Qazaq әieli turaly sóz qozghau әri onay, әri qiyn. Onay bolatyn sebebi - әiel bizding anamyz, әiel bizding әpke-qaryndasymyz. Aqyn aghamyz aitqanday, bir әielding qúshaghynda tuamyz, bir әielding qúshaghynda ólemiz. Jastayymyzdan kórip óstik, týisinip, kónilge týiip óstik. Toghyz ai, on kýn tolghatyp, «tar qúrsaghyn kenitip, tas emshegin jibitip» әiel bizge ómir syilady. Sondyqtan onay, kónilimizde bәri sayrap túr. Qiyn bolatyn sebebi - әiel tabighaty tylsym, syryn ishine býkken qara jerdey. Tek babalarymyzdyng bizge tastap ketken asyl múrasyna sýienip jәne F. Nisshening «Áyel turaly tek erkektermen ghana sóilesken jón» dep senim arta sóilegen sózin kónilge medeu tútyp osy iske tәuekel etip otyrmyz.

Qazaq әieli turaly sóz qozghau әri onay, әri qiyn. Onay bolatyn sebebi - әiel bizding anamyz, әiel bizding әpke-qaryndasymyz. Aqyn aghamyz aitqanday, bir әielding qúshaghynda tuamyz, bir әielding qúshaghynda ólemiz. Jastayymyzdan kórip óstik, týisinip, kónilge týiip óstik. Toghyz ai, on kýn tolghatyp, «tar qúrsaghyn kenitip, tas emshegin jibitip» әiel bizge ómir syilady. Sondyqtan onay, kónilimizde bәri sayrap túr. Qiyn bolatyn sebebi - әiel tabighaty tylsym, syryn ishine býkken qara jerdey. Tek babalarymyzdyng bizge tastap ketken asyl múrasyna sýienip jәne F. Nisshening «Áyel turaly tek erkektermen ghana sóilesken jón» dep senim arta sóilegen sózin kónilge medeu tútyp osy iske tәuekel etip otyrmyz.
Shynymen de – әiel kim? Onyng ishinde qazaq әieli kim? Ózining eshkimge úqsamaytyndyghymen, ne batysqa, ne shyghysqa jatpaytyndyghymen bylayghy júrtqa týsiniksizdeu bolyp kórinetin qazaq әielining fenomeni nede? Qasiyetti Qúran Kәrimde: «Erkekter әielderdi biyleushi. Óitkeni Alla, birin-birinen artyq qyldy. Sonday-aq olar maldarynan da paydalandyrady. (Áyelderge mәher, nafaqa beredi.) Al endi jaqsy әielder - boy úsynushylar, Alla qorugha búiyrghan kómeski nәrselerdi (abyroyyn) qorghaushylar. Al sonday-aq әielderding bas tartuynan seziktensender, sonda olardy nasihattandar jәne olardy tósekterinde tastap qoyyndar. (Odan bolmasa) olardy sabandar. Al eger olar senderge boy úsynsa, olardyng ziyanyna bir jol izdemender. Rasynda Alla óte joghary, tym iri» (Nisa sýresi, 34 ayat). Bir ghana qauymgha nemese bir ghana últqa arnap týsirilmegen, býkil adamzatqa jol núsqaushy Alla-Taghalanyng sózi Qúran shәrif osylay deydi. Áyeldi týsinu erkekter arqyly ghana bolatynyna menzeydi. Qúday-Taghala barlyq nәrseni júp qylyp jaratqan, әiel men erkek te sol qatarda, sol búljymas zandylyqqa baghynady. Erkekterding qasiyetti paryzy - әielderdi biyleu. Áyelderding qasiyetti paryzy – erkekterge boy úsynu, baghynu. Qarapayym ghana qaghida, biraq ómirde oryndaluy óte qiyn. Qazaq mәdeniyetinde búl mәsele әldeqashan ontayynan sheshilip te qoyylghan edi. Biraq qazaq qoghamynyng basyna tóngen almaghayyp zamandar últtyng túnyghyn shayqap, dýniyetanymyn astan-kesten qyldy. Erine baghynbaytyn әiel, kesepatty qyz, kesirli kelin payda boldy. Qazirgi qazaq әieli әngimeni: «Nege men erime baghynuym kerek?!» dep bastaydy. Qúran aitady: «Óitkeni Alla, birin-birinen artyq qyldy» (Nisa sýresi, 34 ayat). «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» dep Abay iman keltirgen Qúrandaghy aqiqatty býgingi qazaq әieli moyyndamaydy. Keshegi qazaq әieli osy dausyz aqiqatty moyyndaghan, moyynday otyryp әlem júrtshylyghy tang qalatyn ghajayyp mәdeniyet qalyptastyrghan. IYә, әielden erkek artyq jaratylghan! Osyny ótimiz jarylyp ketse de aitayyq. Búl – Alla Taghalanyng hikmeti: múnda ýlken syr bar. Babalarymyz búl dausyz aqiqatty «Altyn basty әielden, baqyr basty erkek artyq» dep týiindegen. Qoghamda әielding nemese erkekting ýstemdigine baylanysty mәdeniyet te «erkek», «әiel» dep bólinedi. Orystyng kórnekti filosofy Nikolay Berdyaev orys mәdeniyetin «әiel mәdeniyettin» qataryna jatqyzady. Ol ózining «Reseyding taghdyry» atty kitabynda: Resey ýnemi qalyndyqtyng kýiin keship, syrttan keletin kýieudi kýtumen bolady degen oy aitady. Shynynda da Resey - әiel mәdeniyetting qataryna jatady: «Matushka Rossiya». Orys әieli kýieuine biyligin jýrgizedi, kýieu balasy enesining qolynda túrady jәne oghan esh arlanbaydy. Biraq enesin ólerdey jek kóredi. Al qazaq mәdeniyeti erkek mәdeniyetting qataryna jatushy edi: «Ata-júrt», «Atameken». Qazaq balasy enesimen birge túrmaq týgili, qayyn júrtynda qalyp qoydy namys sanap, «kýshik kýieu» atanudan ólerdey qorqatyn. «Synyqtan ózgening bәri júghady» degendey, orys bodanyna ainalghan qazaq mәdeniyeti ózining erkektik sipatyn joghaltyp, әieldene bastaghany esh jasyryn emes. Kóregen babalarymyz:
Qily-qily zaman bolar,
Qaraghay basyn shortan shalar.
Siyr púl bolar,
qatyn by bolar, - dep edi.
Aytqandary aiday keldi.
Qúran Kәrimde aitylghan erkekting әielden artyqtyghynyng syry nede? Múnyng syry erkekting mal tapqyshtyghynda, mal tabugha jaralghanynda. Qúranda Alla-Taghala eskertip otyr: «Sonday-aq olar maldarynan da paydalandyrady» (Nisa sýresi, 34 ayat). Almaqtyng da salmaghy bar: jaratylysta erkekti әielden ýstem etu arqyly Qúday Taghala aldyna aiqyn maqsat qoyghan: ol – erkekti mal tabugha ýndeu, mal tapqyza otyryp malynan әielge paydalandyru. Jәne búny onyng moynyna qasiyetti paryz qylyp jýktegen. Alla Taghala jaratushy iyemiz sheksiz әdiletti. Júp qylyp jaratqan pendelerine tirshilikting tauqymetin teng bólgen. Qazir biz aityp jýrgen enbek bólisi әlmisaqta adam balasy jaralghannan beri iske asqan. Jaratushynyng búl әdiletti ýderisining iske asuyn dana qazaq bylay dep taygha tanba basqanday beynelegen:
Mal tappaytyn erkek bolmaydy,
qúraryn ait.
Bala tappaytyn әiel bolmaydy,
túraryn ait.
Mine, qysqa da núsqa Alla Taghalanyng hikmeti. Erkekting mindeti – mal tabu, әielding mindeti – bala tabu. Osyny týsinbesek, týsinuge óremiz jetpese kimnen kóremiz, kimge ókpeleymiz…
Tirshilik bastauy - әiel. Ghabit Mýsirepov ózining qoyyn dәpterinde mynaday oimaqtay oidy týrtip qoyypty: «Eng jaman degen әielding qolynan adam jasau keledi» dep. Bile bilgen adamgha Alla-Taghala erkekti artyq qylu arqyly osy tirshilikting bastau kózi bolyp tabylatyn әieldi qorghap otyr. «Áyel adam bosanarda bir ayaghy tórde, bir ayaghy kórde» degen sóz bar. Tolghaqtyng ashy azabyn tartyp, dýniyege adam balasyn әkelem dep ómir men ólimning arasynda jantalasqan әiel «shyr» etip jaryq dýniyege qyzylshaqa nәreste kelgende bar kýshin sarp qylyp talyqsyp ketedi. Mine osy kezde tirshilikke mýldem jaramsyz bolyp qalghan әiel zaty ayaly alaqangha, arqa sýier myqty erkekke zәru. Jәy ghana aty bar da zaty joq erkekke emes, maltabar erkekke zәru. Al mal tabu – onay sharua bolmasa kerek. Ol onay sharua bolsa júrttyng bәri bayyp keter edi ghoy. Abay atamyz:
«…Tәuekelsiz, talapsyz mal tabylmas,
Enbek qylmas erinshek adam bolmas.
Esek kótin jusang da, mal tauyp kel,
Qolgha júqpas, esh adam kemite almas…» - deydi.
Mal tabu – tәuekeldi, otanyng – otbasyng ýshin otqa týsudi, erekshe qajyr-qayrat pen batyldyqty qajet etedi. Eger erkekting boyynan búl qasiyetter tabylmasa, ol shepti búzyp jau qaytaryp, janyn búlap mal taba ala ma? Taba almasa kerek. Erkekti artyq qylyp jarattyq degen Qúran hikmetining syry da osynda.
Keshegi qazaq әieli, dәstýrli mәdeniyetting besiginde terbelip, qaynarynan qanyp ishken qazaq әieli múnyng bәrin bilgen. Bilgen de qoghamdaghy óz ornyn jazbay tanyp, әieldikten danalyqqa, otbasy, oshaq qasy tirliginen ruly elding qamyn jeytin El anasy dengeyine kóterile bilgen. Keshegi ótken Domalaq, Qarqabat, Abaq, Shashty, Úlpan jәne biz bilmeytin taghy qanshama analarymyz sonyng aiqyn dәleli.
Sovet ókimeti әrtýrli jeleulermen, jasandy, jelókpe úrandarmen әiel tendigin tu etip kóterip әielderdi otbasy ómirinen alystatty. Olardy qoghamdyq isterge ayausyz jekti. Áyel eki jaqty qysymgha týsti: olardy tabighy analyq mindetinen eshkim de bosatqan joq, әri qoghamdyq júmysqa aralasugha tiyis boldy. Sovet ókimeti kezinde әielding moynyna asqar tauday auyr jýk artyldy: ol әri bala tabugha, әri mal tabugha mәjbýr boldy. Sóitip әielge qiyanat jasalyp, Jartushy belgilep bergen әdilettilik prinsiypi óreskel búzyldy. Sovet iydeologtary biraq búny óz tilderinde «әiel tendigi» dep atady.
Qoghamdyq júmysqa aralasu, mal tabudyng jolyna týsu, erkekpen taytalasyp, alysqanmen alysyp, júlysqanmen júlysu – nәzik te súlu әiel tabighatyna ólsheusiz núqsan keltirdi. Áyel әieldik tabighatyn joghaltyp, erkektene bastady. Ózine jasalyp jatqan qiyanatty tereng týisingen orys әielderi sol zamanda mynaday chastushka shyghardy:
Ya y loshadi, ya y byk,
Ya y baba, y mujiyk.
Ashy aitylghan, biraq shyndyq. Osy ýderis әli kýnge deyin jalghasyp keledi. Qazaq әieli әli otbasyna oralghan joq: jantalasyp mansap quyp jýr, qara san bolyp mal tauyp jýr. Eng ýlken mansap - ana bolu, úrpaq kóbeytu ekeni olardyng qaperine de kirip shyqpaydy. Al qazaq qauymy balshyqtan bala jasay almay, úlan-ghayyr dalany adam sanymen qalay toltyraryn bilmey basy qatuda. Úzyn sózding qysqasy, әielding eng jaqsysy – erine boysynghany. Alla-Taghala Qúran Kәrimde osylay búiyrady. Osylay әielding tabighy mindeti men paryzyn aiqyndap beredi.
Osy oy silemi kóne týrkilik dýniyetanymda da taygha tanba basqanday aiqyn beynelengen. Islam dini babalar ústanymy men dýniyetanymyn tek Kitap jýzinde bekitip berdi. Kóne týrkilik dýniyetanymda barlyghy kóktegi Tәniri men tómendegi qara jerding arasynda dýniyege keledi. Kýlteginning ýlken jazuynda:
«Biyikte kók tәniri,
Tómende qara jer jaralghanda,
Ekeuining arasynda adam balasy jaralghan» -deydi.

<!--pagebreak-->
Babalar dýniyetanymynda Aspan men Jer – erli-zayypty júp bolyp kórinis beredi. Osy erli-zayyptylardyng «jynystyq qatynasynan» adam balasy, býkil dýn-dýnie tirshilik iyesi bolyp jaratylady. Jәne bir qyzyghy, Kók pen Jer bir-birine baghyna otyryp, bir-birinen nәr bere otyryp, bir-birinen energiya ala otyryp keremet ýilesimdilikke jetedi; garmoniyany qúraydy. Qazaqtyng ghúlamasy Mәshhýr Jýsip ózining Nauryz atty enbeginde: «Bir qúdaydan basqanyng bәri birinen-biri tuyp, ósip-ónbek. Tuyp, ósip-ónetúghynnyng bәri de qartaymaq, ólmek. Kók - bayy da, jer - qatyny. Solay bolghany ýshin: «Kókten jaudyrsyn, jerden óndirsin» deydi. Aspanda búltqa búlt shaghylysady, sóitip janbyr jauady. Janbyr kóp jaumaytyn jyly búlt qysyrap qaldy dep kýni búryn aityp otyrushylar bolady. Jaralghan jandy-jansyz bәri de júp jaralghan. Júp mәnisi erli-bayly degen sóz» dep, oiymyzdy bekitip beredi.
Qazaq mәdeniyetinde qashannan erkek – basshy, әiel – qosshy; erkek – bas, әiel – moyyn dep te túspaldaydy. Olay bolatyn sebebi – erkek qúdiretti Kók Tәnirining balasy, әiel – jer ruhy – Úmay Ananyng balasy. Elimizding iyesiz, jerimizding kiyesiz emes ekendigin aighaqtaytyn kiyeli kóne týrki jazuy:
Tәniridey, tәniriden
Jaralghan
Týrk bilge qaghan, - dep bastalyp:
On jasta Umay tekti
Sheshemning baghyna
Inim Kýltegin er atandy, - dep jalghasady.
Týrkiler әkelerin «Kóke» degen: Kók tәniridey qúdiretti, kýshti, jaratushy degen maghynada; әri erkekting aspan tekti ekenine núsqaytyn esim. Al sheshelerin «apa», nemese «ana» dep ataghan: «ana» - Úmay ana, Bay ana - әielding jer tektiligine menzegen. Aspan – jaudyrushy, jer - óndirushi. Aspan jaudyrmasa, jer neni óndiredi, qalay óndiredi? Jerding Aspangha baghynyshtylyghy da osy qarapayym tabighy zandylyqtan tuyndaydy. Osy әdemi zandylyqty, ghajayyp ýilesimdi Abay atamyz ózining «Jazghytúry» atty óleninde beredi:
Kýn – kýieu, jer – qalyndyq
saghynysty,
Qúmary ekeuining sonday kýshti.
Kýn qyrynday jýrgende kóp qojandap,
Kýieu keldi – ai, júldyz kótin qysty.
Kýn kýieuin jer kóksep ala qystay,
Bireuine bireui qosylyspay.
Kónili kýn lebine toyghannan son,
Jer tolyqsyp, týrlener toty qústay.
Jer kýnning energiyasyna qanday múqtaj bolsa, әiel de erkekting energiyasyna, kýshine sonday múqtaj. Áyel – erkekting energiyasyn qabyldap alyp, ony óndirip berushi. Mahabbattyng ózin әiel erkekten alady. Erkekting nazary týspegen әiel zatynda jylylyq, meyirimdilik siyaqty әiel-anagha tәn qasiyetterding bolmauynyng sebebi de osynda jatqan siyaqty. Sondyqtan qazaq: Atanyng - kýshi, Ananyng – sýti deydi. Osy әlemdegi tabighy ýilesimdi dana babalarymyz otbasylyq dengeyde aunytpay qaytalaydy. Aspan – bireu, ekeu emes. Eger aspan ekeu bolsa, onda ýilesim búzylady: eki energiya kózi bir-birine soghylysyp, apat jaghdaygha úshyraymyz. Kýnning energiyasyn, jauynyn, búrshaghyn, kýn kýrkiregendegi nayzaghayyn – bәrin-bәrin qara jer qayyspay qabyldap alyp, boyyna sinire beredi. Osy baghynyshtylyqtyng arqasynda әlemdegi tepe-tendilik saqtalyp túr. Endeshe, jalpy әlemge tәn búl zandylyq, qazaq otbasynda da qaytalanuy shart: «Bir qazangha eki qoshqardyng basy syimaydy!». Qazaq úghymynda «Qazan» – otbasyn bildiredi, «Qoshqar» – erkek, basshy, sonynan ertushi maghynasynda. Búl maqaldy sózbe-sóz týsinbeu kerek, qazan ýlken bolsa eki emes, birneshe qoshqardyng basy syiyp ketedi. Mәsele onda emes, mәsele maqaldyng allegoriyalyq túspalynda. Sóz, úghymdardyng belgili bir oidy berudegi rәmizdik qyzmetinde. Qoshqar – erkektik bastau, Tәnirining qúty. Ol – bireu-aq boluy shart: ekeu bolsa –sýzisedi, janjal, úrys payda bolady. Sóitip sýttey úiyp otyrghan otbasylyq shyryq búzylady. Qazirgi qazaq әieli – ol da qoshqar bolghysy keledi: erine boysynghysy joq. Otbasylyq kiykiljin, jana ghana qúrylghan otaudyng shanyraghynyng ortagha týsui – bәri-bәri osy erli-zayyptylardyng ózara qarym-qatynysyn rettey almauynan tuyndaydy. Al búl óz kezeginde, qazaqy dәstýrding әlsiregenin, qazaqy dýniyetanymgha qúrylghan tәrbiyening jetimsizdigin kórsetedi.
Baghanadan beri «әiel erkekke baghynuy kerek» degen sózdi kóp aittyq. Ony Qúranmen negizdedik, babalar dýniyetanymymen bayyptadyq. Biraq búnyng bәri jetkiliksiz siyaqty, endi bir ghylymy negiz jetispeydi. Kóp adam әielderding erkekterge qaraghanda ýstirttigin biledi, biraq «nege olay?» degen súraqqa jauap bere almaydy. Osy olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda Mәshhýr Jýsip atamyzdyng «Ghylym-bilim» turaly әngimelerine jýginemiz. Ghúlamanyng aituy boyynsha «Adamnyng basynyng ishindegi mida bes qyzmetker bar. Búlardy: «Hauas hamsa batini» deydi. Eng әuelgisi – hysmishtirik. Búl hysmishtirik – kózding kórgen nәrsesin adamnyng ishine perevodtap jetkizetúghyn tәrjiman. Ekinshi quat –qiyal. Múnyng júmysy – perevodchikting perevodtap jetkizgen nәrsesin jazyp túrushy hatshy esebinde. Ýshinshi quat – mýtәpkire. Perevodchikting jetkizgenin hatshy dúrys jaza ma, teris jaza ma – ýstinen qarap oqyp túrady.
Tórtinshi quat – uahma. Múnyng júmysy – kórgen, kórmegen nәrselerdi, shyn men ótirikti, bәrin birdey astarlap sogha beredi. Múnyng erkine qoya berse: «Ghalamda jýz myng kýn bar» dep oilaydy. Hayuan ghyrnatyqtyng bilimi osy quat uahmanyng kýshimenen. Úshqan qús, jýgirgen an, tórt ayaqty mal – osy uahmanyng kýshimen tórt nәrseni biledi. Biri –jaratushy kim ekenin kәmil bilip, óz shamasynsha bәri Qúdaygha jalynyshty jýredi.
Ekinshisi - әrqaysysy óz qoregin kisiden súramay tanidy. Ony jetkizushi – Qúdiret ekenin biledi.
Ýshinshisi - әrqaysysy óz kóshәnedesin kórgennen tanidy. Ózine ne dúshpan, ne nәrse qas, olardy qanday desen, sonday biledi. Sol ýshin qazaq tilinde aitylady: «Túrymtaylygha torghay jolyqpaydy, // Qarshyghalygha ýirek úshyramaydy» dep. Myltyqsyz kisiden ang da, qús ta qashpaydy, otyra beredi. Myltyqty kisiden kýn ilgeri manayyna keltirmey, qasha bastaydy.
Tórtinshisi - әr maqúlyq óz jynysynyng erkegi – úrghashysyn, úrghashysy – erkegin – búryn kórmegen bolsa da, kórgennen tany bastaydy. Búl uahmagha ergen adam hayuan esebinde bolyp qalady. Sonyng ýshin aitylady: «Ferghauyn ghaliya mastyhaqtyng bilimi ghaqylmen emes edi, óhimmen edi. Eger onyng bilimi ghaqylmen bolsa, Qúday taghalanyng qúdaylyghyn tanyr edi. Qatyn taghasy hәm dýnie sharuasyna erkekten bilimdi bolady. Onyng bilimi de uahmanyng kýshtiliginen. Bolmasa erkekten aqyly asqandyqtan emes. «Úrghashynyng shashy úzyn, aqyly qysqalyghynan» qanday jaqsy bolsyn, bir jaman erkekting qol astynda pende bolyp jýredi. Bolmashy nәrsege qyzyghyp, aldanyp qalghannan, búl quat uahma qiyalyn әbden biylep alsa, oquy mýmkin bolmaytúghyn nәrselerge úryndyryp, haqiqat mergen qalyp bolatúghyn júmystargha bastap ketedi. «Asa bilim bas joyady» degen – osy.
Búl uahma - ne desen, ózinen shyghyp túrghan shaytan dese bolady. Qazaqsha múnyng atyn: «uayym» deydi. Joq nәrseni oilatady. Asyly qashan da bolsa oigha týspender, oy oilaushy bolmandar, oy – shaytan júmysy. Qazaq maqalynda bar: «jaqsy - jamannyng azyghy , óli – tirining azyghy, uayym – shaytannyng azyghy».
Adamnyng denesindegi barsha quatlar ghaqyldyng qol astynda bolady. Jalghyz-aq uahyma ghaqyldyng qol astynda bolmaydy, ghaqyldyng ózimen ertendi-kesh jausha jaghalasyp túrady.
Besinshi quat – mahafaza. Búl quat lúh ornynda, hysmishtirik-perevodchik , qiyal – hatshy, mýtәpkire - perevodchik ne aitady, hatshy ne jazady – ýstinen qarap túrushy. Uahma – «Aqty qara qylamyn» degen prokuror esepti. Ghaqyl okrujnoy sot – eshkimge zarar bolsyn dep oilamaydy. Okrujnoy sotpen tepsinip sóilesken prokurorday-aq uahma aqylmen jaghalasady da túrady.
Quat mahafaza – bәrinining bas qosyp, pәtua qoyghan júmysy jazylatúghyn taqtay. Beseui bir jerge bas qosumen ne júmys ta bolsa, tastay bolady da qalady». Sonymen әiel zatynyng nelikten «bir jaman erkekting qol astynda pende bolyp jýretinin» ghylymy túrghyda dәleldedik, endi qorytyndylayyq. Sózdi atyshuly nemis filosofy Fridrih Nisshege beremiz. Nisshe ózining әigili «Zaratustra osylay dedi» atty enbeginde: «Áyel ózining ýstirttiginen terendikke ie boluy ýshin baghynugha tiyis. Óitkeni ol tereng emes – tayyz sudyng betinde kópirshigen kóbik qana.
Kerisinshe, erkek tereng keledi, jer asty ýngirlerinde onyng joyqyn aghysy buyrqanyp jatady: әiel múny tek kýngirtteu ghana sezinedi, biraq onyng kýshin úghyna almaydy» deydi. Búl sózderde әldekimder oilaghanday erkektik shovinizm, nemese erkekting shekten asqan astamshylyghy jatqan joq. Kerisinshe, baghyndyru men baghyna bilu arqyly jetetin ómirding ghajayyp bir ýilesimi jatyr. Batysta: qarama qayshylyqtardyng birligi men kýresi (dialektikanyng negizgi zandylyqtyrynyng biri), al bizde, shyghysta: qarama-qayshylyqtardyng birligi men ýilesimi. Qazaq orysqa bodan bolghannan bastap osy batystyng qos jynystyng arasyndaghy teke-tireske, bir-birine baghynbaugha negizdelgen súryqsyz filosofiyasyn boyyna sinirip, ózining dәstýrli otbasylyq filosofiyasyna syzat týsirip aldy. Ózindik tól dýniyetanymgha negizdelgen qazaq otbasyna jasalyp kele jatqan ekspansiya әli de jalghasuda. Búl óz kezeginde qazaq sosiumyn әlsiretip, otarshyldyqtyng auyr dertinen arylyp, etek-jenin jinaugha múrsha bermey jatyr.
Jogharyda biz sóz qylghan Nisshening «Zaratustra osylay dedi» atty enbegining «Qartang jәne jas әielder turaly» atty tarauy bylay dep ayaqtalady: «Áyelge bara jatyrmysyn? Qamshyndy úmytpa!». Osy sózderine qarap keyde Nissheni nemis emes, qazaq pa dep qalasyn… Qamshy – qazaq mәdeniyetinin, tól dýniyetanymynyng simvoly edi. Árbir qazaqtyng tórinde qamshy ilinip túratyn. Kamshy – qazaq otbasyn jyn men shaytannan, әrtýrli bәleden saqtaytyn. Otaghasy keregege iluli túrghan qamshygha bir qaraghanda shekten shygha bastaghan әiel jym bolatyn. Qazir de keybir qazaqtyng otbasynda qamshy ilinip túrady. Biraq ol búrynghy kýshi men әleuetin joghaltqan qamshy, sәn men dekorasiya ýshin ilinip túrghan qamshy. Qazaqtyng qamshysynyng joqtyghynan talay otbasy oirandylyp, shanyraghy ortasyna týsti. Qazaqtyng talantty aqyn qyzy, óz qateligi men sengen jarynyng әlsizdigin ashy bolsa da moyyndap, óleng qyp órgen Shәmshiya Júbatova ózining «Qamshy» atty óleninde bylay deydi:
Jalghyz auyz sózbenen-aq óltirdin,
Qarsy aldynda tiri ólik bop men túrdym.
Túrlauy joq bolyp shyqty sertinnin,
Týri qúrsyn qoqyrayghan bórkinnin.
Qarang qalsyn men as bergen tegene,
Tegene as júqpay jýr me nemene?
Kókke shapshyp betinnen ap jatqanda
Qolyng synghyr, sabamaysyng sen nege?!
Tanyta almay namysyng men kýshindi,
Ne basyp túr, ne basyp túr mysyndy?
Jaratyldyng erkek bolyp nesine,
Jóndemeseng teris ketken isimdi!
Jonymdy bir tilse qamshy taspasy,
Bylay qalyp qoyar edi-au basqasy.
Kýmiljimey әielinning aldynda
Bórkindi anau bylay alyp tastashy.
Áy-shaygha da, keltirmesten múrshagha,
Ýnsiz kýide ólimshi qyp bir saba.
Sende qamshy, mende búrym bolsa eger
Elge kýlki bolar ma edik múnshama.
Qazaqtyng taghy bir arqaly aqyny Tynyshtyqbek Ábdikәkimov Qam-shy sózining týp-tórkini Qam (oryssha «zabota»)degen sózden shyqqan deydi. Sonda Qam –shy – bireuding qamyn oilaushy, bireuge jany ashushy, qamqor bolushy degen maghynany beretin bolyp shyghady. Jogharydaghy jyr joldaryndaghy Shәmshiyanyn: «Jaratyldyng erkek bolyp nesine, Jóndemeseng teris ketken isimdi» degeni sózimizding aiqyn dәleli emes pe?.. Qamshy degende bireuler bas-kóz joq tópelep sabau dep anayy týsinetini de jasyryn emes, joq, qamshy – búl simvol, rәmiz, erkekting tabighy jaratylysy men mindetin aighaqtaytyn belgi. Qazaq otbasyndaghy ýilesim men jarastyqty qyzghysh qústay qorghaytyn Qam-shysy, Qam-qorshysy. Osyny týsine almasaq, ózimizding sorymyz…
Endi ayandap biylik mәselesine keleyik. Qazaqta «Baytal shauyp bәige almas» degen sóz bar. Búdan baytal jýirik bolmaydy, bәige almaydy degen oy tumauy kerek. Kerisinshe, eng jýirik jylqy úrghashy zarpynan bolatynyn qazaq mәdeniyetine zer sala qaraghanda bayqaymyz. Mәsele, Baytaldyng bәigege jaratylmaghanynda, onyng jaratylys maqsaty basqa ekendiginde. Onyng sheshuin dana qazaq «Baytal minseng qúlyn joq» dep aldymyzgha tartady. Baytaldyng «bәigesi» basqa, ol qúlyndap mal basyn kóbeytip, er jigitting dәuleti men sәuletin shalqytugha arnalghan. Tek aqymaqtar ghana, obal men sauapty bilmeytin týisiksizder ghana bәigeden alatyn ataq pen jýldege qyzyghyp baytaldy bәigege qosady. Biletinderding aituy boyynsha, ózi ýshin de, qúrsaghyndaghy qúlyny ýshin de jan talasyp, ómir men ólimning arasynda baryn salyp, oqtay úshyp bәrinen ozyp baytal birinshi bolyp keledi eken. Biraq kóp keshikpey ishindegi tóldi óli kýiinde syrtqa shygharyp tastaydy.
Mәsele tek baytal turaly emes ekenin ishteriniz sezip otyrghan shyghar. Qazaq mәdeniyeti – túspal men isharagha qúrylghan Belgi mәdeniyeti (Znakovaya kulitura). Adamgha qatysty barlyq jayttardy túrmys-tirshiliginde etene jan-januarlar ómiri arqyly túspaldap jetkizedi. Endeshe, «baytal» dep búl jerde әiel zaty aitylyp túrghany shәksiz. Búrynghy qazaqta әieldering bәigesi basqa edi: әielding qadir-qasiyeti dýniyege úrpaq әkelumen ólshenetin. Kómekey әulie Búqar babamyz: «Balasy joq qatynnan, Laqtaghan eshki artyq» deydi. Ashy bolsa da shyndyq. Jaratylys maqsaty boyynsha laqtaghan eshki balasyz әielden ozyp túr. Qazirgi qazaq әieli tirshilikting bәigesine, mal tabu men mansaptyng jolyn myqtap kiristi. Jәne juyq arada toqtay qoyatyn týri de kórinbeydi. Osy jolda, bar ómirin mal men mansaptyng jolyn arnap túrmys qúra almay jýrgeni qanshama. Túrmysqa shyqsa da «bәigege» alandap bala basyn bir-ekeuden asyrmaydy. Qazaq qauymy sóitip «baytaldaryn bәigege qosyp», adam sanyn kóbeyte almay púshayman kýy keshude.
Mal men mansaptyng joly oqudan bastalatyny belgili. Qazirgi qazaq qyzynyng kóbisi oqudy múrat dep biledi. Sóitip, tól múratynan janylyp, oqu quamyn dep jýrip kәri qyzgha qalay ainalyp qalghanyn sezbey de qalady. Al Syrym batyr aitty degen: «Dau múraty – bitu, jol múraty – jetu, sauda múraty – útu, qyz múraty – ketu» degen ata-babalar qaghidasy olardyng oiyna da kirip shyqpaydy. Osynyng bәrine tek qyz ghana kinәli desek, qatelesemiz, bәri qazaq otbasyndaghy dәstýrli tәrbiyening joqtyghynan. Qyz balany moralidyq, psihologiyalyq, túrmystyq óner jaghynan bolashaq ana, bolashaq jar retinde dayyndamaudan. Búrynghy qazaq әieli beske kelip besikten beli shyqqannan júbaylyq ómirge tәrbiyelenetin. «Qyz –qonaq», «qyz – jat júrttyq» dep tәrbiyeleytin. Qazirgi qazaq qyzyn jaqsy kórip, erkeletken bolyp: «Osy qyzymdy eshkimge bermeymin, óskende ózimdi asyraydy» dep, oilanbastan qyzynyng bolashaq taghdyryna balta shabady. Búl bizding aitqanymyzdan «qyz bala oqymasyn»degen jansaq týsinik qalyptaspauy kerek. Qyz bala oqysyn, qyz balanyng jan-jaqty bilimdi, biyik parasat pen mәdeniyet iyesi bolghany abzal, biraq ol óz múratyn úmytpasyn; oqy jýrip, múratyn esten shygharmasyn, qazaqsha aitqanda «bir barmaghy ishinen býguli» bolsyn.
1920 jyl Semey qalasynda «Abay» jurnalynda Múhtar Áuezov pen Jýsipbek Aymauytovtyng qazaq әielining býgingi hәline arnalghan maqalasy shyghady. Sol maqalada últynyng qamyn jegen eki kemenger «El bolamyn desen, besigindi týze» dep qalyng qazaqqa úran tastaydy. Múnyng mәnisi: qazaq әielining jaghdayyn týze, qazaq әieli nadan bolyp qalmasyn, oqyt, tәrbiyele, óitkeni bala kimdi jaqsy kórse soghan úqsap ketedi degen danalyq oy aitady. Ákesi qansha jerden ghalym bolsyn, sheshesi nadan bolsa, bala da nadan bolyp ósedi. Óitkeni, «әkening jaqsylyghy jezdedey-aq» degendey, bala sheshesin kóbirek jaqsy kóredi deydi.
Al qazaqtyng ghúlamasy Mәshhýr-Jýsip: «Dýniyenin: erkek – bir qanaty, úrghashy – bir qanaty. Eki qanatpen úshqan qús qanday úshqyr?! Músylman halqy úrghashyny býrkep, jasyryp, kisilikten qaldyrghandyqtan, synar qanat qús syqyldy, dәnemege jaramay qalghandyghy – sol.
Europa júrtlary әiel halqyn erkekpen teng ústady. Jynysy әielge harriyt, azatlyq, erik berdi. «Úl, qyz – ekeui bir bas» dep, ghylym-bilimge, ónerge jarystyra, bәseke qylyp qosyp edi. Ár turadan әiel halqy ilkim ýzdik shyghyp, baydy da jaqsy baqty. Solay bolghany ýshin, mýkil perishte esepti boldy. Ghylym-bilimdi úrghashydan tughan bala – tua әr nәrseni bilip, kisi bolugha jaraydy» deydi.
Áyel problemasy, onyng ishinde Qazaq әielining fenomenine ýnilu – onay sharua emes eken. Mәselening jan-jaqtylyghy men kýrdeliligi sonday, bir maqalagha syighyza almasymyz anyq edi. Sondyqtan, qadirli qauym, biz ózimizding oi-óremiz, kýshimiz jetken mejede ghana mәselening keybir jaqtaryn ashugha tyrystyq. Qatelik-kemshilikteri bolsa aldyn-ala sizderden keshirim súray otyryp, «ertengi qazaq әieli qanday boluy kerek?» degen saual tónireginde pikir tughyzu ýshin de qolymyzgha qalam aldyq. Biraq býgingi kóterilgen mәsele arqyly, eski men janany, dәstýr men janalyqty salghastyra otyryp, býgingi qyz, ertengi jar, bolashaq ana – qazaq әielining iydealdy obrazynyng qalyptasuyna bir septigimiz tiyse degen ýmitimiz de joq emes. Dana babalarymyz: «óli - tirining azyghy, jaqsy – jamannyng azyghy, eski – jananyng qazyghy» demeushi me edi?.. Endeshe biz de, aghayyn, jananyn, bodandyqta emes, erkindikte ósetin qazaq әielining beynesining qazyghy bolsyn dep eskiden biraz sóz qozghadyq.

Omar JÁLELÚLY, Astana qalasy
«Jas qazaq ýni» gazeti