As atasy - nandy paydalanbaytyn adam joq. Auyl adamdaryn aitpaghanda, qala halqynyng basym bóligining negizgi qoregi - nan nemese únnan jasalghan taghamdar. Soghan oray ony jabatyn, týrli qalypqa týsirip satatyndar da dýmep jýr. Dayyn nannyng neshe týrin kezdestiresiz. Keyde qorek ýshin emes, dastarhandy әrleu ýshin әzirleytindey kórinetinderi de bar. Qalay deseniz de ontýstik, onyng ishinde Shymkent - nan qala. Kóshe kezip arbasyna nan tiyegen satushylardy izdeuding de qajeti joq. Qaladaghy kez kelgen ayaldama, kópshilik jýretin sauda nýktelerining ishi túrghay, ainalasy neshe týrli nangha toly. Qarap otyrsanyz, qala halqynyng negizgi «júmys» - naubayhanashy sekildi kórinedi.

Ol az deseniz, siz enbek etetin mekemege nemese júmys ornynyzgha sebetin kóterip, kýnine qanshasy keledi. Keshkisin ayaldamada túrsanyz qanday әdispen qashan dayyndap ýlgirgeni belgisiz, әiteuir jeuge «jaraytyndaryn» auzynyzgha tyghyp jibere jazdaydy.

Ras, býginde toydan kende emespiz. Qalada da - toy, auylda da toy kóp. Toy bolghasyn iyesi nandy jýzdep emes-au, myndap, qaptap alady. Ári neshe týrlisin.

Qariyamyz qisayyp qalsa da izdeytinimiz - qasiyetti nan!

As atasy - nandy paydalanbaytyn adam joq. Auyl adamdaryn aitpaghanda, qala halqynyng basym bóligining negizgi qoregi - nan nemese únnan jasalghan taghamdar. Soghan oray ony jabatyn, týrli qalypqa týsirip satatyndar da dýmep jýr. Dayyn nannyng neshe týrin kezdestiresiz. Keyde qorek ýshin emes, dastarhandy әrleu ýshin әzirleytindey kórinetinderi de bar. Qalay deseniz de ontýstik, onyng ishinde Shymkent - nan qala. Kóshe kezip arbasyna nan tiyegen satushylardy izdeuding de qajeti joq. Qaladaghy kez kelgen ayaldama, kópshilik jýretin sauda nýktelerining ishi túrghay, ainalasy neshe týrli nangha toly. Qarap otyrsanyz, qala halqynyng negizgi «júmys» - naubayhanashy sekildi kórinedi.

Ol az deseniz, siz enbek etetin mekemege nemese júmys ornynyzgha sebetin kóterip, kýnine qanshasy keledi. Keshkisin ayaldamada túrsanyz qanday әdispen qashan dayyndap ýlgirgeni belgisiz, әiteuir jeuge «jaraytyndaryn» auzynyzgha tyghyp jibere jazdaydy.

Ras, býginde toydan kende emespiz. Qalada da - toy, auylda da toy kóp. Toy bolghasyn iyesi nandy jýzdep emes-au, myndap, qaptap alady. Ári neshe týrlisin.

Qariyamyz qisayyp qalsa da izdeytinimiz - qasiyetti nan!

Ádemi bastalghan әngimeni tamashalap ayaqtaghyng keledi-aq. Appaq nandy úrtyna toltyra otyryp, kónildi sózderdi jaza berging de keledi... Biraq, ainalana qarasan, qarnyng ashady. Aldynda aityp otyrghan qúdiretti nandy dayyndaudyn, paydalanudyng jay-kýiine oilanasyn.

Endi, soghan keleyik. Eng basty saual: «Kóz aldynyzdaghy nan ónimderining bәri sapaly, adam sýisinip jeytindey me?» Ekinshi saual: «Onyng adam aghzasyna tiygizer әseri qanday?»

Sonshalyqty sapaly, aghzanyzgha júghymdy eken, onda nege nan tandap, ony satatyn jer tandap әlek boldynyz? Shalqanyzdan jatyp alyp, ýy janyndaghysyn ala salmay?

Al, izdediniz... Anyq solay eken, onda bir milliongha tarta halyq qonystanghan Shymkentte nan saudasynyng betimen ketkeni bylay túrsyn, naubayhanalardyng әdepten de, әdetten de júrday bolyp bara jatqanyn moyyndaghanymyz abzal. Dastarhan toly. Qonaqty shygharyp saldynyz. Aldynyzda әdemi bólkeler samsap túr. Óitkeni, olardy qalay qoysanyz, dәl sol jerinen eshkim qozghamaghan. Tiymegen. Áppaq bólkeden auyz tiymegeni qalay?

Qonaq shyghyp ketken song dastarhan ýstinde sheti ýzilmegen kýii «shoghyrlanyp» túrghan nangha qarap ne oilaugha bolady? Ony satyp alugha ketken qarjyny ma, әlde sol nannan saqtanyp, jemey ketken «qaryndy» ma?

Áriyne, saqtanghan adam aqyldy. Auyzgha salsa, saghyzsha sozylatyn tandyr nannyng sapasyzdyghyn órshelene jaqtasanyz da aqtap ala almaysyz.

Bәlkim, osydan payda tauyp jatqandar oilanar. Tiyisti mekemeler qaladaghy kez kelgen kóshedegi, bazarlar ishindegi jýzdegen naubayhanalardy tekseruge alar.

Sonda olar qolynda qotyry bar kisilerding de qamyr iylep, nan jauyp, tabys tauyp jýrgenin kórer? Kýnning kózinde, kóshedegi shan-tozandy elemey arbagha artqan nanyn emin-erkin satyp jýrgenderdi tәrtipke shaqyrar? Áytpese, ontýstikte sәl bolsa órship shygha keler júqpaly aurulardyng «oshaghyn» óshiru qiyngha soghady-au.

Oblys ortalyghyndaghy bazarlardyng qaysysyna barsanyz da kóshenin, trotuardyng boyynda, bazardyng ishinde ashyqtan - ashyq nan ónimderining satylyp jatqanyn kóresiz. Kólik týtininin, mikrobtardyng qonar jeri - sol jol jiyegindegi, ashyq bazardaghy azyq - týlik tauarlary. Nanmen birqatarda satylyp jatqan jemis - jiydek, kókónisti túrghyndar juyp - tazalap baryp, al basqa azyq týlikterdi juyp - pisirip nemese quyryp baryp tútynady. Al solardyng qasynda túrghan nandy sýrte qoymassyz. Nan ónimderi jalpy azyq - týlik sanitarlyq normagha sәikestendirilgen oryndarda saqtaluy tiyis. Biraq ony eshkim talap etip jatqan joq.  Búl orayda qalalyq sanitarlyq - epiydemiologiyalyq qadaghalau basqarmalarynyng júmysy eshqanday nәtiyje berip jatqan joq desek te bolady. Nan ónimderin satatyndardyn, pisiretinderding әreketin apta boyy baqylap osynday oigha keldik.

Oblys ortalyghynda qansha naubayhana júmys isteytini, qanday kәsiporyndar nan ónimderin dayyndaumen ainalysatyny  jәne olardan qala budjetine qansha salyq týsip jatqany belgisiz. Shymkent qalalyq salyq komiytetindegiler múnday aqparat bere almaytynyn, naubayhanalar jekeley tirkeuge alynbaghanyn aituda. Demek, nan ónimderin dayyndaushylar jasyryn júmys isteydi.  Mysaly, kәsipker azyq - týlik ónimderin satumen ainalysatynyn  kórsetip tirkeledi, dýken satylady delik. Sol dýkenning qasynan nemese ishinen oshaq soghyp, arnayy qondyrghylar qoyyp alyp, alansyz nan ónimderin pisire beredi. Qazirgi tanda bazardaghy nemese manyndaghy ashana,  azyq - týlik dýkenderinen shaghyn sehtardy kóptep kezdestiruge bolady.  Qosymsha sehtan salyq ta súralmaydy, sanitarlyq talap ta qoyylmaydy. Onday sehtarda júmys istep jatqandardyng sanitarlyq kitapshasy bolmaytyny da anyq. Tazalyghy kýmәndi sehtarda dayyndalatyn ónimder qala túrghyndarynyng dastarhanyna týsedi.

Osylaysha qasiyetti nan jasyryn biznes kózine ainalyp qana qoymay, pysyq kәsipkerlerding kómegimen tútynushylardyng densaulyghyna keri әserin tiygizude. Nanmen birge asqazangha týsken shang - tozang men mikrobtardyng «ónbesine» kepildik joq. Búl sehtarda pisirilegen nandar týbine qapshyq tóselgen qolarbagha ýiile tiyiledi de bazardyng kez kelgen nýktesine jetkiziledi. Kólikterdin, jýrginshilerding arasynan ótetin arbanyng ýsti ashyq. Jasyryn sehtarda júmys istep jatqan azamattardyng eshqanday qújaty joq, kórshi elden kelgen arzan júmys kýshi boluy әbden mýmkin. Sonday-aq shaghyn sehtarda dayyndalatyn nan ónimderi ýlken dýkenderge de jetkiziledi. Satushylar ónimning qay jerde, qanday kәsiporynda dayyndalghanyn bile bermeydi. Dýkenderde arnayy plenkalargha oralghan, dayyndalghan jeri, saqtalu merzimi kórsetilgen nan ónimderi de satylady. Áriyne, olardyng baghasy qymbattau.

Biz jogharyda qala túrghyndarynyng basym bóligi tútynatyn nan ónimderine qatysty ghana mәselelerdi qozghadyq. Jabayy sauda men jasyryn ónim shygharu bir kýnde tiylmas. Degenmen, nannyng kiyesi baryn satushylar men  pisirushilerding esine salghandy, sonday-aq, tútynushylar sauda oryndaryndaghy tazalyqty qadaghalaytyn mekemelerding ózgeni de, ózderin de aldamay, tiyimdi júmys isteuin qalaytynyn jetkizudi jón sanadyq.

Osydan baryp, ún ónimderin óndirushilerge myqty baqylau, qatang tәrtip ornatu ózinen-ózi payda bolary anyq. Áriyne: «Nan jep, auyryp qalypty» degendi әli eshkim esty qoyghan joq. Sebebi atam qazaq nangha eshuaqytta kýdikpen qaramaghan! Ony dәmning basy dep bilgen! Biraq, «qazirgi» nan, jogharyda aityp ótkenimizdey óz ózinen jelinbeydi. Tәbet tartpaydy. Sosyn ony basqa taghamdarmen qosa paydalanugha tura keledi. Nәtiyjesinde kelgen keselding sebebin jazyqsyz tagham alyp shygha keledi. Nannyng qúramyndaghy sapasyz ózgerister qúpiya kýii qalyp kete beredi. Sodan, saudagerding múrty da qisaymaydy.

Shymkentte búl taqyrypty kóldeneninen de, tiginen de qoyyp aitsa da aiyby joq shyghar. Óitkeni júrttyng bәrining ýiinde nan jabatynday mýmkindigi joq. Ári nan saudasy, ony paydalanu alghashqy orynda túrghandyqtan kópshilik óz densaulyghy ýshin alandauy qajettigin eske salghanymyz jón.

Aty beymәlimdeu kóshening boyynda eshkimning kózine týse bermeytin naubayhana bar. Onda kýndiz-týni nan jabylady. Juyrda nan almaq bolyp naubayhanagha kirdim. Sosyn... ondaghy jaghdaydy kórip, jaghamdy ústadym. Ishinde nan pisip jatqan tandyrdyng syrtyna naubayshylardyng kiyimderin, nәskiylerin jayyp qoyypty. Shamaly eskertu aityp kettim. Kelesi kýni bas súqtym. Endi onyng ornyna terge malshynghan kiyimderin keptirip jatyr.

Osy bir kórinis esimnen de, týsimnen de shyqpay qoydy. Mening eskertpemnen seskengen jigitter ishke kirgizbeuding neshe týrli amalyn tauyp, olar jýr... Sodan bolar qaladaghy basqa naubayhanalarda da osynday emes pe eken? - degen uayym basady da túrady.

Ózim ýshin emes, nan ónimin kýn sayyn tútynatyndardyng jany qanday siri edi deymin.

«Abay-aqparat»