Atyrau oblysy әkimdigindegi úrlyq-qarlyq haqynda
Suret "Azattyq" radiosynan alyndy
Bas prokuror Ashat DAUYLBAEVTYN Atyrau oblysynyng 2012 jylghy 31 tamyzda aktiv jinalysynda sóilegen sózinen:
«Iri tekseru ýlken qoghamdyq pikir qalyptastyrdy, biraq, aqparattyng jetispeushiliginen búl tekseru qauesetke toldy, ajiotaj tughyzuda. Bas prokuror retinde tekseru qorytyndylaryn aiqyndap óteyin.
Osy jylghy tamyzdyng basynda elimizding preziydentine Atyrau oblysynyng búrynghy orynbasary, «ózin-ózi biyleu» baby boyynsha sottalghan Naqpaev Sәlimjan zansyz sottalghandyghyna, sonday-aq, Atyrau oblysyndaghy memlekettik qyzmetkerlerding is әreketinde budjet qarjysyn paydalanu kezinde jәne memlekettik satyp alu jýiesindegi zanbúzushylyqtargha jol berilip otyrghandyghyna shaghymdandy.
Birde-bir shaghym, onyng ýstine budjet qarjysyn zansyz paydalanu jónindegi shaghym memleket basshysynyng nazarynan tys qalmaydy. Ol bas prokuror men qarjy polisiyasy agenttigining tóraghasyna búl jaghdaydy obektivti týrde tekserip, jýrgizilgen tekseruler qorytyndysyn halyqqa jetkizu turaly arnayy tapsyrma berdi.
Suret "Azattyq" radiosynan alyndy
Bas prokuror Ashat DAUYLBAEVTYN Atyrau oblysynyng 2012 jylghy 31 tamyzda aktiv jinalysynda sóilegen sózinen:
«Iri tekseru ýlken qoghamdyq pikir qalyptastyrdy, biraq, aqparattyng jetispeushiliginen búl tekseru qauesetke toldy, ajiotaj tughyzuda. Bas prokuror retinde tekseru qorytyndylaryn aiqyndap óteyin.
Osy jylghy tamyzdyng basynda elimizding preziydentine Atyrau oblysynyng búrynghy orynbasary, «ózin-ózi biyleu» baby boyynsha sottalghan Naqpaev Sәlimjan zansyz sottalghandyghyna, sonday-aq, Atyrau oblysyndaghy memlekettik qyzmetkerlerding is әreketinde budjet qarjysyn paydalanu kezinde jәne memlekettik satyp alu jýiesindegi zanbúzushylyqtargha jol berilip otyrghandyghyna shaghymdandy.
Birde-bir shaghym, onyng ýstine budjet qarjysyn zansyz paydalanu jónindegi shaghym memleket basshysynyng nazarynan tys qalmaydy. Ol bas prokuror men qarjy polisiyasy agenttigining tóraghasyna búl jaghdaydy obektivti týrde tekserip, jýrgizilgen tekseruler qorytyndysyn halyqqa jetkizu turaly arnayy tapsyrma berdi.
Sondyqtan, mening jәne ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttigining tóraghasy basshylyghymen Atyrau oblysyna tekseru jýrgizu ýshin arnayy top qúryldy. Tekseru barysynda shaghymda kórsetilgen zansyzdyqtar rastaldy. Odan bólek, kóptegen jana zanbúzushylyqtar anyqtaldy. Uaqyttyng tyghyzdyghyna baylanysty keybirine qysqasha ghana toqtalamyn.
Memlekettik satyp alular jýiesinen bastayyn. Jýrgizilgen memlekettik satyp alular nәtiyjesining analiyzi barlyq kóptegen nysandar - búl baspana, su jәne gaz qúbyrlary, avtojoldar, emhanalar, mektepter, balabaqshalar qúrylysyna qatysty iri konkurstardy, sonday-aq, joba-smetalyq qújattardy dayyndaugha arnalghan tapsyrystardy songhy 5 jylda bir affilirlengen kompaniyalar toby jenip alyp otyrghan.
Birnesheuin ghana atap óteyin: «Snaboylstroy» JShS 20 mlrd tengeden astam qarjy somasyna baghalanghan konkurstardy, «AtyrauInjdorstroy» JShS - 20 mlrd, «ATG Qúrylys» JShS - 19 mlrd, «AtyrauTransgaz ltd» JShS - 16 mlrd, «Sentrstroy ltd» JShS - 10 mlrd, «Aziya-market S» JShS - 8 mlrd, «Narynenergogaz ltd» JShS - 8 mlrd tenge útyp alghan. Songhy 5 jylda búl kompaniyalar tobyna jalpy somasy 120 mlrd tengeden astam qarjyny qúraytyn qúrylys júmystaryn oryndaugha qúqyq berilgen. Memlekettik qarjylandyrudyng iri somasyna qaramastan, bәsekelestik orta mýldem bolghan joq deuge bolady. Onda tek qana 2 potensialdy jetkizushi, onyng bireui jenimpaz ekendigi anyq, ekinshisi - birinshi kompaniyamen affilirlengen jalghan kompaniya. Ol jalghyz funksiyany oryndaydy, yaghny kózboyaushylyq maqsatta bәsekelestik qalyptasqan dep kórsetu.
Ózge oblystargha qaraghanda múnda konkurstardyng ótken qorytyndylaryn búzu turaly aryz-shaghym eshqashan berilmegen. Barlyq oblystarda búl qalypty jaghday sanalady: jenilgen adam qanday da bir әdiletsizdikti kórdi me, әrdayym biylikke, sotqa jýginedi. Atyrauda songhy uaqytta birde-bir shaghymdar týsken joq.
Keyingi tekseru júmysy jenimpaz kompaniyalardyng basym bóligining belgili bir kәsipkerler men memlekettik sheneunikter janynda affilirlengendigin kórsetti. Mysal ýshin 2012 jylghy mausymnyng 12-nen 21-ne deyin oblystyq jolaushylar kóligi jәne avtokólik joldary basqarmasynyng 2,7 mlrd tenge somasyn qúraytyn 8 jol uchaskesine kýrdeli jóndeu jýrgizgen oblystyq manyzy bar avtojoldar qúrylysyna qatysty jaqynda ghana ótkizilgen konkurs turaly aitayyn. Oblysqa belgili kәsipkermen affilirlengen «AtyrauInjstroy» JShS jenimpaz dep tabyldy. Men әzirge ony atamaymyn, kinәsizdik prezumpsiyasy turaly ózderiniz de bilesizder. Men búl jerde sot sheshimi zandy kýshine enbeyinshe birde-bir familiyany atamaymyn. Konkursty ótkizu kezinde 8 uchaskening bireui de joba-smetalyq qújattamanyng memlekettik saraptamasynda bekitilmegen. Búrynghyday kózboyaushylyq maqsatta bәsekelestik qalyptasqan dep kórsetu ýshin atalghan kәsipkermen baylanysty ekinshi potensialdy jetkizushi «Múnayqúrylysserviys» JShS qatysqan. Tekseru júmysy eki qatysushynyng da konkurstyq tapsyrysy talaptargha sәikes kelmeytinin kórsetti.
Odan bólek, konkursty ótkizu kezinde júmystardyng kóp bóligin sol kәsipkerding oryndaghany, al konkurstyng ózi budjet qarjysyn jymqyru ýshin ótkizilgendigi anyqtalghan, yaghny bәrine kimning jenetini jәne qashan jenetini belgili bolghan.
Sonday-aq, konkurstargha qatysushylardyng kópshiligining (80%) joba-smetalyq qújattamasyn sol kәsipkerding әieli qúryltayshysy bolghan «Atyraustroyproekt» JShS jetildirgen. Demek, olar joba-smetalyq qújattamany ózderi ýshin dayyndaghan. Adam aitqysyz somalardy oilap tauyp, ózderi konkurstargha qatysyp, qarajat kólemin jenip alyp otyrghan.
Kelesi mysal - jana oqu jylyna dayyndyq júmystarymen baylanysty. 2012 jyly Atyrau oblysyndaghy 56 mektepti kýrdeli jóndeuge 2,5 mlrd tengeden astam qarjy bólingen. Barlyq konkurstarda oblystyng 7 audanyndaghy mektepterdi jóndeudi óz moynyna alghan «Narimanindastrizserviys» JShS men «Sentrstroy ltd» JShS jenimpaz dep tanyldy. Al olardyng aitarlyqtay aumaqty qolgha alu ýshin resurstary bolmaghan jәne belgilengen merzimde jóndeu júmysyn orynday almaghan. Qajetti resurstary - tehnikalary men júmysshylary joq 1-2 kompaniyalar bir-birinen 500-600 km qashyqtyqta jatqan audandardaghy 56 mektepti qalay jóndey alady?
Nәtiyjesinde býginde 12 mektep jana oqu jylyna dayyn emes, sonyng ishindegi 8 mektepke jóndeu júmysyn kelisim-sharttardyng oryndau merzimin tapsyrysshy 2012 jyldyng 31 jeltoqsanyna deyin dep belgilegen.
Odan bólek, biz kóptegen qosyp jazylghan faktilerdi jәne osy mektepterdegi júmystardyng baghasynyng kóterilgendigin anyqtadyq. Kommunaldyq menshiktegi nysandardyng jekeshelendiru salasynda óreskel zanbúzushylyqtar anyqtaldy. Biz oblys ortalyghy men oblystyng 6 audanynyng býkil halqyna staretegiyalyq manyzy bar óz baghasynan 15 ese arzan gaz infraqúrylymynyng zansyz jekeshelendiru faktisin anyqtadyq. 15 ese! Osylaysha, «Obltransgaz» mekemesining jyl sayynghy tabysyna qaramastan, yaghny ol budjetke jyl sayyn 150 mln tengege juyq kiris týsiredi, demek jyl sayyn 1 mln dollar payda keltiredi, oblys әkimdigi 2011 jyldyng 5 shildesinde investisiyalyq tenderge gaz qúbyryn shygharu turaly sheshim qabyldady. Onda búdan búryn «Obltransgaz» mekemesining balansynda bolghan Atyrau, Inder, Mahambet, Maqat, Qúrmanghazy, Isatay jәne Jylyoy audandaryndaghy gaz qúbyrlaryna qatysty tender nәtiyjeleri boyynsha óreskel zanbúzushylyqtar oryn alghan. «JayyqGazSbyt» JShS nebary 650 mln tengege satylyp ketken. Al qúrylysqa jәne qayta qúrugha memlekettik budjetten 9,8 mlrd tenge shyghyndalghan... Investisiyalyq tenderge «JayyqGazSbyt» JShS men sol kәsipkerge qatysty affilirlengen JShS qatysqan. Men tek bir kәsipker turaly aityp otyrmyn.
2011 jyly әkimshilikting memlekettik menshigin, atap aitqanda oblystyq әkimdik jalghamasyn zansyz satu faktisi anyqtaldy. Ángimening meyramhana men onyng óndiristik bóligi turaly bolyp otyrghanyn ózderiniz jaqsy bilesizder. «Kaspiystroy» JShS paydasyna satylghan, onyng negizgi menshik iyesi taghy da sol kәsipker bop tabylady. Ózderiniz oilap qaranyzdar, Atyraudyng qaq ortasynda 2003 jyly salynghan, balanstyq qúny 159, al naryqtyq qúny 164 mln tenge bolatyn jalpy alany 1 777 sharshy metrlik orynjay bar bolghany 17 mln tengege jekeshelendirilgen. Yaghni, onyng naqty qúnynan 10 ese arzan, búl rette óreskel zanbúzushylyq oryn alghan. Osy fakt boyynsha qylmystyq is qozghalyp, tergeu jýrgizilude.
Fakt boyynsha birde-bir lauazymdy túlgha atalmaytynyn atap ótemin, biz tek faktini anyqtadyq, belgiledik jәne osy fakti boyynsha tergeu amaldary jýrip jatyr. Sol 2011 jyly úzyndyghy 125 km, balanstyq qúny 373 mln tenge bolatyn, esepten shygharylghan Guriev - Maqat su qúbyry zansyz jekeshelendirilip, «MúnayQúrylysServis LTD» JShS-ne bar bolghany 4,9 mln tengege satylghan. Al satyp alushy belgili bir kәsipkermen ýlestes taghy da sol bir qúryltayshy bop shyqty.
Belgili bir túlghamen ýlestes bolghan kәsiporynnyng osynday zang búzushylyqtargha oryn berip, aiqyn tómendetilgen baghamen «Atyrau aqparat» KMK ghimaraty men jabdyghyn jekeshelendirip alghany barshanyzgha ayan. Búl ghimarattyng balanstyq qúny 707 mln tenge, al ol bar bolghany 231 mln tengege ýsh ese arzan baghagha satylghan. Nәtiyjesinde búryn osy ghimaratta ornalasqan memlekettik kәsiporyn osy ghimarattan orynjay men jabdyqty jalgha alugha mәjbýr boldy... Tek bir jyl ishinde «Atyrau-aqparat» memlekettik kәsiporny osy jeke kәsipkerlerge 120 mln tenge tólegen. 231 mln-gha satyp, tek bir jyl ishinde jalgha alghany ýshin 120 mln tenge tóledi. Qorshaghan ortany qorghau analitikalyq zerthanasynyng mýliktik kesheni de osylaysha jekeshelendirilgen. Osy kәsiporynnyng balanstyq qúny 270 mln tengeni qúraydy, búl 2 ese arzangha 120 mln tengege satyldy. Ángimening qorshaghan ortany qorghau analitikalyq zerthanasy turaly bolyp otyrghanyn atap ótemin. Búl memleketke qajet, oblys halqyna qajet, búl - densaulyq, amandyq, qauipsiz qorshaghan ortagha degen qúqyq bop tabylady.
Búl bar bolghany tekseru jýrgizilgen zang búzushylyqtyng keybir tústary ghana. Bizde múnday tekseruler kóp, múnday zang búzushylyqtar da óte kóp.
Uaqyttyng tapshylyghyna baylanysty múnyng әrqaysysyna toqtala almaymyn. Qazirgi kezde nysandar qúrylysyna memlekettik tapsyrystar boyynsha 189 konkursqa qatysushyny tekseru jónindegi, sonday-aq memleket menshigin zansyz aludyng 11 faktisi boyynsha materialdar әri qaray tekserilip, zandy is jýrgizu sheshimin qabyldau ýshin qarjy polisiyasy organyna joldandy.
№2 Atyrau qalalyq soty 2012 jyldyng ekinshi sәuirinde Naqpaev Sәlimjan Júmashúlyn 327-baptyng 3-tarmaghy boyynsha ózinshe biylik etkeni ýshin 4 jylgha bas bostandyghynan aiyru jazasymen sottady. Bas prokuratura onyng mәlimdemesi boyynsha (onyng isi boyynsha - Red.) kóptegen óreskel zang búzushylyqtardy múqiyat tekserip, anyqtady, men Joghary sotqa narazylyq engizdim. Sot osy is boyynsha әdil әri zandy sheshim shygharady dep oilaymyn.
Sóz sonynda, qúrmetti mәjiliske qatysushylar, qúrmetti Atyrau oblysynyng túrghyndary, bizding tekseruimizding qanday da bolmasyn naqty túlghagha baghyttalmaghanyn aitqym keledi. Tekseru maqsaty - qalyptasqan ahualdy әdildikpen anyqtau, zang búzushylyq anyqtalghan jaghdayda qatang zang shenberinde osy zang búzushylyqtardy jong sharalaryn alu, zalaldy óteu jәne kinәli túlghalardy jauapkershilikke tartu. Sonymen qatar, eger qylmystyq isterdi tekseru barysynda sheneunikterding tarapynan memleket mýligin ysyrap etu nemese úrlau boyynsha kinәlary dәleldense, olar qatang zang talaptary boyynsha jauapqa alynatyn bolady. Bas prokuror retinde, atalmysh faktiler boyynsha qarjy polisiyasy qozghaghan barlyq qylmystyq isterdi erekshe baqylaugha alatyndyghyma kepildik beremin. Sonday-aq, qylmystyq ister sotqa joldanghan jaghdayda, oblystyng әrbir túrghyny osy ister boyynsha әdil kórinisti kóruge mýmkindik alu ýshin prokuratura zandy túrghyda, aiqyn jәne ashyq qaraudy qamtamasyz etuding býkil qajetti sharalaryn alatyn bolady.
Qazirding ózinde biz prokurorlyq tekseru barysyna, sonyng ishinde júrtshylyq pikirin qulyqpen paydalana otyryp, yqpal etu әreketterin bayqap otyrmyz. Prokuratura organdary da, qarjy polisiyasy da birde-bir túlghany atamaghanyn aityp óttim. Býginde eshkimge, birde-bir sheneunikke de, birde-bir kәsipkerge de aiyp taghylghan joq, birde-bir adam ústalyp, tútqyngha alynghan joq. Sondyqtan qazirgidey jaghdaydyng oryn alyp jatqany bizge týsiniksiz. Eger eshkimge aiyp taghylmasa, eshkimge izdeu jariyalanbasa, endeshe prokurorlyq tekseru jәne isti tergeu barysyna yqpal etu әreketteri nelikten ayaq astynan bastalyp jatyr. Osyghan baylanysty prokurorlar men tergeushilerge qysym kórsetuding kez-kelgen әreketi, sonday-aq tekseru men tergeu barysyna basqasha әdispen yqpal etu qylmystyq túrghyda jazalanyp, qúryqtalatynyn aimaq júrtshylyghynyng qaperine bergim keledi.
Osy faktiler anyqtalghanda oblys prokurory, adal qyzmetker iske aralaspady, biraq jany ashymaushylyq men jasyqtyq tanytty. Biz basqa da qúqyqqorghau organdary men prokuratura tarapynan tiyisti prokurorlyq qadaghalau bolmaghandyghyn mәlimdeymiz. Býgin ol aryzyn berdi, men búl otstavkany qabyldadym jәne preziydentting kelisimimen oblystyng jana prokuroryn taghayyndadym».
Aktivten keyin QR bas prokurory Ashat Dauylbaevqa birneshe súraqtar qoyyp ýlgerdik:
- Ákim otstavkasy tóniregindegi ahualgha kommentariy bere alasyz ba?
- Bere almaymyn.
- Ol qazir qayda?
- Bilmeymin.
- Ony uaqytsha ústaldy dep aitugha bola ma?
- Joq, bolmaydy.
- Nelikten bastapqyda bas prokuratura búltaryp, Atyrau oblysynyng әkimdigin tekseruge qatysymyz joq dep mәlimdedi?
- Bilesiz be, bizding ókilimiz búl turaly mәlimdegen joq.
- Búl kýnderi sizderge qatty qysym kórsetildi deuge bola ma?
- Eshkim de qysym kórsetken joq, aldaghy uaqytta múnday qysym bolmas ýshin jay ghana eskertu jasadyq.
Sәule TASBOLATOVA,
Aynúr SAPAROVA,
Suretti týsirgen Qanat ELEUOV
