Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
46 - sóz 3862 3 pikir 13 Jeltoqsan, 2021 saghat 16:49

Týrkiyadan qaru alatyn 20-lyqta Qazaqstan joq

Bir qyzyq mәlimet aitayyn ba? Týrkiya bilyghy qantar men qarasha aralyghynda 2 mlrd 793 mln 974 myng dollardyng qorghanys jәne aviasiya ónerkәsibi ónimderin eksportqa shygharypty. Kelesi jyly búl mólsher 3 mlrd dollardan sózsiz asyp týsedi dep boljaymyn óz basym. Al osy ónimderding kóbin qay el satyp alghanyna toqtalsaq, kósh basynda AQSh túr. 1 mlrd 32 mln 615 myng dolardyng zatyn satyp alsa kerek. Odan song Ázerbayjan 192 mln 126 myng dollargha qaru-jaraq pen aviasiya salasyna qajet jabdyqtar satyp alypty.

Ýshinshi orynda 180 mln 544 myng dollardyng ónimin satyp alghan Katar túr.
Tórtinshi oryn BAÁ-ning enshisinde. Týrikterden qorghanysqa qajet 161 mln 373 dollardyng ónimin importtapty. Germaniya 142 mln 816 myng dollardyng ónimin alghan. Bir sózben aitqanda týrikter qaru-jaraq pen aviasiya naryghynda ornygha bastady degen sóz. Óitkeni týrik ónimderin importtaytyn TOP-20 memleketting ishinde Ukraina, Fransiya, Úlybritaniya, Qytay, Kanada, Niyderlandy, Ýndistan qatarly elder de bar. Tipti jiyrmalyqqa Týrkimenstan men Ózbekstan da engen. Ashhabad 37 mln 683 myng dollardyn, Tashkent 29 mln 193 myng dollardyng ónimin satyp alypty. Al Qazaqstan TOP-20 tiziminde joq. Demek biz Týrkiyanyng qorghanys ónerkәsibi ónimderine әli de qyzyqpay otyrghan siyaqtymyz.

Ras, Anka-S drondaryn Qazaqstan Qaruly kýshteri alatyn bolypty degen әngime shyqqan. Tipti ol ýshin 80 mln dollar júmsamaq deytin de qaueset taraghan. Biraq drondardy 2023 jylgha qaray alatyn siyaqtymyz. Onda da búl әngime әzirge qaueset. Ádettegidey әskeriyler júmaghan auzyn ashpaydy. Alayda Qazaqstan naryghyna týrikting qorghanys ónerkәsibine mashyqtanghan kompaniyalarynyng kirgeni ras. Aselsan birazdan beri júmys isteydi. «Qazaqstan Injiniring» holdingining qúramynda birlesken kәsiporyn qúrghanbyz. Byltyrdan beri Otokar ókilderi jýr bizding elde. 6 ay boyy Arma 8x8 brondy kóligin synaqtan ótkizdi. Biletinder onyng synaqtan jaqsy ótkenin aityp jýr.

Synaq demekshi Arma 8×8 konveyerden bayaghyda shyghyp qoyghan. Qatelespesem 700 den astam danasy jasalyp, tapsyrys bergen elderge jiberildi. Sóitip Týrkiyanyng qorghanys ónerkәsibining bedelin kóterip tastady.

Negizi qazir qorghanys ónerkәsibi salasynda әlemdik dengeydegi TOP-100 kompaniya bar. Kóbi AQSh, Qytay, Izraiyl, Europa elderinin, Koreyanyn, kompaniyasy. Birli-jarym Resey kompaniyasy da bar tizimde. 2021 jyldyng alghashqy alty aiynda osy 100 kompaniya qatarynda Reseyden bir, Týrkiyadpn eki kompaniya boldy. Jyl sonyna deyin ózgerui mýmkin. Bir eskeriletin dýniye, týrik kompaniyalarynyng bedeli ósip kele jatsa, orystardiki keri ketip barady. Sonymen birge biz «otandyq ónerkәsip» ónimi retinde aityp jýrgen Mbobme8-«Barys 8×8» kóligining týp iyesi Ontýstik Afrika Respublikasynan birde-bir kompaniya ýzdik jýzdikte joq. Demek әskeriy-tehnikalyq yntymaqtastyq salasynda Týrkiyagha bet búrsaq útyla qoymaspyz. Áriyne múnday mәsele jan-jaqty zerttelui kerek. Degenmen bir ghana Aselsan týriktermen birlesken kәsiporyn qúrudyng nәtiyjesi jaman bolmaytynyn kórsetti.

Jalpy sapaly әskery tehnika jauynger ómirin saqtaydy. Al әr jauynger qúny eshtenemen ólshenbeytin qymbat qazyna. Sondyqtan Týrki memleketteri úiymy ayasynda әskery yntymaqtastyqqa da kóbirek kónil bólgen jón-au.

Amangeldi Qúrmetúly

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1505
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3278
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5759