Býgingi jastar arasynda «janasha ómir sýru» beleng aluda. Búghan qatysty Islam dinining ústanymy qanday degen saualmen QMDB-nyng «Iman» jurnalynyng Bas redaktory Onghar Ómirbekke jolyqqan edik. Endi sol súqbatty qalyng oqyrman nazaryna úsynbaqpyz.

- Býgingi Qazaqstanda - «kógildirlerdin» payda boluy, qyzdarymyzdyng túrmys qúryp, ýy bolugha qúlqynyng tómendeui, nekesiz balalardyng kóbengi, otbasynda әieli men kýieuining qosyla araq ishui - «zamanauy ómir sýru» degen úghymnan payda bolghan «jetistikterimiz» desek artyq emes. Tәrbiyedegi osynday qyrsyzdyqtardy joygha tek islam dini tәrbiyesi ghana tótep bere alatyny sózsiz. Sondyqtan osy kýnderi diny sabaqtardy barlyq oqu oryndarynda qolgha aludyng amaly bar ma eken?

Býgingi jastar arasynda «janasha ómir sýru» beleng aluda. Búghan qatysty Islam dinining ústanymy qanday degen saualmen QMDB-nyng «Iman» jurnalynyng Bas redaktory Onghar Ómirbekke jolyqqan edik. Endi sol súqbatty qalyng oqyrman nazaryna úsynbaqpyz.

- Býgingi Qazaqstanda - «kógildirlerdin» payda boluy, qyzdarymyzdyng túrmys qúryp, ýy bolugha qúlqynyng tómendeui, nekesiz balalardyng kóbengi, otbasynda әieli men kýieuining qosyla araq ishui - «zamanauy ómir sýru» degen úghymnan payda bolghan «jetistikterimiz» desek artyq emes. Tәrbiyedegi osynday qyrsyzdyqtardy joygha tek islam dini tәrbiyesi ghana tótep bere alatyny sózsiz. Sondyqtan osy kýnderi diny sabaqtardy barlyq oqu oryndarynda qolgha aludyng amaly bar ma eken?

- Ertede bir kisi balasymen birge kele jatady. Úly kenet ayaghy shalynyp, jyghylyp bara jatyp: «Ay!» - dep aiqaylap jiberedi. Irgedegi tau jaqtan da dәl sonday dauys estiledi. Bala tanyrqap: «Sen kimsin?» - dep dauystaydy. Tau da onyng aitqanyn qaytalaydy. Bala ashulanyp: «Sen qorqaqsyn!» - dep aiqaylaydy. Tau da: «Sen qorqaqsyn!» - dep jauap qayyrady. Sonda úly әkesinen: «Búl ne?» - dep súraydy. Ákesi taugha qarap: «Seni qúrmetteymin» - dep dauystaydy. Tau da: «Seni qúrmetteymin!» - dep jauap beredi. Bala tanqalady. Biraq, onyng ne ekenin týsinbegen edi. Sodan song әkesi oghan bylaysha týsindiredi: «Múny janghyryq dep ataydy. Negizinde ómir de osy janghyryq siyaqty. Sen ómirge ne bersen, saghan sol qaytyp keledi». Bizding qoghamdaghy tәrbiyemiz de osy sekildi. Qalay tәrbie bersek, sonyng «jemisin» kórip jýrmiz. Adamdar bir-birining ainasy. Ómirimizdi jәne qarym-qatynasymyzdy belgileytin de sol is-amaldarymyz. Ózimiz ózgeden qanday qatynas jasaudy kýtsek, dәl sony ózimiz jasauymyz qajet. Bir sózben aitqanda ne alghymyz kelse, aldymen sony ózimiz beruimiz kerek. Yaghni, jaqsylyq kýtsek, jaqsylyq isteyik. Meyirim kýtsek, meyirim, qúrmet kórgimiz kelse, ózgeni ózimiz qúrmetteyik. Ózgeden de ne kórudi qalamasaq, ony ózimiz de basqagha istemeyik. Dúshpandyq kórgimiz kelmese, dúshpandyqtan, menmendikten ózimiz de aulaq bolghanymyz abzal. Adamdar bir-birining ainasy degenning mәni osyghan sayady. Sondyqtan da sýiikti Payghambarymyz (s.gh.s.): «Senderding eshbiring ózine qalaghanyn bauyryna da qalamayynsha shyn iman keltirgen bolmaydy» - degen (Búhariy).

Búghan jetu joly Allany tanudan bastalady. Árbir ata-ana perzentine jaqsy tәrbie beru ýshin aldymen olardyng ózi islamy әdepterge qanyghuy tiyis. Úlaghatty úrpaqtar jaqsy analardyng tәrbiyesinen ósip shyghady. Sondyqtan da әrbir ana shyn mәninde balany ghana emes, sol arqyly býkil qoghamdy tәrbiyeleydi. Bir danyshpan aitqanday: «Ana bir qolymen besikti, ekinshi qolymen әlemdi terbetedi». Qaysy bir qoghamnyng dengeyin alsaq ta, sol eldegi analardyng dengeyin kórsetedi. Olay bolsa, tәrbiyeli bala jayly әngime qozghau ýshin mәseleni әriden kóregendi anadan bastaghan jón. Búl jayly әngime úzaq. Múny reti kelse, odan әri jalghastyrarmyz. Dinimiz ananyng qoghamdaghy, otbasyndaghy rólin asa joghary baghalaghan. Al, sizding qoghamdaghy kelensizdikter turaly qozghaghan mәselenizding rasynda da әrbir músylman qandas bauyrymyzdyng arqasyna ayazday batyp jýrgenin qalay jasyryp, jabayyq. Baryp túrghan azghyndyq! Payghambarymyz (s.gh.s.) bir hadiysinde: «Ýileninder, kóbeyinder. Men qiyamet kýni ýmmetimning kóptigimen maqtanamyn» - dep, ýmmetine otbasy qúryp, úrpaq ósirip, óris keneytudi ósiyet etken. Al, siz aityp otyrghan «kógildirler» yaghni, qyztekelerden úrpaq óse me? Qayta, óshpey me? Qyztekelik sanaly adam túrmaq, tórt ayaqty hayuanda da joq. Búl turaly sóz qozghaudyng qajeti bar ma? Diny dәris beruge kelsek, elimizdegi ýlkendi-kishili meshitterding barlyghynda derlik diny sauat ashu kurstary túraqty júmys isteydi. Onda jasyna, jynysyna, últyna, nәsiline qaramastan diny ilim alghysy kelushilerding bәri tegin oqy alady. Mektep oqushylarynyng jazghy demalysynda meshitter janynan lageriler úiymdastyryluda. Balalar onda bilim alyp qana qoymay, tabighat ayasyna shyghyp demalyp ta jýr. Al, jalpy bilim beretin mektepterding oqu baghdarlamasyna adamgershilik pen izgilik pәnin engizu qajettigi jóninde diny basqarma Bilim jәne ghylym ministrligine úsynys jasaghaly qashan?! Alla qalasa, izgi niyet jýzege asar.

- Qazirgi kýnde qazaqtar arasyndaghy «sojiytelider» sany otbasylardan kóp. Qalaly jerde kózben kórip te jýrmiz. Búl qansha jerden jeke basqa tәn bolghanymen, qoghamdy oilantatyn mәselege ainalyp keledi. Býginde Almatydaghy Shanyraq, Baqay, Qalqaman, Áygerim sekildi yqshamaudandardaghy arzan pәter jaldap jýrgenderding ishinde «sojiyteli» qyz-jigitterdi jii kezdestiremiz. Ókinishke oray, jigittermen nekesiz bir ýide túryp jatqan qazaqtyng qyzdary. «Sojiytelidik» - ómirdi azghyndyqpen ótkizu emes pe? Búghan kim kinәli?

- Múny «sojiyteli» deniz nemese sypayylap, «azamattyq neke» deniz, múnyng  sharighattaghy atauy - zina. Auyr kýnәlardyng biri. Qasiyetti Qúranda Alla taghala: «Mýmin әielderge ait: jat erkekke kóz sýzbesin, abiyrlaryn japsyn (bet, qol, ayaghy tobyqqa deyin) ishki (tәn) kórikterin kórsetpesin. Kókirekterin jelekterimen jauyp jýrsin!» («Núr» sýresi, 30-ayat), - dep búiyrghan. Al, zinaqorlargha qatysty Alla taghala bylay dep әmir etken: «Zinaqor әielge de, zina jasaghan erkekke de jýz (qamshy) dýre soghyndar. Eger sender Allagha, qiyamet kýnine senetindering ras bolsa, (zinaqorlargha) ayaushylyq jasamandar. Olardy jazalaghanda mýminderden bir top kuә jandarynda bolsyn.

Zinaqor erkek tek zinaqor әielmen, әitpese kóp qúdayshylardyng әielderimen ghana ýilenuge tiyis. Zinaqor әiel de zina jasaushy erkekke, әitpese, kóp qúdayshyl erkekke ghana tiii kerek. Zina - mýminder ýshin tyiym salynghan (haram etilgen)» («Núr» sýresi, 2-3-ayattar).

Múnday jolgha týsushilerge kim kinәli degenge kelsek, Alla taghala tura jolgha salghandy eshkim adastyra almaydy. Al, Alla taghala adastyrghandy eshkim tura jolgha sala almaydy. Áytse de, adamgha haram men halaldy, obal men sauapty, jaqsy men jamandy aiyrarlyq aqyl men sana berilgen. Sony dúrys paydalana almasa, parqyna jetpese, oghan kim kinәli? Osylay jasa dep ata-anasynyng aituy mýmkin be? Álbette, mýmkin emes, aitpaydy da. Demek, búl ýshin ózgege kinә artu aghattyq әri әdiletsizdik bolar edi. Ómirdi jenil týsinu, oghan jenil qarau óz taghdyryn oiynshyq etu emes pe? Demek, búl otbasy tәrbiyesining jetkiliksizdigi.

Islam dini nekege zor mәn beredi. Neke - әiel men er azamatty erli-zayypty etetin kelisim. Búl kelisim eki jaqqa da teng qúqyqtar men jauapkershilikter jýkteydi. Sol qúqyqtardy qoldanyp, jauapkershilikterdi oryndau arqyly ghana neke saqtalyp, nyghayady. Neke saqtalsa, otbasy da berik, sansyz otbasylardan túratyn memleket te berik, qogham da azbaydy. Siz atap kórsetken «sojiytelidin» zina ekendigi aityldy. Sondyqtan búghan bizding qoghamda jol beruge bolmaydy. Onyng nәtiyjesi tastandy balalar, әke-sheshesiz tiri jetimder. Olardyng kóz jasyn kim qúrghatady? Nekesiz tuylghan tiri jetimder qoghamnyng tolyqqandy, imandy azamaty bola ala ma? Qazaqy tilmen aitqanda teksizdik jaylaghan qoghamnan elden qanshalyq jaqsylyq kýte alamyz? Tek, úrlyq-qarlyq, zorlyq-zombylyq, sybaylas jemqorlyq pen qylmystyng nebir asqynghan týrleri osynday teksizdikten shyghady.

- Mýmkin qoghamdaghy osynday jәitterding keng taray bastaghany bolar, elimizde pidofilder shygha bastady. Olardyng jazasy qalay boluy kerek dep oilaysyz?

- Payghambarymyz (s.gh.s.) zaman aqyryna tayaghan shaqta adam bolmysyna jat qylyqtardyng kóbeyip, shәhuattardyng keninen etek alatyndyghyn aitqan edi. Zinanyng jayyluy aqyrzaman belgisinen sanalady. Zamanaqyr bolghanda bógde er men әiel joldyng qaq ortasynda jariya týrde oinastyq jasaydy. Múnda qiyametting eki belgisi qamtylady: zinaqorlyqtyng búryn-sondy bolmaghan týrde keng etek aluy jәne arsyzdyqty jasyrmay jariya isteu. Ábu Hurayradan (r.a.) jetken hadiste Payghambarymyz (s.gh.s.): «...әiel adam kýndiz jariya týrde joldyng ortasynda oinastyq jasamayynsha qiyamet bolmaydy. Búghan eshkim qoy demeydi jәne múny ózgertpeydi de. Sonda olardan eng jaqsysy: «Myna joldyng shetine shyqpaysyndar ma?» dep ghana aitady. Olardyng arasyndaghy múnday kisi senderding aralaryndaghy Ábu Bәkir (r.a.) men Omarday (r.a.) bolady», degen (әl-Hakimnen jetken  hadiys). Qazir birqatar telearnalardaghy arsyzdyq, gazet-jurnal betterindegi jalanash suretter, mýminning kózi qaraugha úyalatyn ghalamtordaghy beyneler búl belgining osy zamanymyzda da beleng alghanyn aiqyn kórsetpey me? Olay bolsa, mýmin er men mýmin әiel nәpsisin tyiyp, kózdi tómen salghany jәne zinanyng kez kelgen týrinen boydy aulaq salghany maqúl. Zinaqor jandarmen aralaspau jәne búl kýnәdan aulaq etuin Alladan tileu de odan saqtanudyng bir joly der edik. Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) hadiysinde aitylghanday bir jamandyqty kórgende ony qolmen toqtatudy, oghan shamasy kelmese, tilimen aitudy, oghan da shamasy kelmese, jýregimen jek kórudi әrbirimiz ómirlik ústanymgha ainaldyrsaq, múnday jiyirkenishti jәittar da siz aitqan pidofilider de azaya týser edi.

- Búl kýnderi ókinishke oray, әsirese jas otbasylardyng ajyrasuy jiyilep ketti. Búghan ne sebep dep oilaysyz?

- Nekelenip, otbasy qúru Alla taghalanyng sanaly adamzatqa bergen zandylyghy, Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) sýnneti. Nekesiz búl tirshilikti oisha da, kózge de elestetu qiyn. Bala sýiip, artyna imandy úrpaq qaldyrghysy kelgen adam búghan tek aq neke arqyly ghana qol jetkize alady. Jalpy adam balasynyng búl dýniyede jalghyz ómir sýrui mýmkin emes. Jalghyzdyq tek Allagha ghana jarasady. Adamnyng kýni adammen, onyng ishinde, erding kýni әielimen, al әielding kýni erimen ekendigi shyndyq. Endeshe otbasy qúryp shanyraq kóteruding negizgi mәni myna dýniyege perzent әkelip, adamzat nәsilin jalghastyru. Múnyng bәri erli-zayyptynyng ózara sýiispenshiligi men týsinistigi yntymaghy, syilastyghy arqyly jýzege asady. Al, múnday qarym-qatynas ýzilgen jerde týsinispestikten ekeuining bir shanyraq astynda ómir sýru mýmkindigi shekteledi de ajyrasugha alyp keledi. Ajyrasu - dinimizdegi Alla taghala rúqsat etken, biraq eng jek kóretin amaly. Sol sekildi jaghymsyz dep tanylghan amaldar da az emes. Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) bir hadiysinde aitylghanday: «Qauymda oljany ysyrap etu bastalsa, olardyng jýreginde mindetti týrde jaudan qorqynysh payda bolady. Qoghamda zina jayylsa, mindetti týrde ólim kóbeyedi. Adamdar tarazydan jey bastasa, onda mindetti týrde rizyq-nesibe azayady. Halyq dúrys ýkim etpese, onda qantógis kóbeyedi. Adamdar uәdesinde túrmasa, olardy jau biyleydi» («Muattaa», Imam Mәlik).

Ýilenip, otbasyn qúryp, ony saqtap qaluda erli-zayyptylardyng ózara mindetterin dúrys týsinip, ony búljytpay oryndauy asa manyzdy. Erining әieldi aldyndaghy mindeti ony adal tabysymen kiyindirip, rizyq-nesibesin tauyp beru, otbasy múqtajyn óteu. Búghan qosa, erinen әieline zúlymdyq jasamau,  jәbirlemeu, sabyrly-shydamdy bolu talap etiledi. Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) hadisterinde: «Mýminderding imany eng tolyghy jәne minez-qúlqy jaghynan eng kórkemi, óz otbasy, bala-shaghasyna jәne tuysqandaryna qúrmetti bolghandary»; «Qatigez, bala-shaghasyna dóreki qarym-qatynasta bolghan kisini Alla taghala jek kóredi», - delingen. Al, әielderding erleri aldyndaghy mindetteri: erine sózsiz boysúnu, tapqan tabysyna qanaghat etu, dýniye-mýlki men abyroyyn saqtau t.b. Jalpy erli-zayyptylardyng arasyndaghy qarym-qatynas, adamdar arasyndaghy qarym-qatynastardyng ishindegi barynsha jaqsartyp, nyghayta týsuge túratyny. Múnan ózge qanday da bir qarym-qatynastyng múnshalyq dengeyge deyin nyghaytyla týsilui mýmkin emes. Siz súraghan ajyrasudyng sebep, týiitkilderi kóp. Onyng deni osy ózara qarym-qatynasqa atýsti qarap, tiyisti mindetterin saqtamaudan, islamy bilimining tayazdyghynan, sol arqyly músylman әdebinen habarsyzdyghynan dep qysqa qayyrugha bolady. Diny ilim oi-óristi, dýniye-tanymdy keneytedi, barynsha әdepti, mәdeniyetti ete týsedi. Sondyqtan da, dinimizdi bilimmen tanudyng ómirlik mәn-manyzy asa zor.

- Býgingi kýni shetelderge qazaq balalary satylyp jatyr. Islamda bala satugha tyiym salynghan. Al biraq keyde óz elimizdegi jetim balalardyng ahualyn kórgende, shynymen-aq shetelde jaqsy tәrbie alyp, ózining qazaq últynan ekendigin bilip ósip jatqany dúrys pa dep qalasyn...

- Bala - bauyr etin. Barlyq sәby dýniyege kirshiksiz taza, músylman bolyp tuylady. Olardyng arasynan kәpir men ekijýzdi shyqpaghan, shyqpaydy da! Onyng aqparaqtay jýregine daq týsiru, shynayy qalybyn búzu, tabighy bolmysyna kereghar senimderdi qatyp qalghan qasang qaghida, teris niyet-pighylmen jetkizu sәbiydi qatigezdikke úryndyruy mýmkin. Yaghni, dýniyege músylman bolyp kelgen balany ata-anasy yahudy ne hristian etip shygharady. Al, ata-anasyz jetim balany óz ortasy tәrbiyelep, soghan qaray senimining de ózgerui bek mýmkin. Jalpy bala tәrbiyesinde ata-ananyng orny men róli asa zor. Al, jetim balalar ata-ananyng qamqorlyghynan tys qalyp, jýrek jyluyn sezinbey qamkónil ósedi. Ananyng ornyn eshbir kýtushi toltyra almaydy. Ananyng meyirimin qanday da bir qamqorlyqtyng almastyruy mýmkin emes. Múnyng ýstine ol sәby shetelde, ózining ata júrtynan jyraqta basqa tilde, ózge ortada ósetin bolsa, últtyq bolmysynan mýldem airylyp, jat bauyrgha ainalady. Úlan ghayyr dalamyzda halqymyzdyng sany onsyz da azdyghyn eskersek, ózimiz kóbeye almay jatqanda shetelge balalardy qanday sebep, syltaumen bolsyn basy býtin jiberu orny tolmas olqylyqqa soqtyrady. Búl eli men últynyng taghdyryna nemqúrayly qaraushylyq әri óz tamyryn óz qolymen kesu emes pe?! Halqymyzdyng taghdyr-tauqymeti kórsetkendey qazaqqa qazaqtyng ghana jany ashidy. Onyng ornyn eshkim de basa almaydy. Últymyzdyng býkil salt-dәstýri men tilin, dilin, dinin jetik mengermeyinshe naghyz qazaq bolu mýmkin emes. Búghan boyynda últtyq qany tulaghan әrbir qandasymyz atsalyspayynsha qol jetkizu qiyn. Onsyz býgingidey jahandanu zamanynda jútylyp ketuimiz op-onay. Óz balasynyng tәuelsiz Otanynan shetelge satyluyn Alla taghala da, últymyz da, tarihymyz da keshirmeydi.

- Elimizdegi jetim balalar sany 46 000-gha jetipti. Atalghan sifr bizding elde «Jetim balalar turaly» zandy talap etetin siyaqty. Balalar ýiinde tәrbiyelenushiler ol jerden shyqqan son, bolashaghy búlynghyr ómirge qaray qadam basady. Olardyng qúqyghyn qorghaytyn zannyng qalay bolghany dúrys?

- Ábu Hurayradan (r.a.) jetken hadiste bylay delingen: «Birde týngi namazdy Payghambarymyzben (s.gh.s.) birge oqyp jolda kele jatqanymda, aldymnan bir әiel shyqty. Meni toqtatyp: «Áy, Ábu Hurayra! Men bir kýnә jasadym, tәube jasasam qabyl bolma ma?» - dep súrady. Qanday kýnә jasaghanyn súraghanymda, zina jasaghanyn, zinadan tughan balasyn óltirgenin aitty. Men: «Bir kýnәmen qoymay, sәbiyding de qanyn moynyna jýktepsin. Ant eteyin. Sening tәubeng qabyl bolmaydy», - dedim. Múny estir-estimes әlgi әiel talyp qaldy.

Ketip bara jatyp: «Apyr-ay, Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) kózi tiri kezinde pәtuә beretin men kimmin?!» - dep, keri búrylyp, payghambarymyzgha (s.gh.s.) baryp, mәn-jaydy týsindirdim. Ol (s.gh.s.) maghan: «Ózing de onbapsyn, ony da jetistirmepsin. Mynaday ayattar bar da, sen qalay onday jauap aitasyn. Úly Jaratushy Qúranda bylay degen: «Olar Allahtan basqa tәnirge tabynbaydy. Ádil ýkim shyqpayynsha, Allah haram etken jandyny óltirmeydi. Zina jasamaydy (mine, solar shynayy qúldar) kim búlardy jasasa, jazagha tartylady. Qiyamet kýni onday adamnyng azaby ýsti-ýstine eselenip, mәngilik jalghasady. Alayda, tәube etip, izgi amal jasaghandar búdan bólek. Al, Allah olardyng jamandyqtaryn jaqsylyqqa ainaldyrady» («Furqan» sýresi, 68-70-ayattar).

Múny estigende әlgi әieldi qayta tauyp alyp, Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) aitqan pәtuasyn jetkizdim. Ol búghan jýregi jaryla quandy. Sóitti de: «Bir baqsham bar edi. Sony Allah jolyna sadaqa retinde baghyshtadym» - dedi.

Osynau ghibraty mol hadis әdildik pen qamqorlyq izdeushi әrbirimiz ýshin ýlgi. Elimizde jetimderge ghana emes, týrli túrmys-tauqymetin kórip, qinalghan otandastarymyzdyng da alansyz, beybit ómir sýruine, qyzmet etuine, otbasy qúryp, bala-shagha ósiruine, olargha jaqsy tәrbie men bilim beruine, azamattyq qúqyqtary men ar-újdanynyng saqtaluyna mýmkindik tughyzatyn qogham qalyptastyrugha kýsh salynuda. Qazirgi de, bolashaq zandarymyz da osyghan qyzmet etip jatsa, ýmitimizding aqtalghany. Jetimge mýmkindiginshe jetimdigin sezdirmeytindey jaghday tughyzylyp jatsa, qane?! Qaghaju kórmese, jylatpasaq, eljandy naghyz azamat bolyp shyghuyna qoldan kelgeninshe mýmkindik tughyzylsa. «Erim» deytin eli bolmasa, «elim» deytin azamat qaydan shyghady? Jetimderge qatysty zang shyghar bolsa, onda osynyng barlyghy negizdelui tiyis dep oilaymyn. Jalpy qazaq әu bastan jetimin jylatpaghan, jesirin qanghyrtpaghan halyq. Búl dәstýr berik ornygha týsse deniz. Hadisterding birinde: «Jerde jetim jylasa, kókte perishte qayghyrady» - delingen. Jetimdikti eshkim de Alladan súrap almaydy. Taghdyrynyng jazuy solay bolghan shyghar.

- Eliktegish qazaq jastarynyng býginde keybirining zomby bolyp jýrgen jayy bar. Atap aitar bolsaq, zombiyding bolmysynda - adamzattyng sheksiz jauyzdyghy jatyr. Elimizding iri megapoliysine ainalghan Almatyda zombiylerding shyqqanyna eki jylday uaqyt boldy. Biraq el ishi mýlgigen tynyshtyqta otyr. Alayda, múny keybireuler: «eshkimge ziyany joq toptar» dep týsindirmek bolady. Sonda bizden shyqqan zombiyler kimder dep oilaysyz?

- Jalpy «zombi» turaly http://ru.wikipedia.org saytynda  bylay dep (orys tilinde) anyqtama berilipti: «Zómby (angl. zombie, gaiyt. kreolisk. zonbi, severnyy mbundu nzumbe) - mificheskiy arhetipicheskiy personaj sovremennoy massovoy kulitury. Pod zomby ponimaetsya, kak pravilo, libo ojivlyonnyy fantasticheskiym obrazom trup, libo jivoy chelovek, polnostiu poteryavshiy kontroli nad soboy y svoim telom ily podchinyaishiysya chiiym-to prikazam. V perenosnom smysle slovo mojet oznachati cheloveka, nahodyashegosya pod silinym vliyaniyem chego-to - kak pravilo, kakiyh-libo uvlecheniy». «Maghynasy búrmalandy» demes ýshin әdeyi qazaqshalaghan joqpyz. Barynsha aiqyn anyqtama berilgen ghoy. Qúday múnyng betin aulaq etsin deyik. Qazaq bireuge kónili tolmay jatsa: «Búl tiri ólik qoy» dep keyimey me?! Shyntuaytyna kelgende, rasynda da tiri ólik. Ne bardyng qataryna jatpaydy, keudesinde jany bolghan song ony joq dey de almaysyn. Onda aqyl da, sana da joq. Biraq, siz aitqan «zombiydi» Almaty qalasynda óz basym kórgen de, kezdestirgen de emespin. Bәlkim, sizding aitayyn dep otyrghanynyz tilin, dilin, dinin bilmeytin, últtyq bolmysynan alystaghan, eshkimge de jany ashymaytyn, búghan basyn da auyrtpaytyn, kóilegining kók, tamaghynyng toq bolghanyna mәz, «mәngýrtter» emes pe? Múndaylardyng aramyzda ókinishke oray úshyrasyp qalatynyn joqqa shyghara almaymyn.

- Europada qyzmet etip jýrse de, «diny azshylyq» dep tanylyp tirkelmegen «dinder», bizding elge kelse op-onay tirkele saluynyng mәnisi nede?

- Tәuelsizdik alghannan keyin demokratiyanyng jóni osy eken dep diny senim bostandyghy berilisimen tandap, talghamay qazaqy bolmysymyzgha jat nebir dinsymaqtar men top, aghymdargha esik, terezemizdi aiqara ashqanymyz ras. Jiyrma jyl boyy erkin tayrandady. Bilgenin istedi. «Áy!» der әje, «qoy!» der qoja tabylmady. Áyteuir, kesh te bolsa, esimizdi jiyp, on, solymyzgha qaradyq-au?! Jalpaqsheshey zanymyz byltyr kýzde ghana retteldi. Endi «eshten de, kesh jaqsy» deymiz de! Dinge qatysty ústanymymyz qoyyn aldyryp, qoranyng esigin japqan beyqam kisining kýlkili qylyghy ispetti.

- Qazaq jastarynyng jәne qarttarynyng dәstýrli emes dinderge bet búruynyng mәnisi nede? Olardy әleumettik jaghday azdyrdy ma, әlde, islam dini ókilderining ýgit-nasihatynyng osaldyghy ma?

- Búl ózi aityla-aytyla jauyr bolghan әngime ghoy. «Din - apiyn» dep ýiretken ateistik qoghamnan jappay diny sauatsyz shyqqan halyqty әrbir dinsymaq bólip aldy da ketti. Oghan deyin din mamany dayyndalghan joq. Onyng ýstine sol shetelden kelgen missionerlerding qaltasy qalyng edi. Júmyssyz, әleumettik jaghdayy tómen әri diny sauatsyz halyqty ózine tiyn-tebenmen aldarqatyp tartuyna memleket tarapynan eshqanday da kedergining bolmauy eldi әlemdegi dinsymaq, jyn-shaytandardyng qyz-qyz qaynaghan bazaryna ainaldyryp jiberdi.

Islam diny mamandary tapshy, joqqa tәn edi. Sol kezdegi ashylghan meshitterding kópshiliginde  5-6 sýreni krillisa әrpimen jattap alghan auyl qarttary otyrdy. «Biliming joq, oryndy bosat» deuge dayyn bilimdi maman qayda? Kadr mәselesin sheshuge uaqyt qajet edi. Ony qysqa merzimde nauqanshylyqpen sheship tastau da mýmkin emes-ti. Songhy 11 jyldan beri diny oqu oryndary ashylyp, mamandar dayyndalyp jatyr. Qazir Qúdaygha shýkir, jaghday kósh ilgeri. Myqty mamandar jeterlik. Bir ókinishtisi, osy mamandardy auyl meshitterinde túraqtandyru qiyngha soghuda. Uniyversiytet, ne medrese bitirgen jas imam ýshin onda әleumettik jaghday: túraqty jalaqy da, túrghyn ýy de qarastyrylmaghan. Onsyz jas mamandy qalay ústap túraqtandyrugha bolady? Búl býgingi sheshimin kýtken kýrdeli mәsele. Elimizdegi qyzmeti bar, biraq túraqty jalaqy almaytyn birden bir sala da osy bizding auyl meshitining imamdary. Olargha artylghan jauapkershilik jýgi óte auyr. Áriyne, ony alansyz oryndauy ýshin tiyisinshe jaghday jasaluy qajet emes pe?! Ýlgi retinde demokratiyasy damyghan Batys әleminde óz dinderine, shirkeulerine memleket tarapynan tiyisinshe qarjylay qoldau kórsetiledi. Din men memleket bólek dep ekeuining arasyna Qytay qorghanyn ornatyp qoyghansha múny bizde qoldanugha bolmas pa?

- Aramyzgha iritki salushy jat aghym, sekta, toptarmen qalay kýresuge bolady?

- Biz ýshin býgingi tәuelsizdigimizdi saqtap, ony nyghayta týsuden, sol arqyly bodandyq qamytyn qayta kiymeuden artyq maqsat bar ma?! Osy tәuelsizdikke qol jetkizu arqyly  ata-babamyzdyng asyl dini Islammen qauyshtyq, últtyq memleketimiz qúryldy. Ózgege bodan boludyng ne ekenin san ghasyr ezilgen bizding halqymyzdan artyq kim biledi? Al, osy tәuelsizdikti saqtap qaludyng birden-bir joly Elbasy ýnemi aityp jýrgenindey birlik pen yntymaqty saqtap, ony odan әri kýsheyte beru. Elding negizin qúrap otyrghan qazaq halqynyng múnda sheshushi ról atqaratyny aitpasaq ta týsinikti. Sondyqtan eng aldymen qazaqtyng diny senimine syzat týspeui qajet. Halqymyz әu bastan Islam dinining Hanafy mәzhabyn ústanghan, ústana da bermek. Din turaly jana zannyng bir artyqshylyghy sol osy mәzhabty týpkilikti bekitti. Demek, Islam atyn jamylyp, osy kezge deyin jamaghat arasyna iritki salyp kelgen ózge aghymdar men toptardyn, sektalar men dinsymaqtardyng resmy qyzmet etuine tiym salyndy degen sóz. Áriyne, tiym salyndy eken dep, qyzmetin toqtatqan olar joq, «jasyrynbaq» oinaugha kóshti. Qazaq aitpaqshy «batpandap kirgen auru mysqyldap shyqpay ma»? Endigi mindet solardyng jeteginde adasyp jýrgen, sanasy ulanghan qandastarymyzdy óz ortamyzgha qayta oraltu ýshin diny ýgit-nasihatty jan-jaqty óristete týsu qajettigin dindarlarymyz jaqsy týsinedi. Búghan búqaralyq aqparat qúraldary mýmkindiginshe atsalyssa. Olarda qyzmet etetin últjandy qandastarymyz eng aldymen diny sauattanyp, ong men soldy aiyratyn materialdar men habarlar toptamasyn berudi diny basqarma mamandarymen aqyldasyp, belgili bir jýiege týsirgeni jón. Ýlkendi-kishili jiyndarda da din mәselesi kóterilip, pikir alysular úiymdastyrylsa. Hanafy mәzhaby ayasyndaghy kitaptar men ýn, beyne taspalar kóptep taratylyp, teris pikir tughyzatyn sayttar qyzmeti toqtatylsa. Qasiyetti ramazan aiynyng әr keshinde imamdar men ózge de dindarlar qatysqan súraq-jauap habarlary jyl boyyna jalghasyp jatsa, qúba-qúp. Sonda kórermen ózin tolghandyrghan mәselelerge qanaghattanarlyq jauap alyp diny tanym órisi keny týspek. Múnyng bәrining belgili bir jýiege týsuine biylik tarapynan qoldau qajettigi aitpasa da týsinikti.

- Siz býgingi qandastarymyzdyng boyynan qanday qasiyetterdi kórginiz keledi?

-  Qazaq әlimsaqtan músylman bolghandyqtan onyng boyynda mýminge tәn izgi qasiyetter qalyptasqan. Kýni keshegi bodandyq pen dinsiz qogham sol tabighy bolmysyn nedәuir әlsiretkeni ras. Ol qasiyetter ne deytin bolsaq, Payghambarymyzdyng (s.gh.a.) hadiysinde aitylghanynday: «Mýmin dinge quatty (yaghni, dindi myqty ústaydy). Júmsaq bola túryp - tabandy. Imanda -túraqty. Bilimde - yntaly. Talapta - sabyrly. Ghylymda - sanaly. Baylyqta - ýnemdi. Kemtarlyqta - shydamdy. Ynta, tilekte (yaghni, ózine bir nәrse talap etkende) - úyalshaq. Kәsipte - adal. Turalyqta - taupyqty. Basqaruda - belsendi. Qúmarlyqta - esti (yaghni, qúmarlyqqa elikpeydi). Áreket etushige - qamqor. Ózin kýndegenge jәbir kórsetpeytin Allah taghalanyng qúly. Jaqsy kórgenine jәne amanatqa qiyanat etpeydi. Kýndemeydi. Masqaralap, dattamaydy jәne til  tiygizip laghynettemeydi. Ózine ziyany tiyetin bolsa da, shyndyqty moyyndaydy. Ózgege laqap at tanyp, mazaqtamaydy. Namazyna berik, zeketti tezirek óteushi. Kýizeliste - baysaldy da bayypty. Molshylyqqa - shýkir etushi. Baryna - qanaghatshyl. Ózgening zatynan dәmelenbeydi jәne dórekilikten aulaq. Bir jaqsy is isteuin qalasa, oghan joqshylyq kedergi bola almaydy (mysaly, barymen bólisu). Mýmin adamdarmen jaqsy qatynasta bolyp, aqylgha qonatyn sóz aitady. Allah taghalanyng qamqorlyghyna layyq bolu ýshin zúlymdyq pen qysymshylyqqa sabyr etedi».

Ár qandasymyzda osynau qasiyetter bolsa eken dep, Alla taghaladan tileymin.

Súhbatty jýrgizgen Shara Qúrbanova

«Abay-aqparat»