Qasiyetti Qadir týni... Allany pәkteu, ózara ósiyettesu, Qúran oqu, Jaratushygha jalbarynu, qysqasy qúlshylyq týni. Enkeygen kәriden enbektegen balagha deyin meshitke jinaldy. Ziyaly qauym ókilderi de búl týndi izgi niyetpen ótkizdi. Almaty qalasy Ortalyq meshitine kelgen Alash azamattary halyqty Qadir týnining keluimen qúttyqtady.

Sheyh Ábsattar qajy DERBISÁLI, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýftiy:

Eki dýniyening baqytyna bóleneyik

• Alla taghala ailardan - Ramazandy, kýnderden - júmany, týnderden Qadir týnin qasiyetti etti. Jaratushy IYemiz búl týnde eki dýniyening baqytyna jetkizetin, aq pen qarany aiyrushy qasiyetti Qúran ayattaryn týsire bastady. Bәrinizge belgili, eng alghashqy ayat: «Oqy!» - dep bastalady. Islamnyng bilim men ghylymgha kónil bóletinin osy ayattan aiqyn angharugha bolady.

Qasiyetti Qadir týni myng aidan qayyrly. Búl týndi qúlshylyqpen ótkizgen adam ýlken sauapqa keneledi. Barshanyzdy mýbәrak týnning keluimen qúttyqtaymyn. Búl týnde uaqyt ótse boldy dep, serial kórip yaky paydasyz dýniyelermen ainalysu dúrys emes. Alla taghala bizge Ózining razy bolatyn sauapty amaldarymen ainalysudy nәsip etkey! Dúgha-tilekterimiz qabyl bolyp, eki dýniyening baqytyna bólengen qúldarynyng qataryna qosqay! Áumiyn!

Qasiyetti Qadir týni... Allany pәkteu, ózara ósiyettesu, Qúran oqu, Jaratushygha jalbarynu, qysqasy qúlshylyq týni. Enkeygen kәriden enbektegen balagha deyin meshitke jinaldy. Ziyaly qauym ókilderi de búl týndi izgi niyetpen ótkizdi. Almaty qalasy Ortalyq meshitine kelgen Alash azamattary halyqty Qadir týnining keluimen qúttyqtady.

Sheyh Ábsattar qajy DERBISÁLI, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýftiy:

Eki dýniyening baqytyna bóleneyik

• Alla taghala ailardan - Ramazandy, kýnderden - júmany, týnderden Qadir týnin qasiyetti etti. Jaratushy IYemiz búl týnde eki dýniyening baqytyna jetkizetin, aq pen qarany aiyrushy qasiyetti Qúran ayattaryn týsire bastady. Bәrinizge belgili, eng alghashqy ayat: «Oqy!» - dep bastalady. Islamnyng bilim men ghylymgha kónil bóletinin osy ayattan aiqyn angharugha bolady.

Qasiyetti Qadir týni myng aidan qayyrly. Búl týndi qúlshylyqpen ótkizgen adam ýlken sauapqa keneledi. Barshanyzdy mýbәrak týnning keluimen qúttyqtaymyn. Búl týnde uaqyt ótse boldy dep, serial kórip yaky paydasyz dýniyelermen ainalysu dúrys emes. Alla taghala bizge Ózining razy bolatyn sauapty amaldarymen ainalysudy nәsip etkey! Dúgha-tilekterimiz qabyl bolyp, eki dýniyening baqytyna bólengen qúldarynyng qataryna qosqay! Áumiyn!

Asanәli ÁShIMOV, halyq әrtisi:

«Azan aitylsa quanamyn»

• Meshitke kirmes búryn Alla ýiine syimay, aulada Jaratqangha minәjat etip otyrghan jastargha qarap sýisindim hәm tebirendim. Rasynda da búl jaqsylyqtyng nyshany. Qanshama jastar qylmys jasap, óz ómirlerin ózderi qúrtuda. Al Islam adamdy izgilikke ýndeydi. Abaydyn: «Allanyng ózi de ras, sózi de ras...» deui tegin emes. Men de júmysymnyng qauyrt bolghanyna qaramastan, meshitke jii bas súghyp túramyn. Ýiding janynda meshit bar. Azan shaqyrylghanda quanamyn. Ýiimnen shaytan shyghar degen ýmitpen. Qadir týnining qadirin tandy tangha úryp aita beruge bolady. Alla dúghalarynyzdy qabyl etsin.

Múrat JÚRYNOV, akademiyk:

«Din - ghylymnyng anasy...»

• Din men ghylymdy bir-birine qarsy qonggha bolmaydy. Din - sheksiz ghylym. Adam aqyly kótermeydi. Ghylym kózben kórip, qolgha ústaghan nәrseni ghana dәleldeydi. Al dinde biz bile bermeytin dýniyeler óte kóp. Mәselen, sizding balanyz shetelde jýrip, denesine zaqym yaky auyryp qalsa, әrbir ana ony jýrekpen sezedi. Yaghni, Alla taghala ana men balanyng arasynda bir baylanys ornatqan. Ony ghylym әli dәleldegen joq. Múqaghalidyn: «Din - ghylymnyng anasy», - deytini de sondyqtan. Iman adam jýregine baqyt syilaydy. Qúrmetti, halayyq, tútqan orazalarynyz ben Qadir týninde jasaghan qúlshylyq-ghibadattarynyzdy Alla qabyl etkey!

Ómirzaq AYTBAYÚLY, qogham qayratkeri:

Orazamyz qabyl, imanymyz kәmil bolghay!

- Qúrmetti jamaghat! Bәrimiz osynau tamasha ghimarat - Allanyng ýiinde otyrmyz? Nege otyrmyz? Osyghan jiti nazar audarayyq. Alla ýiine kelgen song Jaratushy IYening esimi úlyqtalyp, barsha qúlshylyq Soghan arnaluy tiyis. Ózara meyirimdi bolayyq. Úrys-keristen, ghaybat-ósekten saqtanayyq. Býgin erekshe týn. Dúgha qabyl bolatyn týn. Allanyng әrbir týni qayyrly. Alayda búl týnning ereksheligi - sauabynyng moldyghynda. Sondyqtan altyn uaqytymyzdy ghapyldyqpen ótkizbelik.

Bizding qoghamdy tek Islam ghana qútqarady. Barsha jaqsylyqtyng bastauy bolghan Islam dinin kórkeytip, halyqqa nasihattayyq. Alla orazalarynyzdy qabyl, imandarynyzdy kәmil etkey!

Erkin qajy DUANABAY, Qazaqstan qajylary qauymdastyghynyng tóraghasy:

Jýrek núrgha bólenetin týn

Meshitte otyrghan jastardyng ata-analary baqytty. Shynymen de baqytty. Óitkeni, adamnyng imany artqan sayyn ómirding mәnin týsinedi. Biz kimbiz? Qaydan keldik? Qayda baramyz? Imandy adam osynday súraqtargha jauap izdeydi. Al adam tek Islamnan ghana qanaghat, lәzzat alady. Sonda jýrek núrgha bólenedi. Alla bizdi jaqsylyqta jolyqtyryp, eki dýniyede de jýzimizdi jaryq etkey! Qadir týninde tilegen tilekteriniz Alla taghalanyng qúzyrynda qabyl bolsyn!

Dayyndaghan Aghabek QONARBAYÚLY,

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng baspasóz hatshysy

P.S. Almaty qalasyndaghy Ortalyq meshitte ótken Qadir týninde Jaratqan haqty madaqtaghan jogharydaghyday lebizder aitylyp, qoghamnyng ishki ruhany kelbeti turaly sózder sóilendi. Jamaghat bir-birine imannyn, adamgershiliktin, izgilikting eki dýniyedegi sauabyn ósiyettesip, bek tabysty. Áriyne, júrttyng bәri Ortalyq meshitke siya bermeydi. Onyng ýstine Almatyday әidik qalanyng bir qiyrynan kelip jetu de jasy úlghayghan nemese ayaq artar avtokóligi joq jandargha onaygha soqpaydy. Sol sebepten de Qadir týni  Qazaqstan últtyq arnasynan tikeley efir arqyly kórsetilip kelgen edi. Osy joly atalghan arna sonday sauapty isting betin jyly jauyp qoydy. Nege? Mýmkindigi bolmay qaldy ma, әlde basqa sebep yqpal etti me? Búl ghalamtordy erkin paydalanatyn tútynushylardyng bizge qoyghan saualdarynyng bir parasy ghana. Súraqqa arna basshylary jauap beretin shyghar degen qortyndy jasay otyryp biz Qadir týnin izigi niyetpen ótkergen  jamaghatqa barsha tilek dúghalarynyzdy Jaratqan haq qabyl etkey deymiz.

«Abay-aqparat»