Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3222 0 pikir 17 Tamyz, 2012 saghat 15:57

Myrzan Kenjebay. Otarshyldyqty dәripteu jәne qazaqtyng jeti qasireti

Áriyne,  biz arghy-bergi tarihymyzda orystan eshnәrse ýirengen joqpyz dey almaymyz. Átten, orystar: «Bir kezde biz ormanda tayaqpen ang qualap, túz balyq jep jýrgen jartylay jabayy boldyq. Býkil ilim-bilimdi Shyghystan, qala berdi Europadan ýirendik degendi ólip bara jatsa da aitpaydy. Al qazaq «adamnyng kýni adammen» deydi. Sol aitqanday  osynau júmyrshardyng betinde qatar ghúmyr keship jatqannan son  «halyqtyng kýni halyqpen» deseniz de qatelespeysiz. Jer betindegi aluan tekti halyqtardyng tirshilik, túrmystyq qajettilikteri de, ilim-bilimi de birin-biri tolyqtyryp otyrady. Múny da Abay «... jetpese birindikin biring jetkiz» dep ketken. Alayda, «jer betinde jybyrlaghan qúrt-qúmyrsqadan bastap, Allahtaghala úshan-teniz aqyl-oydyng kenishindey qyp jaratqan adam-pendening de ózining az ghana ghúmyrynyng ózi kileng alys-júlys, aiqas-shayqaspen ótip jatady. IYә, biz ghana bәrin orystan ýirendik deuden jaghymyz talmaydy. Al orystardyng olardyng keshegi Altyn Ordany bylay qoyghanda býtin týrki júrtynan alghan ilim-bilimin, taghlym-tәrbiyesin tizbelep otyrudyng ózi ynghaysyz.

Áriyne,  biz arghy-bergi tarihymyzda orystan eshnәrse ýirengen joqpyz dey almaymyz. Átten, orystar: «Bir kezde biz ormanda tayaqpen ang qualap, túz balyq jep jýrgen jartylay jabayy boldyq. Býkil ilim-bilimdi Shyghystan, qala berdi Europadan ýirendik degendi ólip bara jatsa da aitpaydy. Al qazaq «adamnyng kýni adammen» deydi. Sol aitqanday  osynau júmyrshardyng betinde qatar ghúmyr keship jatqannan son  «halyqtyng kýni halyqpen» deseniz de qatelespeysiz. Jer betindegi aluan tekti halyqtardyng tirshilik, túrmystyq qajettilikteri de, ilim-bilimi de birin-biri tolyqtyryp otyrady. Múny da Abay «... jetpese birindikin biring jetkiz» dep ketken. Alayda, «jer betinde jybyrlaghan qúrt-qúmyrsqadan bastap, Allahtaghala úshan-teniz aqyl-oydyng kenishindey qyp jaratqan adam-pendening de ózining az ghana ghúmyrynyng ózi kileng alys-júlys, aiqas-shayqaspen ótip jatady. IYә, biz ghana bәrin orystan ýirendik deuden jaghymyz talmaydy. Al orystardyng olardyng keshegi Altyn Ordany bylay qoyghanda býtin týrki júrtynan alghan ilim-bilimin, taghlym-tәrbiyesin tizbelep otyrudyng ózi ynghaysyz. Ony aitsang jogharyda otyrghan qazaqtaryn-aq: «Mynau panturkist, panislamist bir bәle ghoy» dep sonyna týsui de әbden mýmkin.  Orys kórshilerimiz ózderi aita beretin «velikiy russkiy yazyktyn», yaghni, «Turgenev tili» men «Tolstoy tilining ishinde týrki tilinen auysqan sózder órip jýrgenin ózderi aitpasa da ishteri biledi. Ángime bir últty artyq, ekinshisin kem qyp kórsetude emes. Ángime jalghan dýniyede jaryq pen qaranghynyn, aq pen qaranyn, shapaghat pen kesapattyng qatar jýretini siyaqty qay halyqtyng da jaqsy men jaman ýrdisteri bolatyndyghynda. Biz qazaq elin otarlaumen birge kelgen jәne bir ghana qazaqqa emes adamzat ataulygha zalaly mol keybir jaghymsyz qylyqtar turaly aitudy jón kórdik.

Keshegi Kenes kezinde qazaqty kemsituding neshe týrli amal-aylasy oilap tabyldy. «Qazaq - jalqau», «qazaqtyng 2 payyzy ghana hat tanityn edi», «qazaq mal baghudan basqany bilmeydi» «ol jartylay jabayy halyq edi» degenning bәrine qazaqtyng da, basqanyng da  qúlaghy ýirenip, soghan әbden ilanyp keldi. Tipti, qazekenning ózi solay deytin boldy. «Qazaq jalqau» degendi dәleldeu ýshin joldyng eki betine ornalasqan eki auyldyng orystar túratyn jaghyna elektr jaryghy, su qúbyry tartylyp, kóshelerine asfalit tóseldi. Klubtar, sport alandary ashyldy. Áriyne, elektr, su kelip túrghasyn olar sharbaghyna, kóshelerge aghash otyrghyzdy, bau-baqsha saldy, joldyng myna betindegi qazaq auyldarynda sonyng biri de joq. Sodan keybireuler әdeyi sayqaldyqpen, endi bireuler ózining aqymaqtyghymen: «Anang qarash! Orystardyn  ýiining aldynda aghash ósip túr, bau-baqsha, ýileri әppaq! Al  esigining aldynda bir tal aghashy joq anau azyp-tozghan ýiler qazaqtiki. Jalqau beysharalar ghoy», - deytin boldy. Qúdayshylyghyna kelsek, sol kezde qysta arqasyn ayaz qaryp, jazda kýn ystaghan qúlan ótpes, qús úshpas qu mediyen dalada túrmystyng eng auyryn tartyp, bәdәuy bolyp jýrgender tek qazaqtar ghana bolatyn. Ony aitasyz-au, kýni býginge sheyin saharanyng eng bir kýn rayy qolaysyz, tabighaty súryqsyz, zamana kerueninen shalghayda kereng adamnyng kýnin keship jýrgender de qazaqtar. Olardyng qalagha kelgen úldary, bireuding dýkeni men kensesining esigin kýzetip, qyzdary әrkimning kafesining edenin juyp «kýneltip jýr. Al, «qazaqtyng 2-aq payyzy hat tanityn edi, orystar kelip kózin ashty» degende olar bizding arab, parsy tilin bilgen, býkil shyghys mәdeniyeti men әdebiyetinen kóbirek susyndaghan últ ekenimizdi әdeyi eskermey oryssha oqyghan-toqyghany, oryssha «nan súrap jerligi» bar qazaqtardy ghana adam sanatyna alyp aitqan. Búl nadandyq «mobilinyy telefondy tastap, yurtagha qaytadan kiruimiz kerek pe, sonda» dep tapqyrsyp sóileytin Daniyar Áshimbaev siyaqty oryssha oqyghan men orystildi qazaqtar arasynda әli de jii kezdesedi. Kenestik orys otarshylarynyng qazaqtyng jýrgen-túrghanyn kemsituining jýzdegen, myndaghan týrlerin mysalgha keltiruge bolady. Sonyng biri - olar «my kazahov nauchily stoya ss ...», yaghni, «biz qazaqtargha týregep túryp dәret syndyrudy ýirettik» deytini. Ony aitasyz-au, olar bizding aqsaqaldardyng dәret alghanyn, tipti, әielimen tósek qatynastan keyin juynatynyn da kelekege ainaldyrdy. Olargha sonday bir sәtte «sender osy sózderinmen-aq ózderinning jabayy ekenderindi dәleldep túrsyndar. Ishkiyimge nesep tamshysy tiymeu ýshin bizding әkelerimiz otyryp dәret syndyrady. Búl - gigiyena. Áyelmen qatynas jasaghannan song juynu da - jeke bastyng gigiyenasy, yaghni, tazayyndyq. Eto vy pozoriyte Evropu, palsamy vytiraya j...» dep aiqaylaghan aqtóbelik jigitti agha serjant pen eki orys sarbazy tepkilep tastaghanyn da kórgenbiz әskerde jýrgende. Ne qytay, ne nemis, ne fransuz óitpeydi. Mysaly, chukchalar men qazaqtar, ózbekter men armyandar turaly orystar aitatyn anekdottardyng ózi birneshe baspatabaq kitap bolar edi.

Qazir osynyng bәrin joqqa shygharmaq bolyp, Kenes Odaghy kezinde eshqanday otarshyldyq bolghan joq deytinder de bar. Ol - ol ma Sergey Duvanov degen әlde oppozisioner, әlde sayasatker, әlde tәuelsiz jurnalist: «orystar qazaqtargha qalalar, zauyttar, joldar, mektepter, kenishter salyp berdi. Osylaysha órkeniyet әkeldi» degen siyaqty bayaghy «úlyorystyq» aurudyng «әlqissasyn» taghy qaytalay bastady. O zamanda da bú zaman, otarshyldyqtyng jaghymdy jaqtary boldy  degendi de sol Duvanovtan estip otyrmyz. («Jas qazaq». № 18. 11.05.2012). Búl endi ne tarihty bilmeu, ne әdeyi qazaqty kemsituding bir týri. Ne nadan, ne úly orystyq auruy әbden asqynghan bireu boluy kerek, әnebir jyly bir orys jurnaliysi qytay azamatynan «Sizderde búryn mәdeniyet bolghan ba?» dep súrady. Sonda әlgi qytay: «Sizder jalanash etinizge teri jamylyp, ormanda tayaqpen ang qualap jýrgende bizding ata-babalarymyz kileng jibek pen shәii shapan kiyip, altyn saraylardaghy altyn taqtyng ýstinde otyrghan» dep jauap bergen edi. Ózimiz bolsaq, sol jerde úyattan ólip keter me ek, kim bilsin, biraq әlgi orys jurnaliysining beti býlk etpepti. Al Duvanov Reseyding qazaq dalasyn әrtýrli amal-aylamen, qala berdi qazaq auyldaryn órteu, malyn aidap әketu, qyryp-joi arqyly basyp alyp, bekinister salghanyn jaqsy bile túra osylay auzyna erik berip otyr. Eger osy Duvanov Qazaqstannan ózge bir elde osylay dese, qanday kýige týsirer edi... Olar sol bekinisterde ózderi kóshirip әkelgen orys poseleniyelerine arnap qana mektepter saldy. Patshalyq Resey týgil osy kýngi «demokratiyashyl», «órkeniyetshil» Reseyding ózi de qalyng qazaq túratyn Astrahani (Hajy Tarhan), Orynbor, Saratov (Sarytau) oblystarynda birde-bir bastauysh qazaq mektebin ashpay otyr. Orys otarshylary kenishterdi de qazaqtyng iygiligi ýshin emes, qazaqtyng býkil jer asty baylyghyn ózderine alu ýshin ashty.

Kenes zamanynda da solay istedi Mәskeu Qazaqstanda qújynaghan qorghasyn, aluminiy, myrysh, fosfor, sement, himfarm jәne basqa zauyttardy qazaqtar ýshin emes tek qana Kremli basqaratyn Resey imperiyasynyng kýsh-quatyn arttyryp, sonyng qazynasyn molaytu ýshin saldy. Orysshamen auyzdanghan, orystildi qazaqtar men әli de sayasy qayranda qalghan qazekemder ghana qazaqty jetistirgen orys deuden tanbaydy. Qalay degende de kózi ashyq adam ghoy búl orayda Preziydentting kenesshisi Ermúhamed Ertisbaev: « Orystar Qazaqstangha órkeniyet әkeldi deu dúrys emes. Olargha orys memleketi qalyptasuyna eng aldymen vikingter sonan keyin tatarlar basty ról atqardy desen, ókpeleydi»- deui naghyz shyndyqtyng shamshyraghy dersin. Biraq Shyndyq, Aqiqat, Áilet degen ýsh beybaqtyng ýsheui de  údayy qamqorlyqty, qorghaudy,   Álpesh pen Kórkeshti qajet etetin jan-dýniyesi nәzik, jýregi sezimtal bir sәby siyaqty. Búl ýsh perizatqa údayy qamqorlyq kórsetip, qorghan bolyp otyrugha kim kóringenning jýregi daualay bermeydi. Bir ghúlama «Áyteuir bir ózgeris bolghanyn júrttyng bәri qalaydy, biraq bir bәlege úshyrap qalarmyz dep ýndemeytin de sol júrttyng ózi» degen eken. Olay bolmaghan kýnde qazaqtar úly, danyshpan degen anyqtamany qospay atyn atamaytyn ne bir jazushynyn, ne bir ghalymnyn, ne el basqarghan  bir kósem men kósemshelerdin

Orys otarshylary әkelgen jaman әdetter

nemese orys otarshylary qazaq sanasyn qalay ulady dep  bir alqaly jiyn, sharay topta shamyrqanyp sóilegenin, «Pravda» men «Izvestiya» týgil eng bolmasa, «Sosialistik Qazaqstanda» maqala jariyalaghanyn kórdiniz be?! Joq! Shynynda da qazaqtar orys otarshylarynan adamdy azghyndatatyn nebir jiyrenishti әdetterdi ýirendi desek, oghan imany bar pende qarsy bola qoymas. Birinshiden, orystar hristiandyqty 10-shy ghasyrda ghana qabyldasa, qazaqtar qasiyetti islam dinin olardan eki ghasyr erterek 8-shi ghasyrda qabyldaghan. Orys otarshyldary eng әueli qazaqty sol qasiyetti dininen aiyrugha kýsh saldy. Talay qazaqty aldap ta, qorqytyp ta shoqyndyrdy. Talay meshit qiratyldy, ornyna shirkeuler saldy. Olar Qoja Ahmet Issauyding kesenesin bir kezderi atqoragha ainaldyrdy. Sóitip, qazaq orystan din silamaudy, Qúdaydan qoryqpaudy ýirendi. Útyry kelgende aita keteyik, Shynghys han da, jongharlar da ózderi basyp alghan jerlerde orys otarshyldaryna úqsap múnday jabayylyq, múnday ozbyrlyq, jasaghan emes. Shynghys ta, Batu da orystyng bir shirkeuin býldirgen joq.

Ekinshiden, orystar qazaqqa araq ishudi ýiretti. Qazaq halqy shóldese shól qandyratyn, әri dertke daua bolatyn qymyz, shúbat, airan, qymyran, shalap әri ketse shay ghana ishkeni bolmasa, auzyna araq almaghan, onyng adamdy azghyndatyp, maldyng bir týrine ainaldyratynyn, araq ishuding kýnә ekenin jәne ózin músylman dep bilgendikten ony qolyna da ústamaghan. Ózderi jaulap alghan eldi eng әueli araqqa ýiretu orystyng ejelgi súmpayy sayasatynyng biri. Olar Sibirding úsaq halyqtaryn osylay araqqa salyndyrdy.

Sóitip, araq ishudi ýirengen qazaq últtyq namysynan, últtyq ruhynan últtyq sanasynan airyla bastady. Al múnday basty qasiyetterinen airylghan últ qúldyq búghauyna tez týsedi, sanasyzdanady. Onyng túlaboyynda әlgi qasiyetter mýlde óship, ózinde de endigi úrpaghynda da qúlminez qalyptasa beredi, yaghny túqym qualaydy. Qúlminez úrpaq óz últyn ony ezip otyrghan ýstem últtan kem sanaydy. Otarlaushy yaghni, kolonizator  últ ne istese, ne dese soniki  dúrys, sodan ýirenu kerek dep esepteydi. Qúlminez әbden boyyna singen úrpaq sóite-sóite óz ana tilin,últtyq mәdeniyetin silamaytyn, ózge tilde sóilesem myqty, bilimdi bolamyn dep oilaytyn ruhany mýgedekke ainalady.

Ýshinshiden, qazaqta búryn kisi óltiru degen ilude ghana bolmasa óte siyrek kezdesetin nәrse edi. Ghayyptan bireudi bireu óltiripti degen habar shyqsa, búl habar arjaghy Altaygha, myna jaghy Atyraugha jetip, qalyng elding túlaboyy titirkenetin bolghan. Keyin araq ishu qazaq arasyna sinisti bolyp ketkennen keyin kisi óltiru, úrlyq-qarlyq uaqighalary jiyiley berdi, aqyry ol da ýirenshikti nәrsege ainaldy.

Tórtinshi. Ras, qazaqta qyz alyp qashu erteden bar nәrse, biraq onyng ózi qyz ben jigitting ózara kelisimimen ara-túra ghana bolatyn. Al pәlen jerde qyz zorlap ketipti, bireuding әielin zorlapty degendi qazaq búryn estimegen dese de bolady. Óitpek týgil, aidalada qapshyghyn arqalap tezek teruge, býldirgen teruge, bota-búzaugha barghan boyjetkenge baydyng erke-sholjyng balasy qyljaqtap, dóreki minez kórsetse, búl da el ishinde ersi qylyqty gu-gu әngime arqauyna ainalghan. Qazaq araqqa ýirengesin, әsirese keshegi kenes zamanynda qazaq arasynda qyz, әiel zorlap sottalushylar kóbeydi. Yaghny búl da qazaq halqyna otarshylardan kelgen «órkeniyettin» bir týri. Otarshyldar qazaqqa әkelgen besinshi qasiret neshetýrli jynystyq aurulary. Búl aurular kóbine tazalyq saqtamaudan, nas jynystyq qatynastardan bolady. Islam dinin ústanghan qazaq kýnige dәret alyp ta, әielimen tósek qatynasynan keyin de juynyp-shayynudy berik tútynghan. Onyng ýstine erkek ataulysy týgeldey sýndetke otyrghyzylghan halyqtarda múnday auru bolmaytyny ghylymda dәleldengen. Songhy jyldary amerikalyqtardyng kópshiligi sýndetke otyrudy ýrdiske ainaldyruda. Halqymyzda bolmaq týgil atyn estip kórmegen sifiliys, gonoreya, tripper siyaqty jynystyq aurular, әsirese, tyng kóterudi syltau etip 3 milliongha juyq qashqan-pysqandardy, qylmyskerler men әrtýrli moralidyq azghyndardy Qazaqstangha qoysha toghytqan 1950-shi jyldary obaday jaylap ketti. Qazir oghan SPID qosyldy. Osynyng bәri Qazaqstangha ne arab elderinen, ne parsy, ne qytay, ne japonnan, yaghni, Shyghystan emes Batystan kelip jatyr.

Al, qazir Qazaqstandy jaylap baratqan pedofiyl, gomoseksualizm, erkekpen  erkekting jynystyq qatynasy degender qaydan, qay elding telearnalary arqyly kelip jatqanyn ekining biri biledi.

Altynshydan, qazaq ata-ana silap, aqsaqal silap ósken halyq edi. Qazaq ata-ana, aqsaqal silamaudy da kenes otarshylarynan ýirendi. Óitkeni sol kezde onyng úrpaghyna sening ata-babang nadan, sauatsyz qaranghy bolghan. әke-shesheng de sol eskilikting sarqynshaghy,  olardyng aitqanyn tyndama degen uaghyz, nasihat jýrgizildi. Aqyly  tolyspaghan jas tәn, jas sana eliktegish bolady. olar oraza-namazdyng ornyna oiyn-sauyq, jiyn-toygha jinalyp, ara-túra araq-sharap iship, temeki tartudy shen kóretin boldy. Sóitip, anadan bezip -qyz, atadan bezip  - úl  ketti.  Olar  ýlkenning aldynda izet,  iba  saqtamaq týgil  olardy   betten alyp,  tóske  shabatyn, boldy.   Búl kórgensizdik, yaghni, әke, ata-bba silamau kórkem әdebiyetting de «ózekti taqyrybyna» ainaldy. Sonyng arqasynda kesheli-býgingi úrpaqqa Abay siyaqty úly aqynymyzdyng ozyq oilylyghyn dәleldeu ýshin ony әulie derliktey әkesine qarsy shaptyryp qoydyq. Keyin baydyn  qúiyrshyghy  dep  óz  әkesin, óz  bauyrlaryn ústap  beretin  azghyn,  sanasyz,  namyssyz  úrpaq  keldi dýniyege.  Qazir biz  ara-túra  nege   últyndy, tilindi,  salt-dәstýrindi silamay,  300 jyl  boyy qúldyqqa salghandardy  pir  tútasyng dep ókpemizdi aityp  jýrgen mәngýrtterding ishinde mine,  solardyng  qúlminezderding úrpaqtary  kóptep kezdesedi.   Olargha qazir  sen  qazaqsyng ghoy múnyng ne desen, «kakaya raznisa?» - deydi. Búl da sol  otarshyldar qaldyrghan mәngýrttik aurudyng basty  belgisining biri. Biz búl jerde  qazaqtyng ana tilinen  airylyp, bir-birimen oryssha sóilesuge qalay kóshkeni, ol zymiyandyq  qalay   jýzege  asyrylghany  turaly әngime qozghasaq,  onyng «moyny úzaqqa týsip keter» edi.

Jetinshiden óz-ózine qol salu, ózin-ózi óltiru  músylman ataulygha jat nәrse. Ózin-ózi óltirgen adamnyn   janazasyn shygharudyn  ózi kýnә,  islamda. Qazir  qazaqtyn  qarshaday  úl-qyzdary arasynda ózin-ózi óltiru ýirenshikti uaqighagha  ainaldy.

Mýmkin pedofiyl, erkekting erkekpen jynystyq qatynas jasauy siyaqty hayuandarda da kezdespeytin súmdyq Reseyden shyqpasa shyqpaghan da shyghar, biraq, ol da  bizge ne Aughanstan, Pәkistan, Irannan, ne Qytaydan, ne arab  elderinen emes Batys elderinen Resey arqyly  keldi ghoy.

IYә, bir el ekinshi eldin, bir últ ekinshi últtyng mәdeniyetin,  әdebiyetin, ónerin damytyp otyratyny ras dey qoyalyqshy. Biraq  sonyng ózinde qay el kýshti, qay últ san jaghynan basymdau bolsa, sonyng mәdeniyeti men  óneri, tili nasharlau eldin, sany azdau últtyng mәdeniyetin de, ónerin de, eng súmdyghy tilin de jútyp qoyady, joyyp jiberedi.  Al múnday kiyelilerinen airylghan, әsirese óz tilinen aulaqtap, alshaq qalghan últ ózin otarlaghan  elding jaqsysyn da, jamanyn da  talghamay boyyna sinire bergenin ózi de  bayqamay qalady. Otarshyldyq  sayasat jýrgizgen el ózining qaramaghyndaghy  otarlanghan eldi, otarlanghan últty azghyndatatyn, sanasyzdandyratyn, namyssyzdandyratyn nebir amal-aylanyng qay-qaysysyn da qoldanudan ayanyp qalmaydy. Endi olar globalizasiya - jahandanu degendi oilap tapty. Allah saqtap, qazaq últy týgeldey sanasyz, namyssyz últqa ainaludan aman qalyp keledi. Áytse de  saqtanghandy ghana saqtaytynyn әr qaazaq esten shygharmaghany dúrys-au!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377