M.Áuezov  atyndaghy Qazaq  memlekettik akademiyalyq  drama  teatrynyn  әrtisi Kýnsúlu  Túrghynbekqyzynyng balalyq shaghy turaly syr súhbat

M.Áuezov  atyndaghy Qazaq  memlekettik akademiyalyq  drama  teatrynyn  әrtisi Kýnsúlu  Túrghynbekqyzynyng balalyq shaghy turaly syr súhbat

Bala qoraz biz edik...

Bala kezde búzyqtyng búzyghy boldym. Qyzyqtyng kókesi bizde boldy. Qarasha ýiding on eki balasynyng kenjesimin. Áke-sheshemning asygha kýtken balalarynyng birimin. Oiyn balasy retinde kósheden shyqpaytynmyn. Qyzdarmen emes, er balalarmen oinap, solardyng qasynan kóp tabylatynmyn. 
On eki jasymda әkem ómirden ótti. Ákemning kózi tirisinde balalyghym bal tatydy. Ákem o dýniyege sol balalyq bal kýnimning bәrin kóshirip әketkendey boldy. On eki jasymda birden eseydim. Qyz ekenimdi sezindim. Qiyn-qystau kezender kóp boldy. Kómbesi kórinbey, kókjiyegi jetkizbey bara jatqan kezendi esime alu ózime de shamaly auyr­lau. Sonda da ishki syrymmen bóliseyin...
Mening әkem brigadir boldy. Júmystan kelgen song juynyp-shayynyp, kәstóm-shalbaryn kiyip, iyissuyn sebinip, auylnay ispetti auyldy aralap shyghatyn. Anam sauynshy bolghan. Sauynshy bolsa da, kóp izdenetin bilimdi, parasatty adam edi. Mening mamam sonymen qatar deputat bolghan. Barlyq iske ýlgerip, balany da baghyp, sheneunik te bolyp bәrimizdi jetkizdi ghoy. 
Etjendi bala boldym. Auyldyng balalaryn úryp tastaytynmyn. «Oybau, anau Túrghynbekting búzyghy qyrdy eldi, qyrdy!» dep kórshi-qolan, auyldas baybalam salyp әure. Ákem óte mәrt, parasatty azamat bolghan son, jәy ghana kýlip qoya salatyn: «Búl endi osynday boldy», - dep. Keshke qaray auyldyng adamdary balalarynyng shaghymyn aityp esikting aldyna jinalyp qalady. Anam bolsa, etin asyp, dastarqanyn jayyp qoyady. Úrsugha kelgen ata-analar tәtti taghamnan auyz tiyip, mening «konsertimdi» tamashalap, aqyrynda úrsu, oibaylau joq, qyran-topan kýlkimen tarasatyn. Myng jylqy suarylghanda laylanbaytyn kóz bir tentek balanyng ym etkeninen býline qoymas. Ózimshe aqyn edim. Bir-eki ólenimdi oqyp, әnimdi aityp, ózderining shlyapilerin keri ainaldyryp qaytaratynmyn. Qozghalmay otyryp alsa, «balalardyng úiqysy keldi» dep shapshanyraq qaytularyna  «septesetinmin» (kýlip). 
Ákemning «Kók ógiz» degen traktory bolatyn. Sol «Kók ógizge» minip alyp, kýnde tanghy saghat altyda azanghy shyqpen (Petropavlda qara suyqtyng qanday ekenin bilesiz be?! Ónmeninizden ótip, say-sýieginizdi syrqyratady) әkem ekeumiz eginning basyna jol tartamyz. Onyng daryldaghan dausy qalyng úiqydaghy býkil auyldy oyatady. Túrghyndar: «Áni, Túrghynbekting traktory  ketti», - desedi úiqyly-oyau. Tosaptyng qalbyryna ózimizding tauyqtyng júmyrtqasyn pisirip, orap salady. Mamam baqshadaghy qiyar (biz jaqta - ogurshik deydi), qyzanaghyn sómkege jaqsylap salady. Ol kezde shújyq (kolbasa) degen tapshy edi ghoy, biraq, mamam sony әkeme tauyp qoyatyn. Sosyn sarymaydy ystyq nangha jaghyp jiberip, ystyq shәidi úrttap otyrghan men ýshin bir ghaniybet edi. Qarap túrsam, sol as,  sol shәy ýide de bar. Biraq, egis dalasynyng basyna baryp, 5-6 mehanizatordyng qasynda otyryp ishkenge jetpeydi. Ákemning pomazy kóilekterining birin kiyip alamyn. Onyng úzyn jenin týrip-týrip alamyn. Sosyn әkemning tizesi shyghyp ketken trikosynyng balaghyn qayyryp-qayyryp kiyemin. Ayaghymda kebis. Qazirgi týrime mýlde úqsamaydy. Erkekshora qyz boldym. Egisting basyna baryp alyp, әngimening tiyegin aghytamyn ózimshe: «Pәlenshening balasyn jylatyp qoyyp edim. Ol tóbelese almaydy eken», - dep dandaysitynymdy aitsanyzshy...  Ónimsiz tóbeleske úmtyla beretin bala qoraz biz edik. Degenmen balalardyng basyn jardym, biraq múrnyn syndyrmadym endi. Qúbyrgha  basyn bir úrsan, jaryla salady. Qolyn qatty qayyryp jiberu, ayaghynyng etin sylyp jiberu degender men ýshin asa qiyndyq tudyrmaytyn. Óte ójet boldym. Ayyrsadaqty (rogatka) myqty atatyn edim. 

«Sýndettelgen» qyzbyn

Men, negizi, «sýndettelgen» qyzbyn. Eng ýlken әpkemning túnghysh úly jәne mening aramyz nebәri alty-aq ai. Túnghysh nemere dýniyege kelgende bәri adyra qalady emes pe?! Sheshem sol kezde nemeresin bauyryna basqan. Sóitip, men uyzgha jarymaghanmyn.  Sugha pechenieni malyp-malyp auzyma salyp qoyady eken. Bar sýtti teteles jiyenim ishedi. Etjendi bolghanym sodan shyghar dep oilaymyn. Sol jiyenimmen asyr salyp oinaymyn. Bir kýni bauyrymdy sýndettep qoyypty. 
- Mynau nemene?! Sender men joqta sýndettep qoyypsyndar ghoy. Kórsetemin men senderge! - dep qiyn qyldym. «Túr, e!» dep jiyenimdi bir úramyn. Ol oibaylay ala jóneledi.
-  Mynau nege qynsylap jatyr? - deymin týk bolmaghanday. Ýidegiler: 
- Ol endi músylman boldy, - dep týsindirgen bolady. Sosyn oghan bәri aqsha әkeledi. Qu aqshany kózim kórgen son, tynysh otyrayyn ba: 
- Sender ony sýndetteysinder de, meni sýndettemeysinder. Meni jaqsy kórmeysinder! - dep bastaryna әngir-tayaq oinatamyn. Bolmay bara jatqan son, ýidegiler kereuetke baylap jatqyzyp, «mine, endi sen de sýndetteldin» dep aldarqatady. Men ózimning de kóp aqshagha qaryq bolatynyma mәzbin. Onymen qoymay, jiyenimdi bir úryp, qynsylap ary qarap jatqanda, bar tiyn-tebenin sypyryp, dýkenge qaray jýgiremin. Limonadymdy iship alyp, masayrap jatamyn sosyn. Ol kezde auyldyng ishinde «Áy, Túrghynbekting ana sýndettelgen qyzy she?!» - degen әngime tarap ketken. 

Ústazymnyng aty - Ang

Oblystyq kópbalaly nemese  jaghdayy tómen otbasydan shyqqan balalargha arnalghan qazaq internatynda  jatyp oqydym. Ákem qaytqan son, anamnyng bәrimizdi birdey jetkizetin shamasy bolmady. Internattyng terezelerining aldy  keng bolady ghoy. Sol terezege shyghyp alyp, qiyaly әnderdi kóp aitatyn edim. Almaty jayly, әsirese. Aru Almaty turaly týnning ortasyna deyin «Almaty qalasyn tauyp aldym, ony qúshaqtadym, onyng aiy da, kýni de basqasha bolady, aghashy da ózgeshe» dep «sandyraqtap» shyghady ekenmin. Qazir qarap otyrsam, bolashaq ómirime siltemeni sol kezde-aq jasaghan ekenmin. 
Qazir men iske de shebermin. Bir emes, birneshe otbasynyng kelinderining qolyna oqtauyn ústatyp jiberetindey dәrejedemin, Allagha shýkir. Biraq bala kýnimde ony eshkim ýiretken emes. Erke bolghan son, anam da «erkime» jibergen boluy kerek. Eski ýidegi ashananyng esiginin  ýlken tesiginen syghalap túratynmyn. Ol әlem maghan asa beytanys әri qyzyq. Jalpy, bala birnәrsege zaryghyp ósse, ósip, ózi ýirenbeyinshe,  tynshymaydy eken. Qazir anama alghysym kóp. Óitkeni, onyng bәrin ózim ýirenip aldym. 
Internatta jatqanda ata-anandy jylyna eki-aq ret kóresin. Ashanada tetya Galya, Kýlkәsh tәte degen kisiler bolatyn edi. 
- Men býgin pisken júmyrtqa jemey-aq qoyayyn, siz ony saqtap qoyynyzshy, aptanyng sonynda alamyn, - deymin. 
- Sen ony qaytpeksin? - deydi tamaq pisiretin әielder. 
- Tort pisirip ýirengim keledi, - deymin búrtiyp.
- Sen - әli kishkentaysyng ghoy. 
Aqyry sol eki júmyrtqany aptanyng sonynda alamyn. Sosyn әrqaysymyzgha 200 gr sarymay beredi. Ony da:
- Men mynaghan qasyghymdy tiygizbedim. Bir apta may jemeymin. Qoyyp qoyasyz ba, a?! - dep qiylamyn. Odan keyin sheker súradym.  Basynda aitqanymdy istey bermeytin, qalaghanymdy bermeytin. Keyinnen ýirengim keletinin, talpynysymdy baghalady ma, senbi, jeksenbi kýnderi eshkim alyp ketpegen kezde ashanadan tabylatynmyn. Solar ne pisirse, ózimshe qolghanattyqqa jaraugha tyrysyp jýremin. Qazir sonyng jemisi ghoy. Ýiime kelgen qonaqty tek ózim qoldan pisirgen taghamdarmen kýtemin. Syrttan satyp almaymyn. Tipti kәmpitti de qoldan jasap jiberetin adammyn. 
Ústazymmen әli kýnge tonnyng ishki bauynday aralasyp túramyz. Ózining jalghyz  qyzy bar. Ony - Kishi qonjyq deydi. Men - Ýlken qonjyqpyn. Al biz apayymyzdy Ay dep ataymyz. Ózi deneli kisi. Dәl bizdikindey ústaz ben shәkirt arasyndaghy qarym-qatynasty eshkimnen kórmedim. Erkeligimdi kóterip kele jatqan altynday ústazyma rahmet. 
Aldyma jan saludy únatpaytyn edim. Bilim bәigesinen de, óner sayy­synan da tek bas jýlde alghanmyn. Bas jýldeni almay qoy degen - ólimmen teng edi. Al eger birinshi, ekinshi oryndar búiyryp jatsa, túratynmyn da, ketip qalatynmyn. Bala kýnimnen sózge óte sheber boldym. Aiym solay tәrbiyeledi. Shygharmany kileng sóz marjandaryn terip, tizbektep, móldiretip jazatyn edim. Al eger synyptasymnyng bireui menen de jaqsy jazyp qoysa, oqymay otyra beretinmin. Sóitip, sonynda týni boyy kóz mayyn tauysyp jazghan shygharmamdy jyrtyp tastaytynmyn. Keyinnen qarap otyrsam, óte әdemi shygharma bolghan eken. Úly Abay haqynda, ómir, tabighat turaly kóp jazatyn edim. Ólenge de shorqaq emespin. Kýnine 4 óleng jazu - mening basty josparym bolatyn. Tipti, eki-aq shumaqtan túrsa da. 
Gharyshker bolsam dep te armandadym. Aytsam, el kýledi. 1993 jyly Preziydentting shyrshasyna ózim tikken kóilekpen bardym. Hanshayym atandym. Sol kezde qazaqtyng túnghysh gharyshkeri Toqtar Áubәkirovpen kezdesu ótti. 
- Ne ýshin gharyshker bolghyng keledi? - degende:
- Aspangha baryp, Alla taghalany, ol jaqtaghy tylsym dýniyeni  kórgim keledi, - dep jauap qatqanmyn bala armanmen. 
Gitarany da, dombyrany da tarttym. Biyge de qatystym. Men, jalpy, dýniyeni tanuda toyymsyz bolyppyn. Mandayyma búiyrghany, teatr óneri bolyp túr ghoy. Sintezdik óner bolghan son, bala kezimnen ýirengenimning bәri kәdege asyp jatyr.  Kende qalyp jatqany, boyymdaghy dәstýrli әn aitu óneri. El bilmeytin qyrym sol. Qazir sony damytsam dep jýrmin. 

Ákeni ansau

Kishkentay kezimde súraqty da qyzyq-qyzyq qoyatyn edim. «Siyr nege auzyn jauyp shaynamaydy?» - degen siyaqty saualdardy qoyyp, ýlkenderding miyn ashytatynmyn. 
Mamamdardyng әrbir isi, sózi - ónege. Birde-bir qayynaghasynyng nemese qayynsinlisining atyn atamaydy. Attas kisiler bolsa, tәtem attas dep aityp otyratyn. Jaqsylyq degen qayynaghasyn Quanatyn qayynagha deytin (kýlip). Bir kýni ýige qonaq shaqyrdyq. Mamam «qayynaghamdy shaqyryp kele qoyshy» dedi. Kóshening ana basyna baryp: «Qayynagha, býgin saghat 5-te sizderdi bizding ýige qonaqqa shaqyrady», - dep bar dausymmen aighayladym. 
On ekiden keyin mening qazirgi bolmysym qalyptasty. Ákemdi qatty jaqsy kórgen balamyn. Álemde meni eshkim әkemdey jaqsy kórmeytin siyaqty. Ózimdi tiri  jetim siyaqty sezindim. Tipti anam men bauyrlarym da әkemning ornyn basa almaytynday. Kóp jyladym. Áli kýnge deyin janym qatty jabyrqaghanda nemese sheksiz quanghanda әkemning әruaghymen syrlasamyn. Bar nazymdy, ókpemdi әkeme aitamyn. Men ómirde kóp qiyndyq kórgen adammyn. Boyymdaghy sol balalyq qaysarlyghym ghana meni sonday qiynshylyqtan alyp shyghady. Áytpese, baspanasyz jýrgen kýnder de boldy. Qazir tәuba deymin.

Jazyp alghan Móldir KENJEBAY

«Jas qazaq» gazeti