytynyng tóniregindegi aiqay-shu býkil eldi dýrliktiredi. Tipti, sayt Qazaqstan preziydenti men onyng otbasyn da ayamaydy. Osy tústa, «Vremya Po» gazetining jazuynsha, Mәskeuge material jetkizushi «Mister H-tin» basqa, basqa emes Daniyar Áshimbaev ekendigi belgili bolady-mys. Ol aghayyndy Andrey, Aleksandr Shuhovtarmen tyghyz baylanysta bop shyghady. Al, sol uaqytta Shuhovtardyng artynda atyshuly qylmysker Rahat Áliyev túrghan bolatyn. Býgin «jurnalisterding dosyna ainalghan» D.Áshimbaev sol uaqytta «Vremya Po» gazetin sotqa berip, moralidyq shyghyndy 3 million tengege baghalady. Kezinde Qazaqstannyng barsha jurnalister qauymdastyghy osy әdiletsizdikke batyl qarsy túrghan da bolatyn. Búl, endi, taqyrypqa qosylghan shtrih qana.
Áshimbaevty Áshimbaev qyp tanytqan - onyng óz halqyna degen sheksiz jek kórinishi. Búl onyng baghy emes, sory.
Áshimbaevtyng «qazaq últy», «qazaq mýddesi», «qazaq ziyalysy», «qazaq tili» degen úghymdargha degen óshpendiligine tandanbasqa lәj joq. Múnday medisinalyq, psihikalyq anyqtamalarda kezdespeytin etnonigilizm jap-jas «qazaq balasynyn» boyyna qaydan, qalay bitken, qalay siyp jýr? Qayran qalasyn.
«Vechno obiyjennye patrioty pytaitsya, konechno, povernuti v svoi storonu obshee nedovolistvo. Y pered nimy rano ily pozdno vstanet vopros dalineyshey strategii. Kto takie nasional-patrioty? V bolishinstve svoem - tvorcheskaya intelliygensiya, okolopoliticheskaya tusovka y te, komu ne nashlosi svistuliki, prava podpisy y bolishoy krugloy pechati. Ety ludy postoyanno ishut protivnikov, pishut otkrytye pisima (a ranishe pisaly donosy - preimushestvenno drug na druga). Ety ludy sygraly bolee otrisatelinui roli v nashey istorii, chem vse tak nazyvaemye kolonizatory vmeste vzyatye. Y pry etom pochitait sebya sovestiu nasii. Ony tak vsepilisi v svoy korni, chto tak y ne smogly vyrastiy... Sredy nih bolishe vsego spesialistov po kazahskoy filologiiy»,- deydi D.Áshimbaev.
Nemese: «To, chto ya ne chitai kazahskui pressu ily kakiye-to kazahskie istochniki, obiyasnyaetsya prosto - dlya menya net v etom neobhodimosti. Hotya by potomu, chto uroveni informasiy v kazahskoy presse mne ne ocheni interesen».
Eger Áshimbaev jana zamanghy týrik tilining negizin qalap otyrghan, әuezdi de kórkem, úly qazaq tilin, týsinip, oqy almasa, uyzynda jarymasa, oghan qazaq ziyalysy, qazaq filologiyasy, qazaq jurnalistikasy, qazaq tili kinәli me? Aynalyp kelgende, sol ziyaly qazaq intelliygensiyasynyng bel ortasynda, bәrimiz qúrmetteytin, últjandy, ghalym әkesi Rahman Alshanov ta jýr emes pe?!.
Onyng suqany sýimeytin «naspattardyn», sayasy toy-tomalaqtyng manayynan shyqpaytyn ziyaly qauymnyng sózin Áshimbaev sóilese, eshkim de qoy demes edi. Joq, Áshimbaev onday emes, ol - «tarysy piskenning tauyghy bolatyn», aqysyn berse, boqysyn shygharatyn» jaldamaly jazghyshtardyng tobynan.
D.Áshimbaev: «Esly by nezavisimosti svalilasi na golovu v 17-m godu, to Kazahstana kak yavleniya skoree vsego, v prinsiype, seychas uje ne bylo by ily jily by kak te je mongoly» deydi. Qazaq eli 1917 jyly tәuelsizdikke qol jetkizgende, Euraziyadaghy eng yqpaldy, monoúltty, damyghan, órkeniyetti memleketke ainalar edi. «Qazaqstan qúbylys retinde» ómir sýreri anyq, esesine ol Qazaqstanda Áshimbaevtargha oryn bolmas edi.
Bizding quanyshymyzgha oray, ol eshkim de emes. Mening bir últjandy, oqymysty dosym aitqanday: «Daniyar Áshimbaev - nigilizmdi - nahaldyq, popgapondyqty - patriottyq dep úghatyn, HHI ghasyrdaghy qazaqtyng mәngýrttiginin, etnonigilizmning simvoly». Songhy simvoldary.
Qúdayshylyghyn aitayyqshy, «Qazaqtar Tәuelsizdik ýshin kýrespegen» degen sózdi aruaqtan qoryqpay, auzy qisaymay aitatyn adamdy qalay aitugha bolady? Esi dúrys adam tughan halqyn osynshalyqty jek kóre me?
P.S.
Áriyne, taqyrypty әriden bastap, tar soqpaqty shiyrlap ketkenimiz ýshin oqyrmannan keshirim súraymyz. Biraq, bizding keyipkerimizding týr-túrpaty men siqy osy soqpaqtan asugha mýmkindik te bergen joq. Áytpese, aitpaghymyz basqa edi. Ol taqyrypqa taghy birde oralarmyz.
Gh.Orynbaev
«Abay-aqparat»