Esenghazy Quandyq. Jogharghy oqu oryndaryndaghy sybaylastyq qashan joyylmaq?
Bilim jәne ghylym ministri
Baqytjan Júmaghúlovtyng nazaryna!
Berdibaev Rәt Shyndalyúly
Q.Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-ning
Bazalyq bilim beru institutynyng «su jana» diyrektory
Qorghaghan kandidattyq dissertasiyasynyng ghylymgha qosary shamaly, Bilim jәne ghylym ministrligi janyndaghy Jogharghy attestasiyalyq komiytet bekitken talaptargha da say emes.
Sonda búl kandidattyq dissertasiya qalay qorghalyp, qalay sol JAK- tan bekigen degen zandy súraq tuady. Búl jerde tamyr-tanystyq, sybaylastyq belgilerining izi bayqalady.
Berdibaev myrza qorghaghan song ayaq astynan jogharyda atalghan Institutqa diyrektor bolyp otyra qaldy. Ony búl kreslogha kim qalay otyrghyzdy? Jalghan ghylymy «enbegi» ýshin be әlde...
Bilim jәne ghylym ministri
Baqytjan Júmaghúlovtyng nazaryna!
Berdibaev Rәt Shyndalyúly
Q.Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-ning
Bazalyq bilim beru institutynyng «su jana» diyrektory
Qorghaghan kandidattyq dissertasiyasynyng ghylymgha qosary shamaly, Bilim jәne ghylym ministrligi janyndaghy Jogharghy attestasiyalyq komiytet bekitken talaptargha da say emes.
Sonda búl kandidattyq dissertasiya qalay qorghalyp, qalay sol JAK- tan bekigen degen zandy súraq tuady. Búl jerde tamyr-tanystyq, sybaylastyq belgilerining izi bayqalady.
Berdibaev myrza qorghaghan song ayaq astynan jogharyda atalghan Institutqa diyrektor bolyp otyra qaldy. Ony búl kreslogha kim qalay otyrghyzdy? Jalghan ghylymy «enbegi» ýshin be әlde...
Atalghan diyrektor qanshama ghylymnyng ystyq suyghyn kórgen tәjiriybeli naghyz doktorlar men kandidattargha basshylyq jasap «aqyl» aituda. Osynday «aqylyn» men de estidim, tipti maghan qiyanat jasap, kreslogha otyrghyzghan lauazym iyelerine jaqsy kórinu maqsatymen meni-tarih ghylymdarynyng doktory professor, birneshe oqulyqtyng avtory Esenghazy Quandyqty ekinshi ret jalghan jala jauyp kafedra, instituttyng ghylymy kenesine yaghny jinalystargha salyp júmystan shyghartty.
Al endi diyrektordyng osy әreketi qanshalyqty zandy, adamgershilik normasyna layyqty ma, birneshe oqulyqtyng avtory meni dәris oqytudan shektegende ózderinin jeke bas mýddelerin ghana oilaghandyghynan jasaghandaryna erteng qalay aqtalady? Soghan jauap alu maqsatynda DIYREKTOR myrzanyng qanshalyqty bilimdi ghalym ekenin júrtshylyqqa jariyalaudy jón sanadym. Óitkeni olardyng balalaryna qanday adamdar bilim beretinin júrtshylyq biluge qúqyly, búl konstitusiyada bekitilgen norma.
23.00.02. Sayasy instituttar, etnosayasy konfliktologiya, últtyq jәne sayasy prosesster men tehnologiyalar.
Ghylymy jetekshiler:
Sayasy ghylymdarynyng doktory Andirjanova G.A.
Filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor Sydyqov Ú.E.
Qazaqstan Respublikasy
Almaty- 2010 j
Dissertasiya 124 betten túrady. (qosymshasymen 135 bet)
Paydalanylghan әdebiyetter sany tek 132 ghana. Atalaghan dissertasiyanyng kólemi men qoldanylghan әdebiyetter tizimine kelsek diplom júmysynday ghana, talapqa say emes.
Jariyalanghan maqalalarynyng barlyghy óziniki emes, diplomy joq «doktor» Sydyqovpen birigip jazylghan. Sonday-aq, barlyq 18 maqalanyng barlyghy Q.Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-ding Ghylymy praktikalyq konferensiyalarynyng materialdarynda ghana jariyalanghan. Búl degeniniz JAK-ning mindettegen jariyalynymdarynda basyluy qajet degen talapty oryndamaghan degen sóz.
Jalpy ghylymy enbek dissertasiyalargha tәn hronologiyalyq shegi anyqtalmaghan, ol mýlde joq, qay kezen, qanday qogham, qanday sayasy biylik ómir sýrgen kezeng zertelgeni belgisiz.
Sayasattanu oqulyqtaryna kóp silteme jasalghan, ol zertteu qúndylyghyn tómendetedi.
Ghylymy zertteudegi basty talaptyng biri hronologiyalyq shegi kórsetilmegen, kezikken faktilerdi tirkey bergen. Ghylymy zertteu bolghan song avtor mindetti týrde belgili bir hronologiyalyq kezendi qamtuy kerek edi. Onday kezenge sýienbese dissertasiya ghylymy zertteu bola almaydy.
38 siltemedegi 2 - shema Resey ghalymdarynan kóshirilgen, ol avtor Berdibaevtyng zertteui emes, dayyn pikir jәne Qazaqstangha qatysy joq pikir.
30-bette Tújyrymdamagha sәikes aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etuding baghyty dep jazylghan
- «normativtik qúqyqtyq bazany jetildiru әdistemelik jәne tehnikalyq qújattar әzirleu» degen dәlelsiz «qúrghaq» jalang sóilem. Osy mazmúndaghy jalpylama sóilemder de zertteuge jatama? Sonda ne әdistemelik jәne tehnikalyq qújattar respublikada joq pa? Joq bolsa, ol jogharydaghy atalghan problemany jetildirude qanday janalyq qosa alady, ol turaly nege maghlúmat berilmegen, yaghny zertteu joq degen sóz, tek ózgening pikirine ortaqtasu ghana bar.
39-bette «Qazaq halqynda «teksiz», «kórgensiz» degen sózder qarghystyng eng jamany bolyp eseptelui tegin emes» degen sóilem bar osy sóilemning atalghan zertteuge qashalyqty qatysy bar ekenin bilu mýmkin emes. Búl qazaqtyng bәrine mәlim sózderge sauatsyz soraqy «týsinik» bergen. Atalghan sózder eshqanday qarghys emes ekenin Berdibaevtan basqa qazaqtar tipti ózi dәris beretin studentter de, jaqsy biledi. Osynday «bilim» dәrejesi bar adamdy jýzdegen ghalymdargha basshylyq jasaytyn uniyversiytetting diyrektory kreslosyna qalay kim, qanday «artyqshylyghy» ýshin otyrghyzghan? Ózi osy lauazymgha bilimi jetpese de, «sezikti jolmen» ... kelgenine úyalmay ma?
40-bette «Túqym qualaushylyq jetinshi, toghyzynshy úrpaqqa deyin jalghasady» degen Berdibaev tújyrmy qanday zertteuge qaghidagha sýienip aityldy eken. Ne toghyzynshy úrpaqtan song túqym qualau bolmay ma? Ol ne túqym qualaushylyqtyng búl zertteuge qatysy qanday, búl úghymgha anyqtama berilmegen.
40-bette. «Ónegesiz degen qazaqta ýlken qarghys bar» degen sóilem ghalym adamnyng auzynan shyghatyn sóz emes. Birinshiden «ónegesiz» degen qarghys emes, ekinshiden qarystyng ýlkeni, kishisi bolmaydy. Auyry, jenili bolady. Osynday shatasqan pikir aityp tújyrym jasaghan, Berdibaev myrza adamgershilikten attap 1937 jyldardaghy qughyn-sýrgin әdisine salyp jazyqsyz adamdy, basshylarynyng tapsyrmasy boyynsha «jinalysqa salyp» qaralaghanyn tarih úmyta ma? Osy qiyanaty ýshin qarghys estidi. Ol ózi sol joly qiyanat jasadym-au dep oilady ma eken? Áriyne joq, onday óz pikiri joq adamdar mansap ýshin adamgershilikti aiyrbastay salady.
41-bette. «Aqparat degenimiz - adam bolmysy men sanasynyng ózi ónip-ósip shyqqan tegining nәrin, qorshaghan ortanyng aluan týrli qúbylystaryn qabyldap, jan-tәnine sinirip, mәn-maghanasyn óz sýzgisinen ótkizip qorytyndylauy, sonday-aq ol-adamdy qorshaghan tabighy qúbylystar men zattar turaly, basqa adamdar, januarlar, bolyp jatqan oqigha, prosesster t.b. turaly mәlimet»
Aqparatqa berilgen anyqtamanyng ghylymy negizi joq, atalghan úghymgha naqty týsinik bere almaydy. «Óz sýzgisi degen ne adamda sýzgi bola ma?» «tәnine qalay siniredi»
41-bette. «Ghasyrlar boyy bodandyqqa úshyrap, endi ghana azdy-kópti tәuelsizdik dәmin tatyp, joghaltqanyn tiriltip, óshkenin jandandyra bastaghan qazaq halqy ýshin óskeleng úrpaqty últtyq ruhta tәrbiyeleude jastardyng boyynda últtyq salt-dәstýrimizdi mәdeniyetimizdi, til men dilimizdi qalyptastyruda otansýigishitkke bauluda aqparattyng róli qanday bolmaq »
Osy shúbatylghan sóilemde eshqanday janalyq joq, «kerisinshe azdy-kópti tәuelsizdik dәmin tatyp» degen sayasy qate, sóz tirkesin osylay qoldanu sayasattanudan dissertasiya jazghan «ghalymgha» keshirilmeytin kýnә. Otansýigishtik degen sózdi auzyna alyp, ony qoldanyp jazghan Berdibaev jas úrpaqtyng sanasyna osynday dýdәmal bilimimen «Tәuelsizdik az ba kóp pe, bar ma joq pa» degen senimsizdik úyalatyp otansýigishtikke emes kerisinshe jaltaqtyqqa tәrbiyeleydi. Onday jaltaq adam óz Otanyn satugha әrdayym dayyn túrady.
42-bette 54 siltemeden song 55 siltemening sózderin qatar kóshirip sonynda ... Búl qasiyetter aqyl-oydy jútandatyp onyng shygharmashylyq әleuetine ziyan әkeledi»-dep aitqan «virtualdy shyndyq» turaly pikir de ornymen aitylghanday / 55 dep asty syzylghan eki sózdi qosuynan ne týsinuge bolady.
Al aldynda 54-siltemesi M.Shahanovtyn «Kompiuterbasty jarty adamdar (ruhsyz kýsh formulasy» Almaty: Núrly әlem, 2003j) dep berilgen.
Alayda 42-bette Berdibaev atalghan siltemelerdi shatastyrghan. Avtordyng emlesi boyynsha bylay jazylghan: «Qyrghyzstan ghalymdarynyn, jogharghy oqu oryndary basshylarynyng M.Shahanovtyng «Kompiuterbasty jarty adamdar» konsepsiyasy turaly hatynda bylay delingen: «Álemdik aqparat tasqynynyng tehnikalyq jedel damudyng kәsiptik mamandardyng tar shenberde bir jaqty dayarlanuy sebebinen әsirese adamy qúndylyqtardyng eskerilmeuinen qoghamda Kompiuterbasty jarty adamdardyng kýrt» ósip ketui ghasyrymyzdaghy kezek kýttirmeytin ýlken problemagha, yaghny songhy kezderi әlemdik dengeyde beleng alghan ar-namysy, últ, әdilettilik, qayyrymdylyq, inabattylyq ýlkendi syilau siyaqty qasiyetterge jetkilikti kónil bólinbeu adamzatty túnghiyqqa әkep tiredi» ../54
Búl әr bet-betine shashyraghan sózderge berilgen bagha joq. Ol sózderding ne maqsatpen keltirilgeni de taldanbaghan. Ary qaray ghalym A.T. Qúlsariyevanyng enbegine silteme jasap sony birden jalghastyryp kete bergen.
45-46 betterde 60 - shy silteme internetten: http:// wwww. edu.-cip.kz ru /Dosiytents Abtout Terokizm (kaz) dbs saitynan alyndy dep kórsetilgen. Al múnda berilgen faktylar jalpylama, Qazaqstangha qatysty eshtene aitylmaghan.
Dissertasiya súraqtary ashylmaghan, zertteuge qatysy joq bos sózder ýzik - ýzik berilgen faktylar jýiesiz jazylghan. Mysaly, 47-bette internetti paydalanatyn adamdar sanyn keltirip, sol turaly aityp keledi de, dereu basqa oigha kóship, din mәselesine auysqan.
Sodan 48-bettin songhy abzasynda Ruh úghymyna anyqama beruge kiriskensiz.
49-bette «sana ósip-órkendeydi» deuiniz búryn eshkim aitpaghan «janalyq» qoy sana damidy, jetiledi emes pe?
Taptyq sanagha anyqtama qate berilgen. Taptyq sana «kedey bay bolsam, bay qúday bolsam» deytin psihologiyamen anyqtalady deui naghyz sauatsyzdyqtyng belgisi. Birinshiden bay eshuaqytta qúday bola almaydy, júrt arasyndaghy auyz eki aitylatyn salystyrma sózdi ghylymy enbekke qosyp, oghan sýienip teoriya jasau kórsoqyrlyq sauatsyzdyq bolyp tabylady.
Tap úghymy adamdardyng óndiris qúral jabdyqtargha qatynasyna baylanysty anyqtalady ol «kedey bay bolsam, bay qúday bolsam» degen psihologiyamen anyqtalmaydy. Tap turaly probleany zerttegen ghúlamalar sizding sipattamanyzgha kereghar mynaday ghylymy ayqtama beredi: "Taptardyng ómir sýrui óndiris damuynyng belgili bir tarihy fazasyna ghana baylanysty" degen Marksting ilimin jalghastyrghan V.IY.Leniyn: "Taptar, dep adamdardyng ýlken toptaryn, qoghamdyq óndiristing tarihy belgili bir jýiesinde olardyng alatyn ornyna qaray, óndiris qúral-jabdyqtaryna, olardyng (kóbinese zanmen bekitilip, qalyptasqan) qatynasyna qaray enbekti qoghamdyq jolmen úiymdastyrudaghy olardyng róline qaray, al olay bolsa, qoghamdyq baylyqtan olardyng alyp otyrghan ýlesinin mólsherine jәne ol ýlesti alu әdisterine qaray aiyrylatyn toptaryn ataghan ..."
Cóitip, marksizm-leninizm klassikteri taptar arasyndaghy negizgi aiyrmashylyqty óndiris qúral-jabdyqtaryna qatynastyng birdey bolmauymen baylanystyrady.
50-bette «Pendeshilik sana qoghamnyng jaghdayy jaqsarghan sayyn kishkene týzelip keledi biraq әli halyq búdan arylyp bolghan joq. Sondyqtan búl jerde ruh turaly, últtyq ruh turaly әngime boluy mýmkin emes» deui shatasqan tújyrym. Onyng kishkene týzelgenine qanday dәleling zertteulering bar ma?
Sonda qalay eldegi adamdar ruhsyzdar ma Mys. Nazarbaev, Múhtar Shahanov, aqyn Iran Ghayyp, Aydos Sarym, opera әnshisi Mayra Kerey t b
50-bette Últtyq ruhty (qazirgi kezde últtyq iydeya dep atau kerek deydi)
IYdeya degen kózqaras, últtyq iydeoogiya dep ataushy edi al últtyq iydeya qalay tuyndaydy.
Ruh úghymyn avtor ózi osy bette anyqtaugha tyrysqan
1.2. «Álemdik aqparattyq kenistikke enu jaghdayyndaghy aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etu erekshelikteri» degen bólimdi zerttegen avtor psihologiyalyq problemalargha shekten tys әuesteneotyryp, ýlken qatelikke úrynghan. Sizding pәniniz qazaqtyng salt-dәstýri, jónin zertteytin tarih ghylymy emes qoy.
51-bette Qazaq ghasyrlar boyy bodandyqta bolghan degen qate pikir. Neshe ghasyr ekendigi turaly naqty mәlimet bar. 3 ghasyrdaan astam.
54-bette Qarastyrylghan súraqta avtor Á:Nysanbaevtyng sózin keltirip ayaqtaghan. Avtor «kónil bólinu kerek» degen sózben ghana shektelgen eshqanday taldau bagha beru joq
Ol «Bizding oiymyzsha melekettik túrghydan jastar tәrbiyesi boyynsha keshendi normativtik metodlogiyalyq qúqyqtyq baghdalamalar zang aktileri qabyldanu kerek (qanday ekenin avtor aita almaydy jalpylama aitylghan dejurnyy sózder) jәne osy baghdarlamalarda aqparattyq qauipsizdik mәselesine arnayy kónil bólinu kerek. Osy baghdarlamalardy jýzege asyru mehanizmderi ony qadaghalaytyn memlekettik organ anyqaluy tiyis. » Sonymen birge Qazaqstan Respublikasynyng últtyq qauipsizdigin qamtamasyz etu jýiesining negizinde últtyq mýddeler men basymdylyqty anyqtaytyn aqparattyq sayasat qaraluy tiyis. Syrtqy jәne ishki sayasat qaraluy tiyis.Syrtqy jәne ishki sayasat memleketting aqparattyq sayasatynyng negizinde damuy tiyis».
Búl jerde Berdibaev myrza Syrtqy jәne ishki sayasatty jýrgizu barysynda aqparattyq sayasat jýriziletinin qalay bilmeydi. Institut diyrektory lauazymyndaghy adamgha keshirilmeytin kemshilik bolyp tabylady.
61-bette «Zanda «memlekettik qúpiyalar», «memlekettik qúpiya», «qyzmettik qúpiya», «qúpiyalyq belgisi», «memlekettik qúpiyalar» bolyp tabylatyn «mәlimetter kózderi», « memlekettik qúpiyalardy qorghau jýiesi» degen týsinikterge anyqtamalar berilgen. Ayta ketetin jәit-zannyng oryssha núsqasyndaghy «gosudarstvennaya tayna» degen týsinik qazaqsha núsqada «memlekettik qúpiya» dep , al «gosudarstvennye sekrety» - «memlekettik qúpiyalar» dep berilgen. Óz kezeginde búl qogham tarapynan týsinbeushilik tudyryp, qorytyndysyndaәli eshqanday sheshim bolghan joq. Búl turaly «Habar» telearnasynda pikirtalas ta boldy. Bolashaqta til mamandary búl mәseleni shesher dep oilaymyz»-deumen ghana shektelgen avtor, búl súraqqa ózi osy mәseleni ghylymy zertteushi retinde pikir bildire almaghan. Búl jerde onyng osy problemany ghylymy jaghynan zerttegen maman ekendigi qayda, dissertasiyalyq zertteu ne ýshin jazyldy?
63-bette de «Integraldyq mikroshemalardyng topologiyasyn qúqyqtyq qorghau turaly» zandy mysalgha alyp oghan bildirgen pikiri joq, ayaqsyz qalghan tek atap shyghudy maqsat etken. Búlay jasau ghylymgha jaalghan qiyanat.
63-bette «2009j 10 shildede qabyldanghan №178-1V3 RK «aqparattyq-kommunikasiyalyq taraptardyng mәseleleri boyynsha QR-nyng keybir zannamalyq aktilerine ózgerister men tolyktyrular engizu turaly» mysal keltirip (bólim súraghy aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etu erekshelikterin) ashatyn mәsele qozghalmaghan dep osynday zandar qabyldandy dep atap qana shyqqan. Súraq ashylmaghan.
63-bette Internet jelisin retteu mәselesin qozghap AQSh-ty mysalgha keltiredi. Al Qazaqstan Respublikasynda osynday internettegi azamattardyn konstitusiya boyynsha aqprat alu qúqyqtarynyng shektelui turaly mysaldar, faktiler joq.
Reseyde de Internetti retteuge arnalghan zang jobasyn әzirleu mәselesi talqylanyp jatyr. (77 silteme) dep dissertasyanyn zerttelu obektisi bolyp otyrghan Qazaqstan boyynsha faktiler keltirmeui qalay? Sonda búl qanday ghylymy zertteu bolady.
65-bette 2 abzasta saraptama sózi ekspertiza dep jazylghan
68-bette «A.Aqsholaqova ózining dissertasiyalyq enbeginde elimizde aqparattyq qauipsizdikting programmalyq-aqparattyq qúraldary men әdisterin jasau jәne qoldanu salasyndaghy qatynastardy retteytin sayasy qúqyqtyq aktilerding joqtyghyn aitady» deydi de oghan óz pikirin bildirmegen. Búl qalay onda ony nege zertteu maqsaty etip alghan degen súraq tuyndaydy.
69-bette «Memleket óz qyzmetin qogham men azamattardyng aralasuymen úiymdastyrady» degen sóilem sәtsiz qúralghan maghanasy mayysyp túr. «Qogham qalay azamattarmen aralasady? Búl jerde qogham úghymy búrmalanghan»
69-betten 90-bet aralyghynda
2.2. «Memlekettik biylik organdarynyng aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etudegi róli jәne mәseleleri» degen bólim ghylymiy zertteu retinde mýldem ashylmaghan. Memlekettik organdardyng dayyn shemasyn kórsetip sony qaytalaumen shektelgen.
1) Qauipsizdik kenesining negizgi mindetterin;
2) Preziydent әkimshiligining «Aqparattandyru jәne aqparattyq resurstardy qorghau bólimining funksionaldyq mindetterin atap» shyqan Olardyng qalay aqParatty qauipsizdendirgeni jóninde bir auyz da sóz joq. Eshtene aitylmaydy.
3) Sonday-aq, Premier-Ministr kensesining negizgi mindetteri atalyp jazylghan. Osy bólimdi ashugha talpynghan keybir dәlelder men faktylar 76-beten ghana kórnis tapqan.
78-bet. Memlekettik organdargha bilikti mamandar jetispeydi degen jalang dәlelsiz, faktylarsyz qúr sózder ghana jazylghan. Ghylymy júmys Qazaqstan materialy boyysha jazylsa da, avtor Reseyden mysal keltiruden jalyqpaghan. Osy 78-bette әskery ghalym A.Levakovtyng mәlimdemesin keltiredi. Ol fakty Qazaqstangha eshqanday qatysy joq material ghoy.
79-bette de, AQSh, Úlybritaniya, Batys Europa elderinen alynghan faktylar men mysaldar keltirilgen. Ol zertteuge qatysy joq faktylar.
80-bette Reseyden alynghan mәlimeter onyng Qazaqstangha eshbir qatysy joq.
83-bette 1, 2, 3 abzastarda keltirilgen resmy faktylar, sifrlar, qaydan alynghandyghy turaly silteme mýldem joq. Tek kelesi 84-betting ortasyna taman Qazaqparat agentigine silteme jasalghan.
84-bettegi 97-silteme Qazaqparat agenttigi 2010j. 17 aqpan dep berilgen.
Al 84-bettegi mәtinde ol silteme bylay berilgen. Osy túrghyda G.J.Ibraeva «Jana aqparattyq tehnologiyalardyng damuy aqparattyq diyversiyamen júmystyng jana әdisterin jasaugha mýmkindik beredi. Radioqarmau, «efirdegi shtorm», jasandy bóget siyaqty aqparattyng joghaluyna әkeletin әreketterding kýni ótip barady....» Endi «obrazdarmen» kýreste tiyimdi bolatyn jana әdister jasau kerek... Múnday jaghayda sayttardy jabu-iydeologiyalyq soghystaghy ýzdik әdiske jatpaydy» -dep atap kórsetti.(97)
85-bette songhy azasta keltiilgen salystyrmaly sifrlar qaydan alynghandyghy belgisiz. Silteme joq.
90-bette 2.3. «Qazaqstan Respublikasynda aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etu mehanizmderin damytu perspektivasy (bolashaghy)»
Osy 90-betten 93-betke deyin AQSh-tyng aqparattyq Últtyq infroqúrylym qauipsizdigi turaly ghana jazylghan.
106-shy silteme taza aghylshyn tilinde, ony tildi bilmeytin Berdibaev myrza qalay týsinip jazghan.
106-bette taghy AQSh tәjiriybesi turaly jazylghan.
107-108-betterde Reseydegi mamandardy dayarlau turaly mәlimetting qajeti qansha dissertasiya Qazaqstandaghy aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etu mehanizmder tetikteri edi ghoy
107-betten 109-betting ortasynan asa Resey turaly ondaghy kadrlar dayarlau mәselesi sóz bolghan.
2.3. taqyryp «QR aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etu mehanizmderin damytu perspektivasy» degen paragraf 90-betten bastalyp 109-betpen ayaqtalady. Barlyq 19 betting 8-betinde AQSh, Resey, Rumyniya, Ukraina jәne t.b. elder turaly olardaghy kadr mәseleleri sóz bolghan. Oghan 8 bet arnaghan. Búl qalay?
Osynday ghylymgha eshtene paydasy joq tek qoghamgha ziyan әkeletin «dissertasiyany» Bilim ministriligi janyndaghy JAK qalay bekitken? Osy súraqty ministr B.Júmaghúlov myrzagha qoyyp jauap beruin talap etem.
Rәt myrza, maghan Jýsipbekovting aitaqtauymen maghan jaa jauyp qiyanat jasaghanynyz әli esinde bolar... Alla aqiqatqa jaq ekenin búdan bylay úmytpaytyn bolasyn.
professor E.K.