Halyqty qinamay, jenildetinder
Memleket utilizasiyalyq alymdy qayta qarauy kerek. Preziydent keshe Almatyda qarjygerlermen kezdesude «Mәsele elimizding qarjy túraqtylyghyna tóngen tәuekel-qaterde ghana emes. Búl kóptegen azamattarymyzdyng qarjy tapshylyghymen betpe-bet kelgenin bildiredi. Búl әleumettik jәne sayasy túraqsyzdyqqa alyp kelui mýmkin», dedi 90 kýnnen asyp ketken kreditke qatysty.
Ashyghan nan siyaqty kóterilip jatqan avtokólik baghasy da tura sonday túraqsyzdyqqa әkelui mýmkin. Armeniyalyq, reseylik nómirli kólikterding mәselesi sonyng bir kórinisi.
Eldegi avtokólik baghasy jyl basynan beri birneshe ósti. Áli de ósip jatyr. Álemdik avtoóndiristegi problema әser etti degenimen, ishki mәsele búghan 2 ese ýles qosyp otyr.
Avtokólikterding basym bóligi qoqys. Bir tanysym aqpan aiynan beri 15 milliongha Lend Kruzer, kólemi 4 Prado izdegen, qazir 20 milliongha izdep tappay jýr. Bar kólikting sapasy baghasyna say emes. Zauyttan shyqqanyna 13 jyl bolghan, 2008 jylghy Lend Kruzerding qazirgi baghasy su jana kezindegi baghasynan 2-3 ese qymbat.
Shilde aiynda ortasha jabdyqtalghan, 14,7 mln túrghan Kamriydi qazir 18 mlngha әreng tabasyz.
1-2 mlngha dúrys kólik alu mýmkin emes. Enbekpen tapqan aqshasyna qúnyna say emes qoqys alugha mәjbýr bolyp otyr. Talay adam amalsyz kredit alugha mәjbýr.
Keybireu amalsyz AQSh-tan soghylghan kólik aldyryp jýr. Múndayda alayaqtar da kóbeyedi. Ótkende 40 adam arzan kólik alamyz dep alayaqtargha aldanyp qalghan.
Utilialym t.b avtorәsimdeu kezindegi baghanyng qymbattyghynyng bir sebebi ishki avtoóndirushilerdi qoldau bolghanymen meninshe olardyng kólikterining satylymynda mәsele joq. Qazirgidey kólik tapshy emes kezding ózinde tapsyrys berseng 3-4 ay kýtuge tura keletin. Búl artyghymen satylyp jatyr degen sóz.
Utilialymdy t.b syrttan kólik satyp alu kezindegi qosymsha shyghyndy azaytyp, halyqtyng dúrys kólik aluyna mýmkindik beru kerek. Halyqty qinamay, jenildetinizder.
Erbol Azanbek
Abai.kz