Biyl qazaqtyng basyna doyyr qamshyday tiygen, últ qaymaghyn qynaday qyrghan 1937-1938 jylghy repressiyagha túp-tura 75 jyl tolyp otyr. Alayda bozdaqtarymyzdyng tizimi әli de tolyq jariyalanghan joq, atausyz, súrausyz jatqan azamattarymyz qanshama? Tipti sol kezdegi jazalaushylar tarapynan da әli bagha berilmey otyr. Biz býgingi materialymyzda zalal zamannyng zaryn tartyp, jazyqsyz jazalanyp, qiytúrqy sayasattyng búghauyna týsip, bir ghasyrgha juyq uaqyt iz-týssiz, esh dereksiz joghalghan Ramazan Taylybaev jóninde aitpaqpyz.

Stalinning qandyqol sayasaty talay jazyqsyz jandargha japa shektirip, qyrshynynan qidy. Maqalamyzgha ózek bolyp otyrghan Ramazan Taylybaev da sol zobalang jyldardyng qandy tyrnaghyna ilinip, jazyqsyz jazalanghandardyng biri. Arada ghasyrgha juyq uaqyt ótkennen keyin atasy Ramazannyng qabir topyraghyn nemeresi Núrlan Sәmetúly Ramazanov tughan eline jetkizgen.
Ókinishtisi, jat topyraqta qalghan qanshama qarakózderimizding izdeu-súrauy tabylmay dereksiz ketti. Al deregi tabylghandardyng biri Almaty oblysynyng tumasy Ramazan Taylybaev. Endigi sózdi marqúmnyng nemeresining auzynan jazyp alghan shaghyn әngimemen taratayyq.

Áke amanaty

Biyl qazaqtyng basyna doyyr qamshyday tiygen, últ qaymaghyn qynaday qyrghan 1937-1938 jylghy repressiyagha túp-tura 75 jyl tolyp otyr. Alayda bozdaqtarymyzdyng tizimi әli de tolyq jariyalanghan joq, atausyz, súrausyz jatqan azamattarymyz qanshama? Tipti sol kezdegi jazalaushylar tarapynan da әli bagha berilmey otyr. Biz býgingi materialymyzda zalal zamannyng zaryn tartyp, jazyqsyz jazalanyp, qiytúrqy sayasattyng búghauyna týsip, bir ghasyrgha juyq uaqyt iz-týssiz, esh dereksiz joghalghan Ramazan Taylybaev jóninde aitpaqpyz.

Stalinning qandyqol sayasaty talay jazyqsyz jandargha japa shektirip, qyrshynynan qidy. Maqalamyzgha ózek bolyp otyrghan Ramazan Taylybaev da sol zobalang jyldardyng qandy tyrnaghyna ilinip, jazyqsyz jazalanghandardyng biri. Arada ghasyrgha juyq uaqyt ótkennen keyin atasy Ramazannyng qabir topyraghyn nemeresi Núrlan Sәmetúly Ramazanov tughan eline jetkizgen.
Ókinishtisi, jat topyraqta qalghan qanshama qarakózderimizding izdeu-súrauy tabylmay dereksiz ketti. Al deregi tabylghandardyng biri Almaty oblysynyng tumasy Ramazan Taylybaev. Endigi sózdi marqúmnyng nemeresining auzynan jazyp alghan shaghyn әngimemen taratayyq.

Áke amanaty

Ramazan Taylybaev  1895 jyly Alakól audany Qarasu auyldyq kenesinde dýniyege kelgen. Orta jýzding uaq ruynan shyqqan Ramazan shalasauatty, sharua otbasynyng balasy bola túrsa da, ózining ójet minezdi, pysyqtyghymen sharuanyng qay týri bolsa da tez iygerip, dóngelentip alyp kete alatyn eti tiri jan bolghan eken. Sol eptiligining arqasynda Alakól audandyq kenesine núsqaushylyqqa qabyldanady. 1935-1937 jyldary Jaypaqtaghy Stalin atyndaghy kolhozda basqarma bastyghy bolyp qyzmet atqarady. Áyeli, yaghny apamyz Kýlsin ekeui - Sәmet, Erik, Súltan, Mәriya atty tórt bala tәrbiyelegen. Ýlkeni Sәmet mening әkem. 
1937 jyly atam Ramazangha «Sen japondyqtardyng shpionysyn» dep, ýkimetke qarsy әreket etken «Halyq jauy» degen aiyp taghylyp qamaugha alynyp, Almaty týrmesine jiberilgen. Sol jaqta tergeuge alynyp, 1937 jyly jeltoqsan aiynda on jylgha sottalghan. Atamnyng odan keyingi ómiri tughan-tuystary ýshin  mýldem beymәlim qalpynda qalghan eken. Artynda qalghan tórt balanyng ýlkeni Sәmet (әkem) ol kezde 10 jasta, Erik 9 jasta, Mariya 1 jasta (Súltan erterekte qaytys bolghandyqtan, jasy kórsetilmegen eken) bolghan. Sodan beri artynan ergen balalary  atamdy  72 jyl boyy izdep, esh deregin bile almay dýdәmal oy jeteginde jýretin. Ákem dýnie salarynda maghan: «Balam, atandy tabu sening mindetin, qalay bolghan da tap. Búl sening úrpaqtyq paryzyn» degen edi. Ózi kózin júmghansha sol әkesining ústalghannan keyingi taghdyrynyng qalay bolghandyghyn bile almay qayghyryp ótti.

Iosserge jerlengen

Biz, úl-qyzdary, atamyzdy ýnemi izdestirip jýrgen edik. Áyteuir tabylady degen ýmitting jetegine erip, barmaghan jerimiz qalmaghan. 2006 jyly Taldyqorghan qalasyndaghy Últtyq qauipsizdik komiytetining basqarmasyna baryp, ondaghy múraghat qyzmetkerine jolyghyp mәn jaydy súrastyrghan edik. Olardyng núsqauymen Últtyq qauipsizdik komiytetining Almaty oblystyq departamentine aryz jazdyq. Sondaghy alghan jauabymyz, «QR ÚQK  Almaty oblysy boyynsha departamentining múraghatynda Ramazan Taylybaev turaly mәlimetter joq» delingen hat boldy. Odan keyin QR bas prokuraturasynyng qúqyqtyq statistika jәne arnayy esepke alu komiytetine hat jazdyq. Olardyng bergen jauap hatynda «Ramazan Taylybaev 1937 jyly 31 jeltoqsanda Almaty oblystyq Halyq komissariaty ýshtigining qaulysymen 10 jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan.  1940 jyly 11 qazanda jazasyn ótep jýrgen Soltýstik temirjol lagerinde qaytys bolghan. Basqa derekterdi izdestiru ýshin Almaty oblystyq ÚQK departamentine habarlasuynyzdy súraymyz» delingen. Al onda barghanymyzda «Ramazan Taylybaev 1895 jyly tuylghan, 1937 jyly 31 jeltoqsanda Almaty oblystyq Ishki ister halyq komissariaty ýshtigining sheshimimen 10 jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan» degen ghana jauap aldyq. Sodan sharamyz tausylyp, bar ýimitimizdi Astana qalasyna QR Bas prokuraturasynyng qúqyqtyq statistika jәne esepke alu jónindegi komiytetine artyp aryz-hat jazdyq. Biraq olar: «Taylybaevtyng qay jerde jerlengeni turaly, jazasyn ótegennen keyingi taghdyry turaly esh mәlimet joq» degen jauap aldyq. Biraq hatta kórsetilgen silteme boyynsha Petropavl qalasy ÚQK Soltýstik Qazaqstan oblysy boyynsha departamentining bastyghyna hat joldadyq. Odan «QR ÚQK Soltýstik Qazaqstan oblysy boyynsha departamentinde jәne QR Bas prokuraturasy qúqyqtyq statistika jәne esepke alu jónindegi komiytetining Soltýstik Qazaqstan oblysy boyynsha basqarmasynda 1895 jyly tuylghan Ramazan Taylybaevqa qatysty mәlimetterding joq ekendigin habarlaymyz. Jazasyn óteu jerin naqtylap bilu ýshin, Resey Federasiyasy IIM Bas aqparattyq ortalyghyna habarlasuynyzdy úsynamyz» - dep astyna tolyq mekenjayy kórsetilgen  jauap aldyq. Biz barynsha naqty әri múqiyat qarastyrylyp jazylghan ótinish hatty Resey Federasiyasynyng IIM Bas aqparattyq ortalyghyna joldadyq. Olardan mardymdy jauap ala almaghan son, 1937-1938 jyldary qughyn-sýrgin qúrbany bolghan adamdardyng kóbining jazasyn óteu ýshin Krasnoyar ólkesine Ýrkit oblysyna ketkenin eskere otyryp, sol jaqqa hat jazdyq. 2008 jyly 19 nauryzda  Krasnoyar ólkesinen kelgen jauapta «Sizding ótinishiniz boyynsha qosymsha izdestiru jýrip jatyr, nәtiyjesin keyin joldaymyz» depti. Onyng aldynda aityp ketkenimdey, QR Bas prokuraturasy qúqyqtyq statistika jәne esepke alu jónindegi komiytetining bergen jauap hatynda «Ramazan Taylybaev 1940 jyly 2 qazanda jazasyn ótep jýrgen jeri Soltýstik temirjol lagerinde qaytys bolghan» degen jauabyna qayta oralyp, olargha naqty mәlimetti Ýrkit oblysy bergen degen boljammen sol jaqqa ótinish hat jazdyq. Onda «1895 jyly tuylghan Ramazan Taylybaev Soltýstik temirjol lageri Komy republikasy, Syktyvkar qalasynda edi» dep, tolyq mekenjayyn kórsetipti. Sol kórsetilgen mekenjaygha ótinish hat jazdyq. Eki hat jazyp birin,  Komy Respublikasy, Syktyvkar qalasyndaghy Resey Federasiyasy IIM ministrligining Bas aqparat ortalyghyna, ekinshisin Komy respublikasy Pechera qalasyndaghy Memlekettik múraghatqa joldadyq. Sondaghy alghan naqty jauabymyz «Ramazan Taylybaev 1940 jyly 11 qazanda Soltýstik temirjol lagerinde, (Komy ASSR-y, Syktyvkar qalasynda) jazasyn ótep jýrgende qaytys bolghan» degen hat boldy. Men atam turaly múraghatta saqtalghan mәlimetterding kóshirmesin alghanymda, onda Ramazan Taylybaev tuberkulez auruynan qaytys boldy dep kórsetilgen. Sonyng qanshalyqty shyndyq ekenine kózimdi jetkizbekshi bolyp, aidauda jýrgendegi barlyq toqtaghan beketterde tekserilip otyrghan dәrigerlik anyqtamalardy qarastyryp shyqtym. Biraq birde-bireuinde atamnyng aghzasynda qandayda bir aurudyng bolghandyghy turaly anyqtamalarda jazylmaghan. Iosserge barghan song bir jarym aidan keyin dýnie salghan. Soghan qaraghanda, atamnyng qúdaydyng aq ólimimen ólmegenine kózim jetedi.

Atamdy qyran qorghap jýrgendey...

Atamnyng jatqan jerin kórip, әkemning topyraghynan aparyp, atamnyng topyraghyn tughan auylyna jetkizu ýshin, men 2012 jyldyng mamyr aiynda Mәskeu arqyly Komy respublikasy, Syktyvkar qalasyna qarasty Iosser degen eldi mekenine bardym. Atam sol Iosser degen eldi mekenning manyndaghy ormanda jerlenipti. Kezinde búl jerde «halyq jauy» degen jalamen sottalghandardyng jazasyn óteu lageri bolghan eken. Al, it túmsyghy ótpeytin orman men sasyghan balshyqty dalada ómir sýru mýmkin emestey kórindi. Degenmen sol 1937-jyldary aidalyp barghandardyng ólgeni ólip, tiri qalghandarynyng úrpaqtary sol jerdi mekendep qalghangha úqsaydy.
Biz Mәskeuge, odan ary Syktyvkargha úshaqpen bardyq. Syktyvkardan Iosserge deyin mashinamen bardyq. Izdegen eldi mekenge barghan son, jerding qyr-syryn biletin qariyalardy izdestirip, bireuine kezdesip, lageridi jәne ondaghy ýlken zirattardy izdep jýrgenimizdi aittyq. Sodan qariyanyng aituy boyynsha joldyng jiyegimen lagerige aparatyn joldy izdep kele jatqanbyz. Ángimelesip otyryp mejeli jerden ótip ketsek kerek. Sodan artqa qaytamyz, algha jýremiz - taba almay әlek boldyq. Bir uaqytta janymdaghy jýrgizushi «Qaranyzdar, býrkit otyr» dep aiqaylap jiberdi. Ol býrkitti kórip tanghalyp túr. Men bolsam «otyrsa otyra bersin, suretke týsirip alayyn» dep jaqyndap kelip suretke týsirip aldym. Artyma búrylyp jýreyin desem, atam Ramazannyng beyiti túr. Men búl jaghdaydy jay ghana bir sәikestik dep oilaghan joqpyn. Eger sol býrkit bolmaghanda, men sol saparda atamnyng beyitin taba alar ma edim, bilmeymin. Búl dәl bir Alla taghalanyng núsqauy ispetti bolyp kórindi. Onyng ýstine, kirpiyaz, tau erkesi  býrkit te múnday ormandy jerde әnsheyin jýrmes dep oiladym. Mýmkin atamnyng aruaghy qyrangha ainalyp úshyp jýr me? - degen oy keldi basyma. Atamnyng beyitining basyna otyryp, qúran oqyp, bet sipaghan song әlgi býrkit úshyp ketti. Sodan elden alyp barghan әkemning topyraghyn sol jerge salyp, atamnyng topyraghynan alyp, tughan auylyna, balasy Sәmetting janyna әkelip qoydym. Men әkemning amanatyn oryndaghanyma bir quansam, múraghatta saqtalghan atam turaly isqaghazdardy  kórsetkende solardyng ishinen atamnyng óz kinәsin moyyndamaghany turaly  jazylghan mәlimdemeni oqyp tóbem kókke jetkendey boldym. Búl men ýshin eng manyzdy jaghday bolatyn. Óz eline degen ystyq sezimin eshtenege aiyrbastamay, ózin qúrban etken erlik isi men ýshin ghana emes, býkil qazaq halqy ýshin de maqtanysh jaghday dep oilaymyn.

Jazyp alghan -
Gýljanar AMANTAYQYZY

1937-38-jyldary 125 mynday adam repressiyagha úshyrasa, onyng ishinde 25 myngha juyghy atu jazasyna kesilgen. Mәskeu arhivterinen alghan «Ádilet» qoghamynyng bergen tiziminde 1938 jyly atylghan 631 adamnyng 80 payyzy qazaqtyng manday aldy azamattary. Alash arystary bolghan. Tizimde qay arystyng qay kýni zúlymdyqtyng qúrbany bolghany turaly jazylghan. Mәselen, 25 aqpan kýni Sanjar Asfandiyarov, Qúdaybergen Júbanov, Seyitqaly Mendeshev, Izmúqan Qúramysov, Sәken Seyfulliyn, al 27 aqpanda Beyimbet Mayliyn, Iliyas Qabylov oqqa úshqan. Sonymen birge 28 aqpanda Oraz Jandosovtyng kózin joyghan.

«Jas qazaq» gazeti