«Altyn orda» bazaryndaghy saudagerlerding 70 payyzy joghary bilimdi eken degen aqpardy estip, Almatynyng tómengi kireberis jerindegi alyp bazardyng «aua rayyn» andaugha attandyq. Múnday mәlimetti «Altyn orda» basshysynyng orynbasary Altay Mausymbay aitpasa, biz de ol jaqqa asyqpas edik. Anau-mynau emes, bazardaghy satushynyng 70 payyzynda joghary bilimning boluy - oilanatyn mәsele.

«Altyn orda» bazaryndaghy saudagerlerding 70 payyzy joghary bilimdi eken degen aqpardy estip, Almatynyng tómengi kireberis jerindegi alyp bazardyng «aua rayyn» andaugha attandyq. Múnday mәlimetti «Altyn orda» basshysynyng orynbasary Altay Mausymbay aitpasa, biz de ol jaqqa asyqpas edik. Anau-mynau emes, bazardaghy satushynyng 70 payyzynda joghary bilimning boluy - oilanatyn mәsele.

«Altyn ordany»  beyne bir  Almatydaghy toghyz joldyng toraby dersiz. Kim kelip, kim ketpeydi búl manaygha?! Búl bazardyng tauary әri arzan, әri tiyimdi bolghandyqtan, qaraqúrym halyqtyng qarasy kóp. 
«Bazarda eki aqymaq bar: biri - satushy, biri - satyp alushy» deytin bayaghydan qalyptasqan qaghida bar. Biraq býgingi satushyny aqymaq dep aitugha auzynyz barmas. «Bizding bazarda júmys isteytinderding 60-70 payyzy joghary bilimdi. Búl joghary oqu oryndary dayyndaghan diplomdy mamandar júmys taba almaghandyqtan, bazargha kelip ózin-ózi júmyspen qamtamasyz etip otyrghanyn kórsetedi», - dep bastady sózin «Altyn orda» JShS diyrektorynyng orynbasary Altay Mausymbay. 
-  El-júrttyng basym kópshiligi «Bazarda auyldan kelgen «auylbaylar» júmys isteydi» degen pikirde. Olardyng oiynsha, aitqan sózdi úqpaytyn, aidaghangha jýrmeytin esersoq, bir úrty may, bir úrty qan, zangha baghynbaytyn qaranghy halyq eken bazardaghylar. Men ózim bazardyng әkimshiliginde júmys istegendikten, kýn sayyn bazardaghy satushylarmen betpe-bet sóileskendikten, kimning kim ekenin ajyrata alamyn. IYә, onday sóz týsinbeytin adamdar barshylyq. Biraq, múnda  joghary bilimdiler de júmys isteydi. Qalada tuyp-ósken, oqyghan azamattar. Ol - dәriger ne múghalim, bolmasa medisina qyzmetkeri, injener, t.b. Bazardaghynyng bәri birdey zang búzyp otyr dep eshkim aita almaydy. Anau jayma bazarda túratyndardyng shyn mәnisinde aqshasy joq.  Sosyn laj joq, dalada sauda isteydi. Jalgha oryn alugha shamasy jetpeydi. Joghary bilim turaly aitpay túrayyq. Mine, múnday saudager zanmen «jýrmeytin» dóreki bolyp keledi. 
Al múnday kelensizdikti retteytin kim? Memleket osynyng bәrin qadaghalauy tiyis. Sondyqtan, әitip-býitip nәpaqasyn aiyryp jýrgen qarapayym halyqty bas salyp balaghattay beruge bolmas. 
- Siz múnday mәlimetti tek «Altyn orda» bazarynyng shenberinen alyp aityp otyrsyz ba?
- Joq, Baraholkany, qaladaghy bazarlardy da kórip, bilip aittym. Mәselen, men ózim 1992 jyly «Rahat» bazarynda sauda istedim. Negizi, sol bazardy birinshi bolyp ashqan biz edik. Ol kezde el ekonomikasynyng túralap túrghan kezi. Halyqtyng kýii bolmady. Bazargha kelgen kóptegen dәriger, múghalimderdi bilemin. Kerek deseniz, aralarynda dosentter de kezdesti. Saudamen ainalysyp, otbasyn asyrady. Basqalay jol qalmaghan edi. Sóitip jýrip olar  2000 jylgha jetti. Sauda ainalymy kóbeyip, biznesteri ayaghynan túryp, júmysshy jaldap tirlikterin týzedi. Olar tek kóterme saudany dóngeletip jýrdi. Jaghdaylaryn dúrystap alghan son, qaytadan óz salalaryna ketti. Osylaysha, ensesin tiktep alghan biraz kisilerdi jaqsy tanimyn. «Altyn orda» bazarynda da kәsipkerler bar. Bazarda bir-eki, tipti kóptep sauda oryndaryn ashyp qoyghan. Satushy ústaydy. Ózi bi, ózi qoja. Al onyng nesi jaman?!  Mamandyqtary - zanger, ekonomist, t.b. Al qazirgi tanda ekining biri - zanger, ekining biri - ekonomist. Sosyn olargha qalay júmys tabylsyn?! 
Búlay aitqan sebebim, qazir jogharghy oqu oryndary josparsyz, sosyn sapasyz kadr dayyndauda. Jyl sayyn pәlenbay myng student qolyna diplom alady. Al onyng qansha payyzy júmysqa ornalasady? Ásili, júmys joq olargha. Sosyn bazargha bet búrugha tura keledi. Múny beyresmi  statistikada «óz-ózin júmyspen qamtyghandar» deydi. Janadan JOO bitirgen týlek te halyqtyng sol bóligine kiredi. Olardyng nendey ispen ainalysyp, qalay kýn kórip jatqanyn eshkim bilmeydi. Bazarda joghary bilimi bar kisiler óte kóp degenim de sodan. Biraq olar statistikagha tirkelmeydi. Búlar turaly mәlimetti eshqaydan kezdestirmeysiz. Múnday tyghyryqtan shyghar jol qaysy?! JOO sapasyz kadrdyng kólemin azaytuy tiyis. Búl endi memleketting júmysy. Eger memleket óndiris ornyn salyp, júmys ornyn ashsa, bazarda júmys isteytinder óndiriske barady. Al múny eshkim qozghaghysy kelmeydi. 
Osy jerde súhbatymyz tәmamdalghanday. Diktofon sóndirildi. Qarsyly-bersili jýrginshining dauysy men avtobustyng ara-túra gýrildegen dausy bazardyng qaq ortasynda oryn tepken әkimshilik ghimarattynyng ishindegi bizding qúlaqtyng týbine jetedi. Altay agha az ghana oilanyp otyryp, qaytadan sóz aldy. Tyndap otyrsam, bazardyng biraz shyndyghy kóldenendeydi. Resmiylik, saltanattylyq erkindikke kedergi keltiredi degen ras qoy. Diktofonsyz biraz әngimening basyn shalyppyz. 
Altay Kәrimbayúly bazardyng naq qyj-qyj qaynaghan ortasynda qaynap jýrip, qoghamnyng keseldi kórinisterine әbden «qanyghypty». «Altyn orda» basshysynyng orynbasary 90-jyldargha deyin 21 jyl dәriger bolyp júmys istegen eken. Enbek jolyn Soltýstik Qazaqstan oblysynda hirurg bolyp bastaghan ol keyinnen Almatydaghy Asfendiyarov atyndaghy Qazaq últtyq medisinalyq uniyversiytetining (ol kezde - institut - avt.) qabyrghasynda tabany kýrektey jyldar boyy el medisinasyna enbek sinirdi. 90-jyldarda óris alghan daghdarystyng uaqtysynda 1200 tenge ailyqty qanaghat tútugha tura kelipti. Ýide shiyettey bala. Sol 1200 tenge ýshin kýni boyy studenttermen júmys istep, keshqúrym, tipti týni boyy  taksy aidap, tiyn-teben tabatyn kezeng tudy. Halyq kórmegen kórimdi kórdi. Kedeylik tórkinin «enbek joq, hareket joq, qazaq kedey» dep úly Abay kórsetken-di. Júmyssyzdyq jayy, qarjy mәselesi  júrtty bazargha qaray jeteledi. Ángimelesushimizding ózi aitqanday, sol kezenderde bazargha aghylghandar ar jaq, ber jaghyn býtindep aldy. Baraholkadaghy «Rahat» bazarynda saudamen ainalysyp, ekinshi joghary bilimin aldy. Zanger mamandyghyn qosymsha mengerip, býgingi qyzmetine qol jetkizdi. Qazir bir emes, qos diplomy bar qolynda. 
Qosh, bazar basshylyghy solay dedi. Búl aqparattyng ras-ótirigine kózimizdi jetkizu ýshin «Altyn ordanyn» ortasyna qoyyp kettik. Ayaqkiyim satatyn qatarmen kele jatyp, kózine kózildirik taqqan kelinshekpen tildestik. - Joghary bilimim bar. Matematikpin. Institutty bitirgen son, mektepke múghalimdik júmysqa kirgenmin. Kóz kóru qabiletimning nasharly­ghynan (-12) bala oqytu mýmkin bolmady. Sosyn bir tanystarym arqyly bazargha satushy bolyp ornalas­tym. Eger densaulyghym dúrys bolghanda, múghalimdikti alyp jýrer edim», - dep aghynan jaryldy Sholpan Sәndibaeva. 
«Búl bazarda Ózbekstan, Qyrghyzstan, ózimizding Ontýstik Qazaqstan oblysynan kelgender kóp. Olar satushy bolyp júmys isteydi. Al egeleri tauar jetkizumen ainalysady. Naghyz oqyghandar - solar. Sol ýshin qazir olardy ornynan tabu qiyn-au», - dep qaldy ózin Jolaman dep tanystyrghan jigit aghasy.  Degenmen biznesmenmen betpe-bet jýzdesermiz dep ary qaray jyljy berdik. Araq-sharap satatyn qatarda  Oraz degen kisini jolyqtyrdyq. Kezinde Auyl sharuashylyghy institutyn qyzyl diplommen bitiripti. 20 jylday memlekettik mekemede injener bolyp istegen. Ýkimetting az-mәz ailyghy shaylyqqa jetpeydi. Amal joq, saudagha túraqtaghan. Oraz Asanov ta basshynyng sózin rastady. Aytuynsha, búl bazarda «diplomdy satushy» kóp. Bir bayqaghanymyz, diplomdy satushy 30 jastan asqan, biraq 55-ke jetpegen. 
- Osy jerden jýrmesender bolmay ma?! Iii, ónkey atana nәletter! - dep bir aq jaulyqty apamyz tәshki aidaytyn aghanyng adymyn ashtyrmady. Auzyna qara it kirip, kók it shyghady. Ózi ap-aryq aghamyz búl «qúrmetke» qarsy eshnәrse kórsete almay, tәltiren-tәltireng etip ketip barady. Kókónis pen jemis-jiydek satatyn qatarmen men de úzay berdim. Oiyma Múhtar Áuezovting «Oqyghan azamaty» orala berdi. HH ghasyrdaghy «oqyghan azamattar» jayly kórkem  shygharma. Anam  «Oqyghannyng da oqyghany bar» dep otyrushy edi. Qazir qaltada aqsha bolsa, bәrin de satyp alugha bolady. Al bazardaghylarda aqsha az emes. «Altyn orda» qyzmetkerlerining 70 payyzy joghary bilimdi degenge sengen kónilimdi aq qasty, aq shashty anamyzdyng qylyghy su sepkendey basty. Búl kisining diplomy joq bolsa da, ómirding birneshe diplomyn alghany ayan. Mәsele kók nemese qyzyl qaghazda emes, adamnyng sana-seziminde eken ghoy degen oiymdy «oqyghan azamattar» oqy qoymady. Óitkeni, saudanyn, qyp-qyzyl aqshanyng sonyndaghy  olardyng múryn sinbiruge uaqtysy joq edi.

Móldir KENJEBAY

«Jas qazaq» gazeti