Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 3478 3 pikir 6 Jeltoqsan, 2021 saghat 14:51

Nazarbaevtyng maqalasy. Tәuelsizdik taghylymy

Kóp úzamay eng qasiyetti qúndylyghymyz – el tәuelsizdigining torqaly toyyn atap ótemiz. Osydan otyz jyl búryn biz sanaly týrde, óz dýniyetanymymyz ben bolmysymyzdyng negizi retinde bostandyq pen azattyqqa tandau jasadyq. Býginge deyingi búl merzim  adamzat tarihy ýshin qas-qaghym ghana sәt bolghanymen, orda búzar jasqa endi tolghan tәuelsiz Qazaqstan ýshin ol – ýlken beles, asqaraly asu.

Múndaygha tek ruhy kýshti, birligi bekem júrt qana qol jetkize alady. 

Arghyda saq, ghún babalarymyz, beride qaharman týrik atalarymyz alasapyran zamandardaghy alaqúiyn dauyldargha tótep berip, Úly dalada úlyq úlys qúrdy. Talay júrt alapat soghystar men arpalysqan aiqastarda ýdere kóship, borday tozyp, tastay ýgilip, qúmday shayylyp ketken zamandarda qazaqtar týrik júrtynyng ata qonysyn, qara shanyraghyn saqtap qaldy.

Dana babalarymyz ózin ghana emes, adal ghúrpyn, darhan kónilin, taza tilin, әsem әni men qonyr kýiin, mәiekti mәdeniyeti men bay әdebiyetin qosa saqtap, úrpaghyna amanattay bildi. Tamyryn da, tarihyn da, kýsh-quatyn da Úly daladan alatyn, kóptegen etnos ókilderi tatulyq pen kelisimde, bereke-birlikte birge ómir sýrip jatqan  dәl osynday elding úly men qyzy bolu – әr qazaqstandyqtyng mandayyna jazylghan sheksiz baqyt.

Adamzat tarihyndaghy eng aituly oqighalargha toly ghasyrlar toghysynda elimizdi basqaru maghan ýlken senimmen qatar zor jauapkershilik jýktedi. Men ózim basshylyq etken otyz jylgha juyq uaqyt boyyna tughan halqymnyng senimin aqtau ýshin bar kýsh-jigerimdi ayanbay júmsadym.

Erlik pen eldikti tu etken, jasampazdyqty jalau etken halqymyzdyng derbes memleket qúrghanynyng otyz jyldyq torqaly toyy qarsanynda tәuelsizdikten taghylym alu ýshin býgin tughan halqymmen oy bólisudi jón kórdim.

Tәuelsizdikting mәn-maghynasy turaly týrli ghylym ókilderi ózinshe tújyrym jasaytyny anyq. Biraq bir nәrse aqiqat, ol  ata-babalarymyzdyng azattyq jolyndaghy jan alysyp, jan berisken san ghasyrlyq kýresining zandy jalghasy, halyqaralyq qújattarmen bekitilip, mәngilikke berilgen syiy.

Tәuelsizdikke barar qiyn joldardaghy sansyz kóp shayqastar men kóterilisterde qanshama qaharman babalarymyz sheyit boldy. Olardy eske alu, qúrmetteu – bizding paryzymyz. Sondyqtan biz jana zamanda qantógiske jol bermey, qasiyetti kiyemiz – tәuelsizdikke sabyr men tózimdilik, aqyl men parasat arqyly qol jetkizdik.

Men milliondaghan adamdy qangha bóktirip, qisapsyz mol qiyndyqtardan túratyn XX ghasyrdyng ortasynda dýniyege keldim. Birinshi dýniyejýzilik soghysqa qazaqtar qatyspasa da, patshanyng 1916 jylghy mausym jarlyghymen tyl júmysy ýshin әskerge shaqyryldy. Otarshyl ókimetting óktemdigi men zúlymdyghy halyqty ashyndyryp, tózimin tauysty. Sol kezdegi Jetisu ólkesining Qarqara, Qastek, Samsy ónirinde bolghan últ-azattyq kóterilisterge mening ata-babalarym da qatysty.

Búdan keyingi qazaq dalasyn qangha bóktirgen Azamat soghysy da halqymyzgha qisapsyz mol qasiret әkeldi. Asharshylyqtyng eki birdey tolqyny – 1921-22 jyl men 1930-32 jyldardaghy súrqiya sayasat saldarynan ornaghan zúlmat kezinde qazaqtyng teng jartysy qyryldy. El esin endi jinay bastaghan otyzynshy jyldar sonynda stalindik qandy repressiya últymyzdyng sýt betine shyghar qaymaqtaryn jalmap ketti, sonymen birge qatardaghy qarapayym azamattar da qandy qasaptan aman qalmady.

Áriyne, men búl oqighalardyng bәrin kózimmen kórmesem de, әkem men anamnyng ózegin múng men zar órtep, janaryn jasqa shylap otyryp aitqan sózderinen, azattyq jolynda sheyit bolghan aruaqtargha arnap, kýbirlep oqyghan dúghalarynan estip-bilip, kókiregime týiip óstim. Keyde oilaymyn: qazaq degen ne degen tózimdi halyq?! Kónbeske kónip, shydamasqa shydaghan. Bolashaghy búldyr bolghan kýnning ózinde saghyn syndyrmay, keleshekten ýmitin ýzbegen. Qiyndyq ataulygha qasqaya qarsy túryp, ýzdiksiz algha jyljyghan.

Adamzat tarihyna eng qandy qyrghyn retinde engen ekinshi dýniyejýzilik soghystyng qúramdas bóligi – Úly Otan soghysynyn qaharly kýnderi, bala bolsam da, әli kýnge deyin kóz aldymnan ketpeydi. Sәby kezimdi eske alghanda әr ýiden maydangha attanghan aghalarym, er-azamatynyng ornyn joqtatpay, «Bәri de jenis ýshin» dep, bel sheshpey enbek etken analarym men jengelerim, qarshaday kýninen ógizge jegilgen soqamen jer jyrtyp, masaq terip, enbekpen kózin ashqan qatarlastarym eske týsedi. Mening enbek taqyrybyna jii oralatynymnyng bir syry da balalyghyn soghys úrlaghan sol auyr kýnderden qalghan estelikte bolsa kerek.

Adamdy qanday qiyndyqtan da aman alyp shyghatyn qúdiret enbek ekenin men sәby kezimnen-aq sezindim. Keyingi jastargha ýnemi «Enbek et, otbasyndy asyra, eline qyzmet qyl: ózing de tabysty bolyp, Otanynnyng da quaty artady» deytinim sondyqtan.

Soghystan songhy kezendegi tyng iygeru, metall qorytu, bolat balqytu – halyq sharuashylyghyn qalpyna keltiruding dәl ortasynda jýrdik. Sosializmning artyqshylyghyn da, kemshiligin de kórdik. Bir sózben aitqanda, Kenes Odaghy qúramynda bolghan jetpis jyldyqtyng nәtiyjesi bizding elding paydasyna sheshilgen joq.

XX ghasyr basynda alash qayratkeri Ahmet Baytúrsynúly «Álhamdýllә, alty million halyqpyz» degen eken. Patshalyq Reseydegi 1913 jylghy resmy sanaq boyynsha, Dala ólkesinde, Týrkistan ólkesindegi qazaqtardy qospaghanda, 5 million 597 myng halyq túrghan. Demek, Ahannyng aityp otyrghany – kýmәn keltirmeytin aqiqat. Al arada jarty ghasyrday uaqyt ótkende KSRO-da 1959 jyly ótkizilgen sanaqta Qazaqstandaghy qazaqtardyng sany 2 million 787 myngha deyin kemip, respublika halqynyng nebәri 30 payyzyn ghana qúraghan.

Men 1989 jyly respublikamyzdyng birinshi basshysy bolyp saylandym. Dәl sol jyly ótkizilgen KSRO-nyng eng songhy halyq sanaghynyng derekteri boyynsha, Qazaqstandaghy qazaqtardyng ýles salmaghy nebәri 40,1% ghana edi.

Azat elimizding jastary tәuelsizdikke barar joldyng qanday azapty bolghanyn, qanday qúrbandyqtar men synaqtar – 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis, azamat soghysy, asharshylyqtyng alapat eki tolqyny, qughyn-sýrgin men repressiyalar, Úly Otan soghysy, tyng iygeru jyldaryndaghy jappay qonys audarudyng zardaby arqyly jetkenimizdi bilui kerek. Múnyng ózi ótken tarihty qasterlep, odan sabaq alu ýshin qajet. Mening «Tәuelsizdik – babalar qanymen kelgen kiyeli qúndylyq» deytinim osydan.

Men otyz jyl boyy halqymdy qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqyttyrmay, qayrangha qaldyrmay, әlemdik órkeniyetting aldynghy shebine, dýniyedegi eng damyghan 40 elding qataryna qostym. Osy jyldar ishinde әlemdik ghylym men mәdeniyetting eng ýzdik jetistikterin mengergen jana úrpaq qalyptasty. Jana elordamyz salyndy. Eng ýlken tabysym da, eng ýlken baqytym da osy dep sanaymyn.

Biz, Abay atamyz aitqanday, «aqyryn jýrip, anyq bastyq». Sonyng arqasynda kóp salalar men baghyttar boyynsha ózgelerden ozyp kettik. Endi osynyng mәn-jayyna terenirek toqtalyp, búryn kóp aityla bermeytin keybir derekti halyqtyng nazaryna úsynghym keledi.

Kenes Odaghy syndy alyp imperiya ótken ghasyrdyng 70-jyldary tarihshylar qauymy «toqyrau» dep aidar taqqan kýrdeli kezenge ayaq basty. Tek joghary biylik bekitken jospar men qosyp jazugha negizdelgen kenestik ekonomika, jalang oi, jadaghay pikirli kommunistik iydeologiya qogham damuyn tyghyryqqa tiredi.

Toqyrau kezinde el ekonomikasynda oryn alghan mýshkil haldi Qaraghandy oblystyq partiya komiytetinde basshylyq qyzmet atqarghan 70-jyldardyng sonynda aiqyn anghara bastadym. Al men Qazaq KSR Ýkimetining basshylyghyna taghayyndalghan 80-jyldary jaghday tipti asqynyp túrghan bolatyn.

M.S.Gorbachevtyng «qayta qúruy» toqyraugha belshesinen batqan qoghamgha serpilis әkele almady, kerisinshe kópsózdilikke, jappay jarnamalyq úrandargha jol berildi. Ekonomikalyq bazis jasalmay, asyghys bastalghan «betbúrys» jyldar boyy qordalanghan problemalardy odan әri órshitip, sharyqtau shegine jetkizdi.

KSRO-da bolghan alghashqy demokratiyalyq saylaudyng nәtiyjesinde iriktelgen halyq deputattarynyng I sezi 1989 jyldyng mamyr-mausym ailarynda ótti. Búl kezde men Respublika Ministrler Kenesi tóraghasy bolatynmyn. Alyp odaq ekonomikasynda oryn alghan mýshkil jaghdaydy ashyq aitugha tura keldi.

Kremliding Sezder sarayynyng tribunasynan mamyrda sóilegen sózimdi qaz-qalpynda keltirer bolsaq, onda bylay degen ekem: «...Qyzmettik mindetim boyynsha praktikalyq ekonomika mәselelerimen ainalysyp jýrgen mening aitarym: biz býginde el ekonomikasyndaghy shynayy jaghdaydy naqty bilmeymiz. Ózderiniz oilap kórinizder: KSRO Memlekettik statistika komiyteti derekteri boyynsha, eldegi azyq-týlik óndirisi artqan, biraq sóreler bos. Josparlar oryndaluda, al ekonomika ahualy nasharlap barady. Nege? Múnday «negeler» tym kóbeyip ketti. Týpting týbinde ekonomikadaghy daghdarystyng qanshalyqty terendep ketkenin anyqtap, ony enseruding aiqyn jolyn tabuymyz kerek-aq.

On ekinshi besjyldyq jospary toqyraudyng eng tozghan dәstýrleri negizinde jasaldy».

Áriyne, eki kýnning birinde «qayta qúru», «betbúrys», tipti «jedeldetu» dep úrandatyp jatqan M.Gorbachevqa «on ekinshi besjyldyq toqyraudyng eng nashar dәstýri negizinde jasaldy» degen sóz únay qoyghan joq. Tipti reglamentpen shektegisi kelgendey synay tanytty. Biraq zaldyng dýrkirete qol soqqany onyng meni toqtatuyna mýmkindik bermedi.

«Sheshingen sudan tayynbas» degendey, endi tartynyp qalugha bolmaytynyn sezgendikten, Qazaqstanda qalyptasqan auyr jaghdaydy da aitugha tura keldi: «Vedomstvolyq óktemdik әlemdik naryqta zor súranysqa ie shiykizat resursyna bay respublikamyzdyng óz әleumettik damuynda auyr hәlge týsuine, ekologiyalyq daghdarys shegine kelip tireluine  әkep soqtyrdy. Ydys-ayaq dýkenine kirip ketken pilding kebin kiygen ministrlikter Araldyng týbine jetip tyndy. Ekibastúz dalany kýlge bóktirude. Múnay óndirip jatqandargha onyng týk qayyry bolmay túr. Týrli poligon ýshin malshylar óristerinen aiyryldy, al onyng ótemi turaly mýlde sóz joq».

Sózimdi ayaqtap, zalgha qarasam, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining sol kezdegi birinshi hatshysy G.V.Kolbinning óni súp-súr bolyp ketken eken. Biraq el mýddesi, halyq taghdyry talqygha týsken múnday sәtterde ayanyp qalugha bolmaytyn edi.

Odaqtyng keteui ketip, irgesi sógile bastaghan keyingi eki jyl ishinde qalyptasqan naqty jaghday tipti ushyghyp ketti.

Keyin zertteushiler «egemendik sherui» dep aidar taqqan ýderiske 1989 jyly aldymen Baltyq elderi kirisip, Kavkaz elderinde jalghasty da, artynan býkil Kenes Odaghyn qamtydy. 1990 jyldyng ayaghyna deyin Odaq qúramyndaghy 15 respublika týgeldey óz egemendigin jariyalap ýlgergenimen, Estoniya, Litva jәne Latviya elderinen basqa 12 respublika әli Odaq qúramynda bolatyn.

M.S.Gorbachev qanshalyqty jantalasa qimyldap, Odaqty saqtap qalugha әreket etkenimen, KSRO-nyng odan әri ydyrauyn toqtatu mýmkin emes edi. Kelesi 1991 jyldyng 18-21 tamyzynda әigili «tamyz býligi» boldy. Búl Kenes Odaghy basshylyghynyng dәrmensizdigin kýlli әlemge tanytty. Sonyng nәtiyjesinde 1991 jyldyng tamyz-jeltoqsan ailarynda qalghan respublikalar týgeldey óz tәuelsizdigin jariya etti.

Sayasattyng qyzuy kóterilip, Gorbachev pen Elisinning teketiresi shegine jetip, bir kezderi temirdey tәrtipke negizdelgen ortalyqtaghy basshylyqtan bereke ketken sol tústa Qazaqstan tarapynan jiberilgen jalghyz qatelikting ózi orny tolmas tragediyagha әkep soqtyruy әbden mýmkin edi.

Biz ashudy aqylgha, asyghystyqty sabyrgha jendirip, ýnemi әlipting artyn baghyp, anysyn andumen boldyq. Maghan batylyraq qimyldau ýshin býkilhalyqtyq mandat kerek edi. Osylaysha 1991 jyldyng 1 jeltoqsanynda el tarihyndaghy túnghysh Preziydenttik saylau ótkizilip, onda halyqtyng 98%-dan astamy qoldau bildirdi. Búl maghan qanat bitirip, erkin qimyldauyma jol ashty.

Saylaudan 2 kýn ótkende – 3 jeltoqsanda Almatygha M.Hoff bastaghan Europa Parlamentining ýlken delegasiyasy kelip, Qazaqstannyng janadan saylanghan Preziydenti retinde meni resmy saparmen Brusselige keluge shaqyrdy. Búl da bizge ýlken demeu, halyqaralyq dengeydegi qoldau boldy.

Biz tәuelsizdikti jariyalaugha dayyndyqtyng songhy, sheshushi kezenine de kelip jettik. 8 jeltoqsanda B.N.Elisiyn, L.M.Kravchuk jәne S.S.Shushkevichting qatysuymen Belorussiyanyng Belovejiesinde ótken kezdesude Kenes Odaghynyng «halyqaralyq qúqyq pen geosayasy jaghday subektisi» retinde ómir sýruin toqtatqany turaly mәlimdeme jariyalandy. Men Elisinmen, Kravchukpen, Shushkevichpen jýzdesu ýshin shúghyl týrde Mәskeuge úshtym, múnday kezdesu kýni búryn josparlanghan edi, biraq shaqyrylghan ýsheui de kelmey qalyp, kezdesu bolmay qaldy.

Búdan keyin kenes jәne sheteldik baspasóz ókilderimen Mәskeude ótkizgen baspasóz mәslihatynda: «KSRO qúramyna engen barlyq respublikalardyng tәuelsizdigin moyyndap, olardyng tez arada Birikken Últtar Úiymyna mýshe boluyna kómektesu kerek», – degen pikirimdi ortagha saldym.

Jeltoqsannyng 12-13 júldyzynda Ashhabadta Ortalyq Aziya respublikalarynyng basshylarymen bas qosyp, jaghdaydy saralay kelip, biz Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyna teng qúqyly mýshe bolugha әzir ekendigimiz jóninde ortaq mәlimdeme jasadyq. Erteninde kópten kýtken kýn tuyp, Jogharghy Kenesting 1991 jylghy 14 jeltoqsanynda ótken 12-shaqyrylghan 7-sessiyasynyng talqylauyna «Qazaqstannyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» konstitusiyalyq zang shygharyldy.

Elimizding jetekshi zangerlerining qatysuymen aldyn ala saralanyp, saraptamadan ótkizilip, qapysyz dayarlanghan zang birden-aq maqúldanugha tiyis bolatyn. Onyng ýstine ózge respublikalar múnday zandaryn әldeqashan qabyldap qoyghan. Biraq jaghday biz kýtkennen basqashalau bolyp shyqty.

Jogharghy Kenes zalynda viyse-preziydent E.M.Asanbaev qatysyp otyrghanymen, men talqylaudy kabiynetimdegi baylanys arqyly jiti baqylap otyrdym. Áli esimde, kýn tәrtibi jariya etilisimen-aq bir deputat: «Biz kimnen jәne neden tәuelsizdik alghaly otyrmyz?! Ózimiz 70 jyl boyy sógip kele jatqan resey imperiyasy ýlgisimen endi qazaq imperiyasyn qúrugha úmtylyp jatqan joqpyz ba osy?», – dep arandatushylyq pighyldaghy súraghyn bastap ketti.

Kóp úzamay taghy bir deputat ony qostay týsip: «Biz tәuelsiz memleket jariyalau mәselesin talqylaudamyz. Erteng tanerteng 17 million halyqtyng teng jarymy – orystildi qauym bóten memleketting azamattary bolyp shygha kelmek. Joldastar, búlay etuge bolmaydy ghoy», – dedi.

Al endi bir «halyq qalaulysynyn»: «Tek qazaq qana Qazaq KSR-ining nemese Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti bola alatyny jónindegi úsynysty maghan qatysty alghanda azamattyq tenqúqylyqqa jasalghan qiyanat deuge bola ma, joq pa?», – degen súraghyna oray deputat S.Sartaev oghan qazaq elining Preziydenti «memlekettik tildi jәne últaralyq kelisim tilin qatar mengergen adam» bola alatyny jóninde zanda taygha tanba basqanday jazuly ekenin eskertti.  

Men әdeyi, etika saqtap jәne ol uaqyttyng alysta qalghanyna, zaman-tóreshi bәrin әldeqashan óz ornyna keltirgenine baylanysty qazir olardyng atyn atap, týsin týsteudi jón kórmedim.

Áriyne, olardyng múnday «batyl» sóileuining ar jaghynda qoltyghyna su býrketin syrtqy kýshterding bar ekenin de birden anghardym. Biraq maghan qatelesuge de, ashugha boy aldyrugha da bolmaytyn edi. Sol kezdegi Jogharghy Kenes deputattary, el aghalary, belgili zanger, ghylym qayratkerleri S.Zimanov, S.Sartaev, Á.Kekilbaev, M.Qozybaev, Ó.Joldasbekov, t.b. deputattardyng ornyqty, dәleldi jauaptaryna qaramastan, zang jobasyn eki kýn boyy talqylaghan deputattar ortaq mәmilege kele almady.

Talqylau әbden tyghyryqqa tirelgen kezde 16 jeltoqsan kýni týsten keyin men Jogharghy Keneske kelip, deputattargha mәn-jaydy ózim týsindirip, olardyng búl sheshimin býkil Qazaqstan halqy, kýlli әlem júrty kýtip otyrghanyn bylaysha jetkizdim: «Búl zandy qabyldauymyz kerek, óitkeni jalghyz biz ghana qaldyq. Kópúltty Qazaqstan halqynyng aldynda bizding arymyz taza. Búl – barlyghy әr sózine ýnile otyryp oqityn manyzdy zan. Mening saylaualdy baghdarlamam, biz sheshkeli otyrghan barlyq mәselelerding týiini – osy.  Basty mәsele – memlekettik tәuelsizdik mәselesi. Artyq shýiligudin,  eshqanday mәn-manyzy joq sózderdi qosudyng qajeti joq. Zandy osy kýiinde basym kópshilik dauys arqyly qabyldau kerek dep sanaymyn. Barshanyzdan osyghan beyildilik bildirulerinizdi súraymyn».

Osy sózden keyin qarsy sóilegen deputattardyng birazy sabasyna týsip, zang jobasy kópshilik dauyspen qabyldandy. Búl bәrimiz kópten kýtken aishyqty mezet, tarihy oqigha edi. Tәuelsizdik bizge onaylyqpen kelgen joq. Aldyn ala oilastyrumen, zor úiymdastyrushylyqpen, qapysyz dayyndyqpen jýzege asty.

Biz tәuelsizdikke beybit jolmen qol jetkizsek te, oghan barar jolda babalar qany az tógilgen joq. Tәuelsizdik sol kiyeli qannyng óteui edi. Men múnyng bәrin biz sengen, tәrbiyelegen býgingi jas úrpaq bilsin, sanasyna sinirsin dep әdeyi jazyp otyrmyn.

Tәuelsizdikti jariyalau onay emes, ony býkil әlemge moyyndatu odan da qiyn edi. Men Qazaqstan tәuelsizdigining osynday biyik dengeyde moyyndaluyn da aldyn ala oilastyryp qoyghan edim.

Birneshe ay búryn diplomatiyalyq arnalar arqyly kelisuding nәtiyjesinde Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalaghan kýnning erteninde elimizge resmy saparmen AQSh-tyng memlekettik hatshysy Dj.Beykerding ózi keldi. Búl onyng Qazaqstangha ekinshi sapary bolatyn. Osy uaqyt ishinde ekeumiz ózara senimge negizdelgen dostyq qatynas ornatyp ýlgergen edik. AQSh-tyng syrtqy sayasatyna jauapty túlgha Qazaqstandy túnghysh Preziydent saylauymen, tәuelsizdik jariyalauymen shyn jýrekten qúttyqtady. Búl aqparatty onymen birge kelgen sheteldik jurnalister qauymy AQSh pen Batys elderine sol sәtte-aq taratyp jiberdi.

Oqighalar aghyny qarqyn ala týsti. Ekonomikalyq yntymaqtastyqty saqtau ýshin 21 jeltoqsan kýni Resey, Ukraina, Belarusi, Ózbekstan, Týrikmenstan, Tәjikstan, Qyrghyzstan, Ázerbayjan, Armeniya, Moldova jәne Qazaqstan preziydentteri bas qosqan kezdesude Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn qúru jóninde kelisimge qol qoyyldy. Sammit Qazaqstan tarapynyng bastamasymen Almatyda ótti. Búl bir kezderi «KSRO qúramyna engen respublikalardyng endigi taghdyry qalay bolady, kimning jeteginde ketui mýmkin?» degen әlem memleketterining alandaushylyghyn sap tiyp, Dostastyq memleketterining birlestigi payda boldy.

Tәuelsizdik osynday «tar jol, tayghaq keshuler» men «soqtyqpaly, soqpaqty zamandardan» aman ótip, ózining arnaly jolyn tapty.

Tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen bastap biz bereke-birlikke, yntymaqqa, últaralyq tatulyq pen dinaralyq kelisimge negizdelgen sayasatty jýzege asyrdyq. Búl elimizdi ýzdiksiz ósu men órkendeuge bastady. Osynyng qadirin biluimiz kerek.  «Birligi bar el ozady», – deydi dana halqymyz.

Biz damudyng danghyl jolyna týskende ózimiz siyaqty tәuelsizdigin jariyalaghan Gruziya, Ázerbayjan, Armeniya memleketterinde, ókinishke qaray, soghys órti tútanyp, Pridnestrovie Moldovadan bólinip ketti. Tәjikstanda azamat soghysy órship, bauyrlas qyrghyz elinde dýrkin-dýrkin dýmpuler men qaqtyghystar oryn alyp, sol jyldary bastalghan kelispeushilikter әli kýnge deyin jalghasyp, elding berekesin alyp qana qoyghan joq, ekonomikasyn da túralatyp, jyldar boyy algha damuyn tejedi. Ukrainanyng ontýstik-shyghysyndaghy osy kýngi janjaldyng tórkini de toqsanynshy jyldardan kele jatqan alauyzdyqtardan bastaldy.

Yntymaghy jarasqan elding tabysy tasyp, abyroyy asady. Berekesi qashqan elding quaty kemip, qúty qashady. Otyz jyl ishinde biz ghasyrlargha bergisiz damu jolynan óttik. Auyz toltyryp aitar tabystarymyz da az emes.

Tәuelsizdik jariyalaghan song jýieli sayasy reformany qolgha aldyq. Osydan jiyrma bes jyl búryn býgingi barlyq jetistikterimizge berik zannamalyq irgetas bolyp qalanghan Ata zanymyz – jana Konstitusiyamyzdy qabyldadyq. Býkil halyq bolyp talqylaghan búl qújat el danalyghy men yntymaghynyn, bereke-birlikting irgetasyna ainaldy.

Dýniyede ekonomikalyq damu men demokratiyanyng aluan formasy bolsa da, onyng dәl sol kýiinde kóshirip ala qoyatyn ortaq ýlgisi joq. Biz әlemdik tәjiriybeni qorytyp, óz erekshelikterimiz ben mýmkindikterimizdi eskerip «Qazaqstan – 2030» strategiyasyn týzdik. Onda belgilengen mejeli kórsetkishterdi merziminen búryn oryndaghan song halyqtyng qoldauyn tapqan «Qazaqstan – 2050» baghdarlamasyn jasadyq. Álemdik sayasatkerler men sarapshylar «Qazaqstan joly» dep joghary bagha bergen últ damuynyng danghyl jolynyng ózegin dәl osy qos strategiya qúraydy.

Bizding júrt – tamyryn jeti qat jer astyna jibergen alyp bәiterektey ózining kýsh-quatyn ghasyrlar boyy Úly dala tósinen alghan bayyrghy halyq. Babalarymyz bizge múra qylyp úlanghayyr jer qaldyrdy. Biraq ol keshegi patsha zamanynda da, Kenes Odaghy túsynda da halyqaralyq qújattarmen resimdelmedi.

Jalpy úzyndyghy 14 myng shaqyrymdyq bizding shekaramyzdyng barlyq boylyghyna qatysty syndarly kelissózder ýderisin úiymdastyru onay mindet bolghan joq. Búghan basshylyghy alghashqy kýnderden-aq bizding tәuelsizdigimizge, sonday-aq shekaramyzdy naqtylau isine qoldau bildirgen eki úly kórshimizding – Resey men Qytaydyn arqasynda qol jetkizilgenin aita ketuim kerek. Sóitip, Qazaqstannyng Resey Federasiyasymen aradaghy úzyndyghy 7500 shaqyrym bolatyn ortaq shekarasy dostyq pen senim beldeuine ainaldy. QHR-men shektes 1700 shaqyrymdyq shekaramyz boyynsha da tarihy uaghdalastyqqa qol jetkizildi. Búl jayt shekara mәselesi boyynsha ózge de kórshiles elderding syndarly ústanymda boluyna septigin tiygizdi. 

Biz Reseyding jәne onyng preziydenti V.V.Putinnin, Qytay basshylyghynyng tarihymyzdaghy sol manyzdy sәtte kórsetken qoldauynyng әrdayym qadirin bilip, rizashylyqpen este ústaugha tiyispiz. 

 Kelissóz barysynda ózara týsinistik pen taraptardyng mýddesine degen qúrmet ahualyn  qalyptastyra otyryp, biz jýieli týrde halyqaralyq kelisimsharttar jasasyp, memlekettik shekaramyzdy týpkilikti aiqyndap aldyq. Solaysha, babalar amanatyn oryndau ýshin jәne kýnderding kýninde óz úrpaghymyzdyng aldynan búdan da auyr qiyndyqtar shyqpauy ýshin týitkilder men kedergilerding bәrin enserip, qolgha alynghan isti aqyryna deyin jetkizdik.

Jer degennen shyghady. Kenes Odaghy túsynda qazaqtyng úlan-baytaq jerining әr túsy jantýrshigerlik atom jarylystary jasalghan týrli әskery poligondar men bazalargha, zerthanalargha ainaldy. Tek bir ghana Semey poligonynda 456 yadrolyq, termoyadrolyq jarylys jasaldy. Onyng 116-sy ashyq atmosferada jarylyp, halqymyzgha orasan zor ziyandy zardaptar әkeldi. Qazaqstan ghalymdarynyng esebinshe, Semey poligonynda jarylghan atom bombasynyng jalpy quaty Hirosimagha tastalghan bombadan eki jarym myng ese artyq eken. Men osy tajal poligonyn 1991 jyldyng 29 tamyzynda japtym.

Qazaqstan tәuelsizdik alghanda bizding aumaghymyzda kontiynentaralyq ballistikalyq raketalargha arnalghan 1216 yadrolyq oqtúmsyq boldy. Búl әlemdegi tórtinshi yadrolyq әleuet edi.

Biz atom qaruynan óz erkimizben bas tartyp, býkilәlemdik yadrolyq qarusyzdanu kóshin bastadyq. Búl – Qazaqstannyng jahandyq beybitshilikti saqtaugha qosqan tendessiz ýlesi.

Tәuelsizdigimizdi jariyalaghanda bizding óz valutamyz da joq edi. Álemdik qarjy naryghyn múqiyat zerttey kelip, últtyq tengemizdi de der kezinde ainalymgha engizdik.

«Qamdanghan qapy qalmaydy» deydi halqymyz. Ertenin oilaghan el ghana ozady. Bolashaq úrpaghymyz eshteneden tarylmauy ýshin Últtyq qor men altyn-valuta qoryn jasaqtap, oghan mol qarjy jinaqtadyq. Dәl osy mol qarajat pandemiya kezinde bizge kómek boldy.

Bizding enshimizge tarihymyzda óz auqymdylyghy men qiyndyghy jóninen búryn-sondy bolyp kórmegen jobany jýzege asyru – Saryarqanyng tórine, erke Esilding boyyna el qondyryp, jana da әsem elorda salu mәrtebesi búiyrdy.

Astananyng qaryshtap damuy elimizding ózge ónirlerining órkendep ósuine serpin berdi. Shymkent halqynyng sany millionnan asqan respublikalyq derbes ýshinshi qala qataryna qosyldy. Eki myng jyldyq tarihy bar kóne Týrkistan keyingi eki jyldyng ishinde aitarlyqtay ózgerip, әsem shaharlardyng birine ainaldy. Elimizding ózge ónirleri men iri qalalaryn da dәl osynday bolashaq kýtip túr dep nyq senimmen aita alamyn.

Egemendikting elen-alanynda-aq men Qazaqstangha ekonomikalyq janghyru, infraqúrylymdy janartu jәne shiykizatqa tәueldilikten qútylu qajet ekenin týsindim. Biraq tek ýshinshi onjyldyqtyng basyna qaray, resurs pen tәjiriybe jinaqtaghan song ghana biz búl qiyn isti jýzege asyra aldyq.

Biz industriyalandyrugha jәne óz ónerkәsip bazamyzdy damytugha  iyek arttyq. Sol maqsatpen Industriyalyq-innovasiyalyq damudyng ýsh baghdarlamasy qabyldandy, 9 trillion tenge somasyndaghy 1500 joba engizildi. Qazaqstan búryn óndirilmegen ónimder – elektrovoz, avtobus, avtomobili, temirjol vagondary, transformatorlar jәne basqa da  500-den astam ónim týrin shyghara bastady.

Joldar memleketting kólik salasynyng qan tamyry qyzmetin atqaratyny belgili.  Nebәri 10 jyl ishinde biz 14 myng shaqyrym avtomobili jolyn jәne 2,5 myng shaqyrym temirjol saldyq, iri әuejaylardyng bәrin, teniz ben qúrlyq porttaryn qayta janghyrttyq. Sonyng nәtiyjesinde tenizge shyghatyn joly bolmaghan Qazaqstan Europa elderine, Parsy shyghanaghyna, Ýndi, Atlant jәne Tynyq múhiytqa tikeley shyghu mýmkindigine qol jetkizdi jәne euraziyalyq transkontiynentalidy kólik kópirine ainaldy.   

Tәuelsiz elimizding basty baylyghy – adam. Memleketimizding tiregi de, altyn dingegi de – Qazaqstan halqy. Men boyymdaghy quat, qyzmetimdegi tәjiriybe, oiymdaghy nәr – bәri-bәrin halqyma qyzmet etuge júmsap kelemin.

Sol ýshin tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan beri taghdyr talayymen dýniyening tórt búryshyna taryday shashylghan millionnan astam qandastarymyzdy atamekenge aldyrdym. Búl aitar auyzgha ghana onay. Jer betinde halqynyng sany milliongha jetpeytin qanshama memleket bar. Biz osynshama qandastarymyzdy shet elderden aldyryp qana qoymay, basyna – baspana, ózine – júmys, úrpaghyna bilim berdik. Búl is әli de jalghasyn taba beredi. Osynyng bәri tәuelsizdikting arqasynda ghana mýmkin bolghanyn úmytpauymyz kerek.

Elimiz tәuelsizdikting otyz jyly ishinde kóptegen qiyndyqty enserip, úlanghayyr tabystargha qol jetkizdi. Alda alar asularymyz ben baghyndyrar biyikterimiz de, yqtimal syn-qaterler de az emes.

Mine, eki jyldan beri dýnie jýzi alang kýy keshude. Koronavirus dertinen tuyndaghan pandemiya әlemdik ekonomikany ghana emes, óndiris pen enbekti úiymdastyrudy, ghylym men tehnologiya damuyn, jalpy adamnyng oilau jýiesin aitarlyqtay ózgertti. Eng aldymen, adamzatqa ortaq indet damu dengeyine qaramastan el men elding ekonomikasy men tehnologiyasyn jaqyndastyryp, bir-birimen yntymaqtastyra bastady. Sonyng negizinde jana jahandyq ekonomikalyq paradigma qalyptasty.

Jaqynda Nobeli syilyghynyng týrli ghylym salasyndaghy laureattarynyng ýlken bir shoghyry «Bizding ghalamshar, bizding bolashaghymyz» sammiytining qorytyndysy boyynsha әlem memleketterine ýndeu jasap, pandemiya adamzat damuyna Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyingi eng ýlken apat bolyp engendigin atap kórsetip, onymen býkil dýnie jýzi birlese kýresui kerektigin algha tartty. Olar: «Eger osy besjyldyqta transformasiyalyq sharalar qabyldanbasa, adamzattyng bolashaghyna auyr qater tónetin bolady... Qoghamnyng eng kedey jәne marginaldanghan toptary meylinshe әlsiz jikter kýiinde qala beredi», – dedi.

Búl mening osydan tura 30 jylday búryn, 1992 jyldyng 5 qazanynda, Birikken Últtar Úiymynyng minbesinen aitqan úsynystarymmen astasyp jatyr. Biz sol kezenning ózinde әlemning eng bay memleketterining әskeriy-soghys maqsatyna qarastyratyn shyghyndarynyng 1%-yn bólu arqyly adamzatqa aityp kelmeytin, tótenshe apattargha qarsy kýresuding halyqaralyq qoryn jasaudy úsynghan edik. Ángime ol kezde BÚÚ-nyng bitimgershilik kýshteri turaly bolghan edi, biraq, birinshiden, manyzdysy iydeya jәne újymdyq әrekettestikting tetigi bolatyn, ekinshiden, týrli elderde tәulik sayyn jýzdegen-myndaghan adamdy bauday týsirip jatqan pandemiyanyng soghystan nesi kem?

Eger dәl sol kezde men úsynghanday qor jasalghan bolsa, qazirgi pandemiya jaghdayynda kedey memleketterge koronaviruspen kýresuge jәne onyng ziyandy zardaptaryn joigha baghyttalghan sharalardy úiymdastyrugha mol mýmkindik tughan bolar edi.

Pandemiya әlemdi jana kýshke, jetekshi tendensiyalar men aldaghy qauip-qaterlerge negizdelgen jana geosayasy transformasiyagha bastady. Tútqiyldan kelgen indetke qarsy kýreste júrtqa aqparat pen sandyq jýiege negizdelgen jana tehnologiya kómek qolyn sozdy. Búl enbek naryghyna aitarlyqtay jana ózgerister әkeldi.

Ekonomika boyynsha Nobeli syilyghynyng laureaty Kristofer Pissariydes tórtinshi industriyalyq revolusiya barysynda robottar birtindep adamdar qyzmet etetin mamandyqtardyng basym kópshiligin almastyratyn bolady degen boljam jasaghan edi. Sol boljam endi keldi. Jahandyq tehnologiyalandyru nәtiyjesinde qazirding ózinde aqparattyq tehnologiya, robot tehnikasy, sintetikalyq biologiya, bionika, nanotehnologiya, jasandy intellekt salasynda búryn sanagha da syimaytyn revolusiyalyq ózgerister oryn alyp jatyr. Álemde bioinjener, robot tehnikasy injeneri, kiyberqauipsizdik mamany, neyromarketolog, kosmobiolog, urbanist-ekolog, biofarmakolog, agrokiybernetiyk, meteoenergetik siyaqty jana mamandyqtargha súranystar barghan sayyn arta týsude.

Biz kezinde «EHRO-2017» kórmesin ótkizip, jasyl energetikagha kóshuding keshendi baghdarlamasyn qabyldadyq. Býginde býkil әlem balamalyq energetikany – jel energiyasy, gelioenergetika, gidroenergetika, bioenergetika, geotermaldy energetika salalaryn qarqyndy damytu ýstinde. Osy ýderisten qalmauymyz kerek.

Jahandyq jana trendterding qatarynda bolu ýshin biz  «Bolashaq» baghdarlamasyn jasap, jastarymyzdy   әlemning eng ýzdik uniyversiytetterinde oqyttyq. Al qarajat jetkiliksiz bolghan ótken ghasyrdyng 90-jyldary biz studentterding oqu aqysyn, jýrip-túruy men kýnkórisin tólep berdik. Osy uaqytqa deyin el iygiligi ýshin 15 mynnan astam maman dayarlandy. Olar óz Otanynyng qamqorlyghyn sezinip, elge qyzmet etip, bizding ýmitimizdi aqtaydy dep senemin.

Keyinnen әlemdik dengeydegi joghary oqu orny – Nazarbaev uniyversiyteti, Nazarbaev ziyatkerlik mektepteri jelisi, aqparattyq tehnologiyalar salasyndaghy startaptargha arnalghan «Astana-hab» halyqaralyq tehnoparki ashyldy. Bizding jastar osynday ilgerishil ózgeristerding kósh basynda boluy qajet.

Osydan eki jarym jyl búryn elimizde preziydenttik biylik auysty. Maghan: «Ata zanymyzda Sizge eshqanday shekteulilik joq. Songhy saylauda halyqtyng 98%-yna juyghynyng qoldauyna ie boldynyz. Qyzmetinizdi atqara beriniz», – deushiler az bolghan joq. Biraq әr nәrse óz retimen boluy kerek.

Otyz jylgha juyq el basqarghan kezimde men janyma qanshama azamatty serik etip, kóptegen shәkirt tәrbiyeledim. Solardyng ishinde Ýkimet basqarghan, Birikken Últtar Úiymy bas hatshysynyng orynbasary retinde jahandyq sayasatqa jetiktigin tanytqan, tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap qasymnan tabylghan naghyz patriot, joghary bilikti kәsipqoy túlgha Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevty Preziydenttik qyzmetke úsyndym. Saylauda halyqtyng basym kópshiligi ony qoldady. Osylaysha, biz halqymyzdyng auyzbirligin, sayasattaghy sabaqtastyghymyzdy kýlli әlem qoghamdastyghyna taghy bir qyrynan tanyta bildik.

Halyqtan kim asyryp aitqan?! «Diyirmenning tasynday dóngelengen dýniye» bir ornynda túrmaytyny belgili. Preziydent auysady, biraq Tәuelsizdik mәngilik boluy kerek. Ár qazaqstandyq aldaghy uaqytta onyng túghyryn nyqtap, ensesin tiktep, abyroyyn asyrugha qyzmet etuge tiyis. «Mәngilik el» iydeyasynyng týpki maqsaty osynda. Eng bastysy – elimiz aman, úrpaghymyz azat. Biz alaqangha salyp ósirgen sol azat úrpaq endigi jerde «Men Qazaqstanyma ne beremin?» degendi oilauy kerek.

Biz ózimizding tolaghay tabystarymyz arqyly tәuelsizdikke senbegenderdi ilandyrdyq, kónbegenderdi qatarymyzgha tarttyq, әlem moyyndaghan abyroyly memleketke ainaldyq.

Tәuelsizdik te baqyt siyaqty, baghalaghan adamnyn, ayalaghan qoghamnyng qolyna túraqtaydy. Halqy tatu, ekonomikasy quatty, sayasy jýiesi túraqty, mәrtebesi biyik, abyroyy asqaq Qazaqstannyng bolashaghy keshegiden kemel, býgingiden núrly ekendigine kәmil senemin.

Tәuelsizdikke berik irgetas bolyp qalanghan babalarymyzdyng asyl múraty – erlik pen eldigimizden kýsh-quat alyp, әrdayym algha basa bereyik, aghayyn!

Núrsúltan Nazarbaev

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5396