Ortalyq Aziya memleketterinde orys tiline qatysty týrli sheshimder qabyldanuda. Qazaqstan men Qyrghyzstanda orys tilining ýstemdigi joghary bolsa, Ózbekstan songhy eki jylda ústazdardyng orys tiline qatysty bilimin terendetu ýshin Reseymen birlesken jobany jasauda. Reseyge enbek migranty retinde júmys isteuge baratyn Ózbekstan men Tәjikstan azamattary da búl baghdarlamalardy qajettilik retinde qabyldaydy. Biraq Týrkimenstanda atalmysh tendensiyalar bayqalmaydy. 

Týrkimenstan ótken aptada orys tiline tikeley qatysy bar jana zang qabyldady. Endigi tanda týrkimen poshtashylary orys tilinde meken-jayy jazylghan hattardy jetkizbeydi. Búl «Poshtalyq baylanystar turaly» atty jana zanda jazylghan.

Zannyng 26 babynda bylay dep jazylghan: «Poshta arqyly hat jiberushi men hatty qabyldaushynyng meken-jayy Týrkimenstan aumaghynda memlekettik tilde jazyluy tiyis, al shetelge jiberu kezinde jetkiziletin elding tili nemese Halyqaralyq poshta odaghynyng talabyna say rәsimdelui qajet». Sonymen qatar zanda poshta ishindegi qajetti mәlimetter, baylanys jәne meken-jay ýlgileri memlekettik tilde jazylatyny aitylghan.

Búghan deyingi Týrkimenstanda poshta qyzmetin qoldanuda naqty bir tildi jazu mindetti bolmaytyn. 2010 jyly shyqqan «Baylanys turaly» zannyng ayasynda rettelip otyrdy, oghan deyin 1996 jylghy zangha sәikes poshtalyq baylanystar jasaldy. Biraq onda tilge qatysty aitylmaghandyqtan túrghyndar ózderine ynghayly tildi qoldanatyn. KSRO kezeninde ómirge kelgen jandar men orystildi túrghyndar poshtalyq baylanysty orys tiline kóp jýginetin.

Týrkimenstanda ózge postkenestik elderge qaraghanda orys tilining statusy zanmen qorghalmaydy. Jyl ótken sayyn Týrkimenstanda orys tilin qoldanushylar sany azayda. Elde tek qana bir mektep tolyq orystildi jәne azdaghan orys synyptary bar mektepter bar. Ortalyq Aziya boyynsha orys tildi mektepter eng az el osy Týrkimenstan sanalady. Týrkimenstanda tipti tolyq ózbek, qazaq jәne qyrghyz tildi mektepter joq, biraq qazaq pen ózbekting sany ondaghan mynnan asady.

Aghylshyn tilin oqytu mәselesi de jaqsy dengeyde deuge kelmeydi. Aghylshyn tilin oqytugha kýsh saludy biylik qalamaydy, sebebi ony biylikke qarsy toptardyng payda boluyna әseri bolady dep sanaydy. Mektep oqushylary aghylshyn әripterin bilip shyqsa sol jetkilikti dep sanaytyn aimaqtar da bar.

Týrkimenstan memlekettik tildi kýsheytudi basty sayasattyng biri etken, oghan syrtqy eldermen tym tyghyz baylanys ornatpauy da әser etude.

Qazaqstan bolsa kerisinshe ýsh túghyrly til sayasatyn ústanuda. Nәtiyjesinde songhy bes jyldyqta aralas mektepter sany artqan, sәikesinshe qazaq mektepterine baratyn oqushylar sany ýsh jylda azaya týsken. Al poshtalyq baylanystarda kóbine orys tili qoldanylady, ony biylik orys tilining resmy til statusymen aqtap aluda.

Ka Myrza

Abai.kz